Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks (0)

Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel
Loomade häälitsused ja laul
Kõrv loodusesse . 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. ( http://www.loodusheli.ee/ )
Liik
Selts
Häälitsuse/laulu kirjeldus
Välimus - iseloomulikud tunnused
Kooslus , kus elab
Metsalinnud
*Aed-põõsaslind
Värvulised
Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, kiire ja ühtlase tugevusega , nagu keegi jutustaks midagi ärevalt ja kiirelt.
Ta on silmapaistmatu välimusega , hiirekarva laululind. Aed-põõsalind on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. Alapool on heledam kui ülapool.
Elutsevad lehtmetsades, puisniitudel, lehtvõsades, parkides ja aedades .
*Hallrästas
Värvulised
Laulu hääl on tal kärisev. Hallrästal puudub lauldes kõlavad viletoonid.
(Tsikk-tsikkk –tsikkk – heli)
Hallrästas on suur lind. Selg on hallrästal kastanpruun, pea ja päranipuala hall, saba on pikk ja must. Alapool kollakas , hõredate tumedate tähnidega.
Elutsevad kultuurmaastiku puistutes, metsatukkades, puisniitudel, metsaservadel.
Hoburästas
*Käblik
*Karmiinleevike
Värvulised
Laul on kõlav, kahe-kolmeosaline puhas vilistus, millele mõnikord võib järgneda vilejas sädin
Karmiinleevike on ümara peaga ja lühikese ning tüseda nokaga, säravate mustade silmadega laululind. Vana isaslinnu pea, rind ja päranipuala on karmiinpunased. Emaslinnul ja enamikul isaslindudel on ülapool tuhm -oliivpruun
Karmiinleevike eelistab põõsastega pool-avamaastikku. Asustab peamiselt lehtmetsi, lehtpuuvõsasid, puis- ja põõsasniite, jõeorgude põõsastikke, pangaaluseid puistuid, kadastikke, suuremaid parke ja aedasid.
*Laulurästas
Värvulised
Tema laul on kõlav, vali, kauakestev ja vaheldusrikas ning sisaldab mitmekesiseid vilesilpe
Ülapool on linnul pruun, alapool valge, tihedate ovaalsete tähnidega. Kaenlasulestik on ruuge.
Elupaikadeks on tal niisked kuusikud, kuid ka kuuse aluspuistuga männikud , sookaasikud, puisniidud ja lehtmetsad. Samuti võib teda kohata linnaparkides ja kalmistuil.
*Leevike
*Mets- lehelind
Värvulised
Laul algab aeglaste ja siis kiirenevate silpide reaga ja läheb üle langeva lõpuga sirinaks.
Laiaõlgne, lühikese sabaga , erekollase kulmuriba, väävelkollase näo ja pugualaga lehelind. Linnu rind ja kõht on puhasvalged. Ülapool on maheroheline, enamikul on hoosulgedest ereroheline ääris.
Pesitseb enamasti kõrgete põlispuudega lehtmetsades, okasmetsades kuuse-segametsades
* Metskiur
* Metsvint
Värvulised
Laul on tal kiiretempoline ja lühike
Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Nokk on lühike ja kooniline .
Parkides, metsas, samuti linnas.
Must-kärbsenäpp
* Mustpea -põõsaslind
*Musträstas
Värvulised
Laul on musträstal ilus ja väga musikaalne.
Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilmas läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline.
Pesitsevad nad salu - ja lodumetsades, puisniitudel, maa ja linna parkides, kalmistuil ja aedades.
Ööbik
Värvulised
Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega..
Tema ülapool on oliivipruun, saba roostekarva, alapool hele, küljed pruunikashallid, pugualal on kirju ookerhall laik.
Sage avamaastikuga piirnevates võsades ja puudetukkades, kaldapõõsastikes, metsistunud aedades jm., kus leidub tihedat põõsarinnet.
* Pasknäär
Värvulised
Pasknääril on vali ja kriiskav hääl
Pasknäär on roosakas -hallikas-pruuni üldvärvusega lind. Väga iseloomuliku tunnusena on tiivanukil sini-musta-valge kirju laik ja sellest tagapool tiival valge laik. Saba ja tiibade tagaosa on must. Pea piirkond on heledam ja noka tüve pikenduseks on mõlemal pool musta värvi laik.
Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades.
*Põhjatihane
Pöialpoiss
Porr
*Punarind
Värvulised
Punarinna laul on vali. Laul algab ja lõpeb järsult, kestes videvikus 6–8 sekundit. Laul lõpeb hõbekellukese meloodilist helinat meenutava trilleriga.
Kogu ülalpool on oliivpruun, laup, põsed, kurgualune ja puguala intensiivselt roostepunased, muu alapool valge. Kõrgejalgne. Isa- ja emalind on ühesugused.
Armastab tegutseda tiheda alusvõsaga metsades ja puisniitudel, suurtes parkides ja kalmistutel. Sageli võib kohata maaelamute juures kuurides, prügi- ja sõnnikuhunnikutel.
* Rasvatihane
Värvulised
Laul on lühike, kuid tema hääl on meloodiline
Must pealagi , valged põsed, kollane kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas ja põsed kollakad.
Elutseb inimasulate ümbruses, samuti looduslikes- ja kultuurpuistutes.
*Rohevint
Värvulised
Laul on valju ja sidistav-kuristav laulu hääl.
Isaslinnu sulestik on rohekas , emaslinnul aga rohekashall ja pruunivöödilise seljaga . Isaslindudel on kollased laigud sabaservas. Tiibade külgserval on rohevindil helekollane triip . Rohevindil on terav roosakas hall nokk. Jalad on neil roosad.
Rohevinti võib kohata parkides, aedades, kalmistutel, talumaastikel, metsatukkades, kadastikes, puisniitudel ja metsaservades. Talviti külastab ka lindude toidulaudu.
*Salu-lehelind
Värvulised
Laul on lühike ja sujuv , koosneb puhtast ja meloodilisest trillerist ja lõpeb meeldivate minoorsete viledega
Väike sale lind, kelle välimust iseloomustavad hele kulmutriip, hallikasroheline seljaosa ja kahvatu alaosa. Jalgade värv on punakas.Täiskasvanud emas- ja isaslind on sarnased, noorlinnud aga tunduvalt kollakamad.
Metsades ja metsatukkades, jõekallastel, võsastikes, parkides, aias.
* Sootihane
*Talvike
Värvulised
Laul on lühike ja kõhiseva häälega
Talvike on kollase pea ja alakehaga lind. Selja- ja tiivasulestik on pruun tumedamate pruunide tähnidega. Päranipuala on roostepruun, alakehal on märgatavad pikitriibud. Emas- ja noorlindude sulestik on tuhmim ja selgemate pikitriipudega. Talvesulestikus isaslinnul on tume oimutriip ja kõrvakohad.
Lagedatel puisniitudel ning heinamaadel, samuti kuivadel raiesmikel.
*Väike-lehelind
Värvulised
Laul on ühtlane, hästi eristatav teiste lindude laulust. Salu-lehelindu iseloomustab kahesilbiline hüü-iit, mis lõppeb hääbudes.
Väike ümara pea ja heleda kulmutriibuga lind. Nii isas - kui emaslinnul on tuhm oliivikarva ülapool ja heledam alapool. Jalad on mustjad. Noorlinnud sarnanevad vanalindudega.
Elutseb lehtmetsades kui ka okasmetsades, . Kohata võib kalmistutel, parkides ja suuremates aedades.
*Vainurästas
Musträhn
Rähnilised
Laulu tunneb lihtsasti ära tema valju häälitsuse järgi: lennates on see „krük-krük-krük…“ ning puul istudes on häälitsuseks „klii-ü“.
Mõlemad sugupooled on üleni mustad, kuid neid eristab see, et isasel on terve pealagi punane, aga emaslinnul on ainult väike punane kuklalaik.
Teda võib kohata nii puhtais männikuis kui ka lehtmetsades. Kõige rohkem esineb musträhni vanades suuretüvelistes segametsades.
*Suur-kirjurähn
Rähnilised
Laul on valju ja äratuntav. Kohalolekut reedab tihti terav häälitsus
Kontrastselt must selg, millel eristub suur valge õlalaik. Keha alapool on laialt valge. Sabaalused suled erkpunased, küljel valged triibud. Pea kiirusuled on mustad, laubal valge laik. Isalindu eristab kuklal asuv punane laik, emaslinnul on see osa kõik must. Noorlindudel on kiirusulestik punane ja sabaalune roosa . Suur-kirjurähni saba on teravatipuline ning väga jäik.
