1965 Help 1967 Magical Mystery Tour 1968 Yellow Submarine 1968 Let it be Nende loomingu võib jagada 3 perioodiks: 1959-1965 formeerimise aeg. Õppimise aeg. Õppisid muusikat kirjutama, tekste looma, koos mängima, laulma. Kuulsaks saamise aeg alates 1964 aastast. 1966- 1968 eksperimenteerimine stuudios. 1968-1970 lagunemise aeg. Konfliktid bändi sees. Peale lagunemist esinesid kõik soolo artistidena. Olid õigel ajal õiges kohas. Muusika on erilisem kui teiste oma sest oli kõlalt ja helilt uuenduslik. Nende muusika on nauditav ka praegusel ajal. Psühhedeenia muusika on muusika mis on tehtud narkootiliste ainete mõju all või kirjeldab narkootiliste ainete mõju all saadud kogemust. 1950ndatel aastatel tekkis ameerikas huvi nende ainete vastu. Beatnick oli esimene subkultuur 50 lõpus, kuulusid ameerika kirjanikud kes eristusid tolleaegsest üldisest massist sellega et nende jaoks oli materiaalne maailm madal ja tahtsid saada teistsugust maailma
Raju on meeleheitel, sest ei ole last juba pikemat aega näinud ega tea, kuidas tal läheb. Kõik tema katsed lapsega kohtuda luhtuvad põhjusel või teisel. Heli naabri Natalia meelest on Heli üleüldse halb ema, sest tema jaoks on selgelt töö lapsest tähtsam. Kaja on pidanud Heli pikkade tööpäevade tõttu palju üksi kodus olema. Koolieeliku üksi koju jätmine on hoolimatu ja lapsele ohtlik, mistõttu leiab Natalia, et Helilt tuleks vanemlikud õigused üldse ära võtta. Natalia kirjutab sellest Harju Maakohtu üldmeilile. 1. Mida saab Heli Rajult nõuda? Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 1 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud ainuhooldusõigust
forsseerides dünaamikaga üle, viiuli puhul mängitakse hämmastavalt laia vibratot (muusikaline efekt, mil muudetakse helikõrgust regulaarselt, viiulil sõrme liigutamisega keelel edasi-tagasi). Aeglasemates lugudes mängitakse viiulil ja/või klarnetil samuti kõrgemates registrites kaunistusi. Viiulil mängitakse veel sagedasti kriiskavaid glissandosi (pillimängu tehnika, kus keeltel libistatakse sõrmega mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele, üles või alla suunas), et kuulajas tähelepanu äratada ja kõlada huvitavalt. (World Music: the Rough Guide... 1999: 149) Türgi muusikas on pandud eriliselt suurt rõhku improvisatsioonile. Pillidest on enim kasutatud klarnetit või zurnat, vähem tähtis on aga viiul. Samuti antakse löökpillidele tähtsaid soolosid, mil nad mängivad eriti intensiivselt ja tuliselt. (ibid: 149) Peamisteks teemadeks, millest laulavad mustlased nii Türgis kui ka mujal, on armastus, vaesus,
annaabi.ee 
