Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mullateaduse üldosa (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
EESTI MAAÜLIKOOL
PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT
MULLATEADUSE ALUSED
Koostanud
ALAR ASTOVER
TARTU 2006 Üldmõisted
Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt.
Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi.
Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus
Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend.
Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär ( mullakiht ) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
Mullateaduse aine ja ülesanded.
Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast , kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist . Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline.
Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi) · mullakeemia (uurib muldade keemilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi) · mullamineraloogia (uurib muldade mineraloogilist ja kivimilist koostist, muutumist)
2 · mullabioloogia (uurib mulla orgaanilise osa kujunemist, muutusi, koostist; mulla mikroorganisme ja loomi ning nende elutegevust) · mullageograafia (uurib muldade levikut ja selle seaduspärasusi) · mullakartograafia (tegeleb muldade kaardistamisega).
Mullateaduse ees seisvad ülesanded: · muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks · mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine · mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest
Mullateaduse ajalugu.
Mullateadus on alguse saanud põllumajanduse poolt püstitatud ülesannete lahendamise tulemusena. Iseseisvaks teadusharuks hakati mullateadust pidama alles 19. sajandil. Kaasaegse mullateaduse põhialuste rajajaks on Vassili Dokutsajev (1846...1903). Mullateaduse areng Eestis. 1806 Tartu Ülikoolis J. Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder
Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik ­ koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa ­ muldade kaardistamine · O. Hallik ­ muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho ­ agrokeemia · R. Kask ­ muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam ­ muldade areng, kujunemine
Mullateadusega tegelevad asutused Eestis.
Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet ( http://www.maaamet.ee/sitemap.php ) ­ maade hindamine, kaardid, maksustamine jne. Põllumajandusuuringute Keskus ­ PMK- ( http://pmk.agri.ee/ ) ­ mullaseire, mullaproovide võtmine, analüüs, väetistarbe määramine; katsepunktid. Keskkonnaministeerium ­ seadusandlus Põllumajandusministeerium ­ seadusandlus Eesti Maaülikool ­ mullateaduse õpetamine ja uurimine Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI) Sakus , - maakasutuse ja mullaharimise uurimine Tartu Ülikool ­ õpetamine ja uurimine geograafilise suunitlusega
3 Mineraalid ja nende klassifikatsioon Enamik keemilisi elemente ei esine looduses vabas olekus, vaid mitmesuguste ühendite näol teiste elementidega ­ mineraalidena. Mineraali all mõistetakse igasugust maakoores esinevat loodusliku moodustist, millel on kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis. Erinevaid mineraale on ca 3000. Primaarsed mineraalid ­ magma tardumisel tekkinud. Sekundaarsed mineraalid ­ tekkinud primaarsetest välisjõudude mõjul, peamiselt maakoore pindmises osas.
1. Ehedate elementide klass ­ mullas tavaliselt neid ei esine. Esindajad: C polümeersed ühendid ( teemant , grafiit ), Au, Ag, Cu. 2. Väävliühendite klass ­ väävli ühendid metallidega. Esindajad: püriit FeS2, galeniit PbS. 3. Halogeenühendite klass ­ kloriidid ja fluoriidid . Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass ­ mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3 , magnetiit Fe3O4 , limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass ­ looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid ( ortoklass (K-allikas) ja plagioklass (Na- ja Ca-allikas)), vilgud (muskoviit ja biotiit ). b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit . c. Karbonaadid . Esindajad: kaltsiit, dolomiit . d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass ­ orgaanilised mineraalid. Nafta , turvas .
