Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika.
Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks. Enam kasutatakse I, IV, V astmelt ehitatud akorde.
Homo sünnimaaks. • Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. • Aafrika manner on ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Muusika • Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. • Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. • Aafrika muusika tähtsaim väljendusvahend on rütm. Muusika • Kasutatakse pentatoonilist helilaadi ja polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja koori vahelduses. Tants • Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend. • Tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. • Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Pillid • Kõnelev trumm • Kõristi • Pöidlaklaver • Kora
Sellel on oluline koht indialaste elus.Veedahümnide retsiteerimine on vanim teadaolev muusikatraditsioon Indias, mis on ligi 3000 aastat vana. Hindudeks hakkasid neid kutsuma teised rahvad. Hinduismi tähtsaim sümbol on AUM (tihti ka OM). See on püha silp ja püha heli. Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viiest minutist kuni paari tunnini. Tähtsamad pillid: sitar, vina, tanpura, tablad, pungi. India tantsukunsti reeglid kujunesid välja juba ligi 2000 aastat tagasi.
· Partituur noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus vaikuse märk muusikas · Pentatoonika viieastmeline helilaad · Pianissimo õige tasa · Piano vaikselt · Polüfoonia mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad · Rütm helivältuste korrastatud järgnevus · Sünkoop rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale · Tempo helitöö esitamise kiirus · Toonika helilaadi esimene aste ehk põhitoon · Tämber muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärving
välja selle erinevad alamstiilid (alegrías, bulerias, fandangos, sevillana jpt). 19. sajandil levisid flamenko ja mustlaskultuuri mõjud üle Euroopa; seda soodustas romantism, mis idealiseeris mustlaste kui vaba loodusrahva kultuuritraditsioone. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi agusesse, mil flamenkotantsijad ja kitarristid esinesid paljudes kohvikutes, 20. sajandi algusest alates ka teatrites. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi, milles on tihti altereerritud kolmas ja seitsmes aste. Tüüpiline on nn Andaluusia kadents, mis früügia E helistikus tähendab harmoonilist järgnevust Am G F E. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst; varieeruvus saavutatakse hääletämbri ja mikrotonaalsuse abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid (nt 12/8, 6/8 + 3/4).
koorilüürikal ehk ditürambidel. Rongkäigu lõppedes toimus amfiteatris tragöödia etendus. Kõik koorilauljad olid riietatud heledasse ja kandsid valgeid maske. Algul oli tragöödia lõbusa iseloomuga. Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: 1) Sophokles 2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli tõsine, mehelik ja kindlameelne, Früügia (d-d) oli meeleline, kirglik ja orgialik, Lüüdia (e-e) oli kaeblik, õrn ja intiimne. Kreeka pillid olid topeltaulos (vilepilli taoline), lüüra, kitara, barbiton, forminks. Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning
Algselt olid tragöödiad lõbusa iseloomuga, aga hiljem muutusid tõsisemaks. Tuntumad tragöödiate autorid oli Aischylos, Sophokles, Aristophanes ja Euripides. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Pöörati tähelepanu puhtmuusikalisele väljendusele. Suurte koosseisudega ette kantud pillimuusika sisaldas arvatavasti ka mitmehäälsust. Muusikaõpetuses eksisteeris 7 helilaadi, millest kolm tähtsaimat olid : 1) dooria helirida c c, tõsine, mehelik, kindlameelne 2) früügia helirida d d, meeleline, kirglik 3) lüüdia helirida e e, kaeblik, õrn, intiimne Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Pillid: Topeltaulos Lüüra Barbiton Forminks Antiikaja lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning
sajandi teisel poolel. Seda muusikat viljeleti nii maal kui ka linnades, enamasti kirjaoskamatu lihtrahva seas, kelle hulka kuulusid peamiselt andaluuslased aga ka mustlased. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse, mil flamenkotantsijad ja -lauljad esinesid paljudes kohvikutes. Flamenko Ajalugu Flamenkol on kolm peamist ja võrdväärset avaldumisvormi: laul, kitarrimäng ja tants. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst, varieeruvus saavutatakse hääletämbri abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid Muusika Flamenkokitarristide ehk tocaor'ide asend ja tehnika erinevad suurel määral klassikalise kitarri mängija omadest. Tänapäeval kasutavad paljud tocaor'id klassikalisi kitarre, kuigi flamenko jaoks on olemas kindel
Laura Luht Ethel Enniko 8a MHG Tartu, 2014 • Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad (välja arvatud USA ja Kanada) • 16 saj vallutasid need alad hispaanlased ja portugallased • Segunenud indiaanlaste, sisserändajate ja Aafrikast toodud neegerorjade kultuurid • Rahvas temperamentne ja tantsulembeline, muusika on rütmikas • Tantsudes kajastuvad Hispaania ja Portugali tantsutraditsioonid Muusika üldiseloomustus • Ebatavalised taktimõõdud • Helilaadi madaldatud 7. aste • Antifooniline laulmisviis (vahelduvalt laulavad kaks koori) • Sealt päris osa rütmipille (nt marakaa) • Armastatuim pill kitarr Kuuba muusika • Hispaania ja Aafrika muusika segunemisel tekkinud • Rütmikas ja tantsuline • Taktimõõt 4/4 (vahel ka 3/4) • Kasutatakse erinevaid rütmipille, kitarri ja keelpille • Pärit erinevad tantsud: 1. rumba (afroameerika päritolu, taktimõõt 4/4) 2. Cha-cha-cha (samuti afroameerika 3
Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella liturgiline laul, mille rütm sõltus tekstist, mis tavaliselt oli proosas või vabavärsis. Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil. Esimesed märgid meloodia kirjapanekust olid neumad, mille järgi tekkis vajadus 8.sajandil. Esimesed kaks noodijoont võeti kasutusele 10.saj. 13.sajandiks oli välja kujunenud tänapäevane noodikiri. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem andmeid kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli
Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus
Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus – inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus
peetud muusikakultuurides. 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA – kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL tähistas ministrit, LA truualamlikku rahvast, DO ühiskondlikke asju ja RE üldise olukorra pilti. Tänu helide sümboolsele tähendusele võis aru saada, millest muusika räägib. Et valitseja-heli oli tähtsaim, pidid kõik meloodiad algama ja lõppema I-astmega ehk fa-ga. Seda reeglit kontrolliti rangelt.
Muusika õppimine oli oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Muusikat ei õpetatud aijnult pillimängu harjutades, vaid ka õpetaja mängu kuulates ning seeläbi muusikalist tunnetust avardades. Kõlaideaaliks on sügavalt läbitunnetatud heli, mille saavutamist õpitakse aastaid. India muusika on oma olemuselt ühehäälne, sest iga heli nõuab keskendumist. Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid yoetavad meloodiat helilaadi üksikute astmete või burdooniga (katkematu bassihäälega). India muusikavõrmid erinevad Euroopa omadest selle poiolest, et nad sisaldavad ettekirjutisi ka muusika esitluslaadi kohta. Raga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm, meloodiavormel, mille piirides muusika kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Ragaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast seega mahub selle mõiste alla nii
Vana Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvaandmine(5-7.saj), kui endise lääne-rooma riigi alale tungisid ............ Palestiinas oli meie ajaloarvanse algus kõrge .... mõttes, mis sidus .. jooni lähisida maade ja vana kreeka kultuurist Vanakristlike muusika Kristliku muusika lähtepunktiks on kristlikud kogudused. Matkisid palju juutide kombestikku. Võib arvata, et laul võis sarnanedajuutide laulutraditsioonidega. Pillidekasutamine keelati. Muusikateoora(helilaadi) võeti üle kreeka keel. Levinud olid 2 kristliku laulu tüüpi: psalinoodia-salmide laulmine hümiooda-pidulik üldistuslaul jumalate või pühakutele. Võttis kasutusele Amboosiuus. Uutele tekstidele loodud laulud. Lihtsad sakmilaulud. "Veni vreator spenitus" "Tule looja vaius" 11 sajand sai kristus jaguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. ROoma riigi lõhenemisel 395 a. sisuliselt ka kiriku lähenemle , kujunes välja läänekristus KESKAEG 5-13 SAJAND Greogooriuse koraal
esitajalt, vaid ka kuulajale. Muusika õppimine oli oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Muusikat ei õpetatud ainult pillimängu harjutades, vaid ka õpetaja mängu kuulates ning seeläbi muusikalist tunnetust avardades. Kõlaideaaliks on sügavalt läbitunnetatud heli, mille saavutamist õpitakse aastaid. · India muusika on oma olemuselt ühehäälne, sest iga heli nõuab keskendumist. Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid yoetavad meloodiat helilaadi üksikute astmete või burdooniga (katkematu bassihäälega). · India muusikavõrmid erinevad Euroopa omadest selle poiolest, et nad sisaldavad ettekirjutisi ka muusika esitluslaadi kohta. · Raga · Raga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Helilooja ja esitaja on india muusikas ühes isikus. Teise tegelik
korralduse vahel 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL tähistas ministrit, LA truualamlikku rahvast, DO ühiskondlikke asju ja RE üldise olukorra pilti. Tänu helide sümboolsele tähendusele võis hiinlane kohe aru saada, millest muusika räägib. Et valitseja-heli oli tähtsaim, pidid kõik meloodiad algama ja lõppema I-astmega ehk fa-ga. Seda reeglit kontrolliti rangelt, eksimise korral võis autor maksta oma eluga.
Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus talle ei meeldinud, et laule ei esitatud enam aulose saatel Pythagoras pani paika helide arvväärtused intervallid Aristoxenos uuris helilaade ja intervalle koondas helilaadid korrapärasesse süsteemi võrdles inimhinge keelpilliga süstematiseeris rütmiõpetuse SÜMPOOSION suur pidusöök, teadlaste istung kasutati diatoonilist helilaadi, jaotati tetrafordideks dooria lüüdia früügia Vana-Rooma muusika mitmehäälsus kitaravirtuoosid pillid: tibia (aulos), sarvepillid, Egiptuse sistrum, harf, flööt, kitaara muusikud olid orjad tänu mitmetele mõjutustele väga eriilmeline muusika tantsud andsid ajendi pantomiimide arenguks need põhinesid kreeka tragöödiatel, pantomiime kommenteeris koor flöödi saatel muusika oli ka gladiaatorite võitluste ja kaarikute võiduajamiste lahutamatuks osaks Varakristlik muusika
Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on nii hariduse andmine kui ka lapse isiksuse arendamine ning tema suunamine ühiskonna kultuuri juurde. Lasteaias toimub õppimine läbi mänguliste elementide: lauldakse, tantsitakse, mängitakse rütmipillidel. Kõike seda läbi mängu tehes areneb laps üldiselt, kehaliselt, vaimselt ja ka muusikaliselt. Sellesse ikka kuulub helilaadi taju, harmoonia ja vormitunde väljakujunemine. Tähtsal kohal on üldise muusikalise elamuse saamine, olgu see laulmise, muusika kuulamise või pillimängu näol (Päts, 2010). Muusikalisel kasvatusel on väga oluline roll. Ta aitab kaasa lapse loovuse, empaatiatunde, mälu ja tahteomaduste arendamisele, samuti fantaasia ja vaimsete võimete arendamisele. Paljud pedagoogika- ja psühholoogiateadlased on tõestanud, et
India Muusikat peeti kõigist kunstidest kõige olulisemaks. Veeda India püha ilmutusraamat sanskriti keeles. Veeda hümne (vanimad muusikanäited, u. 3000 a.) kanti ette retsiteerides e. lauldes lugedes. Rigveda Esimene teadaolev kirjalik allikas muusikast, milles oli lisaks hümnidele ka muusikateooria. Muusika aluseks oktaav, mis jagatud 22-ks tooniks. Tavaliselt ühehäälne, improviseeriti noodikirja tundmata. Vokaalmuusikas kasutati saatepilli, mis toetas meloodiat helilaadi üksikute astmetega või burdooniga. India muusika esitab nii kuulajale kui ka muusikule kõrged tingimused, vaja oli suurt teadmiste hulka. Oliline oli meloodiamudel e. raaga helide rühm, mille piirides muusik improviseerides teemat arendab. Raagale vastab teatud emotsionaalne seisund e. rasa. Igal raagal on oma kindel rütmimudel e. taala. Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini.
