Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
5 μm (mikromeetrit) ja pikkus 4 μm. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M
5 m (mikromeetrit) ja pikkus 4 m. Batsillid moodustavad tihti ka ahelaid (Streptobacillus). Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M
Maailma Kalandus 1. ) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2
bakterite hingamist tekib probleem mõõtmistulemuste Ei sobi hapniku kõrge algkontsent- laiendamisest päeva teistele osadele ratsiooni korra, kuna mullidena (hommik, õhtu). eraldub hapnik ei ole mõõdetav 5 Primaarproduktsiooni mõjutavad tegurid Abiootilised tegurid: 1. valgus 2. toiteained 3. veetemperatuur 4. vee liikumine, hoovused, upvelling Biootilised tegurid: 5. raku füsioloogiline seisund 6. vetikaliigist 1. Valgus Joonis 5. Valguse intensiivsus langeb kiiresti sügavuse suurenedes Joonis 6. Fotosünteesil kasutatakse ainult kindla lainepikkusega. Pikema lainepikkusega
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
Siis hakkavad erinevate kudede rakud moodustama organeid. Nt. peaaju ja süda. 9. Nädalal on olemas kõik kehaosad, organid ja enamus organitest toimivad. 5. Mis on platsenta? Selgita selle osa ainevahetuses ema ja loote vahel! Platsenta on ema ja loote ühine organ. Sisaldab ema ja lootevere kapillaare. Platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja lootevere vahel. 1. Loote verre lähevad hapnik ja toiteained. 2. Süsihappegaas ja jääkained lähevad lootelt emaverre. 3. Platsenta kaitseb haiguste eest. 6. Arengut kahjustavad tegurid! 1. Emahaigused punetised, hiv (ema peab sööma igast ravimeid, et loode et saaks seda hiv'i) 2. Keemilised ühendid alkohol, tubakas, heitegaasid, juukselakid, küünelakid jnejne .. Kõik mis haiseb ka (remondi töövahendid ja vedelikud) 3. Füüsilised tegurid põrutused, kiiritus jnejne.
Metafaas: kromosoomid liiguvad taimed, loomad. metaboolse vee tekitamine lipiidide lõplikul paarikaupa ekvaatortasandile. Anafaas: kromosoomid Keemilised sidemed: keemiline side on siis kui kaks lõhustamisel, energiavaru-kõige energiarikkaad eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Telofaas: või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. toiteained. Lihtlipiidid e neutraalrasvad nt seapekk, kääviniidid kaovad, toimub tsütokinees, tekib 2 Kovalentne- ühiste elektronpaaride abil aatomite taimsed õlid, vahad. Liitlipiidid on nt fosfo- ja tütarrakku. Profaas II: tütarrakkude valmistamine vahele oodustuv side. Tekivad kui kumbki aatom annab glükolipiidid, biomembraanide koostelipiid; Tsüklilised uueks jagunemiseks, tekivad uued kääviniidid.
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobio...
o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseärasused · Läänemere produktsioonisüsteem koosneb kahest trofogeensest "kihist": fütoplankton pelagiaalis ja fütobentos litoraalis · Toiteained sisenevad produktsioonisüsteemi kolmest allikast: o looduslik sissevool maismaalt o reovee sissevool o süvavee "upvelling" · Detriidil põhinevate toiduahelate suur osakaal Terminoloogia Bentos ( kreeka k. benthos "sügavus") ehk põhjaelustik veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks, fütobentoseks ja zoobentoseks
paralleelselt seotud ökoloogiliste eelistustege. Väikesed üherakulised rühmad on tavaliselt iseloomulikud oligotroofsetele veekogudele, kuid samas suured koloonialised vormid domineerivad eutroofsetes järvedes. Väikeste üherakuliste vetikate võime eksisteerida ja konkureerida suurte koloonialiste vormidega madalal toiteainete sisaldusel on seotud nende suurema pinna ruumalaga ning nad on võimelised rohkem toiteained omastama. Planktoniliste ränivetikate peamiseks vajaduseks veekogus on turbulentsus ja kõrge räni sisaldus. Kuigi see rühm ei näita ühtegi eelistust toiteainete vahekorrale, on üksikud liigid nõudlikud troofsuse suhtes. Tabel 1 RÜHM Peamised esindajad Eelistatud toiteainete Füüsikalis-keemilised Üldine leidumine sisaldus eelistused Sinivetikad
Eesti tingimustes 70 cm sügavusele 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus- näitab palju soojust kulub 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest see soojusmahtuvus võrreldes teiste mulla komponentidega on suur, sõltub lõimisest Soojusjuhtivus- mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast 46. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. Toiterežiim- omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega Toiteelemendid- keemilised elemendid, vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks, millest ühtegi pole võimalik asendada C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid Toiteained- ioonid v molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt.
kahe või enama ohuteguriga, mis üheskoos kiirendavad väljasuremist ning teevad liikide kaitsmise raskeks. Need peamised elurikkust ohustavad tegurid on kõik põhjustatud plahvatuslikult kasvava inimkonna üha intensiivsemast loodusressursside tarbimisest. Maakerale on jäänud õige vähe paiku, mida inimese tegevus poleks muutnud. Näiteks Euroopas on pindalaliselt vaid 15% maismaakooslustest inimese poolt otseselt muutmata. Atmosfääri kaudu levides on aga mürgid ja mitmed toiteained jõudnud igale poole. Samuti on kogu biosfäär mõjutatud globaalsest kliimamuutusest. Kuni viimase paari sajandini oli maailma rahvastiku kasv suhteliselt aeglane ning sündimus ületas ainult natuke suremust. Koosluste suurim hävitamine ~3~ on toimunud viimase 150 aasta jooksul, mil maailma rahvastik on kasvanud plahvatuslikult – 1 miljardilt 1850. aastal kuni 6 miljardini 1998. aastal. Maailma rahvastiku suuruseks hinnati 2007
rohevetikate ja silmviburvetikate hõimkonnast. Fütoplanktoni sesoonsed muutused · Kevadel: fütoplanktoni arvukus suureneb, sest suureneb valguse intensiivsus ja toitesoolade kontsentratsioon. Soolad kantakse pinnakihti sügavamalt vee ringlemise tõttu. Toiteaineid tuuakse ka jõgedest suurveega.Domineerivad ränivetikad ja dinoflagellaadid. Võib esineda vee õitsemine päikeseliste ilmadega. Kevadise õitsengu ajal kasutatakse ära ülemistes kihtides toiteained, esmajoones fosfori- ja räniühendid. Fütoplankton on kevadel kõige 3 rikkalikum lahtedes, kuhu suubuvad suured jõed (Neeva, Narva).Kuna zooplanktoni arvukus on väike, siis ca 30% kevadistest fütoplankteritest langeb põhja. · Suve alguses domineerivad mageveelised flagellaadid, suve teisel poolel tsüanobakterid (Aphanizomenon flos-aquae, Nodularia spumigena). Juulis augustis, eriti päikesepaisteliste
Leiab aset kivimite mõjustumine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa ja biomass ehk elusaine. 5) Litosfäär maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 9. Vee unikaalsed omadused Suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteained ja ainevahetuse jääke Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. Vee suur pindpinevus on oluline tegus füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. Vett läbi nähtavus ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest Vee max tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon
2. Mineraal osa poolt tugevalt seotud ( -,, -) 3. Raskesti lahustuvate sooladena. 4. Mulla kolloididele seotud (omastatavad taime poolt, kaitstud mullast väljauhtumise eest). 5. Mullavees lahustuvad (taimedele kergesti omastatavad, kergesti välja uhtuvad). Muld kui elusorganism Omab iseregulatsiooni võimet, toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Toiteainete sisaldust märgitakse mullas %. Omastatavad toiteained mg/kg või varasem mg/100g mullas. 1mg/100g = 10mg/kg Saaki limiteerivad faktorid Eesti muldades. N, P, K. Liikuvate toitainete (kasvusubstraatide) sisaldus mg/l. Taimede toitumise seisukohalt on eriti oluline, mullalahuselt saavad lisaks ka veel teisi aineid. Taimed omastavad mineraale lahustunult. Väetatud muld suudab paremini vett ära kasutada. Milliseid 1. vee reziim. 2
toetavad ja julgestavad. Kui suhtlemisel peetase teist inimest objektiks siis thendab see eneseiguste seisukohtade esiplaanile seadmist. Suhtumine teistesse kui mitte vrdsetesse toob kaas teise inimese rakasutamise omahuvides- manipuleerimseks. Manipuleerimise viisid: 1.sunnikasutamine 2. ----------VERI-------------- Gruid: 0,A,B,AB Veri koosneb: Vere lesanne- hingamine, o2 trantsport organismi ja toob sealt ra co2. Trantsport- vere kaudu viiase laiali eluks vajalikud toiteained ja eemaldab jgid, viib neerudesse. Verel on aisetoime mis seisned hbimises- antikehade tootmises. Imuunsuse loomiseks. Punased verelbled-ertroksiidid- Meestel on suurem hulk veres kui naiste,punaste vereliblede hulk muutub spotrides, vere kaotuse korral, ja krgmestikus, hapnikurikas veri on helepunane. ANEENIA- punaste libede vhesus veres- tekib eluviisit, suure vere kaotuse puhul. HEMOGLOBIIN- on keeuline pnase vrvusega aine punastes libledes, see annab
ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Mineraalained Mineraaltoiteained (ka toiteained, toiteelemendid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid (toitained). Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks. Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses.
- Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Taimerakk Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse - Annavad kuju ja tugevuse Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses Vakuool - Vee reservuaar - Kindlustavad raku siserõhu - Nooremate rakude vakuoolides on toiteained - Vananenud rakkudes on jääkained - Toimuvad lõhustumisprotsessid Plastiidid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid - Toimub fotosüntees, kaks membraani - Membraansed moodustised- lamellid, ehk tülakoidid(sisaldavad klorofülli) - Strooma- lammelide vaheline osa (DNA) Kromoplastid - Sisaldavad värvilisi pigmene- karotinioide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist - Erksatel värvidel on ligi meelitav funktsioon
Laiali laotatakse sõnnikulaotajaga ning mulda jõuab lõpuks künniga. Künd tehakse kohe peale laotamist, et vältida taimetoiteelementide kadusid. Aega kulub kogu tegevuseks umbes 1 päev. 3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). x=St x Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) 1. aastal omastatakse 20% lämmastikku, 40% fosforit, 50% kaaliumi. 1 tonni kvaliteetse veise sõnnikuga viiakse mulda 1
väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1. sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). 10 2.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 2.3
• Väetise majanduslik efektiivsus- saagi andmed tuleb viia üle rahalisteks näitajateks • Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutmine nulliks • Pestitsiidide efektiivsus- leitakse enamsaagi abil kattetulu meetodil Söötade efektiivsus • söötadest sõltub veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus • Söötade toiteväärtuse tagavad toiteained: o energia- saadakse söödas olevast rasvast ja süsivesikutest o proteiin- koostises aminohapped o mineraalelemendid o vitamiinid • Eestis on kasutusel söötade toiteväärtuse mõõtjana omastatava ehk metaboliseeruva energia ( MJ) näitaja • Söötade üldefektiivsuse näitaja- toodang 1 söötühiku (energiaühiku) kohta ehk söödatasuvus, mis näitab söödatootlust ehk kasutataud söötade efektiivsust
Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht. 53. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. 1) makro- elemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2) mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Toiteained on ioonid või molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad (lahustunud ühendid). 54
9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11.Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus. Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk
ökosüsteemi oma soojusenergiaga. Ilma veeta ei suudaks ükski organism elada. Eluslooduse tegurid on näiteks puud, põõsad, teised loomad jms. Kogu elus loodus on omavahel seotud toiduahelate kaudu või mingit muud moodi. Taimestik moodustab loomadele elukeskkonna. Kui poleks ühte eluslooduse elementi, poleks ka teisi. _______________ Tigudel on pea, karpidel seda pole. Teod söövad kraapides hõõrlaga taimede küljest tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui
on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 43. Mulla soojusmahtuvus ja juhtivus. Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid ja toiteained. 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N’i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid – tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel
kujulised. Sellistes tingimustes on setete liikumise maa lühike ja setted praktiliselt kulutamata. Näiteks paekivide avamusel kujunevad kandilisest paeklibust vallidega kuhjerannad kliburannad. Ristirände puhul materjali kulutamist ei toimu. Iseloomulik laugetele randadele. Neemedelt lahepärade suunas Lainefront tuleb risti rannale, tekivad poolkaarjad moodustised (tegemist on laugete randadega) Ristiändega tulevad toiteained põhjast. Sadamate loodusesse paigutamise eeldused. Kuhu me neid paneme? Rannikukeskkond, topograafia, omandi küsimsed, majanduslikud põhjused, hüdrometeoroloogia, rannikugeoloogia. Sadamate rannikule paigutamise eeldused: 1. rannageoloogia: rannikutüüp, randlatüüp, rannaprotsesside iseloom 2. rannikukeskkond: kalad, linnud, loomad, taimed, jne ; sadama ja rannikukeskkonna omavaheliste suhete evolutsiooni prognoos 3
soojusmahutavus kui palju soojusenergiat on vaja kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra märjad mullad soojenevad palju aeglasemalt kui kuivad ja kerge lõimisega mullad soojusjuhtivus al mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. sõltub õhu-vee vahekorrast. õhk halb ja vesi hea soojusjuht. õhk soojendab kiiremini kuna ta liigub või soojendab siis kui toimub õhuliikuvus 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, milelst sõltub taimede varustatus omastavate titainetga. taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi element, mis on vajalikud taimede kasavamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioondie tõttu ühegi teise keemilise elemendiga 16-17(+) hädavajalikku taimetoiteelementi
41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht. 43. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate toitainetega. Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44
langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 53. Mulla soojusmahutavus- ja juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. 54. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S 2) mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Toiteained on ioonid või molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad (lahustunud ühendid) 55
allapanust, loomasöödast, toodangust, säilitamistingimustest (kui palju on kadusid). Kõige toitaineterikkam on linnusõnnik. Vanarahvas jaotas sõnniku: - külmsõnnik nt. seasõnnik; ei lähe hästi käärima, happeline - soesõnnik läheb hästi käärima, veisesõnnik, eriti hobuse sõnnik; lisatud on allapanu 3 II VÄETISED Kõik sõnnikus olevad toiteained pole taimedele kohe kättesaadavad mõju esimesel aastal + järelmõju. Otsemõju e. sõnnikus olevate toitainete kasutamine esimesel kasutusaastal. Järelmõju kui palju saavad taimed mullast toitaineid järgnevatel aastatel Sõnnikus olevast lämmastikust Esimesel a.-l K järelmõju 2.a saavad taimed kätte, 20-30% taimed suudavad kokku ära kasutada 40-50%. Fosfor 20-40% 40-60%
o. valmista kinnises nõus vähese rasva ja veega) ja küpsetamist (valmista kuumas aurus ja õhus-eriti rasvaste lihalõikude puhul, siis on kadu väiksem)! · Mõnede toiduainete puhul kasuta elleotamist (kaunviljad, kuivatatud puuviljad, kaerahelbed), sest ligunedes need ained paisuvad ning keevad pärast kiiremini pehmeks! Pane leotatud toiduained keema leotamisvedelikuga, sest ainult sel teel saad neist kõik toiteained kätte! · Kasuta ka hapupiima, hapukurke ja hapukapsaid, sest siin on piimhappebakterid toiduaine väärtuslikumaks teinud! · Anna ka talvel lisatoiduna toortoite, toorsalateid hapukapsaid, jõhvikaid, köögivilju, et vitamiinid ja toitesoolad oleksid kättesaadavamad. [] Toidud tuli lauale panna korralikult ja puhtalt, sest ka nägemis- ja haistmismeel aitavad toitude omastamiseks kaasa. []
suktsessioon. Suktsessioon on mitmekümnete kuni mitmete sadade aastate jooksul avalduv ökosüsteemide väljakujunemise ja stabiliseerumise protsess, mille vältel asendub üks kooslus teisega. Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toiteainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinevalt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toiteained on vette sattunud inimtegevuse tagajärjel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti. 92) Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks? Merekeskkonna primaarproduktsioon toodetakse fütoplanktoni poolt õhukeses pinnakihis, mis on fotosünteesi jaoks piisavalt varustatud päikeseenergiaga. Seega on fütoplankton (enamasti ainuraksed, lihtsad organismid nagu vetikad) kogu hiiglasliku, suurtesse sügavustesse ulatuva toitumisvõrgustiku aluseks
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained: a) valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus kasvavas puus on suurem suvel; b) tärklis säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks; c) rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam; d) suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused. Füüsikalised omadused jagunevad:
Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. 46. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. Toiteelemendid: 1) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S Taim vajab neid suures koguses. Kuivaines on neid mõni kümnendik kuni mõnikümmend protsenti. 17
41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht. 43. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate toitainetega. Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44
liblikõielisi (ristikud, humal- ja sirplutsern, aas-seahernes jt) ja rohundeid (harilik härghein, võililled, kortslehed jt). Erinevate aruniitude tunnustaimi: Nõmmnelk, kuldkann, kortsleht, aasnurmikas, lõhnav maarjahein, mägiristik Lamminiitude klass Lamminiidud ehk luhad paiknevad jõgede ning järvede üleujutatavatel lammidel. Neile on iseloomulikud lammi-kamar-, lammi- glei- või lammi-madalsoomullad. Lamminiitude taimkatte lopsaka kasvu tagavad tulvavee toodud toiteained. Üleujutuse kestus ning tulvaveega niidule toodud setete hulk sõltuvad lammi suhtelisest kõrgusest ja jõe voolukiirusest; sellest tuleneb ka taimekoosluste suur erinevus piki niiskusgradienti. Veekogude kaldaalal kasvab paljudes kohtades lammiroostikku, mille moodustavad kas pilliroog või päideroog. Märjemaid lamminiite katab kõrge liigivaene tarnastik, veekogust kaugemal, lühemaaegse üleujutusega paikades kasvavad madalamad tarnad ning taimkate on liigirikkam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