Meeliselupaigaks on niisked kuusikud ja kuuse-segametsad. Kohata võib siiski kõikvõimalikes puistutes alates asulates olevatest aedadest kuni suurte metsade keskosadeni välja.
Väänkael
Händkakk
Karvasjalg -kakk
Kassikakk
Kakulised
Kassikakul on eriline hääl ja laul mis kostab klassikalise uhuuna
Täiskasvanud kassikaku ülapool on kirju. Ruugel, kollakal või harvem valkjal taustal on tumepruun piki-, harvem põikimuster. Labahoosuled on roostekollase tüvikuga ja tipu lähedal musta põikmustriga. Tüürsulgedel on kollakal või ookrivärvi taustal tumedatest märgistest ja täppidest ebakorrapärane ristimuster. Alapool on ruuge, ookrivärvi või valkjas . Pugul ja rinnal on mustad pikilaigud, kõhul ja külgedel peened pruunikad või mustad vöödid. Saba ja kurgu alune on valge. Vikerkest on erkoranž või punakas, nokk ja küünised on mustad.
Kassikakke võib trehvata rabamännikutes ja avaramates okasmetsades.
Kõrvukräts
* Metstilder
Kägu
Käolised
Laul on vali ja väga iseloomulik hääl, mis väljendub pisut nukralt „ku-ku“
Kägu on keskmist kasvu, hallikas-sinine, altpoolt hele põikitriibulise sulestikuga lind. Saba on pikk, valgelaiguline ja ümmarguse otsaga. Noorlinnud on väga tumedad ja neil on kuklas selge valge laik, mida vanalinnul pole.
Kägu kohtab igat tüüpi metsades, saludes,luhtades, roostikes ja soodes -rabades, noorlinde võib kohata ka parkides ja aedades.
Laanepüü
Imetajad
Pruunkaru
Kiskjalised
Karu häälitsust iseloomustab vali ja võimas möire
Suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini
Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades.
Hunt
Kiskjalised
Hundil on iseloomulik häälitsemine , mis on ulgumine
Hundil on massiivne rind ja kael ja tugevad jalad. Hundi suur pea on pisut ettepoole suunatud kolmnurksete kõrvadega. Saba hoiab hunt seljaga ühel joonel või langetatuna. Pead hoiab ta rahulikus olekus seljaga enam-vähem ühel joonel. Hunti iseloomustab rahulik sörk, kus keha raskuskese ühel kõrgusel püsib.
Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes
Põder
Sõralised
Põdra võivad teha mitemid häälitsusi , milleks on piiksivat ninahäält või summutatud köhimist . Põdrad suhtlevad madala ammumise teel.
Põder on suur ja võimas loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk. Põdrapulli kaal on väga suur ja võib kaaluda umbes 600 gk, Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead.
Põtrade elupaikadeks on jõgede-, järvede -, sooderikkad suuremad metsaalad ka noorendikud ja võsastikud.
Metskits
Sõralised
Kitse häälitsus meenutab isemoodi piiksumist.
Metskits on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga . Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks
Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi
Harilik siil
Putuktoidulised
Hariliku siili omalaadne häälitsus on podisemine
Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja , kelle keha katab okkaline nahk, pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.
Siilidele sobivaid elupaiku leidub mitmel pool. Nii asustavad nad metsi, kultuurmaastikke, linnaparke ning isegi koduaedasid
Hallhüljes
Kiskjalised
Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates
Hallhülge karvastikus domineerivad hallikad toonid. Isased on tavaliselt tumedama põhivärvusega, millest eristuvad heledamad laigud. Emaste karvkate on heledamat tooni ning laigud nende seljal on rohkem ühte sulanud. Vanadel isasloomadel on kaelapiirkonnas 3–4 silmatorkavat kurdu
Hallhülged elavad kõikjal Atlandi Ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes, mille hulka kuulub ka Läänemeri.
Niiduhääled
Kadakatäks
Ohakalind
Põldlõoke
Värvulised
Linnu laul pole küll väga helirikas, kuid on see-eest väga meloodiline. Ta kombineerib oma käsutuses olevat noodivaru mitmeti, laulab kõvasti ja kaua.
