Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine
Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut
Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist
arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1)uurib muldade kujunemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid.
1. veeaur a. kuiv (taimede elu-tegevus soikub) muldades valitsevad anaeroobsed a. aktiivselt liikuv liigub b. värske või tahe c. hapniku puudusel hakkavad protsessid. Need mullad on halvasti kõrgema aururõhu suunas c. niiske mulda tekkima toksilised ained õhustatud b. passiivselt liikuv liigub koos d. märg Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus · Liivmullad hästi õhuvooludega e
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks
37. eripinnaindeks - 38. veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vaba vee energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises. 40. füüsikaliselt seotud vesi - hoiavad mullaosakesed kinni molekulaarjõududega ning see jaguneb hügroskoopsusveeks ja kileveeks. 41. maksimaalne hügroskoopsus - Suurim veehulk, mida kuid muld suudab siduda 94%ilise suhtelise õhuniiskuse juures. 42. närbumisniiskus - mulla veesisaldus, mille juures taimed vett enam ei omasta ja närbuvad. 43. kilevesi - mullaosakeste ümber olevale tugevasti seotud veemolekulide kihile järgneb nüüd märksa nõrgemini seotud veemolekulide kiht. 44. vaba vesi - hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. 45. gravitatsioonivesi - raskusjõu toimel liikuv vesi 46
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja
6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid 2) Kaitseküsimusi 3) Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevits Dokutsajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit: 1) kliima 2) lähtekivim 3) reljeef 4) maakoha vanus 5) elusorganismid Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta.
selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. 3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED osad 4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine humaatsed,leedemullad fulvaatsed.HUUMUS KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub
.....................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: · kliima · muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim · maapinna reljeef · mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg · mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja
...................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: • kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef • mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja
Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena).
poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse Sublimatsioon: ilma vahepealse veeldumiseta lume ja jää aurustumine Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune.
METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid
......................12 Põllumassiivi asukoht Põllumassiiv nr. 60156043960 asub Järva maakonnas, Järva vallas, Märjandi külas. Asukoht on näidatud joonistel (vt Joonis 1. ja Joonis 2.) [3] Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60156043960 kohta. Põllumassiiv märgitud punase joonega. Mõõtkava 1:11700. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht märgitud Eesti kaardil punase ristiga. Mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr 60156043960 mullastik. [3] Mulla Lõimis Huumuse horisondi Kuivus Pindala, Osatähtsus siffer tüsedus, cm aste ha % KI vls40- 25-28 22-25 25-30 I/IV 23,01 68 Ko 90/rls 9,86 29,2 KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls
...................................................................... 17 5.4Vaatluse all olevate muldade võrdlus...........................................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad................................................................................ 24 7.Uuritud muldade kasutamine ja kaitse..............................................................26 7.1Muldade üldine kaitse..........................................................
eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed)
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest.
enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades
enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
