Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"helistikud" - 17 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Põhivara 8 klass. KÕIK OLEMAS!!!!!!

tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste

Muusika → Muusika
79 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muusika põhivara

Harmoonilise molli tunnus on #VII aste nii üles minnes kui alla tulles. Molli VII aste on SO, #VII on SI Näit.: harmooniline moll üles R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R Meloodilise molli tunnus on #VI ja #VII aste üles minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: meloodiline moll üles R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused noodid ja võtmemärgid. NB! Duur-helistikke tähistatakse suure, moll-helistikke väikese tähega Põhitoon ehk toonika (T, t) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO ­> SI). Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO ning nootide e-f ja h-c vahel.

Muusika → Muusika
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Johann Sebastian Bach

ülikuulus. Palju klaveri- ja klavessiiniteoseid kirjutas Bach oma poegadele ja õpilastele pillimängu õppimiseks ja need püsivad ka tänaste noorte muusikute repertuaaris. Klaverimuusikas on eriti tuntud kogumik „Hästi tempereeritud klaver“. See koosneb 48-st prelüüdist ja fuugast, mis on kirjutatud järgemööda kõigis helistikes. (Tempereeritud - välja mõõdetud, häälestatud. Bachi elu ajal võeti kasutusele uus pillide häälestussüsteem. Varem kõlasid ainult osad helistikud puhtalt. Uus süsteem asetas helirea kõik noodid üksteisest võrdsele kaugusele ja nii hakkasid kõik helistikud hästi kõlama. Selle kogumikuga tõestas Bach uue süsteemi headust ja vajalikkust.) Väga populaarne on „Hästi tempereeritud klaveri“ I prelüüd. Orkestrimuusikast on säilinud teoseid kahes selle aja peamises žanris: süite ja kontserte. Neid esitatakse tänapäeval sageli ja tuntuim teos on kontsertide kogumik „Brandenburgi kontserdid“ erinevatele pillikoosseisudele.

Muusika → Muusika ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Trance muusika

enne zanri fookuse muutumist. Trance muusika jaguneb mitmeteks alamzanriteks, nagu näiteks Acid trance, Progressive trance, Hard trance, Uplifting trance, Tech trance jne. Trance muusika on elektroonilisest tantsumuusikast üks meloodimisema kõlaga liike. Klassikaline trance muusika on 4/4 taktimõõdus, tempoga 125-150 lööki minutis ning on veidi kiirem kui house muusika. Muusikastiilile on iseloomulikud kiired arpedzod ja minoorsed helistikud, samuti üks kindel meloodia, mida korratakse terve loo vältel. Tihti on loos kasutusel naisvokaal. Tuntuimad trance muusika artistid on Ferry Corsten (System F), Estiva, Armin Van Buuren, Arty, Cosmic Gate, Tiësto jm. Trance muusika festivalid toimuvad üle maailma. Seda muusikaliiki hõlmav üks suuremaid ja kuulsamaid on Belgias aset leidev festival Tomorrowland. Madalmaades on need peamiselt organiseeritud nelja ettevõtte poolt: ALDA Events, ID&T, UDC ja Q-dance.

Muusika → Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muusikaajaloo Kordamine - BAROKK

Oma muu õpetuse sai ta vanemalt vennalt. Kuna tema saatuseks oli jääda varakult orvuks, siis pidi ta ise hakkama omale leiba teenima. Tema elu möödus Saksamaal. Oma elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna või kirikumuusikuna. Tema loomingust on ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Väga kuulsad on tema oerliteosed:fuugad, koraalid, fantaasiad jne. Väga kuulus oreliteos on ,,Tokoota ja fuuga" d-mol. Bach tõestas teosega ,,Hästi temparameeritud klaver", et kõik helistikud töötavad ja saab neid kasutada korraga. Bachi väga tuntud orkestriteoste sari on ,,Brandenburgi kondserdid". Bach ei ole kirjutanud mitte ühtegi ooperit.

Muusika → Muusikaajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

KLASSITSISMI ÃœLEVAADE

esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat ­ allegro vorm) Sissajuhatus ­ ei esine alati Ekspositsioon ­ kaks teemat, peateema ­ taval. aktiivsem, põhihelistikus kõrvalteema ­ taval. leebem, dominanthelistikus Töötlus - teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid.... Repriis ­ ekspositsiooni kordus mõningaste muudatustega, loob raamid, terviku, põhihelistikus Coda (tõlkes saba)­ lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis ­ sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj)

Muusika → Klassikaline muusika
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bach ja Händel

Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku surnuaeda, 1950 ümbermaetud Tooma kiriku kabelisse. Polüfoonia ­ kõik hääled on iseseisvad. Lihtsaim näide on kaanon, keerulisem fuuga. Fuuga koosneb järgmistest osadest: · I ­ ekspositsioon: meile tutvustatakse ühte teemat · II ­ töötlus: teemaarendus (teised helistikud, tämbrid, rütm) · III ­ repriis: teema kordus algkujul (nagu ekspositsioonis) · IV ­ coda: lühike lisalõpp (ei pea alati olema) Fuugale eelneb tavaliselt PRELÜÜD, FANTAASIA, TOCCATA. Näiteks: prelüüd ja fuuga; toccata ja fuuga. Anna Magdalena noodivihikud (2) ­ need kirjutas ta oma teisele naisele Anna Magdalenale. Kumbki sisaldas 12 lihtsat klaveripala. Brandenburgi kontserdid ­ need 6 kontserti on kirjutatud krahv Brandenburgi tellimusel.

Muusika → Muusikaajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muusika

Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal Teosed: Pea kogu looming on vaimulik. "Matona, mia cara", "Kaja" Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas Hiljem keskendus kirikumuusikale "Missa Papae Marcelli" Helikeel: impulsiivne, värvirohke, piltlik. Helikeel: ideaaliks rahulik lihtsas rütmikas Tihti rikub "reegleid", et muusika oleks kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud Meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad dünaamikakontrastid jms. olema hoolikalt ette valmistatud ja lahendatud. Homofoonia ja polüfoonia on osavalt kokku "sulatatud" Helinäited "Matona, mia cara" ("mu armas Helinäited "Sivut cervus" preili")

Muusika → Muusika
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sissejuhatus muusikalukku

saj) – Tekkis palju ilmaliku laulu eritüüpe. Kuulsamad heliloojad olid Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina. Kirikumuusika muutus lihtsamaks ja emakeelsemaks. 16.saj peetakse inglise muusika kuldajaks. • Heliloojad O. di Lasso ja G. P. da Palestrina O. di Lasso:  (Orlando di Lasso)  „muusikute vürst“  helikeel impulsiivne, värvirohke, piltlik  rikub tihti nö reegleid, et muusika oleks üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud, dünaamika kontrastid jne  homofoonia ja polüfoonia on osavalt nö kokku sulatatud  „Matona, mia cara“ G. P. da Palestrina:  (Giovanni Pierluigi da Palestrina)  akadeemiline eeskuju „kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast“  rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes  meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad olema hoolikalt ette valmistatud  „Missa Papae Marcelli“

Muusika → Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

- Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu teemat on sonaat-allegro ekspositsioonis? Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis. 8 Nimeta erinevaid sonaaditsükleid (4)?

Muusika → Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kontserdi arvustus „Vocalissimo”

Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad" keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E ­ G ­ E ja siis cis ­ Des ­ cis ­ F ­ A ­ F ­ A ­ E. Hea vabandus on see, et ega päris täpset intonatsiooni ei leia ka salvestistelt (eriti kahtlaseks jäävad oktavid altviiul ­ II viiul ­ I viiul). Ses mõttes oli Dvoák karm, kuigi seda teost esitatakse suure keelpillikoosseisuga, mis võimaldab mõndagi maskeerida. PLO ei maskeerinud midagi ja teoses oli kenasid meeleolusid, kuid enamasti jäädi autorile alla

Muusika → Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

FRYDERYK (FRÉDÉRIC) CHOPIN

Klaverikäsitluses lähtub Mozartist, pidas klaverit oma hinge peegliks väga peen pedaalikäsitlus täis-, pool- ja veerandpedaali piires programmilist muusikat põhimõtteliselt ei ole 24 prelüüdi op 28 Enne Chopini oli prelüüd kergekaaluline salongipala või sissejuhatus suuremale teosele. C loomingus saab see iseseisvaks zanriks. C prelüüdide eeskujuks oli Bachi HTK. Ka C käib läbi kõik helistikud, aga tema võtab aluseks kvindiringi. Kõik prelüüdid on erineva faktuuri ja meeleoluga ­ iga prelüüd on detailideni viimistletud, vormilt lõpetatud. C prelüüdides on tunda ka mõjutusi teistest zanritest: masurka, leinamarss, valss. Masurkad (ligi 60) Poola rahvatants. Kolm tunnust: 1) taktimõõt on 3/4; 2) punkteeritud rütmiga, rõhk teisel või kolmandal taktiosal; 3) enamasti liikuv, kuid tal on ka aeglaseid masurkasid

Muusika → Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muusikalised mõisted

Psüühilise heli 4 omadust ehk heli põhiomadused: 1. HELITUGEVUS - sõltub amplituudist 2. VÄLTUS - impulsside kestusest 3. KÕRGUS - tähtsaim, sõltub põhivõnkumise sagedusest 4. KÕLAVÄRV ­ sõltub heliallika võnkumise koostisest(nt la 440x/sek) Häälestus jaguneb: · meloodiline(Pythagorose) · harmooniline (kesktooni häälestus, 1-märgiline · võrdne häälesüsteem, tempereeritud, helistikud on võrdselt mängitud, ka pooltoonid, mida mõõdetakse Cent`ides. Pooltoon=100 Centi ENHARMONISM ­ samahelilisus Heli tugevus kuuldeorgani poolt tajutav elastse keha võnkumise ulatus kui võnkumise intensiivsus, mis kuuldeorganisse jõuab õhurõhu muutusena. Helide tugevust tähistatakse tähtedega või täheühenditega, mida nimetatakse HELITUGEVUSTÄHISTEKS (üldised e püsivad või kohalikud e ajutised)

Muusika → Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
7
docx

F. Schubert "Talvine teekond" retsensioon

Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Talvine teekond Pauletta Talmon 10-2 2015 1 Kontserdisarja „Kammermuusika linnas. Tallinn“ esitlus „Talvine teekond“ toimus 5. veebruaril 2015 kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu saalis. Esinesid Kristjan Mõisnik, kes on bass meeshääl ja Kadri-Ann Sumera, kes saatis meessolisti klaveril. Nii Kristjan Mõisnik, kui ka Kadri-Ann Sumera on saavutanud palju ka väljaspool Eesti muusikamaastikku. Kristjan Mõisnik on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia muusikamagistrina. Tähtsamad teosed tema kontserdi- ja oratooriumirepertuaarist on Verdi, Mozarti ja Faure Reekviemid, J. S. Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapä...

Muusika → Muusikaajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Muusika ajalugu töö ja mõisted

vormid( väikesele keelpilliorkestrile loodud teosed). Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat-allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus) 1) Sissejuhatus – ei esine alati 2) Ekspositsioon – esitletakse: 2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus) 2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus) 3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid... 4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel) 5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati) mis on: kvartett; trio; duet; aaria - klassikaline keelpillikvartett (Haydn) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul, tšello (4 osa) keelpillitrio -3-le pillile loodud teos (nt 2 viiulit + tšello)

Muusika → Eesti muusikaelu 20.saj algul
24 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mustlasmuusika

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured.................................

Muusika → Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Giuseppe Verdi

pensiero" eksoressiivsed helid olevat olnudki viimseks muljeks, mille üllameelne muusikasõber elust lahkudes kaasa viis. Raskete kaotuste periood lõppes Rossini surmaga 1868. a. novembris. Pidades Rossini mälestuse austamist iga muusiku aukohuseks, tegi Verdi ettepaneku luua suurele komponistile kõige tuntumate itaalia heliloojate osavõtul kollektiivne reekviem. Üleskutse tulemusena organiseeriti korraldav komitee, heliloojate vahel jagati ära teose osad, määrati kindlaks helistikud jne. Ent Verdi kavatsused jooksid karile. Muusikaline avalikkus jäi ühise reekviemi suhtes passiivseks, mitmed heliloojad solvusid, et neid autoreiks ei valitud, ning teos jäi lõpuni kirjutamata. Verdi enda komponeeritud reekviemi viimase osa ("Libera me") kasutas autor hiljem ümbertöötatud kujul Manzoni mälestusele pühendatud "Reekviemis". "Aida" ja "Reekviem" 1868. a. pöördus Egiptuse valitsus Verdi poole ettepanekuga kirjutada ooper Suessi kanali

Muusika → Muusika
152 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun