muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e. dulcimer, symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra, burdoon, raamtrummi, puusatrumme, tamburiini, kellad.
(World Music: the Rough Guide...1999: 146- 148) Huvitav on see, et sellel laial territooriumil Indiast Euroopani kasutatakse praktiliselt igal pool samu pille. Ainult instrumentide nimed on muutunud. Näiteks on oboetaoline pill zurna (Lisa 1/1) pärit Pärsiast, seal aga kannab nime shahnai. Mustlased võtsid selle pilli endaga kaasa Türki, kus see muutus väga populaarseks. Ungaris palju kasutatud ja populaarne muusikainstrument cimbalom ehk dulcimer (Lisa 1/2) oli algselt samuti Pärsia pill, mille viisid mustlased Ungarisse, kus see on nüüdseks saavutanud rahvusliku pilli staatuse. (World Music: the Rough Guide... 1999: 146-148) Dulcimerist räägin lähemalt peatükis 2.1.3. 10 Parema ülevaate saamiseks kuulasin India mustlaste laulu. Nimelt leidsin ühe Indias käinud mehe lindistuse mustlasnaiste laulmisest. Antud näites on selgelt kuuldav indialastele
2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI 19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL SAKSA RAHVATANTSUD ALLEMANDE ,LENDLER,VALSS,POLKA SAKSA RAHVAPILLID DULCIMER ,VIIUL , AKORDION, SUUPILL Saksa firmad HOHNER ja WELTMEISTER valmistavad muusikainstrumente SAKSAMAA HÜMN Haydn kirjutas Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutschland, Deutschland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn.
vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas
16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena.
saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema -Segunes kirikumuusikaga -Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (L-Pr) või trüväärideks(P-Pr) Tuntumad laulikud: -Trubaduur Bernart de Ventador -Truväärid Richard lõvisüda -Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm -õitseng oli 12-13.saj Meistrid: -Esimesed keda hakati nim. heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: -Leoninus- lõi 2 häälse organumi -Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi Motett: -13.saj -Alumine hääl -laenati gregoriuse koraalist -Ülemine hääl-erinecad tekstid, kõrgus ja keel
Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: Portatiivorel - kaasaskantav kõige pisem Positiivorel - kaasaskantav vankriga Keelpillid: Fiidel - viiuli eelkäija Rebelk - alt viiul pmst Organistrum e nurdy-gurdy - 3 keelt, keeled, ketas, keerutamine, klahvid Dulcimer - kandle sarnane, aga lüüakse haamriga Psalteerium - kandle kõla, mängitakse püsti Lauto - pooliku pirni kujuline (kael on ära murtud) Harf - süleharf Puhkpillid: Topelt plokkflööt Torupill - ainus sõja muusikainstrument Mitmehäälne muusika - Eeldas noodikirja kasutamist - Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks - Ühehäälsuse kõrvale ilmus mitmehäälsus Mitmehäälsus kujunes 11.-12. Sajandil Organum:
Skulptuur oli tähtsusetu. Kasutati luunikerdusi raamatukaante kaunistamisel. Eriti toredatele käsikirjadele tehti reljeefsed kuld-ja hõbekaaned, millel sätendasid vääriskivid ja pärlid. Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele. Keskaegsed pillid: kasutati enamasti Araabia päritolu pille fiidel, rebekk, harf(keelpillid), põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin. Portatiiv kaasaskantav orel, organistrum Iirimaalt pärit; klahvidega ning näeb välja nagu kitarr; dulcimer Ungarist pärit; nagu kannel, aga pulkadega mängitakse. Pilet nr. 15 Ristiusu kiriku teke ja areng Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik (kr. k katholikos - üleüldine), esimesed kristlikud kogudused juba 1. saj apostlite poolt rajatud, kristlus algselt Rooma riigis taga kiusatud Milaano edikt 313 Constantinus Suur tunnistab ristiusu lubatuks Rooma riigis Kristliku õpetuse üle tõsised vaidlused. Arius : Kristus ei ole Jumal, vaid Jumala kõrgeim
annaabi.ee 
