Mustlasmuusika (0)

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM
Linda Tanissaar
MUSTLASMUUSIKA
Aastatöö
Secunda aste
Juhendaja Aire Luhaoja
Pärnu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1. MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS 6
1.1. Päritolu 6
1.2. Perekond ja traditsioonid 8
2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED 9
2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured 9
2.1.1. Juured ja mõjutused Indiast ja Pärsiast 10
2.1.2. Mustlasmuusika Türgis 11
2.1.3. Juured ja mõjutused Ungarist 12
2.1.4. Juured ja mõjutused Venemaalt 14
2.1.5. Juured ja mõjutused Hispaaniast 15
2.1.6. Juured ja mõjutused Balkanimaadest 15
3. MUSTLASMUUSIKA LIIGID 17
3.1. Mustlaspunk 17
3.2. Mustlasdžäss 19
4. MUSTLASMUUSIKA MÕJUD KUNSTMUUSIKAS 22
4.1. Franz Liszt (1811- 1886 ) 22
4.2. Johannes Brahms (1833- 1897 ) 23
4.3. Béla Bartók (1881-1945) 24
4.4. Zoltàn Kodàly (1882-1967) 25
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28
Romani music 30
Summary 30
LISA 1 31
32
LISA 2 32
33
33
LISA 3 33
LISA 4 (CD) 34

SISSEJUHATUS

Mustlased on rändrahvas, kellel on kirju ja huvitav kultuur ning sajandeid kestnud traditsioonid. Hoolimata sellest, et neile on omistatud ka palju negatiivset, hinnatakse ja peetakse lugu nende muusikast. Nende kohta on öeldud, et nad on rahvas, kel on muusika geenides. Igal pool maailmas, eriti aga Euroopas, on mustlasmuusikud saavutanud juhtiva positsiooni muusikutena.
Olen alati tundnud huvi muusika vastu. Viimasel ajal olen hakanud rohkem kuulama ja ka ise mängima rahvamuusikat. Kuna mustlasmuusikud on mõjutanud tugevalt paljude rahvaste folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse -tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat. Aastatöö edenemisel leidsin enda jaoks palju uusi ja huvitavaid bände, kelle muusikat kuulata. Samuti avastasin enese jaoks täiesti uued ja tundmata stiilid: mustlasdžässi ja mustlaspungi.
Kuna antud teema kohta puuduvad eestikeelsed raamatud, kasutasin peamiselt ingliskeelseid muusikaalaseid raamatuid. Seejuures oli suureks abiks suurim muusikaalane entsüklopeedia „The New Grove Dictionary of Music and Musicians“. Lisaks kasutasin veel raamatuid „World Music: the Rough Guide“ ja „World Music: the Rough Guide/ Volume 1: Africa, Europe and the Middle East“. Kunstmuusika heliloojate kohta leidsin materjali raamatust „ Classical Music on CD: the Rough Guide“. Suureks abiks osutusid ka erinevad internetimaterjalid. Üldiselt leidus materjali antud teema kohta piisavalt, kuid oli kohati katkendlikult ja mitte süstemaatiliselt edasi- antud. Samuti esines erinevate materjalide vahel vasturääkivust. Mustlaspungi ja mustlasdžässi kohta oli materjal väga puudulik, seetõttu iseloomustasin neid tuntumate ja iseloomulikemate lugude alusel, lisaks võrdlesin neid vastavalt pungi ja džässiga.
Antud teemal on võimalik kirjutada mitmest erinevast vaatenurgast. Mina keskendusin just nimelt rohkem mustlasmuusikale, vähem rääkisin mustlaste tantsudest. Samuti ei peatunud pikemalt mustlasmuusikas levinud pillidel. Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, millest esimeses räägin mustlastest, nende päritolust, kultuurist ja traditsioonidest. Teises peatükis kirjeldan erinevate piirkondade mustlasmuusikat, samuti toon välja olulisemad vastastikused mõjutused. Kolmandas peatükis räägin mustlasmuusika liikidest: mustlasfolgist, mustlasdžässist ja mustlaspungist. Seejuures keskendun rohkem kahe viimase iseloomustamisele. Neljandas ja seega viimases peatükis toon välja mustlasmuusika mõjutused kunstmuusikasse.

MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS

Mustlased on rahvas, kelle kohta on liikvel palju jutte, legende, lugusid ja müüte. Nad on silmapaistvad ja meeldejäävad ega jäta peaaegu kedagi ükskõikseks. Neid nii armastatakse kui ka vihatakse tuliselt, samas ka austatakse ja peljatakse. Sellegipoolest on neil märkimisväärselt huvitav minevik , täis rõõmu ja kurbust, samas ka harukordselt kirju ja omapärane kultuur ja sajandeid kestnud traditsioonid, millest kõigest annan parema ülevaate järgmises peatükis.

1.1. Päritolu

Mustlased on India päritolu tumedanahaline rändrahvas, kes arvatavasti rändasid Põhja- Indiast üheksandal ja kümnendal sajandil Ees- Aasiasse ja Bütsantsi. Alates viieteistkümnenda sajandi algusest valgusid nad kogu Euroopasse. (EE 1992, sub mustlased) Tänapäeval elab enim mustlasi Hispaanias, Rumeenias , Türgis, Prantsusmaal, Ungaris, Kreekas, Venemaal, Itaalias, Serbias, Slovakkias, Saksamaal ja Makedoonias. (Romani people 2010)
Aegade jooksul on mustlasi palju tagakiusatud. Pole ühte kindlat põhjust, miks neid ei sallita, ilmselt on tekitanud probleeme nende elukombed, mida ei suudetud mõista. Kuigi ka tänapäeval esineb peaaegu igas Euroopa riigis nende ahistamist ja tagakiusamist, pärinevad siiski drastilisemad näited Teise maailmasõja aegadest , mil nii kommunistid kui ka natsid piirasid nende isiklikku vabadust ning lausa tapsid ja hävitasid neid armutult. (World Music: the Rough Guide…1999: 147) Genotsiidi käigus tapetute arvuks on märgitud hinnanguliselt kuni 1 500 000 inimest. Kommunistlikus Tšehhoslovakkias on aga näiteid mustlasnaiste steriliseerimisest, et vähendada mustlaste protsenti elanikkonnas. Rumeenias olukord nii hulluks ei kujunenud, siiski keelati selles piirkonnas mustlaskeeles kõnelemine, samuti mustlasmuusika esitamine. (Romani people 2010) Samas olid mustlasmuusikud 19. sajandil vägagi kõrgelt hinnatud aristokraatide hulgas, nende muusikat peeti romantilise vabaduse sümboliks just eheduse ja naturaalsuse tõttu (Nidel 2005: 169). Positiivne on ka see, et viimastel aastakümnetel on kasvanud huvi ja teadlikkus mustlaste ja nende kultuuri vastu ning 1979. aastal märgiti mustlased ära eraldiseisva etnilise grupina (World Music: the Rough Guide…1999: 147).
Mustlasi tuntakse igal pool meistrimeeste, käsitöömeistrite ja ka hobusekauplejatena, samuti on nende seast esile kerkinud palju muusikuid ja meelelahutajaid. Öeldakse, et mustlastel on muusika geenides. Nad on ülimalt musikaalne rahvas. Kuhu iganes nad kolisid , ikka kerkis nende seast esile hämmastavalt andekaid muusikuid, kes aitasid elus hoida traditsioonilist muusikat. (Nidel 2005: 169-170) Mustlasi kutsutakse ka teede kuningateks ja kuningannadeks. Seda seetõttu, et nad kolivad uude piirkonda suhteliselt kergekäeliselt. Nad ei ole mitte nii väga kiindunud maalappi, kus nad elavad, vaid nende jaoks on tähtsam perekond ja sugulased. Sellest jutustab ka mustlashümn. (World Music: the Rough Guide…1999: 147) Mustlastele on omistatud ka palju negatiivset, mistõttu neid sageli ei usaldata. Neid on nimetatud petturiteks, valetajateks, varasteks ja mustlasneide ka lõbutüdrukuteks. (Roman society…2010)
Suurem osa mustlasi räägib mustlaskeelt, mis kuulub indoaaria keelte hulka, see omakorda kuulub indoeuroopa keelte hulka (Romani language 2010). Lisaks kõnelevad nad selle riigi keelt, kus nad parasjagu elavad. Samuti on neile iseloomulik mugandada ja üle võtta teistest keeltest oma emakeelde neid sõnu ja termineid, mida mustlaskeeles kasutusel ei ole. (Romani people 2010)
Mustlastel pole ühist üldlevinud usku. Tavaliselt võtavad nad vastu selle usu, kus riigis nad parasjagu elavad, seega on nad enamasti katoliiklased, moslemid , veneõigeusulised või protestandid. Võttes omaks uue usu, säilitavad nad ka oma põlised tõekspidamised ja usu. (Romani society…2010)

