omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis 16. Millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaardid. 17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest. 18
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine
25. Mis on gleihorisont? Gleihorisont on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguse oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas- hall (liivade puhul ka valkjashall) horisont. 26. Mis on leostumine? Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31
hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. 47. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline
oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org.või mineraalsete ainetega->soolad, uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse Lessiveerumine- mulla väikeste tahkete osakeste liitumine alumistesse horisontidesse Gleistumine-liigniiskes kk-s. oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid.Turvastumine-liigniiskes hapnikuvaeses kk-s taimed ei lagune Sooldumine-ariidse kl aladel, peavad olema vees lahustuvad kivimid.Vee aurustumisel liigub vesi mullakoore pinnale, järgi jäävad soolad. Ferralisatsioon-peale Fe ja Al on taimed kõik ära kasutanud->kuhjumine. Sooja/niiske kl aladel,
Fütsanitaarne funktsioon seisneb mõjus taime tervisele ja sõltub kahjustavate ainete ja organismide sisaldusest mullasning nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast. Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamis võimalikkusele-tulimuslikkusele kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus
Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet- e väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont. · Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast.
3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid.
niiskusdefitsiit, vähene toitainete sisaldus puuduliku väetamise korral ning põhjavesi võib olla kohati halvasti kaitstud, näiteks Pandiverel. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks kasutada õiget agrotehnikat, koreserikastel muldadel tuleks vältida muldade sügavat harimist ja tuleks tagada ka mulla pidev varustatus orgaanilise ainega (Maaeluministeerium 2006:12). KI on leetjas muld, milles toimub lessiveerumine ning mille tõttu võib olla heledam kollakashall või pruunikas hall horisont vahel (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakestemehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveernud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurnesisseuhtehorisont (Bt), mis on savi- ja ibeosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel
C mulla lähtekivim D deluviaalmuld: Ae-C Ae erodeeritud huumushorisont C mulla lähtekivim Muldade omadused Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Näivleetunud mullad - LP Nende muldadeoluliseks tunnuseks on mullaprofiilis selgesti nähtavad sügavad "keeled" ja sopistused, mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga. Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest) Gleistunud kahkjad mullad - LPg Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen
6)Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) 51. Leetumine. leetumine-mulla mineraalosa lagunemine orgaaniliste hapete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas, karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Laskuv veevool. Kergel lõimisel. Mullaviljakus väheneb 52. Lessiveerumine. lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste (savi) ümberpaigutamine laskuva vee toimel mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja karbonaatne lähtekivim. Ei põhjusta mulla hapestumist. Saviosakeste esinemine 53. Savistumine. savistumine- bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel
inimmõju ( saagi suurenemise eesmärgil) 51. Mulla ja maa boniteet. Mulla boniteet- mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundid Maa boniteet- maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilisest teguritest, mulla boniteedist ja teistest maatükkidest 52. Eesti haritava maa boniteet. 40 hp 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Leetumine, lessiveerumine,savistumine,näivleetumine,soostumine Mullatekketegur- tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut( lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik) Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist
· Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud. · Savistumist soodustavad rikas lähtekivim, aktiivne bioloogiline aineringe, perioodiliselt läbikuivav mulla ülakiht, neutraalne reaktsioon. · Kui leostumisprotsess kaugemale arenenud, liigub savi allapoole - tekib Bt-horisont (savi sisseuhtumine) (A-El-Bt). Lessiveerumine · Prantsuse keeles - läbiuhtumine. · Pindmistest horisontidest uhutakse savi allapoole: ibe- ja tolmuosakesed ning raud, alumiinium ja teisted elemendid, mida ibe- ja tolmufraktsioonis on rohkem kui mullas tervikuna. Muld ei hapestu. · Sisseuhtehorisont (Bt) rikastub nendega ja Bt- horisondi lõimis muutub raskemaks (A-El-Bt). Leetumine · Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all
huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: · Kamardumine -- huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; · Savistumine -- murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; · Lessiveerumine -- saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; · Näivleetumine -- ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; · Leetumine -- happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine;
huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: • Kamardumine — huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; • Savistumine — murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; • Lessiveerumine — saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; • Näivleetumine — ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; • Leetumine — happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine;
Vesiniku liitmine 3. Elektroni liitmine. Jahedas ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik ? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign
Vesiniku liitmine 3. Elektroni liitmine. Jahedas ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik ? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign
muldadel puudub kuivendus vajadus. Leostunud mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Leetjad mullad - KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist. Selle tagajärjel tekib väljauhtehorisont (El-horisont) ja selle alla pruun sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm. Juhvtivateks mullatekkeprotsessideks on lessiveerumine ja savistumine. Leetjate muldade lähtekivimiks on enemasti kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Leetjatel muldadel on head taimekasvatuslikd omadused ja seetõttu kasutatakse neid muldasid enamasti põllumaadena. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetjaid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka
laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 63. Lessiveerumine Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt
füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustamine, st. kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine, gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27]. 1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel
peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim. Eestis ainult kitsad ribad mererannal. Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine. küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta. Eelting: Peab olema savi, mida ümberpaigutada. Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon. A-Ea-Bt-C ; A-Bmt-C leetumine Eeltingimused: 1. Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf
mullatekke elementaarprotsessid 51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on
51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu
See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis kasu- tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine Ee selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. 3. Leetumine E see on mulla mineraal ossa lagunemine keemilise murenemise toimel
Leetumise mõjul kujuneb kvartsirikas hele leet ehk Ea horisont, mille alla kuhjuvad liivadele raud- ja alumiinium kelaadid ning tekib huumuslik (Bh), raud-alumiinium-illuviaalne (Bs) või nende segatekkeline (Bhs) leetumist näitav sisseuhtehorisont. Mulla happesus suureneb, väheneb neelamismahutavus ja küllastumisaste. Eeltingimuseks liigivaene taimkate, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, hea vee läbilaskvus ja laskuva vee olemasolu. 55. Lessiveerumine. Keemiliselt murenemata savi- ja tolmuosakeste uhtumine suspensiooni koosseisus mulla ülemistest kihtidest alumistesse, mille tagajärjel tekib peenete osade poolest vaesunud eluviaalne El-horisont ja selle alla pruun saviilluviaalne Bt-horisont. See võib toimuda ühtlaselt kogu mullas või paikselt juurekäikudes ja lõhedes, kusjuures sel juhul on mullaagregaatidel ja lõhedes näha saviosakeste voolusvorme kutaane. 56. Savistumine.
a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja teke.Pole mingeid horisonte näha. kõrge niiskus-ülekaalus Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid ümberpaigutamine murenemata mullas:1)hapniku loovutamine 2)vesiniku kujul.Mullaprofiili allosas esineb liitumine 3)elektroni liitumine MULLA kindlasti"keemine" Leetumine-mulla TOITEREZIIM-taimede keemilises koostises mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja umbes 50 elementi. laguproduktide profiilist välja.protsessi
Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1. savistunud mullakiht muutub võrreldes lähtekivimiga raskemaks muutus lõimises võib Eluvioakumulatiivsed protsessid olla ühe või mitme astme võrra: ls1 ls2 erinevus võib olla ka sama astme piires Lessiveerumine e. lessivaaz ls3 ls1 savi 20- 30% s 21 28% On eluvioakumulatiivne pullatekkeprotsess, kus ibe, peen- ning keskmine tolm e. savi 2. Keemilised muutused: väheneb karbonaatide ja aluste sisaldus, kogunevad Fe ja Al paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse igasuguste keemiliste muutusteta 3
See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine - Ee - selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. 3. Leetumine - E - see on mulla mineraal ossa
minema. See leiab aset happelises keskkonnas ja põhjustab ise mulla edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemselt tähtsatest elementidest. Järele jääb ainult valkjashall liiv. Leetumine leiab aset seal, kus kihisemine mullaprofiilis puudub. Meetrises mullaprofiilis kihisemine puudub Lõuna- Eestis. Kuivades kõrgetes männimetsades on tüüpiline leedemuld. Muld on ise hästi väheviljakas. 21.04.2005 Eksam 20 mai 9.00, konsultatsioon 19 mai kell 9.00 2) lessiveerumine leiab aset karbonaatsel lähtekivimil läbiuhtumistüüpi veeereziimi tingimustes, kus laskuva veega kantakse profiili ülemisest osast peenemaid mulla osakesi profiili alumisse ossa ilma, et seejuures leiak saset nende osakeste hüdrolüüs või lagunemine. Seega, muld tervikuna ei vaesu biogeenselt tähtsatest ühenditest. Ka ei põhjusta see ise mullahappestumist, mida leetumine põhjustab. Väga head mullad, tüüpilised Jõgevamaal. Pinnavormid, kus nad on: kõige kõrgemal K1
4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod. metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr
50. !Leetumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus) 51. !Lessiveerumine ! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 52. !Savistumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse
Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“ Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on
· Orgaanilise aine akumulatsiooni protsessid (kamardumine, kõduhorisondi teke, huumushorisondi teke, turvastumine) · Mineraalaine akumulatsiooni protsessid (savistumine küllastumine) · Väljauhtumisega seotud mulla protsessid (leostumine, leetumine, lessiveerumine, näivleetumine) · Liigniiskuse tingimuses toimuvad protsessid (gleistumine) Maastiku osised omavahel tugevalt seotud ainete migratsiooniga, milles olulist osa etendab veeliikumine. Liikuv vesi kannab aineid * ühest maastikust teise ja * seob need omavahel ühtseks tervikuks. Ainete migratsiooni looduses raske jälgida. Looduses omad "arhiivid". Olulist informatsiooni annavad mullaprofiilid.
kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse: 1) Leetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel lähtekivimil. Leiab aset mulla mineraalosade hüdrolüüs. Leetumisel on terve rida etappe, kuid järk järgult selle käigus muutub muld järjest happelisemaks. 2) Lessiveerumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel kivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes. Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt
kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse: 1) Leetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel lähtekivimil. Leiab aset mulla mineraalosade hüdrolüüs. Leetumisel on terve rida etappe, kuid järk järgult selle käigus muutub muld järjest happelisemaks. 2) Lessiveerumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel kivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes. Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt
laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 2. Lessiveerumine ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu
keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajasmulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 0 kõduhorisont A huumushorisont E väljauhtehorisont B sisseuhtehorisont C lähtekivim CG gleistunud lähtekivim 6.Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Mullatekkeprotsessidest on laiemalt levinud leostumine, leetumine, lessiveerumine, savistumine ja gleistumine. Need on ka Eesti muldade kujunemises olulised. Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. Laialdaselt esineb leostumist karbonaatiderikka lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid (Ca, Mg jt) lahustuvad ja uhutakse välja. Leostumisprotsess leiab aset aladel, kus sademed ületavad auramise ja mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud
(muld on märg). pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. Ei peegeldu mullaprofiilis, mullaprofiil on diferentseerumata III Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1.leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. 2.lessiveerumine E selle all mõistetakse ibe (<10-3 mm) ja kolloidosakeste ümberpaigutumist mulla ülemistest kihtidest laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse mehaaniline ümbepaigutumine. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. Mullaprofiilis esineb kindlasti "keemine" 10%-lise HCl-iga
lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe- Eesti, Peipsi ümbrus) 2) Lessiveerumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 3) Savistumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel
kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Infiltratsioon vee imbumine põhjavette · Lessiveerumine ülemistest kihtidest uhutakse savi allapoole · Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. · Emissioon on ökoloogias saasteallikast õhkkonda paisatav aine või paisatava aine hulk, ka see õhkkonda paisatava ehk heidetava aine protsess ise. · Albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet
Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid- osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas
(taimeosade) tõttu ja laguproduktid liiguvad vihmaveega sügavamatesse mulla kihtidesse. Ülemised kihid hõrenevad, muutuvad happeliseks e) leetumine protsess, kus mulla mineraalid lagunevad orgaaniliste hapete toimel. Laguproduktid liiguvad sügavuse suunas. mulla kihti tekib valkjas toitainete vaene ja ilma mikroobideta e. surnud kiht. Muld mutub happeliseks. Tekitavad eelkõige okaspuud. Nende varis jätab mulda palju happelisi aineid f) lessiveerumine protsess, kus sademete veega peened savi osakesed ja ibe kantakse sügavamatesse mulla kihtidesse. Savirikkad sügavamad kihid muutuvad vettpidavaks ja mulla ajutiselt või alaliselt märjaks muld on savistunud g) gleistumine- leiab aset veerikkas ja hapniku vaeses keskkonnas, kus mikroorganismid oma elutegevusega muudavad Fe2O3 liikuvaks FeO ks. FeO ühineb savi mineraalidega ja mulda tekkivad hallikad, sinakad või glei osad. Gleist tekib mulda
automorfsetel muldadel sõltub lähtekivimi karbonaatsusest, hüdromorfsetel muldadel aga ka põhjavee mineraalainetesisaldusest ja liikuvusest. Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust. Nimetatud põhiliste ja teiste mullatekkeprotsesside (savistumine, lessiveerumine, pseudoleetumine) tulemusel on kujunenud suuresti erinevate metsakasvatuslike omadustega mullad. Metsamuldade seost kasvukohatüüpidega näitab nende asend samal ordinatsioonipinnal. Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi - alltüüpe
akumulatsioonihorisontide all, sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Leetumine leetumise puhul laguneb mulla mineraalosa happeliste huumusainete mõjul lahustuvaiks ühendeiks, mis laskuva veevooluga mullast eemalduvad. Lehtede liigitamine, lõhestumine, roodumine vt. jooniseid I, II ja III Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine, kitsamas tähenduses karbonaatide lagunemine ja uhtumine mullast. Lessiveerumine lessiveerumisel uhtub ibe (ibe mulla tahked osakesed, peamiselt savimineraalid, mille läbimõõt on alla 0,001 mm) ülemistest kihtidest lagundamatuna allapoole, kus El-horisondi (leethorisondi) alla tekib savi-illuviaalne sisseuhtehorisont. Lineaalne leht pikk kitsas leht peaaegu paralleelsete servadega. Lineaarne sirgjooneline, pikisuunaline. Liitleht üksteisest selgesti eraldunud osadest (lehekestest) koosnev leht.
morfsetel (soo-) muldadel aga ka põhjavee mineraalainete sisaldusest ja liikuvusest. Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust. Nimetatud põhiliste ja teiste mullatekkeprotsesside (savistumine, lessiveerumine, pseudoleetumine) tulemusel on kujunenud suuresti erinevate metsakasvatuslike omadustega mullad. Metsamuldade seost kasvukohatüüpidega näitab nende asend samal ordinatsioonipinnal. Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on
reaktsioonid järjest hoogustuvad. Kui orgaanilise aine süntees ja muundumine kulgevad jõudsalt, siis kiirenevad ka kivimitemurenemine ja mullateke ning taimkatte ja mulla vaheline bioloogiline aine- ja energiaringe. Mullatekkele on kõikjal kogu maakeral iseloomulik huumuseakumulatsioon (kamardumine) – see bioloogiline protsess on iseloo- mulik ühtsele mullatekkele. Põhilisi mullatekkeprotsesse on veel ka leetumine, leostumine, lessiveerumine ja soostumine. Mullaprotsessid põhjustavad muldade globaalse ja kohaliku mitmekesisuse. 165. Mulla viljakust määravad tegurid. Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi ja mikroorganisme nende kasvuks ja arenguks vajalike toitainete ja veega ning taimejuuri ja mikroorganisme hapnikuga. Seda võimet võib hinnata kahte moodi: kas mullaomaduste järgi, mis kujundavad mulla viljakuse, või mulla viljakuse avaldumise (funktsiooni) järgi.
annaabi.ee 