Kivimid
Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat tahket maakoore osa. Teadusharu , mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petrograafia. Tekketingimuste järgi jaotatakse kivimid järgnevalt: · Tardkivimid ­ moodustuvad magma tardumisel maakoores (süvakivim) või maapinnal (purskekivim). Eestis maapinnal esinevad ainult rändkivide hulgas. Esindajad: graniit , rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod. · Settekivimid ­ on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 1. Mehhaanilised setted . Devoni liivakivid, kambriumi sinisavid, moreenid . 2. Keemilised setted. Järvekriit, nõrglubi. 3. Organogeensed setted. Põlevkivi, lubjakivi , turvas. · Moondekivimid tekivad tard - ja settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes, mis väga erinevad nende algsest tekketingimustest. Esindajad: gneiss, kvartsiit , marmor.
4 Kivimite ja mineraalide murenemine
Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks.
1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine ­ toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aastaajalistel temperatuuri kõikumistel.
2. Keemiline murenemine ehk porsumine ­ kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reaktiivide (H2O, CO2, O2) mõjul, kusjuures moodustuvad uued mineraalid. Keemilisel murenemisel võib toimuda mitmeid erinevaid protsesse: · hapendumine 4Fe3O4+O26Fe2O3 (magnetiithematiit) · taandumine ­ hapendumise vastandprotsess, õhuvaene keskkond · hüdradatsioon ­ vee püsiv liitumine mineraaliga Fe2O3+3H2O2Fe(OH)3 (hematiitlimoniit) · hüdrolüüs ­ soola osaline lagunemine vee toimel happeks ja aluseks. Meie kliimas on mineraalide hüdrolüüsi lõpptulemuseks lagunemine karbonaatideks ja ränihapendiks. · lahustumine ­ sellele alluvad kõik mineraalid. Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, anhüdriit, haliit. Halvasti lahustuvad kvarts, vilgud. Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon.
3. Bioloogiline murenemine ­ toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul.
Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda.
Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: 1. ränioksiidide grupp ­ opaal, kvarts. 2. alumiiniumhüdroksiidide grupp ­ hüdrargilliit. 3. raudhüdroksiidide grupp ­ limoniit, götiit. 4. savimineraalide grupp ­ kaoliniit , montmorilloniit. On võimelised siduma katioone ja vett. Tekib mullaviljakuse üks elemente ­ vee kinnipidamisvõime.
Murenemise tüübid: 1. Sialliitne ­ parasvöötme tingimustes. 2. Alliitne ­ troopilistes tingimustes.
5 Denutatsioon ja akumulatsioon Praegune maakoor on kujunenud väga pikka aega kestnud protsesside mõjul. Muutuste põhjused võivad olla endogeensed (maakoore tõusud ja langused) ja eksogeensed . Maakoore kihtide asetuse muutused: kurrutused ja murrangud. Peamised eksogeensed jõud on vesi, tuul, raskustung ja jää. Tekkinud murendkivim kantakse sageli oma tekkekohast kaugele. Lisaks sellele toimub ka ühelt poolt purustav tegevus (denutatsioon) ja teisalt kuhjav tegevus (akumulatsioon).
Vee geoloogiline tegevus.
Vastavalt iseloomule jaotatakse neljaks: 1. ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus 2. alatiste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus 3. mere geoloogiline tegevus 4. põhjavete geoloogiline tegevus
Deluviaalsed veed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Materjali ärakannet voolavate vete poolt nimetatakse erosiooniks. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad ) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalmullad).
Alluviaalsed vooluveed ­ jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Jõed jagunevad ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on jõgede orud kitsad , ristlõige väike, alamjooksu suunas muutuvad madalamaks, orud laienevad, ristlõige suureneb. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus, sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige. Jõeorus voolav vesi purustab põhjakivimeid. Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda nimetatakse külgerosiooniks. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiiruse alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine. Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad).
Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest . Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid.
Põhjavete geoloogiline tegevus ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn. karstinähtused. Kostivere karstiala. Karsti laialdaselt tuntud ilmingud on vee lahustava tegevuse toimel kujunenud tühemikud lubjakivides ja dolomiitides. Karsti kõige tähelepanuväärsemad vormid on maa-alused koopad ja koopasüsteemid Alpides , Karpaatides, Kaukaasia jt. mäestikes.
6 Tuule geoloogiline tegevus Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks.
Jää geoloogiline tegevus Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt liustiku suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Viimasest jääajast on meil möödas ligi 12 tuhat aastat. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi endaga kaasa murendmaterjali, millest moodustus jää taganemisel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mullateaduse üldosa #1 Mullateaduse üldosa #2 Mullateaduse üldosa #3 Mullateaduse üldosa #4 Mullateaduse üldosa #5 Mullateaduse üldosa #6 Mullateaduse üldosa #7 Mullateaduse üldosa #8 Mullateaduse üldosa #9 Mullateaduse üldosa #10 Mullateaduse üldosa #11 Mullateaduse üldosa #12 Mullateaduse üldosa #13 Mullateaduse üldosa #14 Mullateaduse üldosa #15 Mullateaduse üldosa #16 Mullateaduse üldosa #17 Mullateaduse üldosa #18 Mullateaduse üldosa #19 Mullateaduse üldosa #20 Mullateaduse üldosa #21 Mullateaduse üldosa #22 Mullateaduse üldosa #23 Mullateaduse üldosa #24 Mullateaduse üldosa #25 Mullateaduse üldosa #26 Mullateaduse üldosa #27 Mullateaduse üldosa #28 Mullateaduse üldosa #29 Mullateaduse üldosa #30 Mullateaduse üldosa #31 Mullateaduse üldosa #32 Mullateaduse üldosa #33 Mullateaduse üldosa #34 Mullateaduse üldosa #35 Mullateaduse üldosa #36
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merliiiin Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

muld, mullateadus, mullateadus, 1919 tü, nõmmik, põllumajandusuuringute keskus, põllumajandusministeerium, erinevaid mineraale, sekundaarsed mineraalid, väävliühendite klass, halogeenühendite klass, oksiidide klass, süsivesinikühendite klass, füüsikaline murenemine, peamine põhjus, bioloogiline murenemine, savimineraalide grupp, sialliitne, alliitne, praegune maakoor, ajutiste vooluvete, alluviaalsed vooluveed, settekivimeid, tuule transporti, jääsulamisvete setted, ülemist osa, sõre liiv, mineraalväetiste mõju, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, õhustatusest, nitrifikatsioon, lämmastikhape, peamiseks lagundajaks, niiskusest lagunemiskeskkonnas, optimaalne temperatuur, mulla elustik, elg, baf, tekib a, bhf, uusmoodustiste esinemine, muldade tekkimine, mullatekkeprotsess, protsessi resultaadiks, kamardumine, leostumine, kultuuristamine, kolloidideks, orgaanilis, seesmist kihti, selliseid kolloide, mulla kolloidkompleksi, neelamisvõimel, füüsikaline neeldumine, keemiline neeldumine, tähistus, neelamismahutavus, mulla reaktsiooniks, aktiivne happesus, potentsiaalne happesus, vesinik, mulla leelisuseks, mulla leelisus, liigset leelisust, mulla lasuvustihedus, lasuvustihedus, väiksem lasuvustihedus, mulla poorsus, põllumuldade huumushorisondis, lisaks üldpoorsusele, mittekapillaarne poorsus, kileveest, aktiivveemahutavus, mulla õhustatus, hapendus, makroelemendid, taimetoitaineteks, miinimumseadus, väetiseks, bilansiline meetod, saagifunktsiooniks, kogu enamsaak, diferentsiaalefektiivsus, xagr korral, bioloogiline degradatsioon, bonitas, maa boniteet

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
doc
Mullateaduse eksam
20
doc
Mullateaduse eksam
19
doc
Mullateadus
44
doc
Mulla eksam
25
doc
Mullateaduse kospekt
5
doc
Mullateaduse KT
15
docx
Mulla kordamine
15
doc
Mullateaduse alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun