lagunemisel ning zooplanktoni ja teiste loomade toitumisel. Sagedamini vähendab esmastootjate kasvu hoopis valgus. Taimetoitainete kontsentratsiooni kõikumise üks peamisi põhjusi Võrtsjärves on muutlik veetase. Madala vee ajal kiireneb toiteelementide ringe ja paraneb veesamba keskmine valgustatus, see kõik omakorda soodustab fütoplanktoni ja suurtaimede kasvu. Sügavas vees on valgusolud kehvemad ja juurdekasv väiksem. Ka lainetuse mõju ei ulatu põhjani ja setteis seotud toiteelemendid ei ole fütoplanktonile kättesaadavad. -6- Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas mikroskoopilised vetikad, kasutavad valgusenergiat fotosünteesiks, millel põhineb kogu bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ...
Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine
( Toitained N, P) Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi. MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must Happeline C- sisaldus 40-70% N-sisaldus- 2,5-5 % Lisaks P teised toiteelemendid Koostis Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis lahustuvad kergesti vees. Ca,Mg,Fe- lahustumatud Fulvohapped- mulla kõige liikuvamad huumusained, tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulda. Humiinained 15. Humifikatsioon. Humifikatsioon- mõjutatud sademeteveest( läbiuhtumine). Uhutakse Ca ja Mg minema
lahustumise kohast, Eestis nt. karstumine. Keemiline murenemine toimub hüdratatsiooni, hüdrolüüsi ja oksüdeerumise käigus. -Bioloogiline murenemine algab vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. *Lähtekivim kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid oma elutegevuseks. Taimede kasvuks on lisaks mineraalainetele vaja ka orgaanilist ainet, mis sisaldab C, N, S ja hoiab ka vett. -Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. -Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks
d) Ultraelemendid Sr, Cd, Cs, Rb. 8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine
Mineraalväetised 1. Milliseid põhilisi toiteelemente vajavad taimed oma kasvuks ja arenguks? Taimed vajavad kasvuks ja arenguks suurtemates kogustes makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ning samuti on taimedele olulised mikroelemendid: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. 2. Kust saavad taimed toiteelemente? Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine?
Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid. Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise...
Mulla profiil - mullea läbilõige, mis koosneb mullahorisontidest. A huumushorisont. Toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosakestega. B sisseuhte kiht. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakaste ja allapoole liikuvat huumusosakaste kogunemine. C lähtekivim, mis pärandab mullale omadused. D aluskivim. Asub lähtekivimi all. On varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõju mullale kaudne. E väljauhtehorisont, heleda värvusega. Toiteelemendid ja saviosakesed on välja uhutud. G gleihorisont, sinakas hall. AT toorhuumus, tüüpiline gleimuldadele. T turvas Aurumise ja sademete vahekorra mõju mullatekkele. Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti). 1) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurumist.Sademete vesi jõuab
mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. (Mägedes ja kõrbetes; troopilises ja lähistroopilises kliimas)Põhjuseks: suur temperatuuri kõikumine, jää, tuul, vesi Soodustab: kuiv ja külm kliima. tingitud soojuspaisumisest. 3.Bioloogiline. Põhjuseks: loomad, taimed, mikroorganismid 2.Keemiline e. porsumine - -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. (Vihmametsad; ekvatoriaalses kliimas) Põhjuseks: vesi, hapnik, süsihappegaas, keem saasteained Soodustab: niiske ja soe kliima. tingitud lahustumisprotsessist Mulla hävimist põhjustavad tegurid · EROSIOON Tuule-erosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele)
VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt osutuvad tähtsateks toiteelementideks NKP, mida nimetatakse ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise a...
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. U...
end surnuks", ehk pidevalt vahepeal puhkamata. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse. Substral® Osmocote® Rooside 6-kuune väetis on nn. mõtlev väetis. Lisaks põhitoiteelementidele sisaldab see hulgaliselt erinevaid mikroelemente, et hästi tunneksid end ka lisaks peenral kasvavatele roosidele erinevate pottide kitsastesse ja isoleeritud tingimustesse surutud taimede juured. Toiteelemendid eralduvad mulda vastavalt mulla temperatuurile ja niiskusele, et välistada üle või alaväetamise oht. Väetis segatakse kasvumulda vastavalt pakendil olevale juhisele üks kord aastas ja ei mingeid kevad ega sügisväetisi, kui ei ole soov just taimi üle väetada. Kõige kiirematoimelised on kastmisväetised, kus toiteelemendid jõuavad taimeni kohe vesilahusena ilma, et peaksid hakkama mullas lahustuma. Kindlasti ei ole mõtet hakata
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võta...
