Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mustlasmuusika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM

Linda Tanissaar
MUSTLASMUUSIKA

Aastatöö
Secunda aste
Juhendaja Aire Luhaoja
Pärnu 2010

SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS 6
1.1. Päritolu 6
1.2. Perekond ja traditsioonid 8
2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED 9
2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured 9
2.1.1. Juured ja mõjutused Indiast ja Pärsiast 10
2.1.2. Mustlasmuusika Türgis 11
2.1.3. Juured ja mõjutused Ungarist 12
2.1.4. Juured ja mõjutused Venemaalt 14
2.1.5. Juured ja mõjutused Hispaaniast 15
2.1.6. Juured ja mõjutused Balkanimaadest 15
3. MUSTLASMUUSIKA LIIGID 17
3.1. Mustlaspunk 17
3.2. Mustlasdžäss 19
4. MUSTLASMUUSIKA MÕJUD KUNSTMUUSIKAS 22
4.1. Franz Liszt (1811- 1886 ) 22
4.2. Johannes Brahms (1833- 1897 ) 23
4.3. Béla Bartók (1881-1945) 24
4.4. Zoltàn Kodàly (1882-1967) 25
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28
Romani music 30
Summary 30
LISA 1 31
32
LISA 2 32
33
33
LISA 3 33
LISA 4 (CD) 34






SISSEJUHATUS


Mustlased on rändrahvas, kellel on kirju ja huvitav kultuur ning sajandeid kestnud traditsioonid. Hoolimata sellest, et neile on omistatud ka palju negatiivset, hinnatakse ja peetakse lugu nende muusikast. Nende kohta on öeldud, et nad on rahvas, kel on muusika geenides. Igal pool maailmas, eriti aga Euroopas, on mustlasmuusikud saavutanud juhtiva positsiooni muusikutena.
Olen alati tundnud huvi muusika vastu. Viimasel ajal olen hakanud rohkem kuulama ja ka ise mängima rahvamuusikat. Kuna mustlasmuusikud on mõjutanud tugevalt paljude rahvaste folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse -tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat. Aastatöö edenemisel leidsin enda jaoks palju uusi ja huvitavaid bände, kelle muusikat kuulata. Samuti avastasin enese jaoks täiesti uued ja tundmata stiilid: mustlasdžässi ja mustlaspungi.
Kuna antud teema kohta puuduvad eestikeelsed raamatud, kasutasin peamiselt ingliskeelseid muusikaalaseid raamatuid. Seejuures oli suureks abiks suurim muusikaalane entsüklopeedia „The New Grove Dictionary of Music and Musicians“. Lisaks kasutasin veel raamatuid „World Music: the Rough Guide“ ja „World Music: the Rough Guide/ Volume 1: Africa, Europe and the Middle East“. Kunstmuusika heliloojate kohta leidsin materjali raamatust „ Classical Music on CD: the Rough Guide“. Suureks abiks osutusid ka erinevad internetimaterjalid. Üldiselt leidus materjali antud teema kohta piisavalt, kuid oli kohati katkendlikult ja mitte süstemaatiliselt edasi- antud. Samuti esines erinevate materjalide vahel vasturääkivust. Mustlaspungi ja mustlasdžässi kohta oli materjal väga puudulik, seetõttu iseloomustasin neid tuntumate ja iseloomulikemate lugude alusel, lisaks võrdlesin neid vastavalt pungi ja džässiga.
Antud teemal on võimalik kirjutada mitmest erinevast vaatenurgast. Mina keskendusin just nimelt rohkem mustlasmuusikale, vähem rääkisin mustlaste tantsudest. Samuti ei peatunud pikemalt mustlasmuusikas levinud pillidel. Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, millest esimeses räägin mustlastest, nende päritolust, kultuurist ja traditsioonidest. Teises peatükis kirjeldan erinevate piirkondade mustlasmuusikat, samuti toon välja olulisemad vastastikused mõjutused. Kolmandas peatükis räägin mustlasmuusika liikidest: mustlasfolgist, mustlasdžässist ja mustlaspungist. Seejuures keskendun rohkem kahe viimase iseloomustamisele. Neljandas ja seega viimases peatükis toon välja mustlasmuusika mõjutused kunstmuusikasse.








  • MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS


    Mustlased on rahvas, kelle kohta on liikvel palju jutte, legende, lugusid ja müüte. Nad on silmapaistvad ja meeldejäävad ega jäta peaaegu kedagi ükskõikseks. Neid nii armastatakse kui ka vihatakse tuliselt, samas ka austatakse ja peljatakse. Sellegipoolest on neil märkimisväärselt huvitav minevik , täis rõõmu ja kurbust, samas ka harukordselt kirju ja omapärane kultuur ja sajandeid kestnud traditsioonid, millest kõigest annan parema ülevaate järgmises peatükis.

    1.1. Päritolu


    Mustlased on India päritolu tumedanahaline rändrahvas, kes arvatavasti rändasid Põhja- Indiast üheksandal ja kümnendal sajandil Ees- Aasiasse ja Bütsantsi. Alates viieteistkümnenda sajandi algusest valgusid nad kogu Euroopasse. (EE 1992, sub mustlased) Tänapäeval elab enim mustlasi Hispaanias, Rumeenias , Türgis, Prantsusmaal, Ungaris, Kreekas, Venemaal, Itaalias, Serbias, Slovakkias, Saksamaal ja Makedoonias. (Romani people 2010)
    Aegade jooksul on mustlasi palju tagakiusatud. Pole ühte kindlat põhjust, miks neid ei sallita, ilmselt on tekitanud probleeme nende elukombed, mida ei suudetud mõista. Kuigi ka tänapäeval esineb peaaegu igas Euroopa riigis nende ahistamist ja tagakiusamist, pärinevad siiski drastilisemad näited Teise maailmasõja aegadest , mil nii kommunistid kui ka natsid piirasid nende isiklikku vabadust ning lausa tapsid ja hävitasid neid armutult. (World Music: the Rough Guide…1999: 147) Genotsiidi käigus tapetute arvuks on märgitud hinnanguliselt kuni 1 500 000 inimest. Kommunistlikus Tšehhoslovakkias on aga näiteid mustlasnaiste steriliseerimisest, et vähendada mustlaste protsenti elanikkonnas. Rumeenias olukord nii hulluks ei kujunenud, siiski keelati selles piirkonnas mustlaskeeles kõnelemine, samuti mustlasmuusika esitamine. (Romani people 2010) Samas olid mustlasmuusikud 19. sajandil vägagi kõrgelt hinnatud aristokraatide hulgas, nende muusikat peeti romantilise vabaduse sümboliks just eheduse ja naturaalsuse tõttu (Nidel 2005: 169). Positiivne on ka see, et viimastel aastakümnetel on kasvanud huvi ja teadlikkus mustlaste ja nende kultuuri vastu ning 1979. aastal märgiti mustlased ära eraldiseisva etnilise grupina (World Music: the Rough Guide…1999: 147).
    Mustlasi tuntakse igal pool meistrimeeste, käsitöömeistrite ja ka hobusekauplejatena, samuti on nende seast esile kerkinud palju muusikuid ja meelelahutajaid. Öeldakse, et mustlastel on muusika geenides. Nad on ülimalt musikaalne rahvas. Kuhu iganes nad kolisid , ikka kerkis nende seast esile hämmastavalt andekaid muusikuid, kes aitasid elus hoida traditsioonilist muusikat. (Nidel 2005: 169-170) Mustlasi kutsutakse ka teede kuningateks ja kuningannadeks. Seda seetõttu, et nad kolivad uude piirkonda suhteliselt kergekäeliselt. Nad ei ole mitte nii väga kiindunud maalappi, kus nad elavad, vaid nende jaoks on tähtsam perekond ja sugulased. Sellest jutustab ka mustlashümn. (World Music: the Rough Guide…1999: 147) Mustlastele on omistatud ka palju negatiivset, mistõttu neid sageli ei usaldata. Neid on nimetatud petturiteks, valetajateks, varasteks ja mustlasneide ka lõbutüdrukuteks. (Roman society…2010)
    Suurem osa mustlasi räägib mustlaskeelt, mis kuulub indoaaria keelte hulka, see omakorda kuulub indoeuroopa keelte hulka (Romani language 2010). Lisaks kõnelevad nad selle riigi keelt, kus nad parasjagu elavad. Samuti on neile iseloomulik mugandada ja üle võtta teistest keeltest oma emakeelde neid sõnu ja termineid, mida mustlaskeeles kasutusel ei ole. (Romani people 2010)
    Mustlastel pole ühist üldlevinud usku. Tavaliselt võtavad nad vastu selle usu, kus riigis nad parasjagu elavad, seega on nad enamasti katoliiklased, moslemid , veneõigeusulised või protestandid. Võttes omaks uue usu, säilitavad nad ka oma põlised tõekspidamised ja usu. (Romani society…2010)