1.2. Perekond ja traditsioonid

Traditsioonilised mustlased hindavad kõrgelt perekonda, seetõttu on neil tavaliselt suurearvulised pered. Enne abielu ei tohi mustlasneiu sugulises vahekorras olla. Abiellunud naine asub elama oma abikaasa pere juurde, kus tema peamiseks ülesandeks on hoolitseda oma mehe ja laste eest. Üldiselt on mustlasühiskonnas suurem autoriteet meestel, kuigi naiste osatähtsus kasvab nende vananedes. (Romani people 2010)
Mustlastele on iseloomulik pidada suurejoonelisi pulmapidusid. Tavaliselt kestavad need kolm päeva. Peolaud on erinevatest kookidest, kapsarullidest, ploomibrändist ja lihast lookas. Mustlasmuusikud mängivad pulmas tähtsat rolli. Enamasti alustavad nad oma tööpäeva rongkäiguga, mil saadavad külalised oma pillimänguga kirikusse, lisaks peavad nad musitseerima ka emotsionaalsematel hetkedel, näiteks saadavad pruudi hüvastijätulaulu oma perele ja lähedastele. Abielu sõlmimise ajal mängib ansambel tänaval muusikat noortele või neile, kes pole kutsutud pidusöömingule. Kui vastne abielupaar väljub kirikust, järgneb rongkäik peopaika. Muusikud saavad seal korraks hinge tõmmata ja seejärel kestab tants ja trall kogu öö. Pidu lõppeb koidikul, kuid jätkub järgmise päeva õhtul. Hommikul lähevad külalised tagasi oma koju. (World Music: the Rough Guide 1994: 66)
Mustlastel on veres ka tantsimine . Nad harrastavad mitmeid tuntuid tantse, teiste seas Indiast pärit saperat ja Hispaania flamencot. (Romani dance 2009) Flamenco tekkis Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutustel. Selles ühinevad tervikuks tants, laul ja kitarrisaade. Flamencot iseloomustab kõrgendatud emotsionaalsus ja temperament , rütmikust lisatakse käte plaksutamise ja kõrgkontsade klõbistamisega. (Eve Karp et al 1995a: 41)
Mustlased väärtustavad perekonda ja kultuuri. Nad on rahvas, kes tahab ja oskab hoida traditsioone au sees. Hoolimata levinud arvamusest, et tegemist on varaste ja valetajatega, on siiski tegemist rahvaga, kellelt tuleks palju õppida. Just nende armastus muusika, tantsude ja oma perekonna vastu on kadestamisväärt.

2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED

Mustlasmuusika on kogu maailmas osutunud väga mõjukaks, tuntuks ja populaarseks. See on andnud inspiratsiooni paljudele muusikutele. Mustlasmuusika on mõjutanud sedavõrd palju rahvaste muusikat, et suure osa inimeste arvates koosneb Ida-Euroopa rahvamuusika üksnes mustlasmuusikast ja mustlasmuusikutest. Samas leidub ka neid, kelle arvates pole olemas puhast mustlasmuusikat, vaid see on segu erinevatest stiilidest ja traditsioonidest. Järgnevalt iseloomustan mustlasmuusikat eri piirkondade lõikes ja toon välja olulisemad vastastikused mõjutused.

2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured

Termin mustlasmuusika viitab selgelt mustlaste oma rahvamuusikale. Laiemas mõttes on sellest saanud aga üldine termin muusikale , mida loovad ja esitavad mustlased. Pole olemas ühte kindlat muusikastiili või -žanrit, mis oleks omane vaid mustlastele. Siiski leidub muusikat, mida mustlased peavad omaks. See aga erineb piirkonniti, näiteks peavad Ungari mustlased enda omaks tsaardasi ehk kõrtsitantsu, polkat ja valssi, mis moodustavad nende repertuaarist suure osa. (The New Grove…1980c: 864)
Mustlaste pidev rändamine on mõjutanud tugevalt nende muusikat. Mustlasmuusikud justkui imavad endasse erinevate maade muusikat, kus nad parasjagu elavad, ja teevad neist oma. (World Music: the Rough Guide…1999: 146) Seetõttu on mustlasmuusika erinevates piirkondades erinev, on ju selgesti mõistetav, et muusikud, kes elavad Venemaal, on rohkem saanud mõjutusi Venemaalt kui mustlased, kes elavad Ungaris. (Eve Karp et al 1995a: 46) Samamoodi mõjutavad ka mustlased kohalike muusikat, andes neile muusikasse neile omase emotsionaalsuse, laulutemaatika ja elukogemuse. Lisaks on mustlased pille endaga kaasa võttes mõjutanud Euroopa pillimaastikku. Enim on mustlasmuusikat mõjutanud riigid, kust mustlased India-Euroopa teekonnal läbi sõitsid. Järelikult leiab mustlasmuusikast India, Pakistani , Iraani, Afganistani, Armeenia, Pärsia ja Türgi mõjusid. Euroopa maadest on aga kõige rohkem mõjutanud Kreeka, Balkanimaad: Rumeenia , Bulgaaria , Albaania , Makedoonia , aga ka Poola, Slovakkia, Prantsusmaa, Hispaania ja kindlasti ei tasu unustada Ungarit. (World Music: the Rough Guide…1999: 146-155)
Kuna mustlased on oma praegusel kodumaal tihtipeale saavutanud juhtiva rolli muusikutena, samas võtavad ka kergekäeliselt omaks teiste maade muusikatraditsioone, on suhteliselt keeruline kindlaks teha, kas teatud piirkond on mõjutanud nende muusikat või hoopiski mustlasmuusika on andnud mõjutusi kohalikele. Seejuures enamik inimestest peabki idaeurooplaste muusikaks mustlaste poolt esitatud mustlasmuusikat. ( ibid : 147)

2.1.1. Juured ja mõjutused Indiast ja Pärsiast

India kui mustlaste kodumaa on andnud mustlasmuusikale nii-öelda vundamendi. Kuna mustlased pärinevad Indiast, on nad seetõttu lõunamaiselt emotsionaalsed ja kirglikud, mis väljendub ka nende muusikas. Mustlasmuusika on luuleline, seal vaheldub nii kurbus kui rõõm, samuti on tekstides palju nostalgiat. Lisaks on nad Indiast kaasa võtnud laulmisstiili. Nimelt on nii mustlastele kui ka indialastele iseloomulik laulda naturaalse häälega, kohati lausa toorelt. Samuti on mustlastlauljatele iseloomulik teha kaunistusi ja erinevaid keerutusi oma häälega. (World Music: the Rough Guide…1999: 146- 148)
Huvitav on see, et sellel laial territooriumil Indiast Euroopani kasutatakse praktiliselt igal pool samu pille. Ainult instrumentide nimed on muutunud. Näiteks on oboetaoline pill zurna (Lisa 1/1) pärit Pärsiast, seal aga kannab nime shahnai. Mustlased võtsid selle pilli endaga kaasa Türki, kus see muutus väga populaarseks. Ungaris palju kasutatud ja populaarne muusikainstrument cimbalom ehk dulcimer (Lisa 1/2) oli algselt samuti Pärsia pill, mille viisid mustlased Ungarisse, kus see on nüüdseks saavutanud rahvusliku pilli staatuse. (World Music: the Rough Guide…1999: 146-148) Dulcimerist räägin lähemalt peatükis 2.1.3.
Parema ülevaate saamiseks kuulasin India mustlaste laulu. Nimelt leidsin ühe Indias käinud mehe lindistuse mustlasnaiste laulmisest. Antud näites on selgelt kuuldav indialastele iseloomulik naturaalne ja toores hääl. (CD + Lisa 4)

2.1.2. Mustlasmuusika Türgis

Türgis elab tänapäeval ligikaudu 500 000 mustlast, nende rahvastikust moodustab see 0,72 protsenti (Romani people 2010). Türgi muusika on mõjutanud mustlasmuusikat suurel määral, nii et isegi Ungaris öeldi kuueteistkümnendal sajandil, et mustlasmuusikud mängivad nagu türklased. Mustlased moodustavad olulise rühma Türgi muusikas. Suur osa restorani ja ööklubide muusikutest on päritolult mustlased. Samuti töötavad nad suurel määral raadiote orkestrites ja mängivad mitmetele plaadisalvestitele saadet. Lisaks on mustlased selles piirkonnas tugevalt seotud kõhutantsu traditsioonidega. (World Music: the Rough Guide…1999: 149-151) Türgi kõhutantsijad on tihti muust rahvusest, muusikud aga mustlaspäritolu (Kõhutants 2010).
Zurna (Türgi oboe ) on Türgi ja mustlasmuusikas laialt levinud instrument (The New Grove... 1995c: 866). Zurnal nagu oboelgi on nasaalne kõlavärv, sageli mängitakse sellega unistavaid meloodiaid (Rademacher 1997: 117). Türgile, aga ka Egiptusele ja Balkanimaadele on iseloomulik kahest instrumendist: oboest ja laiasilindrilise kahepealisest trummist koosnev traditsiooniline ansambel. Nüüdisajal on hakatud järjest enam kasutama oboe asemel klarnetit . (The New Grove…1995c: 866) Kuna klarnet on suurima heliulatusega puhkpill , oboel on aga heliulatus tunduvalt väiksem, võimaldab klarnet mustlaste meeleolusid palju avaramalt väljendada kui oboe. Klarnet annab mustlasmuusikasse talle omase melanhoolsuse ja sügavuse, samas võimaldab muusikul täiendada kiiremaid, tantsulisemaid lugusid kiirete ning meisterlike meloodiakäikudega. Seda kõike tänu oma tumedale ja mahedale kõlavärvile alumises registris ja sillerdavale helisevale toonile ülemises registris. (Eve Karp et al 1995a: 12)
Türgi muusikas kasutatakse palju meie kandletaolisi pille, millega antakse muusikale õhulisem ja kergem olemus, samuti lautosid (Lisa 2/1), bandžosid (Lisa 2/2) ja darbukat (Lisa 3) (pokaalikujuline trumm , iseloomulik krõbe hääl), mis annavad mustlasmuusikasse talle omase mõnusa ja kaasakiskuva rütmi. Üleüldse kasutatakse türgi muusikas erakordselt palju rütmipille, seejuures paljudel instrumentidel puudub eestikeelne vaste.
Türgi muusikutele (nii mustlasmuusikud, türklased kui ka muust rahvusest muusikud, kes elavad Türgis) on iseloomulik hea pillimänguoskus. Eriti meisterlikud peavad olema klarnetimängijad ja viiuldajad , kes mängivad kõrgemates registrites kiireid käike, samas vajadusel ka hämmastavalt pikkade nootidega meloodiat. Seejuures mängitakse pikki noote sisemise põlemisega, forsseerides dünaamikaga üle, viiuli puhul mängitakse hämmastavalt laia vibratot (muusikaline efekt, mil muudetakse helikõrgust regulaarselt, viiulil sõrme liigutamisega keelel edasi-tagasi). Aeglasemates lugudes mängitakse viiulil ja/või klarnetil samuti kõrgemates registrites kaunistusi. Viiulil mängitakse veel sagedasti kriiskavaid glissandosi (pillimängu tehnika, kus keeltel libistatakse sõrmega mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele, üles või alla suunas), et kuulajas tähelepanu äratada ja kõlada huvitavalt. (World Music: the Rough Guide…1999: 149)
Türgi muusikas on pandud eriliselt suurt rõhku improvisatsioonile. Pillidest on enim kasutatud klarnetit või zurnat, vähem tähtis on aga viiul . Samuti antakse löökpillidele tähtsaid soolosid, mil nad mängivad eriti intensiivselt ja tuliselt. (ibid: 149)
Peamisteks teemadeks, millest laulavad mustlased nii Türgis kui ka mujal, on armastus, vaesus , joomine ja reetmine . (ibid: 149) Mustlased on emotsionaalne rahvas, kes armastavad, samas ka vihkavad tuliselt. Lisaks on nad tihtipeale keskmisest halvema elujärguga ja seega kannavad oma kurbuse, kuid ka rõõmu muusikasse.
Parema ülevaate saamiseks kuulasin maailmakuulsa Türgi mustlasbändi Istanbul Oriental Ensemble lugu „Elden Ele“. (CD + Lisa 4) Lugu on rütmikas, hoogne, väga temperamentne . Pillidest on esindatud lisaks mustlasmuusikas sageli esindatud viiulile, rütmigrupile (darbuka, tamburiin ) ja klarnetile ka oud ja kanud, mis on mõlemad Türgi muusikas levinud instumendid. Loos on kuulda Türgi mustlasmuusikale iseloomulikku virtuooslikkust, nii klarnetil kui ka löökpillidel esineb keerulisi soolokohti.

