Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi.
mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast. Eristatakse mitut mullahorisonti. (sõnastikus joonus) Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine- Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse
MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA
väliveemahutavusega, sest savides on mittekapillaarse poorsuse osatähtsus väike. Liivades aga ühtne kapillaarne poorsus puudub. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. Liivades alla 12%, savides üle 23%. Kapillaarne veemahutavus Wk. Kapillaarvöötmes olev toetuva kapillaarvee hulk. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm)+0,44Wmh 46. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Tingimused, mis mõjutavad mullatekkeprotsesse: -kliima -lähtekivim -reljeef -aeg, maakoha vanus. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis- geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld
sentimeetrit kuni mõni meeter). Mulla veerežiim - nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Mulla veerežiimi mõjutavad tegurid on reljeef, kliima, mulla koostis, põhjavee seis ja taimkate. Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb. Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa
suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 3. teab peamisi mullaprotsesse: Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme mandrilises kliimas kaltsiumirikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi, näiteks rohtlas. Soostumine - on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud s...
orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. Moodustunud turbakihi paksuse alusel eristatakse soostunud muldi ja soomuldi. Soostunud muldade turbakihi paksus ei ületa kokkuleppeliselt 30 cm. (leetumine)- - Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. (leostumine)- vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast (kamardumine)- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. (sooldumine)- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole
20-1 väga halvad maad Mulla määramine Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 60. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 61. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad:1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Järelikult kõige suurem roll mullatekkes on olnud just elusorganismidel. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Muldade tekkimine on pikaajaline protsess
TOITAINED ON KANDUNUD MULLA SÜGAVAMASSE KIHTI - TUME SISSEUHTEHORISONT. KÕRGEMAL ON HELE TOITAINEVAENE VÄLJAUHTEHORISONT. MULLAVILJAKUS VÄHENEB A. SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST JAHE KLIIMA. MULLAS TEKIB LASKUV VEEVOOL, MIS KANNAB LAHUSTUNUD TOITAINED JA PEENEMAD MULLAOSAKESED SÜGAVAMALE B. OKASMETSA-VÖÖNDIS VARIST JA KÕDUMATERJALI ON VÄHE, OKKAD MUUDAVAD SELLE HAPPELISEKS. AEGLANE MULLATEKKEPROTSESS C. HAPPELINE KESKKOND HAPPELINE KESKKOND SOODUSTAB TOITAINETE LAHUSTUMIST JA NENDE MULLAVEEGA SÜGAVAMALE KANDUMIST III. SOOSTUMINE TOIMUB LIIGNIISKES KESKKONNAS. SOODUSTAVAD TASANE AEGLASE VEE ÄRAVOOLUGA PINNAMOOD, NÕOD, KUHU VESI KOGUNEB NING IGIKELTSA ESINEMINE. A. TURVASTUMINE LIIGNIISKES JA HAPNIKUVAESES KESKKONNAS, KUS TAIMEJÄÄNUSED LAGUNEVAD OSALISELT B. GLEISTUMINE
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
C elementidest. Väheneb leethorisondi ibesisaldus Leedemuld (osakesed alla 2 m). Suureneb mulla happesus. http://commons.wikimedia.org/ Väheneb mulla viljakus. wiki/File:Mh_podzol.jpg Soostumine · Liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess · Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse Turvas vähenemise, mis pärsib mikroorganismide elutegevust · Eristatakse turvastumist ja gleistumist · Turvastumisel kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale. · Orgaaniline aine on võimeline siduma suures koguses vett: See suurendab liigniiskust ja turvastumist. Hapestumine järjest süveneb. http://de.wikipedia.org/wiki/Torf
Pedosfäär-biosfääri osa,mis hõlmab maakoore pindmist kihti,kus toimuvad mullatekkeprotsessid.Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel.Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimu murenemine,mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.Sialliitne murenemine-murenemine,mis toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahoriso...
põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Aluskivim kivim, mis on lähtekivimi all. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke (>10 cm) kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab tekib leet-
Mullahorisont ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanil...
* Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. 5. Kirjelda peamisi mullas toimuvaid protsesse: Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb. Toimub happelises keskkonnas. Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi.
Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Euraasia parasvöötmes nimetatakse neid stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Rohtlas on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Sooldumine on iseloomulik kõrbetele
Tekib leet- e väljauhtehorisont. Parasvöötmes. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. On tingitud põldude niisutamisest Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks
Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 52. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Looduslik mullateke saab alguse sellest, et lähtekivim asustatakse autotroofsete organismidega ja hakkab toimima bioloogiline aineringe. Selle tagajärjel akumulleerub elutule substraadile järjest rohkem mulla talitlemiseks vajalikku uut orgaanilist ainet. Mullatekke põhiliseks mootoriks on taim- muld-süsteemis kulgev bioloogiline aineringe.
..60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100- punktilisel boniteediskaalal. See on jaotatud kümneks boniteediklassiks: 91...100 hindepunkti 81...90 väga head maad 71...80 61...70 head maad 61...60 41...50 keskmised maad 31...40 21...30 halvad maad 11...20 1...10 väga halvad maad. 50. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused- Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis- geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised
Lähtekivim pindmised murenenud kivimid Füüsikaline murenemine toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Korrosioon kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Korrosiooni intensiivsuse tingimused: palavus- keemiliste reaktsioonide kiirendamine; niiskus- naatrium, kaalium, kaltsium, keedusool. Mulla teke aluseks on lähtekivimid, nende murenemisel tekivad kivimikihtide vahel toitained. Mullatekkeprotsessid mineraliseerimine: orgaaniliste ainete lagundamine
biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid); vee liikumine ja sisaldus; soojenemiskiirus; reaktsioon (aluseline, happeline); toitainesisaldus; värvus. *Reljeef raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades (jalamil niiskem, viljakam, paksem muld); ebatasastel aladel erosiooni esinemine (viljaka pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad).*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad).
REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) TOITAINESISALDUS VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE) NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES (LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD VAREM, ON KUIVEMAD) AEG MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE KIIREM VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL, VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA SEOTUD OLNUD ALADEL VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES, MANDRITE SISEOSADES KLIIMA MÕJU SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA MULLAPROTSESSE TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD,
ühendeid) 1 Peamiselt mullas toimuvad protsessid: · Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. · Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. · Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla
Raske metallid mullas- Mullahorisondid: Ometsakõdu, Ahuumushorisont, Bsisseuhte satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, horisont , mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- Eväljauhtehorisont,Ggleihorisont,Clähtekivim,Daluskivim,Tturbahorisont kaadmium) Happevihma mõju- Happeli suse suurenemine võib põhjustada Gleistumine- Mullatekkeprotsess,mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvae keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb guse tingimustes.Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad muldade viljakus ning võib tõusta mõne de toksiliste ainete (Al, Fe) rauaühendite (glei)laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont Erosioon e kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see
(mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine; -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega; -kivimi keemilis-mineraloogiline koostis ei muutu;
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...
Inimtegevus - Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal KAMARDUMINE- Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates GLEISTUMINE-Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele.
3. Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 4. Reljeef jaotab ümber aineid (erosioon) ja energiat (kalde suund) 5. Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta, kuna seal alles algab mullatekkeprotsess 6. Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne (erosioon, muldade sooldumine ebaõigel niisutamisel, mulla väljakurnamine, maavarade kaevandamine) 8. Geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. 9
süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Keemiline murenemine on ülekaalus soojas ja niiskes kliimas (vihmametsad). Murendmaterjaliks on savi. · Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus: · Eelduseks mulla tekkele. · Oluline lüli kivimiringes. · Kujundab pinnamoodi. · Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter. 6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima.
Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni. 5. Mullatekketegurid: Lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus 6. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida. 7. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Leetumine- mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Gleistumine- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale
Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada keemiline rohkem sõltuvad tema saastumine, erosioon, omadused lähtekivimist sooldumine, kõrbestu- mine, pinnase kivistumine Mullas toimuvad protsessid · Leetumine orgaanilise · Kamardumine aine lagunemisel mullatekkeprotsess, mille tekkivate hapete mõjul käigus maapinna laguneb mulla lähedale tekib mineraalosa huumushorisont. Eriti lahustuvatest ühenditeks, intensiivne kamardumine mis mullas liikuvate vete toimub mõõdukas kliimas toimel mullast ära keemiliste elementide uhutakse ja mille läbi rikastel lähtekivimitel, kus mulla keemiline viljakus kasvab palju rohttaimi langeb Mullas toimuvad protsessid
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Mullahorisont mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul launeb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud (II) oksiidiks. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulle läbiuhtumine toimub harva või ei toimu üldse, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 5.Peamised mullas toimuvaid protsessid, millistes tingimustes esinevad? Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased
mullaprofiilis. Mullaprofiil mullahorisontide läbilõige, mis aitab mulda uurida ja klassifitseerida. Mulla veereziim nähtuse kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul langeb mulla viljakus. Kamardumine mulletekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Soostumine looduslikult toimiv mullatekkeprotsess. Gleistumine toimub. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimuv protsess. Sooldumine mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda. Kõrbestumine kõrbete laienemine väära inimtegevuse või looduslike protsesside tagajärjel. Atmosfäär õhkkõnd, Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest.
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld A 0-30 O 30-38 C 38+ · Rannikutundra Alaska põhjaosas. Igikelts algab 38 cm sügavuselt. Aastaringse külma tõttu on...
ainetest koosnev keskkond. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, taimed, seened ja bakterid Mullatekketegurid: reljeef, aeg, lähtekivim, kliima, elustik Mullatekke eeltingumus kivimite murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine) Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Huumus teeb mulla viljakaks. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Leostumine mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasvee toimel Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla huumus. SOO Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb
Sellega vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Mulla profiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mulla veereziim Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Mis kantakse liikuvate vete toimel mullast ära, mis tõttu mulla viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi.
Mulla määramine: Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 61. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 62. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused. Mullatekketeguriks on bioloogiline faktor. Mullatekkeprotsesse mõjutavad: 1) kliima; 2) lähtekivim; 3) reljeef; 4) aeg, maakoha vanus. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalisgeograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. On olemuselt bioloogiline protsess. Muld 11
kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid
TV. Ül. 1-3 Lk. 30, 7-13 lk. 31. 3. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased
loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). 19. Mis on leetumine? on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 20. Mis on kamardumine? on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. 21. Mis on gleistumine Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