    1.2. Perekond ja traditsioonid


    Traditsioonilised mustlased hindavad kõrgelt perekonda, seetõttu on neil tavaliselt suurearvulised pered. Enne abielu ei tohi mustlasneiu sugulises vahekorras olla. Abiellunud naine asub elama oma abikaasa pere juurde, kus tema peamiseks ülesandeks on hoolitseda oma mehe ja laste eest. Üldiselt on mustlasühiskonnas suurem autoriteet meestel, kuigi naiste osatähtsus kasvab nende vananedes. (Romani people 2010)
    Mustlastele on iseloomulik pidada suurejoonelisi pulmapidusid. Tavaliselt kestavad need kolm päeva. Peolaud on erinevatest kookidest, kapsarullidest, ploomibrändist ja lihast lookas. Mustlasmuusikud mängivad pulmas tähtsat rolli. Enamasti alustavad nad oma tööpäeva rongkäiguga, mil saadavad külalised oma pillimänguga kirikusse, lisaks peavad nad musitseerima ka emotsionaalsematel hetkedel, näiteks saadavad pruudi hüvastijätulaulu oma perele ja lähedastele. Abielu sõlmimise ajal mängib ansambel tänaval muusikat noortele või neile, kes pole kutsutud pidusöömingule. Kui vastne abielupaar väljub kirikust, järgneb rongkäik peopaika. Muusikud saavad seal korraks hinge tõmmata ja seejärel kestab tants ja trall kogu öö. Pidu lõppeb koidikul, kuid jätkub järgmise päeva õhtul. Hommikul lähevad külalised tagasi oma koju. (World Music: the Rough Guide 1994: 66)
    Mustlastel on veres ka tantsimine . Nad harrastavad mitmeid tuntuid tantse, teiste seas Indiast pärit saperat ja Hispaania flamencot. (Romani dance 2009) Flamenco tekkis Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutustel. Selles ühinevad tervikuks tants, laul ja kitarrisaade. Flamencot iseloomustab kõrgendatud emotsionaalsus ja temperament , rütmikust lisatakse käte plaksutamise ja kõrgkontsade klõbistamisega. (Eve Karp et al 1995a: 41)
    Mustlased väärtustavad perekonda ja kultuuri. Nad on rahvas, kes tahab ja oskab hoida traditsioone au sees. Hoolimata levinud arvamusest, et tegemist on varaste ja valetajatega, on siiski tegemist rahvaga, kellelt tuleks palju õppida. Just nende armastus muusika, tantsude ja oma perekonna vastu on kadestamisväärt.

    2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED


    Mustlasmuusika on kogu maailmas osutunud väga mõjukaks, tuntuks ja populaarseks. See on andnud inspiratsiooni paljudele muusikutele. Mustlasmuusika on mõjutanud sedavõrd palju rahvaste muusikat, et suure osa inimeste arvates koosneb Ida-Euroopa rahvamuusika üksnes mustlasmuusikast ja mustlasmuusikutest. Samas leidub ka neid, kelle arvates pole olemas puhast mustlasmuusikat, vaid see on segu erinevatest stiilidest ja traditsioonidest. Järgnevalt iseloomustan mustlasmuusikat eri piirkondade lõikes ja toon välja olulisemad vastastikused mõjutused.

    2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured


    Termin mustlasmuusika viitab selgelt mustlaste oma rahvamuusikale. Laiemas mõttes on sellest saanud aga üldine termin muusikale , mida loovad ja esitavad mustlased. Pole olemas ühte kindlat muusikastiili või -žanrit, mis oleks omane vaid mustlastele. Siiski leidub muusikat, mida mustlased peavad omaks. See aga erineb piirkonniti, näiteks peavad Ungari mustlased enda omaks tsaardasi ehk kõrtsitantsu, polkat ja valssi, mis moodustavad nende repertuaarist suure osa. (The New Grove…1980c: 864)
    Mustlaste pidev rändamine on mõjutanud tugevalt nende muusikat. Mustlasmuusikud justkui imavad endasse erinevate maade muusikat, kus nad parasjagu elavad, ja teevad neist oma. (World Music: the Rough Guide…1999: 146) Seetõttu on mustlasmuusika erinevates piirkondades erinev, on ju selgesti mõistetav, et muusikud, kes elavad Venemaal, on rohkem saanud mõjutusi Venemaalt kui mustlased, kes elavad Ungaris. (Eve Karp et al 1995a: 46) Samamoodi mõjutavad ka mustlased kohalike muusikat, andes neile muusikasse neile omase emotsionaalsuse, laulutemaatika ja elukogemuse. Lisaks on mustlased pille endaga kaasa võttes mõjutanud Euroopa pillimaastikku. Enim on mustlasmuusikat mõjutanud riigid, kust mustlased
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mustlasmuusika #1 Mustlasmuusika #2 Mustlasmuusika #3 Mustlasmuusika #4 Mustlasmuusika #5 Mustlasmuusika #6 Mustlasmuusika #7 Mustlasmuusika #8 Mustlasmuusika #9 Mustlasmuusika #10 Mustlasmuusika #11 Mustlasmuusika #12 Mustlasmuusika #13 Mustlasmuusika #14 Mustlasmuusika #15 Mustlasmuusika #16 Mustlasmuusika #17 Mustlasmuusika #18 Mustlasmuusika #19 Mustlasmuusika #20 Mustlasmuusika #21 Mustlasmuusika #22 Mustlasmuusika #23 Mustlasmuusika #24 Mustlasmuusika #25 Mustlasmuusika #26 Mustlasmuusika #27 Mustlasmuusika #28 Mustlasmuusika #29 Mustlasmuusika #30 Mustlasmuusika #31 Mustlasmuusika #32 Mustlasmuusika #33 Mustlasmuusika #34
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Linda Tanissaar Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, millest esimeses räägin mustlastest, nende päritolust, kultuurist ja traditsioonidest. Teises peatükis kirjeldan erinevate piirkondade mustlasmuusikat, samuti toon välja olulisemad vastastikused mõjutused. Kolmandas peatükis räägin mustlasmuusika liikidest: mustlasfolgist, mustlasdžässist ja mustlaspungist. Seejuures keskendun rohkem kahe viimase iseloomustamisele. Neljandas ja seega viimases peatükis toon välja mustlasmuusika mõjutused kunstmuusikasse.

    Kasutatud on inglisekeelseid materjale. Võrreldud ja iseloomustatud stiile, millest pole muusikakirjanduses eriti juttu olnud. (näiteks mustlaspunk)

    mustlasmuusika , mustlasfolk , mustlaspunk , mustlasjazz , bela bartok , johannes brahms , franz liszt , mustlaspulm , mustlased , dulcimer , türgi mustlasmuusika , vene romanss , zurna , lauto , darbuka

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    pdf
    Levimuusika
    14
    doc
    Jazz muusika
    13
    doc
    Eesti rahvamuusika
    17
    docx
    Eesti rahvamuusika
    9
    doc
    Eesti rahvamuusika
    12
    doc
    Eesti muusika
    12
    doc
    Eesti muusika
    11
    odt
    Jazz muusika



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun