Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohk...
Islami usu teke Koostaja:Alexander Kerdo Juhendaja:Hilje Saag Araabia enne islami usku Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastavad jumalad. Austati ka palju looodusobjekte,sealhulgas kive. Neist tähtsam-must metoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seinal. Kaaba tempel oli pühendatud Allahile ja teistel 360 jumalale. Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas 610a hakkas Muhammed kuulutama ranget monoteismi Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhamm...
(valem, tähis, mõõtühik) - Näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Valem: I=q/t Tähis: I (i) Ühik: 1A (amper) 4.Mida kujutab endast elektrivool? - Vabade laengukandjate suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks - Prootonite või elektronite elektrilaeng. Vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetama elementaarlaenguks. 6.Mis tekitab elektrivälja? - Laetud kehad või vooluga juhe. 7.Mida väidab Coulomb'i seadu? - Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud on pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? - Näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9. Milline on E-vektori suund
käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii,
Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest 15. Rahvusvahelise eraõiguse seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. (kollisi.oon <20:-ooni, -.ooni> huvide, püüdluste v jõudude kokkupõrge ). 16. Välisriigi õiguste kohaldamine toimub kohtu poolt olenemata sellest, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. 17. Edasiviide kui rahvusvahelise eraõiguse seadu näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi norme. Tagasisaade kui rahvusvalise eraõiguse seadus näeb ette Eesti õiguse kohaldamist, siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. 18. Füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust. 19. Füüsilise isiku õigus ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust. 20. Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. 21
Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse 19. Mis vahe on nihkel ja teepikkusel? Erinevalt teepikkusest iseloomustab nihe ka liikumise suunda. Seega on nihe vektoriaalne suurus 20. Kuidas vaadeldakse klassikalises mehaanikas aega? absoluutse suurusena 21. Mis on vektor? Suunaga lõik. A - alguspunkt. B lõpp-punkt. 22. Mis on kiirus? 23. Mis on kiirendus? võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 24. Newtoni esimene seadu Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 25. Newtoni teine seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 26. Newtoni kolmas seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised 27. Mis on inerts? Nähtust kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada 28. Mis on inertsus?
Jagab kolmeks: Kõrgklass, keskklass, alamklass(tegelevad ainult oma müümisega). Põhiosa alamklassis, kõik töölised ja põlluharijad. Keskklassi jäävad haritlase, intellektuaalid etc.Joonised: ühiskond praegu ja varem. Tegeleb palju religiooni mõjutuste uurimisega.) · Emile Decains tegeleb inimsuhetega Heaolu ühiskond ja -riik Riik võtab endale rolli, et vähendada tööstusühiskonnas olevaid probleeme. Lisaks klassikalistele funktsioonile · Seadu loome · Riigikaitse · Kord Võtab enda kanda ka majandust ja sotsiaalsust reguleerivaid vastutusi. Esimesena hakkab kasutaba Saksamaa raudne kantsler Otto von Bismarck. Paneb aluse konservatiivsele heaoluriigi mudelile, mis väärtustab pika staaziga ja kõrge kvalifikatsiooniga palgatöötajaid. Põhimõte: Kui sakslane on teinud elu jooksul tööd, pika staaziga ja edendanud saksamaa arengut, tuleb talle tasuda pension. 5 14. september PÕHIMUDELID:
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8. Putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.Püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel. Multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8) Metsakultuuri hooldamine : · kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut; · rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; · kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel;
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3...............................
arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ning säiliks
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käes...
Teine oli Saksamaa. USA põhjus oli, et neil oli uus tehniline baas ning tohutud loodusrikkused (maavarad) ja pidevalt kasvav siseturg, sest rahvaarv kasvas pidevalt. Omased olid monopolid 80% töölistest töötas monopolides. Neid tunti eelkõige trusti nime all. 20 % oli väikeettevõtetes, mis ei olnud nii püsivad, aga kadunud väikeettevõtete asemel tekkisid uued, sest omanikud lootisid rikastuda. Sisepoliitikas võeti vastu seadu, mis olid suunatud trustide vastu. Seda tehti eriti Roosevelt'i ajal. Prooviti monopole tükeldada, aga tegelikult jäid omanikeks siiski üks perekond. Tähelepanu pöörati ka loodusressursside kaitse loodi rahvusparke ja suurendati riiklikus reservfondis olevat maad. Sellel maal ei tohtinud kaevandada, intensiivset põllumajandust teha. Euroopa asjadesse USA ei sekkunud, huvisfäär piirdus Kesk- ja Lõuna-Ameerikaga. Kaks
ümberkorraldamine võttis aega. Seal, kus kihelkonnakoolide kõrvale asutati küla- ja mõisakoole, hakkasid koolis käima ka tüdrukud. Siit algas ka murrang koduõpetuses: kui varem andsid lugemisoskust edasi mehed, siis sajandi lõpust jääb kodukool emade hoolde. 1787. aastal anti välja Liivimaa kindralkuberneri Georg Browne`i täiendav koolipatent. Seaduses nõuti, et igas kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool. Seadu määras trahvi mõisaomnikule, kes ei taha täita talle määratud kohustusi. Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt asetse koole Viljandi- ja Harjumaal, kõige vähem leidus neid Pärnu-, Lääne- ja Saaremaal. Tartu- ja Võrumaal töötas mitmeid kihelkonnakoole, kus õpetuse tase ületas tavalise küla- ja mõisakooli oma, mujal jäi kihelkonnakool ikka veel lugemisoskuse andjaks.
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3. rühmast), võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuna alla 2 m kõrgused kuused kannatavad hiliskülmade käes, tuleb kuuske kasvatada kase turbe all. Võib rajada männi-kuuse segakultuure, seadu 1,5 × 1,0 m, istutades iga kahe männirea järel ühe rea kuuske (6600 tk/ha). Alla 30 cm paksuse turbakihiga kruusasel pinnasel asuvatel hästikuivendatud jääksoodel (osa 1. rühmast) võib kultiveerida koos kuusega ka euroopa, kuriili ja jaapani lehist, istutades iga kuuserea järel (taimede vahe reas 1,5 m) rea lehiseid (taimede vahe reas 3 m). ridade vahe 2 m. Rohtumata, üle 0,5 m paksuse turbakihiga jääksoodel (3. ja 4. rühm) võib ettevalmistamata
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