2.1.3. Juured ja mõjutused Ungarist

Ungaris elab umbes 205 720 mustlast, mis moodustab elanikkonnast ligikaudu kaks protsenti (Romani people 2010). Ka Ungaris on tihedalt ühte põimunud mustlastmuusika ja ungarlaste oma traditsionaalne muusika. Isegi paljud klassikud , kes kasutasid oma heliloomingus enda arvetes ungari muusika mõjusid, võtsid tegelikult üle mustlasmuusika traditsioone. ( Miller et al 2006: 284)
Ungari mustlasmuusikas eristatakse aeglaseid laule ja tantsulugusid. Tavaliselt lauldakse ungari või mustlaskeeles, aga ka mõlemast keelest kombineeritud teksti. Aeglastel lugudel on enamasti vaba rütm ja juhuslikud pikad pidega noodid , mille pikkus sõltub eelkõige lauljast, kuid enamasti kestavad kolm kuni lausa kuus lööki. Eelviimane noot on seejuures alati pikem, viimane noot aga lauldakse enamasti õrnalt või jäetakse sootuks ära.
Meloodiale on iseloomulik langev printsiip. Sagedasti on alguses meloodia pigem tõusev ja seejärel hakkab meloodia langema . Tavaliselt lõppeb lugu samade märkidega duuri teisest noodist kõrgema noodiga . Näiteks kahe bemolliga helistik võib olla nii B- duur kui ka g- moll . Enamasti lõppeks lugu vastaval kas b- või g-noodiga, kuid mustlasmuusika korral on iseloomulikud kõik noodid välja arvatud b ja c.
Teksti ülesehitus on suhteliselt stiihiline, seejuures järgnevad read ei pruugi olla üldsegi omavahel seotud. Kuigi ka tantsulugudel on tekst, imiteerib laulja sageli improviseeritud instrumentaalmuusikat, seejuures lauldakse sõnade asemel tähenduseta kergesti hääldatavaid silpe, nagu näiteks „lad-da-lad-da“ või „tai-lai-ia-la-ta-ta-lai“. Samuti esineb vahelehüüdeid ja - hõiskeid. Sagedasti saadavad laulu vaid käteplaksud, sõrmenipsud või suubass. (The New Grove…1980c: 865-856)
Ungari mustlasmuusikas kasutatakse enim dulcimeri, viiuleid ja kontrabassi, vähem aga klarnetit ja oboed. Ungarlased on ülimalt virtuoossed viiuldajad, seega on põhirõhk viiulitel, millel mängitakse meloodiat. (World Music: the Rough Guide…1999: 148) Öeldakse, et viiuldaja libistab mängu ajal ühelt keelelt teisele, mis jätab mulje, nagu nutaks viiul tema käes. (Eve Karp et al 1995a: 46) Kontrabass annab muusikale mõnusa rütmi ja dulcimer kerguse ja õhulisuse muusikasse.
Dulcimer ehk cimabalom on algselt pärit Pärsiast. Tänu mustlastele aga jõudis pill Ungarisse, kus see on nüüdseks saavutanud rahvusliku pilli staatuse. See on psalteeriumisarnane pill, millel on enamasti trapetsikujuline kõlakast. Mängimisel peab pillimees keeli pulga vms lööma, saavutades niimoodi ainulaadse kõla, mis omane üksnes dulcimerile. (Miller et al 2006: 67)
Mustlasmuusikutel on välja kujunenud ainult neile iseloomulik laad , mida nad kasutavad ka väljaspool Ungarit. Mustlaslaad on c-d-es-fis-g-as-h-c ehk siis vastavalt 1, ½ , 1 ½ , ½, ½, 1 ½ ja ½ tooni. (The New Grove…1980c: 870) Sellest tulenevalt on mustlasmuusika meie, pigem lääne- või põhjaeurooplase kõrva jaoks harjumatu ja veider ning erinev sellest, mida oleme tavaliselt harjunud kuulma .
Parema ülevaate saamiseks kuulasin Ungari mustlasgrupi Ando Dromi lugu „Na kamel ma“. (CD + Lisa 4) Tegemist on tüüpilise Ungari mustlaslooga. Kohe loo alguses on suubass, mis vahelduva eduga on saateks kogu loo vältel. Samuti esineb mitmehäälsust, soololaulu ja kitarrisoolot. Naislauljad teevad palju keerutusi ja kaunistusi. Karakterilt on tegemist melanhoolse, nukrameelse ja nostalgilise looga . Esineb Ungari mustlasmuusikale iseloomulikke hõiskeid ja hüüdeid.

2.1.4. Juured ja mõjutused Venemaalt

Venemaal elab 182 776 mustlast, mis moodustab elanikkonnast 0.13 protsenti (Romani people 2010). 19. sajandil saavutasid mustlased Venemaal olulise sotsiaalse staatuse. Nad olid nii keskklassi kui ka aristokraatia eestkoste all, esindades romantilist vabadust. Seejuures nähti nende improviseerimises vaba, piirideta ja takistusteta eneseväljendust. (The New Grove…1995c: 866)
Peamiselt laulsid nad vene rahvalaule, kuid elavdasid neid oma metsiku , ilustatud mustlasvaimuga. Venemaal kujunesid välja kolme liiki laulud: kurvad laulud, tulised tantsulaulud ja joomislaulud. Mustlastel oli suur roll romansi välja kujunemisel. Just nemad lisasid Vene muusikasse veel juurde melanhoolsust ja sügavust. (World Music: the Rough Guide…1994: 152)
Pillidest on Venemaal olulised viiulid, aga ka mitmed näppepillid. Lisandus Vene lõõts ehk karmoška, mida hakati laialdaselt mustlasmuusikas kasutama. (The New Grove…1980c: 866)
Hea ülevaate Venemaa mustlasmuusikast annab ühe tuntuima Venemaa mustlasbändi Loyko lugu „Coachman“, milles on hästi kuuldav melanhoolsus ja sügavus. (CD + Lisa 4)

2.1.5. Juured ja mõjutused Hispaaniast

Hispaanias elab 650 000 mustlast, mis moodustab elanikkonnast 1.62 protsenti (Romani people 2010). Hispaania mustlasmuusika on vast maailmas kõige tuntum: nimelt flamenco on pärit Andaluusiast ning see tekkis just mustlasmuusika mõjutustel. Flamenco tähtsaim komponent on emotsioon. Täishäälikud on enamjaolt pikendatud, samuti iseloomustab Hispaania muusikat rõõmuhõisked ja –hüüded, nagu näiteks „ai“ ning „yai“.
Hispaanias kasutatakse palju kitarri , kastanjette ja tamburiini. Just need instrumendid on ka teiste piirkondade mustlaste seas populaarsed . Kitarr on tähtis saatepill, kastanjetid ja tamburiin aga annavad juurde palju rütmikust ja erksust. Vähem on seejuures teisi mustlasmuusikas iseloomulikke pille nagu viiuleid ja klarnetit. Pearõhk on kitarril, samas ka rütmipillidel ja laulul. (World Music: the Rough Guide…1999: 153)
Parema ülevaate saamiseks kuulasin Tomatito Bulerias´ musitseerimist kitarril. Antud lugu on hispaanialikult temperamentne. Samuti on kuulda Hispaania mustlasmuusikale iseloomulikke hüüdeid ja käteplakse. (CD + Lisa 4)

2.1.6. Juured ja mõjutused Balkanimaadest

Balkanimaades ehk Albaanias, Makedoonias, Bulgaarias ja Rumeenias elab hinnanguliselt 47 protsenti Euroopa mustlastest, see teeb sellest piirkonnast ala, kus elab kõige rohkem mustlasi (Romani people 2010).
Balkanimaades on rohkem levinud ballaadid ja metsikud tantsulood. Sealne muusika on lüüriline ja meloodiline , samas võib aga kuulda ka India mõjust tingitud toorest jõudu ja emotsionaalsust. Seejuures öeldakse, et mustlasmuusika lauljale on iseloomulik lapselik süütus, samas aga ka kannatav ja õnnetu hing. (World Music: the Rough Guide…1999: 149-150)
Albaanias ja Makedoonias kasutatakse pillidest sagedasti klarnetit, akordionit, viiulit ja lautot. Rumeenias domineerivad keelpillid , nagu näiteks kontrabass ja viiul. Lisaks on ka seal levinud dulcimer ja akordion . Kirde-Rumeenias, mida kutsutakse Transilvaaniaks, on mustlasansamblis tavaliselt kaks või kolm viiuldajat ja kontrabass. Üks viiuldaja mängib meloodiat, ülejäänud viiuldajad aga off-beat akorde ( akordid , mida ei mängita löögi peale, näiteks 4/4 taktimõõdus mängitakse akord teisele ja neljandale löögile). (World Music: the Rough Guide…1999: 150)
Parema ülevaate saamiseks kuulasin Transilvaaniast pärit bändi Palatca esitatud kiiret tantsulugu, mis on ka tüüpiliseks näiteks mustlaspulmas mängitavast muusikast. (CD + Lisa 4)
Mustlasmuusika on ainulaadne kogu maailmas. See on hämmastav, kui palju varieerub mustlasmuusika erinevate piirkondade lõikes. Kuulates Türgi mustlasmuusikat ja Hispaania mustlasmuusikat, ilmneb nende suur erinevus. Tundub, nagu oleks tegemist kahe täiesti omamoodi stiiliga, millel pole midagi ühist ega sarnast. See on tingitud mustlasmuusikutel olevast erilisest oskusest põimida ja sulatada kokku erinevate piirkonda muusikat, säilitades samas ka mustlasmuusika traditsioonid. Tekkinud muusika on imeline kooslus mustlasmuusikute karakterist ning virtuoossest pillimängust ja kohalike vanadest , alles jäetud traditsioonidest, millest mustlasmuusikud vormivad midagi uut ja huvitavat.

3. MUSTLASMUUSIKA LIIGID

Aegade jooksul on joonistunud mustlasmuusikast välja kolm alaliiki: mustlaspunk, mustlasdžäss ja mustlasfolk (Romani music 2010). Pikka aega peeti mustlasmuusikaks üksnes mustlaste rahvamuusikat ehk mustlasfolki, kuid just viimasel ajal on hakatud järjest enam eristama mustlasmuusika juures ka tema teisi alaliike (The New Grove…1980c: 864).
Nimetused mustlaspunk ja mustlasdžäss võivad olla segadust tekitavad, kuna viitavad üpriski selgelt kindlatele ja laialt tuntud muusikastiilidel nagu punk ja džäss, kuid sellest hoolimata erinevad neist. Kuigi on kasutatud ka nendes stiilides iseloomulikke elemente, iseloomustab mustlaspunki ja mustlasdžässi pigem liitsõna esimene pool, mitte nii väga teine.
Järgnevalt annan täpsema ülevaate mustlaspungi ja mustlasdžässi kohta. Kuna erinevate alaliikide iseloomustamiseks napib materjali, olen lisaks kuulanud tähtsamaid esindajaid, et anda parem ülevaade. Seejuures ei puuduta ma mustlasfolki, kuna see tähendab rahvaste oma muusikat, peamiselt vene, ungari, hispaania ja türgi rahvamuusikat, millest tuli juttu eelnevates peatükkides.

3.1. Mustlaspunk

Mustlaspunk sai alguse 1990ndatel, mil muusikamaastikule ilmusid esimesed bändid, kes hakkasid viljelema muusikat, mis oli segu pungist ja mustlasmuusikast. Mustlaspunk sisaldab elemente nii mustlasmuusikast kui ka pungist, seejuures on iseloomulik kasutada pungile iseloomulikku rütmi, samas lisatakse pungile omastele pillidele (kitarr, basskitarr , trummid) mustlasmuusikas levinud pille, nagu näiteks tamburiini, akordionit, viiulit. Levinud on ka trompet ja saksofon .
Lauldakse mitmetes erinevates keeltes, millises täpsemalt, oleneb bändi soovist. Tihtipeale on lüürika mustlasbändi elukoha riigikeeles. Vahel võivad muusikud laulda ühe laulu vältel isegi mitut erinevat keelt, mis võib vahelduda mitmeid kordi . (Gypsy punk 2010)
Mustlaspunk sai tuntuks tänu bändile Gogol Bordello. Bänd tegutseb New Yorgis ja koosneb Ida-Euroopa immigrantidest. Muusikainstrumentidest kasutavad nad lisaks trummile, kitarrile ja bassile mustlasmuusika mõjutustel ka akordionit, viiulit, vahel ka saksofoni . (Gogol Bordello 2010)
Kuna Gogol Bordellot peetakse mustlaspungi alusepanijaks, kuulasin lisaks selle bändi lugusid, mille alusel iseloomustan järgnevalt punki lähemalt.
Esmakordsel kuulamisel tundus, et mustlaspunk ei sarnane n-ö tavalise pungiga praktiliselt üldse. Punki iseloomustab kiire tempo, lihtsus, agressiivsus, rõhutatult rohmakas mängulaad ning sirgjoonelised ja teravad tekstid. (Eve Karp et al 1995b: 121) Mustlaspungis on seda kõike justkui väiksemates kogustes , mistõttu võib algul tunduda, et sarnasus nende kahe stiili vahel puudub täielikult. Tegelikult on sarnasus täiesti olemas.
Kuigi mustlaspunk on pungist meloodilisem ja korrektsem ning vähem robustne , esineb siiski mõnes kohas robustsemaid käike. Enamasti on loo sissejuhatuses rohmakad kitarrikäigud, mis justkui juhatavad loo sisse. Viiuli ja akordioni lisandumisel muutub üldine mulje täpsemaks ja kergemaks. Just need mustlasmuusikas palju kasutatud instrumendid annavad mustlaspunki mustlasmuusika iseloomu ja olemuse. Samas on võimalik ka nende pillidega lisada pungile iseloomulikku segadust ja mäsu, mängides viiulil pikki ja kriiskavaid noote ning tõmmates akordionil lõõtsa aktiivselt ja intensiivselt.
Samas on mustlaspungis vähem agressiivsust. Pigem mõjub mustlaspunk esmakuulamisel pisut imelikult ja kentsakalt, kuna selline muusika on kõrvale veidi harjumatu. Tekst on irooniline , näiteks loos „American Wedding “ (CD + Lisa 4) pilatakse ameeriklasi ja nende pidutsemisharjumusi ja öeldakse, et Ameerika Ühendriikides ei suudaks isegi mustlasmuusikud anda pulmale õiget peomeeleolu, kuna ameeriklased ei oska korralikult tähistada. Lisaks jutustavad muusikud oma lugudes mustlastest, nende rändamisest ja elust, seda näiteks laulus „ Wonderlust king “. (Lisa 4)
Nii mustlaspungis kui ka n-ö tavalises pungis on lauljale iseloomulik laulda robustselt. Esineb karjumist, röökimist ja kohati ebatäpset laulmist . Mustlaspungi bändi solistile on lisaks iseloomulik esitada tekst lausa jutustades, esitades justkui lugu, juttu. Mustlaspungis võib esineda vahele hõiskeid ja hüüdeid, mis muudavad muusika mustlasmuusikaga sarnasemaks.
Üldiselt iseloomustab mustlaspunki sarnasus mustlasmuusikaga. Leidub pungiga sarnaseid jooni, kuid muusikud on siiski säilitanud oma juured ja päritolu ning esivanemate ja kaasmaalastega sarnased muusikatraditsioonid.