Kõige vanemad loits ja itk (nutulaul) Saartel on segunenud nii vana kui uus rahvalaul. Regilaulu 3 tähtsat komponenti: o Tekst nn põlvkondade elutarkus, selle suureks mõjutajaks on usk, kombed ja traditsioonid (rahvakalender). o Viis viise on vähem kui tekste, 8 nooti, viisil vähene ulatus. o Esitus eestlaulja + koor Laulus valitseb sõna! Regilaulud lõppevad helilaadi teisel astmel. Põhja-Eestis on palju kiige rütmis laule. Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule.
oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines ka PÕIKFLÖÖT, METALLTROMPET. Löökpillidest olid tähtsamad KASTNJETILAADNE KROTALA, VASKTALDRIKUD ja TAMBURIIN. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes ka NOMOSE mõiste: see on reeglite kogum (puudutavad karakteerseid meloodiakäike, laulu põhirütmi, helilaadi ja laulu vormi), mida peab kitaara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk DITÜRAMBIDEL. 5. saj lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetatakse „uueks muusikaks“. Sellega käis kaasas ka palju keerukam ja virtuoossem muusikaline väljenduslaad ning samal ajal algas ka väljapaistvate pillivirtuooside tegevus. Muusika hakkas esmakordselt esile
vokaalmuusika jaoks ✿ Roomas hinnati rohkem muusikat meelelahutuse, kui kasvatuslikuse küljest ✿ lihtrahvas kui ka ülikud tegelesid muusikaga ✿ pillid muutusid täthsamaks, suured koosseisud, primitiimne mitmehäälsus ✿ pillimehed korraldasid võistlusi Kreeka muusikaõpetus ❀ kreeka helisüsteemis jaguneb oktaav seitsmeks astmeks, diatooniline helirida koosneb kahest neljatoonilisest lõigust. kolm põhilist helilaadi ❀ dooria- ülevalt alla, mehelik, julge, kindlameelne ❀ früügia- metsik, kirglik, ekstaatiline ❀ lüüdia- kaeblik, õrn, intiimne (meile tuttav duur helilaad) ❀ Phytagorase arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. ❀ Platon leidis, et muusikal on kõlbeline kasutuslik mõju ja ta jätkas Phytagorase õpetust
Veedahümnide retsiteerimine 3000 aasta vana- vanim teada olev india muusikatraditsipoon. India muusika tonaalne süsteem jaotab oktaavi 22-ks heliks. Muusika on olemuselt ühehäälne, sest iga heli peab olema läbi tunnetatud ja nõuab seetõttu keskendumist. Inimhäält peetakse ülimaks, mis võib musas edasi anda kõige peenemaidki nüansse. Improviseeritakse, aga esitlus laadi kohta kehtivad üsna täpsed reeglid. Raaga- mõiste mis tähistab helilaadi, mille piires muusik kindlalte reeglite alusel teemat arendab kui ka heliteost ennast. Igale raagale vastab erinev olukord kus, millal esitada sobib Tala- korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse. India klassikaline ,muusika põhineb 3-st põhi elemendist: a) Meloodia, mida esitab sitar või laulja; meloodia on rikkalikult kaunistatud ja nüansirikas
· Instrumentaalmuusika oli oluline nii ilmalikus kui ka vaimulikus muusikas · Trompetilaade puhkpill · AULOS ehk sALMEI (topeltaulosed) o Mängisid naised o Tekkis 2700 eKr o Parema käega meloodiat, vasakuga põrisevat saadet o Sellest arenes välja OBOE · Trummid 155 eKr o Mängisid naised o Meenutas tamburiini · Esines palju kultusliku iseloomuga müra- ja löökpille · Kasutati nii 5 kui ka 7 astmelist helilaadi (rohkem 7 astmelist) o 7 astmeline helilaad jaotati veerand tooonideks teoreetiliselt 24-ks, praktiliselt 17 veerandtooniks · HIRONOOMIA meloodia kaare näitamine käe abil · Muusika teooria oli preestrite salateadus Mesopotaamia · Sumerite pool asustatud alad, semiidi rahvad o Savikultuur o Puit oli kallis, veeti välismaalt sisse o Babüloonia väga uhke linn rippaiad · Selles ajast muusikat säilinud pole
