Linnud minu hoovist. Rsavatihane Pikkus keskmiselt 15 cm. Kaal 19 grammi. Helekollase kõhualusega. Iseloomulik lihtne ja meeldiv lauluviis ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit" Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas ja põsed kollakad. Koduvarblane Suure pea. Jäme nokk. Lühike saba. Sirgjoonelise kindla lennuga. Emas lind: vöödiline,kollakaspruun. Pea on ühtlaselt pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba
Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi seletamine, Jalgu ei lohista, pealagi üleval Üldarendavad harjutused 1) Üldkoormav harjutus Jooks ümber pingi, alustades pingi tagant vasakult paremale. Päkkadel, ei tormata
Sageli võib kohata maaelamute juures kuurides, prügi- ja *Punarind sõnnikuhunnikutel. Värvulised Laul on lühike, kuid tema hääl on Must pealagi, valged põsed, kollane Elutseb inimasulate meloodiline kõhualune, mida läbib must pikkivööt ümbruses, samuti ja hallikasroheline selg. Noorlindude looduslikes- ja kõhualune heledam, pealagi kultuurpuistutes.
Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem? Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuurte rakkude areng on häiritud ja juuksekarva kasv katkeb. Juuksekarv sureb enne oma genotüübist tulenevat kasvutsükli lõppu. Uus juuksekarv tekib kindlasti, aga alles siis, kui eelnev kasvuperiood (kasvutsükkel) on läbi. Seega on osa juuksekarva pesasid enne uute juuksekarvade teket tühjad, mille tulemsena jääb pealagi juustest hõredamaks. Täielik kiilaspäisus võib tekkida juuste kasvu tagavate juuksekarva pesade ummistumise tagajärjel ning siis ei teki uusi juukseid kogu peal. Tegelikkuses juhtub aga harva, et kõik karvanääpsud on lakanud toimimast. Ka kiilaspäisuse puhul saab sageli palju ära teha, kuigi lausa uut juuksepahmakat ei saa lubada.
Musttihase üldpikkus on 10-11,5 cm, kehakaal 8-10 g ning tiibade siruulatus 17-21 cm. Musttihaseid on Estis kuskil 15 000 - 25 000 paari ja nad elavad keskmiselt 2 aastat. SINITIHANE Sinitihane (Cyanistes (Parus) caeruleus) pesitseb sageli leht- ja segametsades. Paiga lind kuid vahest harva lendab sügisel edelasse. Sinitihane näeb välja nagu rasvatihane, kuid on temast oluliselt väiksem. Kollakas kõht ja hallikas laik keset rinda. Pealagi ning tiiva ja sabasuled on sinitihasel sinakad. Sinitihast võib märgata sageli okste peal selg allapoole rippumas. Pikkust on sinitihasel 10,5 - 12 cm ning tiibade siruulatus 17,5 - 20 cm ja kaalub ta umbes täpselt 10 - 13 g. Elab ta keskmiselt 3 aastat ning tema arvukus Eestis on 100 000 - 150 000 paari. TUTT-TIHANE Tutt-tihane (Lophopbanes (Parus) cristatus) pesitseb nagu musttihanegi
Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad. Putuktoit, ei sukeldu, õhust veepinnalt. Haudelind, 3 kategooria. Hallhaigur Siru 175-195cm. Hall, pealagi must, tore tutt pealaes. Kaardus kael lennul, pesitseb kolooniates, 3-5 muna. Kalad kahepaiksed, maod, närilised ja putukad. Varitseb toitu madalas vees. Pikima rändega lind, edela ja lääne aafrika. Must-toonekurg Kaalub 3kg, siru 185-205cm. Valdavalt musta roheka läikega, jalad ja nokk punased, pugu valge. Kõrgele haralise puuotsas pesa. Vajab vanu metsi. Toitub käänulistel ojadel, põlismetsades. Inimpelglikud linnud. Loomtoiduline, kalad ja kahepaiksed. 1 kaitsekategooria.
Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks – taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuseajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp.