3.2. Mustlasdžäss

Mustlasdžäss sai alguse 1930ndatel aastatel. Selle juured paiknevad peamiselt Prantsusmaal, seega tuntakse seda mitmel pool prantsuskeelsete nimedega, nagu näiteks manouche džässina. Mustlasdžässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt , kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdžässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks džässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks džäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008)
Mustlasdžässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi . Iseloomulik on mängida glissandot, kus siis vastavalt, kas kitarrist või viiuldaja libistab sõrmega mööda keelt, artikuleerides igat nooti erinevat moodi, et saavutada virtuoosne kõla. Viiuldajale on veel iseloomulik mängida pizzicatos (võte, kus viiuldaja tõmbab keeli sõrmedega, mitte ei kasuta poognat). (Gypsy jazz 2010)
Pillidest kasutatakse enim akustilist kitarri, viiulit, klarnetit, akordionit, aga ka trumme ja dulcimeri. Kuigi viimased kaks on rohkem levinud ida pool. Kitarr on mustlasdžässis tähtsaim pill. Paljudes bändides täidab ta lisaks improviseerimisrollile ka rütmipilli funktsiooni, kuna sageli puuduvad mustlasdžässi bändist löökpillid. Lisaks on mustlasdžässis kujunenud välja ainulaadne kitarritehnika, mis omane üksnes mustlasdžässile. Lisaks kitarrile on tähtsaks soolopilliks veel viiul. Veel võib esineda klarneti - ja akordionisoolosi. Samuti ei puudu mustlasdžässi bändist bass, mis esineb, kas basskitarri või kontrabassi kujul. (Gypsy jazz 2010)
Kitarrile on iseloomulik eriline strummimise viis, mis annab mustlasdžässile svingile omase kiire karakteri . Parem käsi, mis ei tohi kunagi mängida kitarri kõrgemal kaela osal, peab käima kiiresti keeltel edasi-tagasi, olenemata seejuures tempost. Samuti puuduvad barre akorde, selle asemel mängitakse akorde, mida mängitakse üksnes kahe või kolme sõrmega. Seejuures summutatakse samal ajal teised keeled. Kunagi ei mängita tavalisi duur- ja moll-helilaadi akorde, vaid väikese seksti, suure seksti ja 6/9 akorde. Samuti on iseloomulikud vähendatud akordid. (Gypsy jazz 2010)
Mustlasdžässil nagu ka n-ö tavalisel džässil on olemas oma standardid . Need aga erinevad džässi omadest tunduvalt. Suur osa neist on kas mollis (1, ½ ,1, 1, ½, 1, 1 tooni), doorias (1, ½, 1, 1, 1, ½, 1) või meloodilises mollis (1, ½, 1, 1, 1 ½, 1, ½ tooni). (ibid)
Mustlasdžäss sarnaneb kõige rohkem vast svingiga (džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930ndatel). Svingi iseloomustab tantsulisus ja improvisatsioonivaesus. Pillidest kasutati enim klarnetit, saksofoni, trompetit, trombooni , klaverit , kontrabassi ja trumme. Svingmuusikat esitab tavaliselt svingorkester, kus on tunduvalt rohkem muusikuid kui traditsioonilise džässi koosseisus . ( Sving …2007) Kuna ka mustlasdžäss sai alguse 1930ndatel, mõjutas seda kõige rohkem tema kaasajal tuntust ja populaarsust kogunud muusikastiil .
Kõige tuntumaks mustlasdžässi näiteks peetakse stiili peaesindaja Jean „Django“ Reinhardt` i lugu „ Minor Swing “ (CD + Lisa 4) (Gypsy jazz…2010). Järgneva kokkuvõtte tegingi selle loo põhjal. Pole ehk päris õige teha ühe pala põhjal üldistusi, kuid kuna tegemist on kuulsaima näitega mustlasdžässis, lisaks veel Reinhardt`i looga, pidasin seda vajalikuks.
Kuulates lugu „Minor Swing“, selgub , et peamiseks erinevuseks svingil ja mustlasdžässil on viiuli kasutamine. See annab muusikasse mustlastele omaseid jooni, mida tavalises džässis ei leidu. Lisaks jääb kohe kõrva eriliselt suur virtuoossus , mis siiski ei puudu ka svingist. Lisaks mängitakse viiulil ohtralt glissandosi, mida leidub ka svingis, kuid seal mängib seda enamasti mõni puhkpill. Mustlasdžäss on svingist kergem ja õhulisem, kuna svingmuusikat mängitakse enamasti svingorkestrites. Samas lisab kergust hämmastavalt ilus ja kerge kitarrimäng.
Mustlasmuusikud on ühed vähestest, kes põiminud oma rahvamuusikat niisuguste maailmas levinud ja omapäraste stiilidega, nagu seda on džäss ja punk, saades nende stiilide sulatamisel oma rahvamuusikaga midagi eriskummalist, samas midagi väga head ja huvitavat.

4. MUSTLASMUUSIKA MÕJUD KUNSTMUUSIKAS

Lisaks eelnimetatud rahvastele on mustlased mõjutanud ja andnud inspiratsiooni ka paljudele teistele muusikutele, sealhulgas mitmele klassikule. Kuulsamad ja mõjukamad nende seast vast Franz Liszt, Johannes Brahms, Zoltàn Kodàly ja Bèla Bartòk. Nad elasid 19. ja 20. sajanditel, mil kunstiinimestel tekkis suur huvi rahvamuusika ja traditsioonide vastu. Heliloojad vaimustusid sellest ja hakkasid oma loomingus kasutama rahvamuusikatraditsioone. Kuna Liszt, Kodàly ja Bartòk on Ungari päritolu, vaimustusid nad enim Ungari folkloorist. See on aga tihedalt põimunud mustlasmuusikaga, järelikult mõjutas neid ka mustlasmuusika, kust nad said mustlasviise ja mustlasrütme oma teostesse. Just kunstmuusika heliloojad tõid mustlasmuusika lähemale laiemale kuulajaskonnale. Samas võis juhtuda, et nad tegid seda täiesti enese teadmata, võttes tahtmatult ungari rahvamuusika pähe mustlasmuusika traditsioone.
Järgnevalt räägingi lähemalt eelmainitud heliloojatest, nende elust veidi, tähtsusest folkloorile ja kuulsamatest teostest, kus nad on kasutanud rahvamuusikat. Valik on tehtud seetõttu, et nemad olid just esimesed, kes mustlasintonatsioonid muusikasse tõid.

4.1. Franz Liszt (1811-1886)

Oli ungarlasest helilooja , pianist ja õpetaja. Tema isa oli ametnik prints Nikolaus Esterhazy I teenistuses, samas oli ka andekas amatöörmuusik. Ema oli Saksamaa päritolu, kuid Franz teadis ema poolt sugulastest vähe. Juba kuueaastaselt hakkas tähelepanelikult kuulama oma isa klaverimängu ja juba siis hakkas huvi tundma mustlasmuusika ja püha muusika vastu. Oli suur klaverivirtuoos, seejuures arendas edasi klaverimängu tehnikat . (The New Grove…1980e: 28-29)
On öeldud, et Liszt nagu Brahmski kirjutas enda arvates muusikat, mis oli Ungari päritolu, kuid osutus siiski mustlasmuusikaks (Miller et al 2006: 284). Siin on aga vastuolu. Kuna on teada, et Liszt huvitus mustlasmuusikast, siis ta ilmselt tahtiski põimida mustlasmuusika traditsioone oma teostesse, mitte ungarlaste omi.
Samas räägib selle vastu asjaolu, et tema tuntumad ungari/mustlasmuusika teemalised teosed kannavad pealkirju „Melodies hongroises“ ja „Ungarische Rhapsodien“, kus juba pealkirjades on näha soov kasutada ungari rahvamuusika elemente.
Samas Jonathon Brown kirjutab oma artiklis, et Liszt pani teadlikult oma teostele sellised pealkirjad , kuna tahtiski sõnaga ungarlane tähistada mustlast. (Jonathon Brown 2009) Lisaks on väitnud Dan Damon oma ühes artiklis, et Liszt väitis, et kogu ungari rahvamuusika põhineb mustlasrütmidel ja seetõttu pidas ungari rahvamuusikat mustlasmuusikaks. (Dan Damon 2001) Olgu sellega, kuidas on, aga kindel on, et just tänu Liszt´ile levis mustlasmuusika laia maailma.