ei ole suur) kvadraatkirjas. Suhteliste helikõrguste silpnimetused võttis Guido Püha Johannese hümni (ilmselt lõi ta ise selle laulu, kus iga värsirida algas eelmisest astme võrra kõrgemalt ja värsiridade esisilpidest moodustusid helikõrguste silpnimetused) - UT RE MI FA SOL LA UT, mida oli halb laulda, asendati hiljem DO`ga sõnast Domini. Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI . Keskaja muusikas oli kasutusel neli põhi–helilaadi, mille põhihelid on vastavalt: LE - Dooria (Eestis kasutatavate suhteliste helikõrguste silpnimetustega) MI - Früügia NA - Lüüdia SO - Miksolüüdia 1260.a võttis Kölni Franco kasutusele notatsiooni, mis määras helivältused sama printsiibi järgi nagu tänapäeval – jaotumine kaheks (terve-, pool-, veerandnoot jne.) Iga noot tähistab ühte helikõrgust. Igal noodil ja pausil kindel vältus. Mitmehäälsus keskaja muusikas
Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA 10)ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA 11)Variatsioonid- muusikaline vorm, kus on 1 põhiteema, mida korrates muudetakse teema meloodiat, rütmi, harmooniat, tempot, helilaadi jne. A A1 A2 A3 A4 A5 12)Sonaadivorm : Ekspositsioon on teemade tutvustamine, esitlemine (peateema ja kõrvalteema). Töötluses toimub teemade arendus, töötlemine, kulminatsioon (peateema ka kõrvalteema vaidlevad). Repriis- teemad taas algkujul. Vahel on ka sissejuhatus ( lühike algusosa ) ja coda ( lühike lõpuosa). 13)Sonaat-allegro vormis tähendab ETR ekspostitsiooni, töötlust ja repriisi. Vt 12.
mitte kooskõla, vaid helide järgnevus. · Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga · Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia · Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. · Hakati korraldama kontserte, kus kõlas laulu- ja pillimäng ilma tantsu ja näitemänguta · Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika) · Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia · Kujunes aristokraatlik musitseerimine, kus peamine oli muusikaline väljendus. · Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd · Kirjutati hümne jumalate auks · Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: o apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline o dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik 5. Keskaja üldiseloomustus · Periood kestis u 10 saj (5-15saj) · Iseloomulik: usu olulisus inimese maailmavaates
Collage üks parimaid accapella vokaalgruppe Veeda kultushümnid Retsiteerides e. laulvalt ette kandma Rigweda on vanim hümni kogu muusika teoreetilised mõisted India muusika esitab kõrgeid nõudmisi nii muusikaule kui ka kuulajale. Oluline on õppida pillimängu. Ühehäälne, esineb ka heterofooniat Improviseeritakse noodikirja kasutamata Kasutusel palju burdoonpille Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid üksikuid helilaadi astmeid. Aluseks oli 7-astmeline helilaad jagatud veerandtoonideks (22 veerandtooni). Sellega seoses väga omapärane tämber. Kuulame: India klassikaline laulustiil. See on süllaabiline (silbiline) laul 3 täistooni ulatuses. Raasa meloodia mudel, mis koosneb 5-9 helist ja näitab meloodia liikumise suunda. Raaga erinevad eetilise hoiaku poolest, jumalikkust, armastust näitav. Kasutus ainult teatud aastaaegadel v. hommik, õhtu, lõuna jne
traditsioonidega. Peen ja õpetatud musitseerimine. (Vana-Kreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd). Rooma võimu ajajärgu iseloom: kitaravirtuoos kuningas Nero teatrietendusteks koguti suure instrumentaalkoosseisud. Tooni andis ka mitmehäälsus ja ilmselt hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Kreeka helisüsteem: oktaav jaguneb 7 astmeks, sellest lähtub praegune Euroopa helisüsteem. Kreeka helilaadid: 3 võimalikku järjestust annavad 3 põhilist helilaadi: · Dooria Aristotelese järgi mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav · Früügia metsik, kirglik, ekstaatiline · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Pythagoras õpetus arvudest. Fikseeris esimese helisüsteemi matemaatilised suhted, Kosmos samadel suhetel. Platon järkas Pythagorase õpetust, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust.
puhkpille, eriti erinevaid sarvi Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibib Euroopas tänini Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e.tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Varakristlik muusika Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd PalestiinasMuutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... . Varakristlik muusika ·Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd Palestiinas. ·Muutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... ·Esimestel sajanditel levis ristiusk peamiselt Süürias, Väike Aasias, Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas .
mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia
tunnipalvuses kui missas on aga tekste, mis jäävad alati samaks ehk igal päeval korduvaid missaosi nim. ordinariumiks. Missa ordinariumi osad: Kyrie eleison - Issand, halasta Gloria in excelsis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei [anjus] - Jumala tall Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. 8. Keskaegsed põhihelilaadid (lk. 43) Keskajal oli kasutusel 4 põhi- e. autentset helilaadi (dooria, früügia, lüüdia ja miksolüüdia) ning 4 tuletatud laadi. Neil on ühine finalis (toonika ehk põhitoon), kuid erinev tenor (retsitatsioonitoon). Nimede kokkulangevus vanakreeka laadidega on juhuslik! * Kus ja millal kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad duur (mazoor)- ja moll (minoor) helilaadid? (lk. 44 I lõik) Tänapäeval kasutusel olevad duur ja moll kujunesid vararenessansi rahvalikus muusikas, muusikateoorias kasutusel alates 16.saj.-st. 9
L. Flamenco See on Andaluusia päritolu muusika- ja tantsustiil, mille peamised avaldumisvormid on kitarrimäng, laul ja tants. Tihti seostatakse flamenkot kogu Hispaaniaga. Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja 18. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi lõpus. Alates 2010 on see UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Taktimõõt on jaotatud 5de rühma, niiet sellel on väga palju erinevaid variatsioone, kuid tavalisemad on 12-löögised süsteemid. Flamenkomuusika kasutab früügia helilaadi, milles on tihti madaldatud kolmas ja seitsmes aste. L k 12 / 14 Suurimad linnad 6. KASUTATUD MATERJAL https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_ajalugu https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hispaania2 https://www.google.ee/search?biw=958&bih=933&q=hispaania+linnad&oq=hispaania+linnad&gs_l=psy- ab.3..35i39k1j0j0i22i30k1j0i22i10i30k1j0i22i30k1l2.10830.11672
Mustlasdzässi peaesindajaks on kitarrist Jean Reinhardt, kelle karjääri algust loetakse ka mustlasdzässi alguseks. (Gypsy jazz 2010) Reinhardt`i loetakse seejuures üheks esimeseks prominentseks dzässmuusikuks Euroopas: teda on nimetatud kõige tunnustatumaks dzäss- kitarristiks üldse. (Dinkins 2008) Mustlasdzässis on põimunud kokku tume ja kromaatiline mustlaslaad ja svingi artikulatsioon. Peamiselt improviseeritakse, kasutades kromaatilist helilaadi. Iseloomulik on mängida glissandot, kus siis vastavalt, kas kitarrist või viiuldaja libistab sõrmega mööda keelt, artikuleerides igat nooti erinevat moodi, et saavutada virtuoosne kõla. Viiuldajale on veel iseloomulik mängida pizzicatos (võte, kus viiuldaja tõmbab keeli sõrmedega, mitte ei kasuta poognat). (Gypsy jazz 2010) Pillidest kasutatakse enim akustilist kitarri, viiulit, klarnetit, akordionit, aga ka trumme ja dulcimeri. Kuigi viimased kaks on rohkem levinud ida pool
(MTÜ Crescendo 2008; Vaus-Tamm 2008; UST 2009) Teine meetod põhineb helide võnkesagedusel: mida lähemal on tähed Linnutee tuumale, seda väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008). Väga suure osa eeskätt tema vokaalmuusikast moodustab tema loomingus ka vaimulik muusika, paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat. Samuti on tema loomingut mõjutanud eesti rahvamuusika, eriti runolaul. (EAAB 2007; Tuhala 2007; MTÜ Crescendo 2008)
annaabi.ee 
