kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. See on klarnet - kolmas liige sümfooniaorkestri puupillide rühmas. Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti- laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites.
Pilli omapäraks on veel ka ümmargune ots. KLARNET Ta on puupuhkpillide rühma üks tähtsamaid instrumente. Tänu suurtele tehnilistele võimalustele, kaunile tämbrile, suurele diapasoonile (üle kolme ja poole oktaavi) ning kõige nõrgemast piano pianissimost küllaltki tugeva forteni ulatuvale dünaamikale on klarnet pilliks, millele orkestris võib usaldada küllaltki vastutusrikkaid ülesandeid. Klarnet on ühekordse lesthuulikuga puupill. Kaasaegse klarneti leiutas 1690. aastate paiku meister J. C. Denner, kellel on suuri teeneid ka flöödi, oboe ja fagoti tehnilisel täiustamisel. Orkestripillina hakati teda kasutama alles XIX sajandi algul. Klarneti toru on valmistatud mustast puust või mõnest teatavast tehismaterjalist, eboniidist. Toru pikkus on kuni 68 cm. Toru algab peenema nokataolise osaga, millele kinnitatakse ühekordne lesthuulik. Klarnet on silindrilise, mitte koonilise toruga lesthuulikpill. Klarneti mänguulatus on e-a3
kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester. Toomas Nestor, vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis
Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest. Kontserdil kõlas instrumentaalmuusika ning kõikides lugudes olid selgesti eristatavad klaveri ja klarneti partiid. Esitusel olnud lood olid parajalt erinevad. Mängiti loomingut Johannes Brahmsist ja vanadest Iisraeli rahvalauludest, Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdini. Kokku kõlas kontserdil teoseid üheksa helilooja sulest. Arvo Pärdi loomingust
b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne vaskpuhkpillid 2) keelpillid poogen, sõrmed 3) membrafonid käed, pulgad, jalg Resonaator 1. Aerofonid 1. silindrilise läbimõõduga üks ja sama kogu pilli ulatuses (fl, kl) 2. kooniline läbimõõt suureneb konstantselt (ob, fag, sax) 3. ruupuri kujuline keeruline läbimõõdu suurenemine Trompet enamasti silindriline, kooniline osa väiksem. Võime jaotada oktaviaalseteks (kõik peale klarneti ülepuhudes oktav kõrgemalt) ja kvintaalseteks (klarnet ülepuhudes duodeetsim kõrgemalt) 2. Keelpillid õõnes korpus SÜMFOONIAORKESTRI STRUKTUUR 1) Puupuhkpillid (Fl, Ob, Kl, Fag, + Sax) 2) Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba) 3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks.
konkursil Tallinnas (2002) ning VI ja III preemia EPTA noorte pianistide konkursil Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on
Roopill Roopilli nimetus hõlmab roost, puust, viljakõrrest või hanesulest tehtud klarneti tüüpi puhpilli. Sarnased roo- ja kõrrepillid on tuntud pea kõikjal Euroopas. Pill koosneb roolülist, mille ülemisse, puhumisotsa on on sõlm alles jäetud. Paari sentimeetri kaugusele ülaotsast on torukesse lõigatud piklik kitsas keeleke ehk piuk, mis puhumisel vibreerides häält teeb. Pilli allotsa on tehtud 4-6 sõrmeava. Sõrmeavade olemasolu järgi nimetati niisugust pilli mõnikord ka sõrmiline. Samamoodi on rukkikõrrest valmistatud kõrrepill.
