Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minevikku“ 20.saj.
By works, pixelio.de By Dagmar Zimmermann, pixelio.de Lebkuchen By Rike, pixelio.de Die Weihnachtsgeschenke Wir basteln Geschenke. By Dieter Schütz, pixelio.de By Th. Reinhardt, pixelio.de Weihnachtsschmuck im Haus die Lichterkette der Weihnachtsstern By siepmannH, pixelio.de Colourbox.com By Peter Kretschmer, pixelio.de die Tannenzapfen Wir feiern
1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960ndad - 1970ndad 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente
Miles Davis Duke Ellington Ella Fitzgerald Dizzy Gillespie Benny Goodman Stéphane Grappelli Billie Holiday Theo Jörgensmann Wynton Marsalis Glenn Miller Charlie Parker Oscar Peterson Bud Powell Django Reinhardt Artie Shaw Raivo Tafenau Fats Waller Eberhard Weber Paul Whiteman Kokkuvõtte Jazz muusika tekkis USA,algul jazzmuusikat
1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest.
MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides • 1921–1933 saadik Saksamaal, Šveitsis ja Austrias
populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. 1960-1970 960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse
Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud: Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. Free Jazz 1950.aastad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest, kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. Jazz fusion 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion See haaras endasse ka elemente:
kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest
kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest
• Puudub psühholoogiline areng • Tegelased ei tegutse, vaid kogevad oma Saatust (sümbolistidele oluline jõud) Tegevus, lavastused olid üsna staatilised. Taotlus oli selles, et publik tajuks mingit saatuslikku jõudu. Tähtsus oli: lavakujundusel, valgustusel, värvid, helid (krabinad, nt „öine mets“, merekohin, sammud) Sümbol – vihjab märkidele, aga ei seleta midagi. 3. Teater ja ooperiteater 20. sajandi esimesel aastakümnel Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Max Reinhardt, Richard Strauss, Hugo von Hofmannsthal. “Salome”, “Elektra”, “Ariadne Naxosel” (mis nendes modernistlikku ja/või eripärast). 19-20. saj. vahetus. Iseloomustavad sõnad: Fin de siécle ((19.) sajandi lõpp) mõisted kuuluvad ühiskonna ja La belle epoque (kaunis epohh ehk kaunis ajastu) kultuuri valdkonda. Mõlemad mõisted kuuluvad õigupoolest ühiskonna- ja kultuuriajaloo valdkonda, tähistades 19
Üldiselt iseloomustab mustlaspunki sarnasus mustlasmuusikaga. Leidub pungiga sarnaseid jooni, kuid muusikud on siiski säilitanud oma juured ja päritolu ning esivanemate ja kaasmaalastega sarnased muusikatraditsioonid. 3.2. Mustlasdzäss Mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel aastatel. Selle juured paiknevad peamiselt Prantsusmaal, seega tuntakse seda mitmel pool prantsuskeelsete nimedega, nagu näiteks manouche dzässina. Mustlasdzässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt, kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008) Mustlasdzässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi. Iseloomulik on mängida
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................................4 Juhid............................................................................................................................................5 Sakslaste Avamerelaevastik ...............................................................................................5 Admiral Reinhardt Scheer .......................................................................................5 Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja pooldaja
....................................................................................................11 2.3 Elu getodes...............................................................................................12-13 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID.................................14 3.1 Genotsiid algab.........................................................................................14-15 3.2 Operatsioon Reinhardt...................................................................................15 3.3 Surm töö läbi.................................................................................................16 3.4 Ülestõus Vasrssavi getos...............................................................................16 3.5 Ülestõusud surmalaagrites.............................................................................17
lavastaja looming. Näitlejad olid vaid kaastöötajad. Avangardi institutsionaliseerimine. Mõned avangardistlikud lavastajad (Meierhold ja Artaud) töötasid ka peavooluteatrites. Peavooluteater laenas avangardismist ja nii jõudis modernism ka tavavaatajani ning mõjutas oluliselt 20. saj teatriajalugu. Modernistlik teater tähendas tehnika laiemat kasutuselevõttu; kasutati avangardistide uuendusi. II MS alguseks oli modernism domineeriv joon lääne teatrites. Reinhardt on avangardi kõige suurem populariseerija. On nähtud, et tema tööd lõid pretsedendi tulevastele kommertslavastajatele. Sürrealismi on peetud viimaseks peamiseks rahvusvaheliseks avangardistlikuks liikumiseks. Pärast I MS poliitilised pinged killustasid teatri: erinevates riikides erinevad rahvuslikud teatrid; rahvusvahelisi voole ei olnud. 30ndate majanduskriis pööras inimesed oma riigi ja rahvuse poole, pöörduti ära rahvusvahelisest areenist
Negatiivne elusündmus ei pruugi kohe mõjuda noore inimese rahulolule ja väärtusorientatsioonile, kuid pikaajalises perspektiivis võib suurendada sotsiaalse tõrjutuse riski. 5 Kasutatud kirjandus 1. Braun, K.-H., & Wetzel, K. (2006). Soziale Arbeit in der Schule. München: Ernst Reinhardt Verlag. 2. Constable, R. 2008. The Role of the School Social Worker. Chicago: Loyola University. 3. Eesti Entsüklopeedia. [http://entsyklopeedia.ee/]. 15.03.2017 4. Higy, C., Haberkorn, J., Pope, N., Gilmore, T. 2012. The Role of School Social Workers from the Perspective of School Administrator Interns: A Pilot Study in Rural North Carolina. International Journal of Humanities and Social Science. Vol.2 (2) pp. 8-15 5. Hämäläinen, J. 2001
Suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutmine. Josef Albers, Mark Rothko, Barnett Newman, 1960-ndad Maalilisejärgne abstraktsionism Usa Ad Reinhardt. Morris Louis, Ellsworth Kelly, Kenneth Noland, Frank Stella, Larry Poons. Optilised efektid, vastuolulised, ärritavad illusoorsed tajud, sõltuvus inimese
Expressionism. Expressionism is distinguished by strong subjectivity, brilliant colors and violence. Mysticism was one source of inspiration. Artists: Morris Graves, Mark Tobey. Abstraction. Geometric abstraction continued to develop under the influence of European immigrants. In 1936, the American Abstract Artists organization was established. Members of this were precise, used sharp-edged rectilinear shapes, geometric curves and flat colors. Artists: George L. K. Morris, Ad Reinhardt, Stuart Davis. Post-WWII Abstract Expressionism. American art was maturing. Abstract Expressionism (or Action Painting or the New York School) sometimes renounced representational content. The three currents that produced Abstract Expressionism were abstraction ("plastic" values), Expressionism (emotional intensification) and Surrealism (automatism). The catalyst for this movement was the presence of European artists in New York. The mid-1940s are now considered the golden era in
Expressionism. Expressionism is distinguished by strong subjectivity, brilliant colors and violence. Mysticism was one source of inspiration. Artists: Morris Graves, Mark Tobey. Abstraction. Geometric abstraction continued to develop under the influence of European immigrants. In 1936, the American Abstract Artists organization was established. Members of this were precise, used sharp-edged rectilinear shapes, geometric curves and flat colors. Artists: George L. K. Morris, Ad Reinhardt, Stuart Davis. Post-WWII Abstract Expressionism. American art was maturing. Abstract Expressionism (or Action Painting or the New York School) sometimes renounced representational content. The three currents that produced Abstract Expressionism were abstraction ("plastic" values), Expressionism (emotional intensification) and Surrealism (automatism). The catalyst for this movement was the presence of European artists in New York. The mid-1940s are now considered the golden era in