üleminek toimub sujuvalt Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi. Kuna esimene hästi uuritud muldmustmuld koosnes kolmest horisondist siis kujunes mulla profiilvalemiks maapinnast alustades A B C Mulla teke: Lähtekivim on murenemisest haaratud kivimiline pind millele muld tekib. Mulla tekke eeldused : 1) Mineraalne materjal peab olema poorne, et siduda vett ja õhku 2) Peavad olema toiteelemendid, mida taimed ja mikroorganismid kasutavad. 3) Orgaanilise aine olemasoli, mis aitab hoida vett ja on oluline taimede kasvuks. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks CO2 ks, H2O-ks ja NH3-ks Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn. Huumuseks.
ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu)
jäätumine. · Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine ja selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid · Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. · Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. · Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. · Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Leostumise näiteks karstumine nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Keemilised reaktsioonid · Lahustumine lahustuvad mineraalid kaovad
Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse
Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse
huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest). Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel: a) Orgaanilise väetisega tagastame mulda saagiga eemaldatud toiteelemendid (osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro-, makro- kui ka ultramikroelemente. b) Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained
10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis 16. Millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaardid. 17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest. 18. Mulla potensiaalne viljakus 19. Mille alusel leitakse mulla boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda 20. Mis on maa persvektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2
mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. * Mullatekketegurid: mulla kujunemist nende mõjul*Passiivsed mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg
*Raskemetallid: Fe; Mn; Cu; Zn; Mo; jt., mis vastupidiselt leelismetallidele on org ühenditega väga tugevasti seotud. Siia kuuluvad kõik metallid tihedusega üle 6 g/cm3. omakorda jaotatakse raskemetalle kasulikeks(Fe; Mn; Cu; Zn; Co; Mo jt) ja ohtlikeks(Cd; Pb; Sn; Hg jt). Jagada võib veel ka põletamisel eraldumise järgi lenduvateks elementideks (C; O; H; N; S jt) ning tuhaelementideks( P; K; Ca; Mg; Fe jt. Ka taimedes ümberpaiknemise võime järgi jaotatakse toiteelemendid kaheks: kergesti reutiliseeruvad N; P; K; Mg jmt, mida taim võib ise nälja korral üle viia vanematest kudedest ümber uutesse ja raskesti reutiliseeruvad nagu Ca; Fe; S jt, mis on taimes raskesti ümberpaigutuvad. *Toitaine – molekulid(CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid(anioonid, katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad. *Toiteelement – keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik
peenendumine ilma reageerimine vee, hapniku, keemilismineraloogilise koostise süsihappegaasiga ning keemiliste muutusteta, mida põhjustavad saasteainetega. temperatuuri kõikumised ja kivimi Porsumise käigus vabanevad vajalikud pragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida Rabenemine on eriti intensiivne seal, kus saavad kasutada taimed ja temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus mikroorganismid. on suur. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas. PEDOSFÄÄR
o Kõrbes o Niiskes ja jahedas kliimas kivide pragudes oleva vee jäätumine Keemiline murenemine ehk porsumine: o kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega o Temp kiirendab protsesse ja sajuveest moodustuvad lahused o kõige intensiivsem palavas ja niiskes kliimas o vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid o Hästi lahustuvad nt Na, K, Ca (ei lahustu SiO2, Fe, Al) Bioloogiline murenemine: o Põhjustavad taime juure eritused, ainevahetus saadused, muundunud orgaanilised ained o Nt. puude juured või vetikad ja samblad Murenemiskoorik- Maismaa pinnakiht kus toimub murenemine Mulla teket mõjutavad tegurid:
C gleistunud muld C x okasmets D x leetunud muld D lehtmets E soostunud muld E tundra Selgita, millistes tingimustes ja kuidas kujuneb mulda väljauhtehorisont. Väljauhtehoristont kujuneb, kui niiskes keskkonnas läbi mulla nõrguv vesi kannab toiteelemendid sügavamale, väljauhtehoriston vaesestub toiteelementidest. 8. Milliste looduslike vööndite muldi toodud väited iseloomustavad? Kirjuta iga väite juurde sobiva loodusliku vööndi nimi. Looduslikud vööndid: vihmamets, kõrb, tundra, rohtla Looduslik vöönd A Ariidse kliima tõttu on muldadel suur soolasisaldus. kõrb B Kamardumise tõttu on muld viljakas
uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias
füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke Tekib poorne murendmaterjal, mis Vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida võimaldab kinni hoida vett ja õhku. saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Toimub temperatuurist tingitud Muutub kivimi kivimiosakeste keemiline
Nende mõju on eelkõige biokeemiline. Mida suurem on taimed, seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid ning seda tugevam on nende juurte mehaaniline mõju. 4.2. Mulla teke Murenemist haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima, nim mullateaduses lähtekivimiks. Selleks, et muld saaks hakata tekkima, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Muld on eelkõige tänu bioloogilisele murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. Taimede kasvuks pea mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis sisaldab selliseid elutähtsaid elemente nagu süsinik, lämmastik ja väävel ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Orgaanilise aine kogunemine paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega
Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus tekib poorne murendmaterjal, mis võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Mullas peab lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis tekib ja koguneb orgaanilise aine (peamiselt taimede) lagunemisel. korkorkorkor Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral
Väärtus Toitaine Ühik 100 g kohta Vesi 8,22 g Kalorsus 389,0 kcal Valgud 16,89 g Lipiidid 6,90 g Tuhk 1,72 g Süsivesikud 66,27 g Kiudained 10,60 g Toiteelemendid Väärtus Toiteelement Ühik 100 g kohta Kaltsium (Ca) 54,0 mg Raud (Fe) 4,72 mg Magneesium (Mg) 177,0 mg Fosfor (P) 523,0 mg Kaalium (K) 429,0 mg Naatrium (Na) 2,0 mg Tsink (Zn) 3,97 mg Vask (Cu) 0,63 mg
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Geograafia 1. Näited murenemisest l ähiümbruses: Nt muldade külmumine ja sulamine praegusel aastaajal. 2. Miks on Eestis murenemiskoorik suhteliselt õhuke võrreldes lõunapoolsemate piirkondadega? Kuna meil on murenemine toimunud vähem aega ning meie mullaveeomadused pole samad mis lõunapoolsematel aladel. 3. Milline on murenemise seos mullatekkega? Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. 4. Millised tegurid soodustavad f üüsikalist murenemist? Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad ...
ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias
.............................................................................4 1.1 Valgus......................................................................................................................5 1.2 Temperatuur.............................................................................................................6 1.3 Vesi..........................................................................................................................9 1.4 Toiteelemendid...................................................................................................... 12 1.5 Keskkonna happelisus........................................................................................... 14 2 Tomati keskkonnanõudlusest....................................................................................... 15 3 Materjal ja metoodika...................................................................................................17 4 Tulemused..................
soojusmahutavus kui palju soojusenergiat on vaja kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra märjad mullad soojenevad palju aeglasemalt kui kuivad ja kerge lõimisega mullad soojusjuhtivus al mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. sõltub õhu-vee vahekorrast. õhk halb ja vesi hea soojusjuht. õhk soojendab kiiremini kuna ta liigub või soojendab siis kui toimub õhuliikuvus 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, milelst sõltub taimede varustatus omastavate titainetga. taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi element, mis on vajalikud taimede kasavamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioondie tõttu ühegi teise keemilise elemendiga 16-17(+) hädavajalikku taimetoiteelementi
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, ...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Porsumine – ehk keemiline murenemine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. Toimub ka leostumine ehk vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Porsumist esineb rohkem, kui rabenemist. Tegurid on süsihappegaas, hapnik ja vesi. Soodustab soe ja niiske kliima. Rabenemine – ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid
Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3. Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt aga anioonideks. Toiteelement Toitaine Ehituslikud elemendid Süsinik, C CO2 Vesinik, H H 2O Hapnik, O O2 Esmajärgulised makroelemendid − + Lämmastik, N NO 3 , NH 4
Kuigi lehevaris langeb maapinnale igal sügisel, ei teki seda koguseliselt okkavarisest sugugi oluliselt rohkem, sest lehtpuud vajavad enam valgust ja kasvavad hõredamalt kui okaspuud. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohke kui okkavaris. Vähem happelises lehekõdus toimub aktiivne bioloogiline tegevus, kuhu erinevalt okkakõdust on kaasatud vihmaussid ja bakterid. Seetõttu laguneb kevadeks peaaegu kogu varis ja tekib korralik huumushorisont, mis omakorda seob toiteelemendid väljauhtumiskindlalt mulda. Kuna lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid ei ole nii liivarikkad ja happelised kui okasmetsades, siis ei toimu ka nii intensiivset väljauhtumist ning seetõttu mullaprofiilis puudub selgesti eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsade pruunmuldade mullaprofiil on ühtlase pastelse pruunika värvitooniga. 4. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk
Kivimite koostise muutumine keemiliste ühendite (vesi, CO2, O2, saasteained) toimel. Intensiivsem kuumas ja niiskes kliimas. Bioloogiline murenemine. Kivimid lagunevad elusorganismide (samblad, samblikud, vetikad) elutegevuse toimel. 4. Selgita mulla teket. Muld hakkab tekkima kivimilisel pinnal ehk lähtekivimil. Selleks, et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisaval tpoorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemad taimed, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. 5. Iseloomusta ja too näiteid lähtekivimi, kliima, reljeefi, taimede, mullaorganismide, aja ja inimtegevuse mõjust mulla kujunemisel. Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale
- on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ja mikroorganismid. ulatus ja sagedus on suur. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. (Mägedes ja kõrbetes; troopilises ja lähistroopilises (Vihmametsad; ekvatoriaalses kliimas) kliimas)
puuviljana. Karvane koor irdub vilja küljest hõlpsasti, kui kasta vilja 30 sekundiks keeva ning seejärel kiiresti jääkülma vette, et peatada kuumuse tungimine vilja sisemusse. Virsik sobib hästi kokku teiste puuviljade ja marjadega ning paljudesse toitudesse, ka mahla valmistamiseks. Vitamiinid Toitained Toiteelemendid Väärtus Väärtus Väärtus Vitamiin Ühik Toitaine Ühik Toiteelement Ühik 100 g kohta 100 g kohta 100 g kohta C 6,6 mg
energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast. Õhk halb ja vesi hea soojusjuht. 53. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Toitereziim on omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega.. Toiteelemendid on keem. elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada teise keem. elemendiga. 1) makro- elemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2) mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Toiteained on ioonid või molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad (lahustunud ühendid). 54
ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias
peenendumine; reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega; -kivimi keemilis-mineraloogiline koostis -muutub kivimi keemilis- mineraloogiline ei muutu; koostis; -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida - kivimite purunemist põhjustavad saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. temperatuuri kõikumistest tulenev -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kivimite paisumine ja kokkutõmbumine kliimas (näiteks ekvatoriaalsetes ja/või kivimipragudes oleva vee vihmametsades). jäätumine. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur ja kus kliima on kuiv
Efektiivseks(üle 5 C) temperatuurideks nim. ööpäeva keskmist temperatuur, millest on lahutatud 5C. 3. Palju erinevaid taimeliike on Maal? Maal on 250 000-300 000 taimeliiki. Inimesed kasutavat neist umbes 23 000 liiki. 4. Mullatüübid suviteraviljadele Suviteravilja kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. Ei sobi glei-ja õhukesed paepealsed mullad. 5. Tähtsad toiteelemendid taimedele Teraviljade toitumiseks on vaja tähtsad toituelementid N –lämmastik, K-kaalium, P-fosfor, mida nimetatakse ka põhitoiteelemntideks. Kindlasti peab taime toitekeskonnas olema Ca, Mg, S, Fe, Mn, B, Cu, Zn jne. 6. Teraviljade kasvuaegsed hooldustööd Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
