Linnastumise ja moderinseerumisega on Aafrika tants ja muusika saanud mõjutusi paljudelt erinevatelt kultuuridelt. Aafrika pillid Dzembe Dzembe (ka djember või jembe) on üks populaarsemaid Aafrika trumme ja levinud üle kogu maailma. Tavaliselt valmistatud puidust ja kaetud kitsenahaga, pingutatakse nööridest. Heli tämbriskaala on väga lai tugvast bassist kuni kõrgete ülemhelideni. Seda mängitakse sõrmede ja peopesadega vastu pilli nahastmembraani lüües. Darbuka Darbuka on pärit Põhja-Aafrikast. Trumm on tehtud metallist ning naha asemel on trummikile, mida on võimalik vajadusel kruvidest pingutada ja häälestada. See on djembele sarnane, kuid kile tõttu on ta tundlikum ja teravama heliga. Trummikile keskele lüües tekib bassine heli ,,dom" heli ning ääre lähedale lüües tekib kõrge terav heli ,,tak". Neid kahte kombineerides on võimalik mängida erinevaid rütme. Näiteks /dom tak, _tak, dom_, tak/ või tom tom, _tak, dom_, tak
joomine ja reetmine. (ibid: 149) Mustlased on emotsionaalne rahvas, kes armastavad, samas ka vihkavad tuliselt. Lisaks on nad tihtipeale keskmisest halvema elujärguga ja seega kannavad oma kurbuse, kuid ka rõõmu muusikasse. Parema ülevaate saamiseks kuulasin maailmakuulsa Türgi mustlasbändi Istanbul Oriental Ensemble lugu ,,Elden Ele". (CD + Lisa 4) Lugu on rütmikas, hoogne, väga temperamentne. Pillidest on esindatud lisaks mustlasmuusikas sageli esindatud viiulile, rütmigrupile (darbuka, tamburiin) ja klarnetile ka oud ja kanud, mis on mõlemad Türgi muusikas levinud instumendid. Loos on kuulda Türgi mustlasmuusikale iseloomulikku virtuooslikkust, nii klarnetil kui ka löökpillidel esineb keerulisi soolokohti. 2.1.3. Juured ja mõjutused Ungarist Ungaris elab umbes 205 720 mustlast, mis moodustab elanikkonnast ligikaudu kaks protsenti (Romani people 2010). Ka Ungaris on tihedalt ühte põimunud mustlastmuusika ja ungarlaste