Sulestik on tal pruunikas, heledama alapoolega, ähmaste tumedate triipudega pugualal, seljal ja lagipeal. Pealael on põldlõokesel väike tutike. Kõhualune on kergelt kollakas. Tagavarbaküüs on väga pikk, mistõttu on ta sobimatu maas kõndima .
Põldlõokest võib kohata põldudel, niitudel, lagerabades
Mustsaba-vigle
Punajalg-tilder
Kurvitsalised
Panajalg-tilderlased on väga lärmakad linnud , kes oma lärmiga ja kisaga kaitsevad ennast
Punajalg-tilder on üsna suur kurvitsaline. Sulestik on helepruun , kuid tagaselg ja kõhualune on valged. Ka tiiva tagaserval on valge vööt. Nokk on sirge ja keskmise pikkusega. Noka ots on tume, tüveosa aga punakas. Jalad on oranžikad-punased.
Punajalg-tilder on märgade ja niiskete alade lind. Heaks elupaigaks talle on mereäärsed soolaksood, madalsood ning rabad .
Tikutaja
Kurvitsalised
Tikutaja tunneb hästi ära tema hüüde järgi „tik-ut, tik-ut, tik-ut“. Sageli kuuleb teda ka öösel.
Pika sirge nokaga ja ilmeka peamustriga kurvitsaline. Pealt poolt puunika-musta kirju ja alt heledam. Suhteliselt pikkade jalgadega , rästasuurune lind, kuid pontsakam. Tikutaja tähnilisel seljal on kaks valkjat vööti.
Tikutaja elupaigaks on sood, niisked niidud, luhamaad, hõredad metsad , rabade servaalad .
Harilik lauluritsikas
Sihktiivalised
Laul on tugev sirin, mis puu otsast esitatuna kostub eriti kaugele.
Harilik lauluritsikas on heleroheline, seljalt pruunikas
Elupaikadeks on viljapõllud, heinamaad, tee- ja metsaservad, raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid.
Harilik niiduritsikas
Heinaritsikas
Sihktiivalised
Siristamine meenutab õmblusmasina heli. Laul on kõige aktiivsem hommikul ja päeval, õhtuks vaibub.
Suur ritsikas, värvus väga muutlik , kuid sagedamine roheline tumedate laikudega. Tundlad on umbes kehapikused.
Elutseb peamiselt puisniitudel, vanadel kesapõldudel metsa lähedal, kasevõsades, noortel ristikupõldudel, metsaservadel, raiesmikel, üksikult ka madalsoodel ja rabadel.
Harilik rohutirts
Sihktiivalised
Isase laul on pooleteisesekundi pikkune tugev metalne heli.
Välimuselt on harilik rohutirts üsna imelik - väike, heleroheline ja painduv
Elab kuivades paikades - päikselistel metsaservadel, niitudel, loopealsetel, teeservades
Niidu-rohutirts
Soohääled
Kaljukotkas
Rukkirääk
Kurelised
Rukkiräägul on eriline, rütmikas ja kõva hääl.
Rukkirägu seljasulestik on tumepruun. Tundub nagu oleks selg soomustega kaetud. Keha alapool on helepruun, muutudes punakaspruunideks vöötideks. Kurgualune, rind ja pea küljed on hallikassinised. Nokk on lühike ja tugev.
Niisketel niitudel, põldudel.
Sookurg
Kurelised
Sookurg häälitseb võimsa valju hõikega
Sookurg on halli sulestikuga, tumedate jalgadega ning heleda nokaga suur lind. Sookure näol on selgesti eristatav valge laik ning vanalinnu pealaes on punane laik. Iseloomulik on ka kohev sulgedest saba.
Sookurg pesitseb soodes, niisketel raiesmikel, rabades ja roostikes.
Täpikhuik
Kõrkja-roolind
Rootsiitsitaja
Sookiur
Võsa -ritsiklind
Värvulised
Kutsehüüd on vali stipp. Laul on üksluine kõrge, mis võib lühikeste vahedega kesta mitu tundi järjest.