Saksofon Mis on saksofon ? Saksofon on puhkpuupill, mille konstrueeris belglane Adlophe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofon Saksofon on instrument, mis ei oma aastasadade pikkust kujunemislugu. Tema leiutamine Adolph Saxi poolt on aga sedavõrd märkimisväärne fakt, et peaaegu kõik käsitlevate kogude autorid on pidanud vajalikuks sellest mõne sõna kirja panna. Saksofoni hind Alto Saxophone P.Weingrill Eb proffessional Alto Saxophone Needle springs Articulated left hand table Natural cork Original mother-of-pearl HIND: 25900
Saksofon Mis on saksofon ? Saksofon on puhkpuupill, mille konstrueeris belglane Adlophe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofon Saksofon on instrument, mis ei oma aastasadade pikkust kujunemislugu. Tema leiutamine Adolph Saxi poolt on aga sedavõrd märkimisväärne fakt, et peaaegu kõik käsitlevate kogude autorid on pidanud vajalikuks sellest mõne sõna kirja panna. Saksofoni hind Alto Saxophone P.Weingrill Eb proffessional Alto Saxophone Needle springs Articulated left hand table Natural cork Original mother-of-pearl HIND: 25900
Klarnet Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. http://www.youtube.com/watch?v=QnWajPRQmSc Klarnet Klarnet on puupuhkpill. Tänapäeva orkestrimuusikas kasutatakse kõige sagedamini in B ja in A klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc
hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma muuskalised teemad või motiivid, mis kõlavad orkestris just siis, kui ka laval nendega midagi toimub. Nt kütte ja loodust iselooustab metsasarvede kõla, Agathet klarneti laulvad meloodiad, Samieli juhtspetakord ja timpanid. Ooperi muusikas on kasutatud saksa rahvalaulude viise.
Neil oli kolm last: Irmelin, Anne Marie ja Borge. 1925. aastal tabas Nielsenit tõsine südamerabandus, mistõttu ta pidi loobuma paljudest tegevustest, kuid heliloominguga jätkas ta surmani. Sellel perioodil kirjutas ta ka raamatu ,,Minu lapsepõlv Funenis". Samuti anti välja lühike esseeraamat ,,Elav muusika". Mõlemad raamatud on tõlgitud inglise keelde. C. Nielsen suri 1931. Aastal Kopenhaagenis. Tänapäeval korraldatakse Carl Nielseni nimelisi rahvusvahelisi viiuli, klarneti ja flöödivõistlusi. C. Nielsen on ka koos Th. Laubiga teinud hilisema seade Taani riigihümnile ,,Der er yndigt land" (,,On üks armas maa") ning on Taani 100-kroonise rahatähe peal. 1956. aastal tehti C. Nielseni kodust Norre Lyndelses muuseum. Seal demonstreeritakse Nielseni eluolu ning koduseid tingimusi tema lapsepõlvest alates kuni hilise küpsuseani. Samuti saab kuulata mõndasid tema lugusid, vaadata pilte ning näha ka tema naise töid.
kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. 5 KLARNET Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti-laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites.
Nii esitati meilegi seal lühike etteaste, kus kaks noort neidu plaksutasid meile väga rõõmsameelset ning harmoonilist muusikapala, mida nad ise on koolis õppinud. Lisaks mängiti meile tutvustavaid muusikapalasid, mis olid väga värvideküllased, mänglevad, helisevad kui samas keerulised. Meile esitati üks osa muusikalisest palast „Rapsoodia meresinises“, mis oli Ameerika esimene lugu, mis meenutas lastemultika „Tommy ja Jerry“ muusikalisi vahepalasi. Loole tegi alguse klarneti väga huvitav sissejuhatus, kuid lugu ise oli väga kirglik ja ilus, poole pealt muutus lugu väga rõõmsameelseks. Pala tekitas tunde, nagu vaataks kodus televiisori ees mingit lõbusat reklaamklippi. Klaveril oli väga suur osa kogu loost, ühesõnaga klaver oli domineeriv pill. See oli midagi teistsugust, mida just igapäevaselt ei kuule. Oli näha, et loo esitajad ise väga nautisid, mida nad teevad. Nad on leidnud omale just selle millega nad
Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. KK tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. KK laseb rahval tantsida. *Polovetside tants: Tütarlaste ja poiste tants, idamaine, algab kõrgete nootidega, naistega, klarnet, flööt, vahel nagu mulksud, kiiremaks, klarneti rütm, flöödi idamaine koorita osa, lisandub orkester, viiulid. Igor tahab ikka ära minna ja äraandja aitab põgeneda. Igor jääb ellu, saab kokku naisega ja on sõbralik. Ooper lõpeb rahva piduliku tervitusega. *Slava koor - rahulik meloodia, koor, vaheldumisi mehed, naised, ilus viis, inimesed nagu vaidleksid taa-ta-taa-ta. *Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab
refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
Seega teine lugu oli ''Lady Day'' millele järgnesid ''Men of good fortune'', ''Caroline Says'' (Esimene osa), ''How Do You Think It Feels'', ''Oh Jim'', ''Caroline Says''(Teine osa) , ''The Kids'' , ''The Bed'' ja lõpetuseks ''Sad Song''.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''. Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tsellot, trompetit, klarneti. Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid,
Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures, kes tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. KK laseb rahval tantsida. *Polovetside tants: Tütarlaste ja poiste tants, idamaine, algab kõrgete nootidega, naistega, klarnet, flööt, vahel nagu mulksud, kiiremaks, klarneti rütm, flöödi idamaine koorita osa, lisandub orkester, viiulid. Igor tahab ikka ära minna ja äraandja aitab põgeneda. Igor jääb ellu, saab kokku naisega ja on sõbralik. Ooper lõpeb rahva piduliku tervitusega. Pjotr Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist.1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863
olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - Jüripäevast (23. aprill) Mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)Heli tekitamise printsiibi järgi võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: · flöödi tüüpi · klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat
Naine 3 Tallinna Matemaatika- raamatupidaja Tehnikaülikool informaatikateaduskond Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Tõlk Naine 3 Tallinna Ehitusteaduskond arhitekt Tehnikaülikool Mees 2 Eesti Muusika- ja Klarneti eriala helilooja Teatriakadeemia Naine 2 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond sotsioloog Mees 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond insener Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond ajakirjanik Naine 3 Tartu Ülikool Majandusteaduskond Projektijuht
Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboe Klarnet Fagott Klarnet Klarnet on kolmas liige sümfooniaorkestri puupillide rühmas. Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti-laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks mänguriistaks kujunes klarnet XVIII sajandil. Saksa pillimeistri J. Chr. Denneri töökojas valmisid esimesed klarnetid, mis võeti kasutusele orkestrites
4.detsembril õnnestus mul külastada minu ühe suure lemmiku Austria dirigendi ja helilooja Gustav Mahleri 150. sünniaastapäevale pühendatud kontserti. Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdil esitas Eesti Riikliku Sümfooniaorkester Gustav Mahleri 6. Sümfooniat, kriitikute poolt antud alapealkirjaga traagiline. Mahleri sümfooniaid esitavad mujal maailmas maailmakuulsad orkestrid enamasti täissaalidele. Seekord oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile kogunenud vaevalt poole saalitäie jagu publikut. Põhjus oli arvatavasti Mahleri loomingu keerulisuses ja raskepärasuses, mistõttu olid kontserdil vaid tema muusika tõelised austajad. Mind isiklikult inimeste vähesus ei seganud ja lisas pigem erilist nukravõitu õhkkonda, mis aitas mul seda vapustavat teost paremini mõista. ERSO dirigent Nikolai Aleksejev suutis suurepäraselt helide keeles välja tuua selle teose isikupära. Helilooja abikaasa Alma Schindler on iseloom...
Helena Tulve Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. 1990. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, kus tema juhendajaks oli Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. aastal. Seejärel täiendas ta end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Par...
Honegger. Lapsepõlv ja haridus Oscar-Arthur Honegger sündis 10. Märts 1892, Prantsusmaal Le Havre'is, kuid oli Sveitsi päritolu. Muusika oli Honeggeri pereelus tähtsal kohal. Ta õppis mängima viiulit oma klaverimängijast ema kõrval ning vahetevahel lisandus neile ka kolmas, Arthuri sõber, kes mängis ka viiulit. Kuna kahele viiulile ja klaverile oli vähe muusikat kirjutatud, siis hakkas teismeline Honegger komponeerima ise sellele muusikute grupile. Ta alustas ka ooperi ja oratooriumi kirjutamist. Bach ja Beethooven olid tema kaks iidolit. Alates 1909. aastast sai tema treening professionaalsemaks ja kaks aastat õppis ta ka Zürichi konservatooriumis. Seal sai ta rohkem kontakti kaasaegse muusikaga ning avastas enda jaoks Richard Straussi ja Max Regeri muusika. 1911, noore 19 aastase mehena keeldus ta oma isa jälgedes käimast ning astus Pariisi Konservatooriumisse. Seal Honegger õppis Lucien Capet käe all viiulit ja André...
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel...
See on nii saate kui ka soolopill.Pillid ajalugu ulatub aastatuhandete taha.Tänapäevase kuju ja hääleomaduse andis pillile Saksa pillimeister Theobald Böhm. Flöödil on ka väike vend pikoloflööt, kõla on oktaavi võrra kõrgemalt. 1690.a esitles Saksa pillimeister Johann Denner uut pilli, mis saab nimeks KLARNET, kuna tema kõla kõrges registris meenutas keskaegset trompetclarinot. Pilli valmistatakse puidust kui ka tehismaterjalitest. Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3 me ossa.Pilli toru algab peenema noka taolise osaga, millle kinnitatakse ühe kordne lesthuulik ehk trost. Hääleulatus on eg3. Tänapäeval kasutatakse kahes häälestuses pille Apille ja Bpille. Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov.
1998. aastal võitis Tallinna "Noore Muusiku" konkursil I preemia ja eriauhinna.Ta on osalenud aktiivselt paljudes erinevates kammerkoosseisudes. Aastatel 1995- 2002 mängis ta Helsingi Noorte Keelpilliorkestris soolotsellistina, oli orkestri solist ringreisil Itaalias ja Austrias. Alates 2001. aastast mängib ta Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestris. Toomas Vavilov dirigent Toomas Vavilov on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi klarneti erialal ning õppinud EMTA-s sümfooniaorkestri dirigeerimist. 2006. aastani oli ta ERSO liige ning 2004-2006 ERSO abidirigent. Käesolevast hooajast alates on ta Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) Aastakümneid Eesti ainukesse professionaalsesse sümfooniaorkestrisse kuulub 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti
vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill 3) trompeti tüüpi puhkpillid - heli tekitab mängija pingul huultega puhumisel võnkuma pandud õhuvool. Mitmesugused sarved ja pasunad N: karjapasun (2m) Roopillist on välja arenenud torupill Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt! Koosneb tuulekotist ja torudest. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist piuk.
Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) 5) Valgete olustikumuusika ilmumine tõi olukorda pöörde
Üritatakse olla keegi teine ja nii lähevadki elamiseks kaasa antud anded kaduma. Ka mina õppisin kuus aastat klarnetit, kuigi ma pole üldse musikaalne. Olgugi, et harjutasin teistest rohkem jäin ma konkursitel alla. Teistel muusikakooli kaaslastel tuli see asi loomulikult, kuna neil oli selleks annet minul, aga mitte. Samas orkestrilaagrites leidsin mina alati esimesena tuttavaid ja sõpru, kuna ma oskasin inimestega paremini suhelda. Nüüd tegutsen mitmetes noorteorganisatsioonides klarneti asemel ja seal läheb mu suhtlusoskust väga vaja. Mind on õnnistatud eneseväljendus- ja suhtlusoskusega, mida ürituste korraldamisel läheb väga vaja. Kõik me oleme milleski paremad kui teised, see tuleb lihtsal enda sees üles leida, et seda ära kasutada. Seega võib öelda, et meie sees on tõesti erinevad võimalused, mis on meile kaasa antud. Päevast-päeva oleme erinevate valikute ees: kas osta poest must-või peenleib, minna
JAZZ MUUSIKA AJALUGU Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov. Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid.
kui ka laulvaid, aeglaseid meloodiaid. 1.2 Oboe Tänapäevase oboe sünnimaa on Prantsusmaa. Oboe kujutab endast kolmest osast koosnevat mustast puust (raske, kõva ja hinnalise eebenipuu kõige väärtuslikum liik) valmistatud koonilise toruga puupilli. Pilli aukude ja klappidega varustatud toru on umbes 60cm pikk. Heli tekitajaks on oboel õhukesest pilliroost valmistatud kahekordne lesthuulik. 1.3 Klarnet Klarnet on puupuhpillide rühma üks tähtsamaid instrumente. Klarneti toru valmistatakse mustast puust või teatavast tehismaterjalist eboniidist. Toru pikkuseks on kuni 68cm. Heli tekitatakse ühekorde lesthuuliku abil. 1.4 Saksofon Saksofon on valmistatud metallist, kuid oma konstruktsioonilt ja klappide süsteemilt kuulub siiski puupillide hulka. Sagedamini võib saksofoni kuulda jazz- ja poppmuusikas. Kaasajal on kasutusel 8 liiki saksofone: sopranino, sopran, alt, tenor, bariton, bass, kontrabass ja subkontrabass. 1.5 Fagott
Rahvapillid Kannel Kannel on keelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi: vanem kannel, uuem kannel ehk viisikannel, duurkannel. Kandle põhiosadeks on kõlakast ja sellele tõmmatud keeled. Vanematel kanneldel oli ainult 5 või 6 keelt. Sellesse liiki kuuluvad ka väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib keelte arv ulatuda kuni poolesajani. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Erand on hiiurootsi kannel, mida mängitakse poognaga. Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Viiul Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli...
giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge. IV osa on marsi karakteriga, palju löök- ja vaskpille. Fagotil on kandev virtuoosne partii. V Nägemus sabatiööst: kunstnik näeb, et armastatu on muutunud nõiaks ja pidutseb koos teiste nõidadega sabatil. Sabatile, mis on ühtlasi ka kunstniku matusetalitus, on kogunenud kõik nõiad, deemonid, vaimud. AT on moondunud groteskseks irvitamiseks (B. kasutab kõrget in Es klarneti + glissandosid). Berlioz on kujutanud muusikas kõikvõimalikke hüüdeid, hõikeid ja häälitsusi, mis sellisel üritusel kuulda võiks. V osa on rondolik, refrääniks sabatimuusika. Ühes episoodis kõlab vaskpillide keskaegne koraal Dies irae. Kohtupäev? Lunastus? 3
VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4...
Tallinna Kunstigümnaasium Referaat Helena Tulve Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Helena Tulve on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Ta on eesti helilooja. 1. Õpingud Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika k...
vahtra ja palisandrist. Fagott on tavaliselt punast värvi. Fagotil on väga pikk kõlatoru üle 2,50meetri. Riputatakse kaela. Fagottil on 25-30 kõlaava, kahekordne lesthuulik., 2 trosti ja huulik on ühendatud kõlatoruga S-kujulise peenikese metall toruga. Fagotti mängitakse sümfooniaorkestris. Tuntumad mängijad on Andrus Leppnurm ja Peeter Sarapuu. Saksofon Saksofon on noorim esindaja. Leiutas Adolphe Sax 19 sajandil. Klarneti eeskujul, 1 lesthuulik. Pillitoru on tagasi painutatud v.a sopransaksofonil. 18-21 kõlaava. Saksofone valmistatakse metallisulamitest ja ainuke puit osa on trost. Tämber on intensiivne, mahlakas sensuaalne. Esialgu sõjaväeorkestris-jazz-pop Mängijad Olavi, Villu Veski, Lembit Saarsalu. 60- ndatel oli saksofon keelatud. Löökpillid Häälestavad löökpillid Häälestamatud löökpillid Löökpillid on maailma vanimad. Kasutati
Seal ta suutis kujundada välja palju stiile. Ta suutis koguda suurt kuulsust, kuni vürst suri ja ta oli sunnitud lahkuma. 27)Londonis oli ta aastatel 1790 1792 ja 1794 1795 , kus ta dirigeeris ta kõige tuntumaid enda sümfooniaid, tippteoseid. Oxfordi ülikool tunnustas teda audoktori nimetusega. 28)Tähtusus: *Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. *kujundas klasikalise keelpillikvarteti- ja sümfooniastiili. *lisas orkestrisse flöödi, trompeti, timpanid, klarneti. *teosed olid elurõõmsad ja nooruslikud. Humoristlik-tantsulised meeleolud vaheldusid lüürilis-eleegilistega. 29)Haydn lõi 107 sümfooniat. Kõige erilisem neist oli 1772. aastal ,,Lahkumissümfoonia", kus ta andis vürstile märku, et pillimehed tahavad koju. Seal ta tegi omapärase lõpu, kus pillimehed lõpetasid ja lahkusid lavalt ühekaupa. Veel on tähtsaimad Oxfordi sümfoonia, Kana sümfoonia ja Üllatussümfoonia. Väga palju oli tema teostes looduslähedust.
Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine..................................................................................................6 4. Looming ja heli............................................................................................7 5. Teosed.........................................................................................................8-9 6. Kokkuvõte.........................................................
Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. KK tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. KK laseb rahval tantsida. *Polovetside tants: Tütarlaste ja poiste tants, idamaine, algab kõrgete nootidega, naistega, klarnet, flööt, vahel nagu mulksud, kiiremaks, klarneti rütm, flöödi idamaine koorita osa, lisandub orkester, viiulid. Igor tahab ikka ära minna ja äraandja aitab põgeneda. Igor jääb ellu, saab kokku naisega ja on sõbralik. Ooper lõpeb rahva piduliku tervitusega. *Slava koor - rahulik meloodia, koor, vaheldumisi mehed, naised, ilus viis, inimesed nagu vaidleksid taa-ta- taa-ta.*Kontsaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan
ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga alla vajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. Muusikut, kes mängib trompetit, nimetatakse trompetimängijaks või trompetistiks. SAKSOFON Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon, altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon. TROMBOON Tromboon on vaskpuhkpill. Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest (trombone), kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline liuglev toru kuliss
See oli üsna keeruline, sest otseselt saksofonist raamatuid ei olnud ja pidin otsima teistest muusikaga seotud raamatutest saksofoni kohta infot. Tänu sellele sain teada palju uut saksofoni kohta, kus seda kasutati, mis ajal see populaarne oli ja muusikastiilide kohta nt. Jazz. Töö viis ka mind lähemale 20. sajandi muusikale. Kahjuks eraldi muusikapalu, kus ainult saksofoni mängitakse ei leidnud palju, aga saksofon ongi teisejärguline instrument klarneti taga. Sellele vaatamata ma leidsin saksofonist ja selle ajaloost piisavalt infot. Uurimistöös on kasutatud küsimustikku. Selle koostamine ja vastuste analüüs andis mulle õpetliku ülevaate. Tulemused ei olnud kõige paremad, sest võib-olla valisin liiga noored õpilased sellele vastama ja nad ei osanud palju vastata. Veidi suuremat tähelepanu tuleks lastel pöörata muusikale ja instrumentidele, kuna muusikat on juba
Kõige rohkem on seda scat-laulmist bebop-stiilis. Teksti osatähtsus on minimaalne. Meeleolu luuakse erinevate tämbrite, karjumiste, sosinatega. Jazzsaksofonism Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. -1- Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. Jazzpianism algusaastatel Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha
Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid ...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured.................................
Kontserdid toimusid H. Speegi intsiatiivil 1941. aasta algul Estonia kontserdisaalis. Kokku toimus neid Speegi andmetel kolm, tänu säilinud kavalehele on teada neist ühe täpne kuupäev – 12.02.1941 (Ojakäär 2003: 110–111). Speegi arvates toimus 12. veebruaril teine kontsert. 201 Orkester oli komplekteeritud Kuldse 7 baasil, pillirühmasid veidi täiendades, ja nii vastas see korraliku bigbändi nõuetele: 4 saksofoni (kui vaja, mängis H. Speek ise kas klarneti või saksofoniga 5. häält või soleeris), 3 trompetit, 3 trombooni, klaver, kontrabass, trummid ja kitarr. Kontserdist on H. Speegil säilinud ka foto (56). Võrreldes selle kontserdi kava (vt lisa 7) varem toimunud P. Veebeli džässikontsertide kava- dega, on areng silmanähtav. Kui Veebeli esimestes kavades oli ka teoseid, mis päris hästi džässi määratluse alla ei mahtunud, siis Speegi kontserdi kava on džäss ilma mingite möön- dusteta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