Mark Tobey (1890-1976) Adolph Gottlieb (1903-1974) Barnett Newmann (1905-1970) Ad Reinhardt (1913-1967) Clyford Still (1904-1980) Sam Francis (1923-1994) Helen Frankenthaler (1928) 20
Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Kujutav kunst: Edvard Munch „Karje“; E. Nolde, Oskar Kokoschka Ekspressionistlikus teatris muutused: loobuti välise sündmuste jälgimisest, keskenduti tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat) MK:Schönbergi „Kuu-Pierot“; Alban Bergi ooper „Wozzeck“; Arnold Schönbergi „Viiulikontsert“; Scönbergi „Ellujäänu Varssavist“ Arnold (Franz Walter) Schönberg 1874 Viin – 1951 Los Angeles)
ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri - Big Bandi - teke. N??d oli v?ga t?htsal kohal r?tm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks.Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa jazzmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Tants 1920-1930. aastail levisid Euroopasse populaarsed seltskonnatantsud, näiteks fokstrott, tarlston, tango. 20.sajandi algul tekkinud modern- ja vabatantsu loojaks peetakse Isadora Duncanit.Tema tantsudes polnud mingeid reegleid, Duncan r?hutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest v? ljakasvav liigutus, mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. J
Fifth level tsentrifugaal 1961 38/25,4 guass paberil Click to edit Master text styles barnett Second level Third level newman Fourth level Fifth level kollane maal 1949 171,4/133 õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level ad reinhardt Third level Fourth level Fifth level nimeta 1947 101,6/81,3 õli lõuendil Click to edit Master text styles ad reinhardt Second level Third level Fourth level Fifth level abstraktne maal 1952 203,2/106,7 õli lõuendil
kategooria esindaja. Pärast sõda öeldi Läänes lahti igasugusest figuratiivsest kunstist, sest see samastati natsistliku kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Ad Reinhardt, Maal. Õli, lõuend, 1954-58 > Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: Tegevusmaalikunstnikud (action painting). kandsid värvi lõuendile hoogsalt ja nii on nende piltides dramaatilisust ja emotsioone. nt Pollock. Värvivälja maalikunstnikute teosed näevad välja rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste emotsionaalset mõju. Kuigi värviväljamaal näeb välja lihtne ja on vähese värvivalikuga, on see hoolikalt kavandatud
mobiliseeritud mehe käest, kes olid jõudnud Staraja Russa all juba sakslaste poole üle joosta ning valmistusid osalema dessandis üle Suure väina (Sammet 1999, 172). Väegrupi ,,Nord" ülemjuhatus tegi saarte vallutamise ülesandeks XXXXII armeekorpusele kindral Walter Kuntze juhtimisel, kelle alluvusse jäeti 61. ja 217. jalaväediviis (Melzer 1960, 26). Korpus soovis saarte vallutamiseks oma alluvusse ka ,,Erna" rühma baasil formeeritud eesti pataljoni (ülem ülemleitnant Kurt Reinhardt). Korpuse staap planeeris ,,Erna" ülesandeks Suure- ja Väike-Pakri saarte ning Osmussaare vabastamise (BA MA, RH 24-42/10, 270, 274,). ,,Erna" osales Lääne-Eesti saarte vallutamisel 217. jalaväediviisi koosseisus. 4. septembril vallutas 61. jalaväediviis Virtsu poolsaare. Soomest toodi operatsiooni toetuseks 72 kaluripaati (BA MA, RH 24-42/10, 277280). Laevastiku roll saarte vallutamisel oli väike: Saaremaal, Hiiumaal ja Osmussaarel paiknesid
Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey loomingule, hiina kalligraafia õppimine aitas tal omandada sobivaid väljendusvahendeid. Tobey piltidel näeb ühevärvilisel foonil peent, enamasti valget lineaarset arabeski. Nagu Pollock, esindab temagi nn. all-over stiili, kuid mitte tegevusmaali , vaid „kirjutamise“ kaudu. ● Ameerika ekspressivsete abstraktsionistide hulka kuulusid veel paljud kunstnikud, nagu BARNETT NEWMANN (1905-1970), AD REINHARDT (1913-1967), CLYFORD STILL (1904-1980), SAM FRANCIS (1923-1994), HELEN FRANKENTHALER (s.1928) jt. Clyfford Still (1904 - 1990): Nr 1 (1957) 5.Popkunst POPKUNST Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis
Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey loomingule, hiina kalligraafia õppimine aitas tal omandada sobivaid väljendusvahendeid. Tobey piltidel näeb ühevärvilisel foonil peent, enamasti valget lineaarset arabeski. Nagu Pollock, esindab temagi nn. all-over stiili, kuid mitte tegevusmaali , vaid ,,kirjutamise" kaudu. Ameerika ekspressivsete abstraktsionistide hulka kuulusid veel paljud kunstnikud, nagu BARNETT NEWMANN (1905-1970), AD REINHARDT (1913-1967), CLYFORD STILL (1904-1980), SAM FRANCIS (1923-1994), HELEN FRANKENTHALER (s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik
Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey loomingule, hiina kalligraafia õppimine aitas tal omandada sobivaid väljendusvahendeid. Tobey piltidel näeb ühevärvilisel foonil peent, enamasti valget lineaarset arabeski. Nagu Pollock, esindab temagi nn. all-over stiili, kuid mitte tegevusmaali , vaid ,,kirjutamise" kaudu. Ameerika ekspressivsete abstraktsionistide hulka kuulusid veel paljud kunstnikud, nagu BARNETT NEWMANN (1905-1970), AD REINHARDT (1913-1967), CLYFORD STILL (1904-1980), SAM FRANCIS (1923-1994), HELEN FRANKENTHALER (s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik
T h e opening moments are a powerful opportunity to set the tone and create an impression. You can conjure up a mood, an image, or a metaphor that will give the audience a frame o f reference to better experience your work. The mythological approach to story boils down to using metaphors or comparisons to get across your feelings about life. T h e great German stage and film director M a x Reinhardt believed that you can create an atmosphere in a theatre well before an audience sits down or the curtain goes up. A carefully selected title can strike a metaphor that intrigues the audience and attunes them to the coming experience. Good promotion can engage them with images and slogans that are metaphors for the world of your story. By controlling music and lighting as the audience enters the space, and consciously directing such
an event that turned into an international affair. The prominent stage producer and theatre educator Karl Menning (1874-1941) became head of the company in Tartu and continued with his principles of ensemble theatre. His method based on psychological realism would influence the Estonian theatre for decades. In his opinion the main function of theatre had to be educational. A position similar to Menning was held by Karl Jungholz (1878-1925) in Tallinn. Both had studied under Max Reinhardt in Berlin. At the same time the actors in the Estonia Theatre in Tallinn displayed a certain romantic-theatrical tendency, preferring a more international repertoire (Shakespeare and Schiller among others) and musical production. 1906 turned out to be a remarkable year. Both Tartu’s Vanemuine and the Estonia Theatre in Tallinn became professional. For the celebration concert of this event in Tartu, two new works were written: The First Estonian Suite by Artur Kapp and
Biochemistry. San Diego, Calif.: Academic Press. In Flavor of Meat, Meat Products, and Seafoods, Pradhan, A., K. S. Rhee, and P. Hernández. 2000. edited by F. Shahidi. London: Blackie Academic and Stability of catalase and its potential role in lipid oxi- Professional, pp. 1–4. dation in meat. Meat Science 54:385–390. Schenkel, F. S., S. P. Miller, X. Ye, S. S. Moore, J. D. Quinn, M. J., C. D. Reinhardt, E. R. Loe, B. E. Nkrumah, C. Li, J. Yu, I. B. Mandell, J. W. Wilton, Depenbusch, M. E. Corrigan, M. L. May, and J. S. and J. L. Williams. 2005. Association of single nucle- Drouillard. 2008. The effects of ractopamine-hydro- otide polymorphisms in the leptin gene with carcass gen chloride (Optaflexx) on performance, carcass and meat quality traits of beef cattle. Journal of
annaabi.ee 