Lind on pruunikas. Tema alapool on ühevärviline valkjas, pugualune ja kurgualune on tumedam triibuline. Saba on ümardunud tipuga.
Eelistavad elada soode, jõgede, järveäärsete luhtade madalmadalvõsades, ka metsaservade noortes lehtpuistutes.
Suurkoovitaja
Teder
Kanalised
Tedrel on omamoodi häälitsemine
Kodukana suurune kanaline . Isaslinnul on must sinaka helgiga sulestik ning tal on valgeid sulgi tiibadel ja lüürakujulisel sabal. Emaslind on pisut väiksem ning ühtlaselt tumedat pruuni värvi. Nii emas- kui ka isaslinnul on kulmul punakas näsa .
Teder eelistab elupaigana raiesmikke ning soode ja heinamaadega piirnevaid metsi.
Sooritsikas
Soo-rohutirts
Huntämblik
Harilik kärnkonn
Päriskonnalised
Harilik kärnkonn kasutab hääitsemiseks krooksumist
Tiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranžikas kuldsed horisontaalse pupilliga.
Harilik kärnkonn elab väga mitmekesistes paikades. Tüüpiliselt asustab Eestis kuivi inimeste poolt hüljatud alasid
Harilik mudakonn
Päriskonnalised
Harilik mudakonn krooksub väga vaikselt
Hariliku mudakonna keha on sile ja ümar. Seljapool on kollakaspruun või helehall pruunide laikude ja täppidega ning mustade tähnidega, mille keskel on punane täpp
Mudakonnad elavad enamasti ekstensiivsetel sibula - ja kartulipõldudel. Päeval on nad mulla sisse kaevunud ja öösel jahivad seal putukaid ja teisi selgrootuid .
Järvekonn
Kõre
Päriskonnalised
Juttselg-kärnkonna uuem nimetus kõre tuleb konna omapärasest kõrisevast laulust, mis meenutab väikese mootori põrinat ning võib vaiksetel öödel kosta enam kui kilomeetri kaugusele.
Kõre selja veidi köbruline nahk on kaetud pruunika, hallika või oliivrohelise toonide seguga. Köprudel on punakad täpid , mis ärritunud konnal erksamaks muutuvad. Selja keskel kulgeb peast tagaosani kitsas erekollane pikitriip. Keha alapoole nahk on hallikasvalge ning pruunikate või rohekate laikudega.
Eelistab enamasti madala taimestikuta alasid. Ideaalse elupaigana eelistab kõre kohta, kus kõik järgnevad tingimused on olemas: kerge liivane tasasem pinnas, otsene päiksepaiste madalale veekogule, üldiselt niiske maastik ning madal ja hõre taimestik .
Rabakonn
Päriskonnalised
Rabakonnal krooksub erilise mulksuva häälega
Rabakonna on selg pruun, hallikas või kollakas- enamasti selgelt laiguline. Kõht enamasti hele ja mustrita, küljed laigulised. Isased on pulmade ajal kergelt hõbedased kuni lausa sinist tooni. Tagajalal suur pöiaköbruke.
Eelistab pigem niiskeid alasid nagu rabad, niisked põllud ja rohumaad, veekogude ümbrused, kevaditi üleujutatavad alad.
Rohe-kärnkonn
Rohukonn
Päriskonnalised
Rohukonn on samuti mulksuba häälega
Rohukonn on tüüpilise konna välimusega loom. Selg pruun, roosakas, oliivikarva või kollane- sageli tumedate laikudega. Kurgualune ja kõht alati vähemalt osaliselt kirjud. Tagajala pöiaköbruke väike.
Sigimisvälisel ajal peamiselt maismaal. Sage aedades ja väikeasulates. Samuti asustab metsi, rohumaid.
Tiigikonn
Päriskonnalised
Isased laulavad sellel ajal valjult ja loomi on veekogus sageli väga tihedalt
Selg roheline või pruun tumepruunide või mustade täppide ja laikudega. Võib esineda erkroheline seljatriip. Isased võivad sigimisajal olla üleni heledad kollakasrohelised. Kõht valge õrnade hallikate laikudega.
Peamiselt leidub tiigikonna erinevates veekogudes ja nende kallastel. Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom.
Veelinnud
Jõgi -ritsiklind
Värvulised
Laul on linnul ühetooniline, meenutab ritsika siristamist või parmu pirinat. Hääl on tugevam ja madalam kui võsa-ritsiklinnul.
Linnu sulestik on pruunikas. Alapool on heledam, kurgualune ja pugualune on triibuline. Pea on lame ja nokk terav. Saba on ümardunud tipuga. Emaslind ja isaslind on sarnase
Elukohtadeks on neil põõsassood, uhtlammi-põõsaniidud, jõekallastel asuvad põõsastikud ja raiesmikuvõsad. Võsa-ritsiklinnust erinevalt eelistavad jõgi-ritsiklinnud kõrgemaid võsasid ja põõsastikke
Rästas-roolind
Värvulised
Rästas-roolinnul on väga valju lauluga
Rästas-roolind on roolindudest suurim. Ülapool on ühtlaselt hele-oliivpruun, alapool on heledam. Päranipuala on ookerjas. Silma kohal on heledam triip.
Rästas-roolindu võib kohata merelahtede ja järvekallaste kõrgroostikes.
Roo-ritsiklind
Ristpart
Suur-laukhani
Valgepõsk-lagle
Hüüp
Toonekurelised
Hüübi iseloomulikust valjust madalast kärisevast häälest, mis kostab mitme kilomeetri kaugusele, ning meenutab häält, mida saab teha, kui pudelisse puhuda.
Hüüp on ronga suurune kollakaspruuni üldtooniga haigurlane. Pealagi ja selg on tumedamad, keha alapool heledam. Kogu sulestik on pruuni ja mustaga kirjatud, enamik triipe on pikki keha.
Suurte roostikega madalaveelistel veekogudel.
Hõbekajakas
Kurvitsalised
Hõbekajaka häälitsused on mitmekesised . Kõige sagedamini heidab ta pea taha ja hüüab kõlavalt "kjaukjaukjau".
Pea, kael ja kõht on valged. Selg ja tiivad on hallid . Tiiva otsad on mustad, valgete täppidega. Nokk on kollane, punase laiguga. Jalad on heleroosad.
Hõbekajakat kohtab rannikul, saartel kui ka sisemaal . Talveperioodil võib neid kohata prügilates, kus nad käivad toitu otsimas
Kalakajakas
Kurvitsalised
Kalakajakal on välja kujunenud oma suhtluskeel . Selleks on väga palju erinevaid poose ja häälitsusi: ähvardus , hirm, nokkimine, näugumine, alistumine, toidumangumine, häiresignaalid ja veel paljud.
Kalakajakas on halli mantli, valge peaga, tumeda silmaga, kollakas-roheliste jalgade ja nokaga kajakaliik. Kalakajaka tiibu iseloomustavad mustad tiivaotsad, milledel on suured valged täpid. Talvesulestikus on vanalinnu peas ja kaelal väikesed tumehallid triibud.
Elupaigaks on peamiselt mererannik ja saared, kuid samas pesitseb ka siseveekogude ääres ja rabades.
Naerukajakas
Kurvitsalised
Tema nimi tuleb iseloomulikust naeru meenutavast häälest.
Naerukajakas on umbes hakisuurune, aga keha poolest saledam . Tumepruun peasulestik ulatub pealae tagaosani, kuid mitte kaelale. Tiibade laba -hoosulgede otsad mustad, ülejäänud tiivaosa helehall. Kael ja kogu alapool valged, selg tiibadega ühevärvi helehall. Nokk ja jalad on punased.
Naerukajakat, kui enamlevinud kajakaliiki, võime näha kõikjal veekogude randadel üle Eesti. Järjest rohkem näeme teda ka linnalinnuna ja põllul
Räusktiir
Kurvitsalised
Räusktiir on nime saanud oma valju rämeda häälitsuse järgi.
Räusktiirul on mustad jalad ja pikk jäme punakas-oranzh musta tipuga nokk. Neil on must pealagi, valge kael, kõht ja saba. Keha pealmine osa on helehall, tiivaalused on heledad tumedate otsasulgedega. Saba on vähem harali kui teistel tiirudel.
Pesitseb rannikutel ja saartel, harva ka sisemaal mõne suure mageveekogu ääres.
Väiketiir
Meriski
Merisklased
Meriskil on omamoodi kisa
Meriski on varesesuurune kontrastse sulestikuga rannikulind. Meriski pea, kael ja keha ülapool on mustad, ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt pikk nokk on kinaverpunane, jalad punakaspruunid . Puhkesulestikus on linnul valkjas kurgualune
Meriski elupaigaks on veelähedane klibu- või liivarannik või siis kariloomade poolt kõvaks tambitud madalmurune rannik.
Väiketüll
Vihitaja e. jõgitilder
Kurvitsalised
Vihitaja häälitsused on sagedad ja valjud
Lühikeste jalgade ja võrdlemise pika sabaga kurvitsaline. Alt valge ning kahkjaspruunui ülapoole ja rinnaesisega. Kitsas valge kulmutriip.
Järvede ja jõgede kaldad , rändel võib kohata ka rannikul. Pesitsemise ajal kohtab pigem siseveekogude ääres.
Anropogeensed kooslused
Hallrästas
Värvulised
Laulu hääl on tal kärisev. Hallrästal puudub lauldes kõlavad viletoonid
Hallrästas on suur lind. Selg on hallrästal kastanpruun, pea ja päranipuala hall, saba on pikk ja must. Alapool kollakas, hõredate tumedate tähnidega.
Kultuurmaastiku puistutes, metsatukkades, puisniitudel, metsaservadel.
Koduvarblane
Värvulised
Koduvarblane on väga lärmakas lind. Osa tema häälitsusi on musikaalsed ja täidavad mingil määral laulu otstarvet.
Koduvarblane on suure pea, jämeda noka, lühikese saba ja sirgjoonelise kindla lennuga lind. Isaslind on seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt.
Koduvarblane elab inimeste ja hoonete läheduses, aedades, parkides, hekkides. Nad lahkuvad oma territooriumilt kord aastas, hilissuvel, kui põldudel on vili valmimas, ja naasevad mõne nädala pärast.
Põldvarblane
Kuldnokk
Värvulised
Kuldnokka laul koosneb jäljendatud häälitsustest ja helidest. Lisaks teiste lindude laulujuppidele ja häälitsustele võib ta oma laulu pista ka kõikvõimalikke muid helisid - kassi näugumist, ukse kriiksumist ja isegi veskitiibade laperdamist.
Kuldnokal on must metalse läikega sulestik, mis seljal ja rinnal üle külvatud väikeste valgete tähnidega. Tiibade hoosulgede välisservad on heledamad. Sügise poole kaob sulgedelt metalliläige, need muutuvad hallikamaks.
Hoonete ligidal, eriti kui sinna on kuldnokkade jaoks pesakaste riputatud. Madala taimestikuga aladel toitumas.
Aed- lepalind
Linavästrik
Värvulised
Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga
Must pealagi ja rind, hall selg ja pikk valge äärisega saba. Tiivad on hallikaspruunid, suured pealtiiva kattesuled laia valge äärisega. Laup, põsed ja kõht on valged. Puhkesulestikus isaslinnu kurgualune on valge ja rinnapealne must laik hobuseraua kujuline.
Elutseb ava- ja poolavamaastikul, sageli veekogude läheduses. Eelistab kultuurmaastikke, sh inimasulaid
Suitsupääsuke
Värvulised
Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiit-vidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat.
Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Sulestik on ülapool läikiv-sinkjasmust ja alapool peamiselt kreemikasvalge. Sinkjas-must on ka puguvööt. Laup ja kurgualune on roostepunased.
Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke
Hallvares
Värvulised
Varesel on omamoodi häälitsemine ehk kraaksumine
Vares on tuhkhalli keha, musta pea, kurgualuse, tiibade ja sabaga lind. Nokk, jalad ja silmad on mustad. Noorlindude silmad on hallikassinised ja suu on neil punakas.
Varest võib kohata peaaegu igal pool -- põldudel, metsades, rannikul, linnades.
Kodutuvi
Tuvilised
Tuvi hääl on nagu kumedalt kõlavad "kuu"-silbi variatsioonid .
Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. Puguala, kael ja pea tumehallid, kaela külgedel punakat ja rohekat metalset tooni. Kodutuvi silmad on tumeoranžid.
Kodutuvi eelistab elupaigana inimasulaid, vanu mahajäetud tootmishooneid
Piiritaja