4.2. Johannes Brahms (1833-1897)

Tegemist on sakslasest helilooja, pianisti ja dirigendiga. Tema isa oli oma perekonnast esimene, kes hakkas tegelema muusikaga kui elatusallikaga. Kolis Hamburgi , kus alguses oli tänavamuusik, kuid hiljem liitus Hamburgi linnaorkestriga, kus mängis kontrabassi. Abiellus oma majahoidjaga, kes oli tast seitseteist aastat vanem. Johannes Brahms sai ilmselt esimesed klaveritunnid oma muusikust isalt, kuid seitsmeaastaselt sai ta oma õpetajaks tunnustatud pianisti Otto F. W. Cosseli. (The New Grove…1980b: 155)
Tuntum teos vast ongi temalt „ Hungarian Dances”, mis viitab kindlalt ungari mõjudele, kuid nagu juba ennist mainitud on tegemist puhtalt mustlasmuusika mõjudega.. Soolot mängib viiul. Tegemist on mustlasmuusikale omase kiire tantsulooga, kus poognaga mängitakse virtuoosselt ja intensiivselt. See teos oli ilmselt inspireeritu mustlasmuusikust Eduard Remenyi´st ja suurest viiuldajast Joseph Joachimist. (Classical music…1994: 64)
Järgnevalt analüüsin Johannes Brahmsi tuntuimat osa tema tsüklist „Hungarian Dances“ (Ungari tantsud). Kuulates tema „Hungarian Dance No. 5“ (Lisa 4), ilmneb sarnasus mustlasmuusikaga. Selles kasutab Brahms Ungari rahvatantsu tśaardasi rütme. Teoses on põimitud ühte klassikaline orkester ja sooloviiul. Vaheldub tempo, kord on lõbus tantsulugu, siis jällegi esineb aeglasemaid, mõtlikumaid kohti. Loos vaheldub kurbus ja rõõm, täpselt nagu eluski. Samuti on tunda viiuldaja ülimat virtuoossust, lisaks on kohati tunne, justnagu viiul nutaks mängija käes, mis on iseloomulik ungari mustlasviiuldajatele.
Teos algab mollis, kus pikad noodid vahelduvad kiirematega. Samuti on teoses paljudes kohtades rõhk teisel noodil, seejuures tehakse enne noodi mängimist väikeseid pause sisse. Järgneb duur. Samuti esineb pikki pidega noote, kus rõhk esineb samuti noodi teises pooles . Lisaks leidsin teosest ühe koha, kus esineb mustlaslaadile iseloomulikke noote. Samas on see suhteliselt juhulik, kuna kogu loos tervikuna on palju juhuslikke märke. 154. sekundil on koht, kus mängitakse noote d-d-es-d-d-c-h-c-d-c-h-d-c-c-c-d-c-c-b. Kuigi kõik need noodid esinevad mustlaslaadis, ei saa kindel olla, et helilooja kasutas teadlikult mustlaslaadi, kuna ülejäänud loos seda ei esine. Tegemist võib olla ka harmoonilise g-molliga. Seda enam, et edaspidi esineb ka a-nooti.

4.3. Béla Bartók (1881-1945)

Bèla Bartòk on Ungari päritolu helilooja, pianist ja rahvamuusikateadlane. Teda peetakse Ungari parimaks heliloojaks. Tema mõlemad vanemad olid tugevalt muusikaga seotud. Tema isa oli asjaarmastajast muusik , kes oli tugevalt kiindunud muusikasse. Põhitöös oli ta aga põllumajanduskooli direktor. Ta mängis klaverit ja tšellot. Heliloojast ema, kes mängis samuti klaverit, töötas õpetajana. Just vanemad olid need, kes andsid pojale musikapisiku, õpetasid teda muusikat armastama ja looma.
Huvitus sügavalt folkloorist. Koos Kodàlyga tegid mitmeid uurimusretki küladesse, et saada rohkem teada kodumaa pärimusest. Seejuures oli tema pigem utsitaja ja esiuurija, kes aitas Kodàlyt. Tegi vahet ungari ja mustlasmuusika vahel, kuid sellegipoolest huvitus mõlemast, kuna nad on üksteist tugevalt mõjutanud ja inspireerinud. (The New Grove…1980a: 197)
Kui 20. sajandi alguses lagunes valdav klassikaline muusika, kus valdavaks oli duur ja moll helistikud , sai klassikalises muusikas alguse rahvuslik periood, mil hakati üha enam kasutama kodumaa muusikalisi võtteid. Ka Bartòk innustus sellest, kuid temal õnnestus teistest (Grieg, Sibelius , Prokofjev) märksa jõuliselt ja rohkem sulatada folkmuusikale omaseid elemente oma teostesse. (Classical Music…1994: 17-18)
Bartòk polnud esimene, kes kasutas klassikalises muusikas mustlastemperamenti. Seda olid teinud juba ka näiteks Brahms ja Liszt. Varasemalt olid nad kirjutanud muusikat, mis oli ungari rahvamuusika moodi atmosfäärilt, kuid Bartòk kirjutas teoseid, mis olid ka sisult ja materjalilt ungaripärased. Ta mitte ei võtnud Ungari rahvamuusika elemente ja ei muutnud neid klassikalisele muusikale sobivamaks, vaid jättis tõelised toored folgi meloodiad ja rütmid alles naturaalselt, rõhutades nende primitiivseid elemente. Tema muusika oli agressiivne ja karm. (Classical Music…1994: 18)

4.4. Zoltàn Kodàly (1882-1967)

Zoltàn Kodàly oli Ungari helilooja, kasvatusteadlane ja musikoloog. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta maal, kus elas kokku kaheksateist aastat. Tema vanemad olid tihedalt seotud klassikalise ehk kunstmuusikaga. Zoltàni ema mängis klaverit ja laulis , isa musitseeris viiulil, seejuures polnud kumbki professionaalne muusik. Sellegipoolest oli muusikal nende elus tähtis roll. Lisaks puutus Zoltàn juba lapspõlves kokku rikkumata ja naturaalsete folklauludega, mida esitasid tema sõbrad maakoolist. Ilmselt sai sealt alguse sügav huvi nende kahe muusikastiili vastu. Kodàly oli väga andekas, õppis vähese vaevaga selgeks klaveri, viiuli, vioola ja tšello. (The New Grove…1980d: 136-137)
Tema huvi Ungari ja rahvamuusika vastu viis ta kokku Bèla Bartókiga, kellega ühes lõid uut tüüpi muusika, mis oli iseenesest klassikaline muusika, kuid tugevalt mõjutatud folgist. Koos tegid palju uurimusretki kohalikesse küladesse ja asulatesse ning leidsid muusika, mis oli uudne, maalähedane ja tolle ajani teadmata, ning armusid sellesse. (World Music: the Rough Guide…1999: 159- 160)
Nende uurimusretked tõid ilmsiks Ungari rahvamuusika, mis pole seotud mustlasmuusikaga, vaid on omamoodi. Siiski on enamus Ungari rahvalaule mustlasmuusikast läbi imbunud.
Kodàly keskendus Ungari muusika uurimisele ja oma uurimuste avalikustamisele. Aastal 1913 kuulutas ta välja projekti, hankimaks uusi rahvalaule. Ta oli ka õpetaja, ta tahtis anda oma saadud teadmisi folkmuusika alal edasi, andes arvukalt loenguid ja kirjutades artikleid. Ta andis välja viiskümmend seitse folklaulu ja ballaadi arranžeeringut häälele ja klaverile. Samuti andis ta välja kõikehõlmava kokkuvõtte Ungari folkmuusikast. Ta ajas edasi just rahvalaulude traditsioone. Uskus, et ansamblilaul on laia muusikakultuuri aluseks. Ta arvas , et rahvamuusika pole mitte tähtis üksnes mineviku pärast, vaid just tuleviku pärast. (The New Grove…1980d: 137-142)
Tema teostest esindab tema muusikafilosoofiat vast enim “Psalmus Hungaricus”, kus avalduvad koos tähtis vokaal ja usk, et iga muusikakultuur on sõltuv amatööride muusikast, esitusest. Sellest õhkab ungari muusika vaimu, samas pole selles otseselt folgi tsiteeringuid. Teine tähtis teos on “Concerto for Orchestra”. Teos on loodud standardsele orkestrile, ainsaks lisandiks on triangel. Kogu teoses on jooksvaks jooneks seos modernsete ja folgi rütmide vahel ja harmoonia , mis annab teosele erakordset emotsionaalse olemuse. “Hary Janos Suite ”´is avaldub helilooja vaimustus ungari folkloori vastu, nimelt on tegemist koomilise ooperiga, kus keskseks tegelaseks on ungarlasest sõdur Hary Janos. (Classical Music…1994: 189-190)
Mustlasmuusika on paelunud oma metsikuse, ürgsuse ja naturaalsusega paljusid muusikuid. Liszt, Brahms, Bartók ja Kòdaly aga olid esimesed kunstmuusika viljelejad, kes hakkasid mustlasmuusika vastu huvi tundma. Võttes üle mustlasviise ja mustlasrütme, säilisid loomulikult ka kunstmuusikale iseloomulikud jooned. Sellest hoolimata on nende teostes tunnetatav teatud mustlaskarakter ja meeleolu. Üks põhjus, miks mustlasmuusika on niivõrd tuntud ja populaarne, peitub kindlasti asjaolus, et kunstmuusika heliloojad kasutasid mustlasmuusikat oma teostes.

KOKKUVÕTE

Mustlasmuusika on mitmekülgne ja huvipakkuv. See on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi muusikuid mitmes eri paigus . Mustlasmuusikas peitub midagi erilist, mida on raske sõnadesse panna. See on muusika, mis paelub oma emotsionaalsuse, rütmi ja sõnumiga.
Tööd koostades selgus, et mustlasmuusika on midagi enamat kui üksnes mustlaste muusika. Selles peitub kogu nende elu: nii rõõmsad kui ka kurvad ajad, nii nende argpäev kui ka pidupäevad. Mustlasmuusika võlub oma lihtsuse, emotsionaalsuse ja siirusega. Usun, et mustlasmuusika populaarsus peitub just selle siiruses: mustlasmuusika paneb inimesed kaasa mõtlema, isegi kui tekst pole arusaadav, on tunnetatav sõnum, millest muusikud kõnelevad, kas siis instrumentide või hääl kaudu. Lisaks mõjub mustlasmuusikale hästi selle paindlikkus . Kuna mustlasmuusikud säilitavad oma traditsioonid, samas oskavad ajaga kaasas käia ning muusikat edasi arendada ja täieneda, võib nende muusikast leida sarnasust oma kodumaa rahvamuusikaga.
Antud teema juures meeldis mulle kõige rohkem uurida mustlaspungi ja mustlasdžässi kohta, kuna need olid minu jaoks midagi täiesti uut ja huvitavat, millest polnud varem isegi midagi kuulnud . Põnev oli uurida nende stiilide sarnasust ja erinevust, võrreldes džässi ja pungiga. Veel hämmastas mind, kui erinev on mustlasmuusika erinevates piirkondades. See näitab, kuidas muusikal on eriline võime muutuda ja areneda koos rahva, piirkonna ja ajaga. Lisaks üllatas mind Franz Liszt´i, Johannes Brahmsi, Zoltàn Kodàly ja Bèla Bartòki entusiasm, millega nad uurisid ja kasutasid mustlasmuusikat oma loomingus.
Antud teemat oleks võimalik nii mitmeski suunas edasi uurida. Näiteks saaks uurida lähemalt mustlastantse ja kuidas on need mõjutanud teisi rahvatantse. Samuti oleks võimalik uurida, mil moel erineb mustlasmuusika kohalike rahvamuusikast, kuid see osutub juba märksa keerulisemaks.
Usun, et mustlastel on midagi, mille üle uhke olla. Selleks on mustlasmuusika.

KASUTATUD KIRJANDUS

Classical Music… = Classical Music on CD: the Rough Guide. 1994. London: Rough Guides Ltd.

EE = Eesti Entsüklopeedia. 1992. VI osa. Tallinn: Valgus.

Eve Karp et al 1995a = Karp, E.; Garšnek, I.; Ojakäär, J. 1995. Laulik . Tallinn: Avita .

Eve Karp et al 1995b = Karp, E; Garšnek, I.; Ojakäär, J. 1995. Muusikaõpik VII-VIII klassile. Tallinn: Avita.

Miller et al = Miller, Terry ; Shakriari, A. 2006. World Music: a Global Journey . London: Routledge.

Nidel, R. 2005. World Music: the Basics. London: Routledge.

Rademacher, J. 1997. Musical instruments . London: Barron´s.

World Music: the Rough Guide 1994 = World Music: the Rough Guide. 1994. London: Rough Guides Ltd.

World music: the Rough Guide 1999 = World Music: the Rough Guide/Volume 1: Africa, Europe and the Middle East. 1999. London: Rough Guides Ltd.

The New Grove…1995a = The New Grove Dictionary of Music and Musicians/Volume 2. 1995. Toim Sadie, S. London: Macmillian.

The New Grove…1995b = The New Grove Dictionary of Music and Musicians/Volume 3. 1995. Toim Sadie, S. London: Macmillian.

The New Grove…1995c = The New Grove Dictionary of Music and Musicians/Volume 7. 1995. Toim Sadie, S. London: Macmillian.

The New Grove…1995d = The New Grove Dictionary of Music and Musicians/Volume 10. 1995. Toim Sadie, S. London: Macmillian.

The New Grove…1995e = The New Grove Dictionary of Music and Musicians/Volume 11. 1995. Toim Sadie, S. London: Macmillian.

Brown, Jonathon 2009. The Gypsy Influence in European Music. http://www.europe.org.uk/index/-/id/370/ , (2009)

Damon, Dan 2001. Chasms of perdition. http://www.ce-review.org/01/13/damon13.html , (2009)

Dinkins, Joseph. Django Reinhardt. http://www.redhotjazz.com/django.html , (2008)

Gogol Bordello = Gogol Bordello. http://en.wikipedia.org/wiki/Gogol_bordello , (2010)

Gypsy jazz = Gypsy jazz. http://en.wikipedia.org/wiki/Gypsy_jazz , (2010)

Gypsy punk = Gypsy punk. http://en.wikipedia.org/wiki/Gypsy_punk , (2010)

Romani dance = Romani dance. http://en.wikipedia.org/wiki/Romani_dance , (2009)

Romani language = Romani language. http://en.wikipedia.org/wiki/Romani_language , (2010)

Romani people = Romani people. http://en.wikipedia.org/wiki/Romani_people , (2010)

Romani society… = Romani society and culture. http://en.wikipedia.org/wiki/Romani_society_and_culture , (2010)

Sving = Sving. http://et.wikipedia.org/wiki/Sving , (2010)

Romani music

Summary

The Romani (also called Gypsies) are an itinerant people believed to have originated in northern India. They are an ethnic group with diverse and interesting culture. Furthermore , their music and musicians are highly valued in the whole world.
I have always been interested in music, but especially in folk music. Romany music has affected a lot of different people´s folk music, especially in eastern Europe. I wanted to know why Romani music has become so popular and well-known and also what characterizes Romani music. Those were the questions why I decided to choose this topic to do my year paper.
I found out that its popularity lies in its ability to change and develop with time and people. Romani music is so emotional, natural and sincere , so that people can laugh and cry along with the Romani musicians. Gypsy musicians have an unfailing ability to absorb local styles and make them their own.
What I liked the most in this year paper, was searching information about gypsy punk and jazz. I had not heard about these styles before , so I got a lot of new music to listen to. I also admire Romani musicians´ great playing skills .
Gypsies have something to be proud of and it is their music.

LISA 1

1. ZURNA
( http://img2.blogcu.com/images/y/a/g/yagmurve/1231557839zurna.jpg )

DULCIMER
( http://www.spearsinstruments.com/images/dulcimer.jpg )

LISA 2

LAUTO
( http://www.shipbrook.com/jeff/animas/lute/lute1.jpg )

BANDžO
( http://www.mockingbirdmusic.com/attic/images/banjos/mockingbird_banjo.jpg )

LISA 3

DARBUKA
( http://images.gittigidiyor.com/1792/DARBUKA-DOKUM-MISIR-ISLEMELI__17921679_0.jpg )

LISA 4 (CD)

India mustlaste laul

„Elden Ele“ - Istanbul Oriental Ensemble

„Na kamel ma“ - Ando Drom

„Coachman“ - Loyko

Hispaania flamenco - Tomatito Bulerias

Tsaàrdas Palatca Band

„American Wedding“ - Gogol Bordello

„Wonderlust king“ - Gogol Bordello

„Minor swing“ - Django Reinhardt

„Hungarian dance no 5“ - Johannes Brahms
34