1.1. Välisehitus Hänilase rind ja kõht on säravalt kollased, selg kollakas- või pruunikashall. Emaslindudel kõht kahvatum, poegadel helepruun. Noorlindudel rinnal tume vari ja nokaalune valge. Hoosuled tumepruunid, küünra-hoosulgedel laiad valkjad äärised. Lühima sabaga västriklane, mustal sabal külgedel valged triibud. Alamliikidel saab vahet teha suures osas ainult pea järgi. (Peksar, 2014) Lambahänilasel on pea sinakashall, üle silma valge kulmutriip. Põhjahänilase pealagi kiltkivihall, põsk mustjas ja puudub hele kulmutriip. Mustpea-hänilase pealagi on hänilase alamliikidest kõige tumedam. (Peksar, 2014) Hänilase keskmine suurus on 17 cm, kaal 18 grammi ning tiibade siruulatus 25 cm. Nagu kõigile västrikele, on talle omane sage saba üles ja alla vibutamine. Vibutab saba siiski teistest vähem ja mitte kogu aeg. Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Lainleval laululennul tundub lind olevat kui nööri otsas. (Peksar, 2014) Joonis 1
Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS! minutit Üldarendavad harjutused Jooks 0.5 ringi Jalgu ei lohista, 1) Üldkoormav Jooks, käte ringid ette 0.5 ringi päkkadel, ei harjutus Jooks, käte ringid taha 0.5 ringi tormata, pealagi üles 2) Lülisamba Tegevus kõnnil, rongas vertikaalselt ees 2x8 Pea otse, selg sirutusharjutus külghoides sirge, keha 1-4. Ronga tõstmine eest üles, tõus sirutatud, käed päkkadele sirged, lühikesed 5-6
varje, mis on omakorda kunstniku sõnul tekkinud naise pea kohal olevatest pilvedest. (http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille) ANALÜÜS: Selle teose zanriks on õlimaal. Teos on stiilist äärmuslik barokk ning täpsemalt nimetatakse seda kunstivoolu Flandria maalikunstiks, mis sai 17. sajandil populaarseks Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades. (Kangilaski 2004: 131-132) Autor kujutab pildil naist, kelle pealagi on varjatud kübaraga ning, kelle õlgu katab õhuline siidsall. Taustaks olevatelt pilvedelt laskub vari naise peale. Minu arvates on kunstnik väga osavasti kasutanud värve, sest punane ja roheline sobivad Susanna näotooniga imehästi. Mina arvan, et pildil olev naine varjab mingisugust saladust või hirmu kellegi ees, sest naise näoilme peegeldab sellist tunnet. Susanna hoiab pingeliselt oma suud kinni ning vaatab autorit suurte silmadega, millest järeldan, et ta ei tunne end vabalt
Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete
Ta käed, mis on nähtaval, on sinikatest tingutuna kollakas-sinaka varjundiga. Näol on vasema silma ümbruses sinakas-lilla laik ning sama silm on veresoone lõhkemise tõttu kohati veripunane. Laps on 4-aastane, kuldsete õrnate lokkidega,nägu on segaduses ning ta sinised silmad on seetõttu ka pisaratest märjad. 2.Rikas ärimees: Seljas on tal kallis hallikarva triibuga ülikond, ees punane lips-mis on teatavasti edu märk. Vanust on tal umbes 50 aastat. Seda reedab ka ta pealagi, mis on õrnalt kiilanemas. Mehel on elust tülpinud nägu ees ja ta murelik pale toob ka väiksemad kortsud esile. 3.Noortepunt: Kaks tumesinistes teksades ning lohvakates T-särkides poissi, kes on umbes 18-19 aastased. Nendega kaasas on umbes 14 aastane tumedapäine neiu, kes on nähtavalt purjus ning okselaigud kaunistavad tema roosat toppi.
elavaiks muutusid. Neid tingimusi peab arvestama, et mõista Leibnizi mõtteid ja ettepanekuid. Kas ei põhjustanud just värsked muljed hirmutegudest soovi saavutada rahu usulahkude ühendamise, riigi tugevdamise ja võimsa naabri Prantsusmaa huvide mujalesuunamise teel? Kõik need on ideed mida Leibniz hiljem ellu püüdis viia. Ta oli keskmist kasvu, pisut liiga suure peaga, oma noores eas mustade juustega. Silmad olid tal väiksed ja lühinägelikud, kuid nägemine ometi väga terav. Pealagi läks tal varakult paljakas ning sellel oli tuvimunasuurune kasvaja. Tavaliselt kandis Leibniz pigimusta parukat.) Õlgadest oli ta lai ning kais alasti langetatud peaga, nii et näis, nagu oleks ta kühmus seljaga. Kehast oli ta pigem kõhn kui täidlane. Tal oli pistu põrisev hääl, liiga kiire kõne ja mitte kõige parem diktsioon. Tema suureks utoopiaks oli ühendada erinevad kristlikud kirikukogud üheks suureks Issanda kirikuks.
raamatud. 19.peatükk On halb, kui ei mõtle Tom jäi vahele oma unenäoga.Tädi oli temas väga pettunud. 20.peatükk Tom saab Becky asemel karistada Tom jooksis Beckyle järgi ja palus andeks. Tom võtis süü enda peale aga tegelt rebis Becky raamatu katki. 21.peatükk Ilukõned ja kooliõpetaja kullatud pealagi Poisid pidasi plaani. Kõik käisid esinemas laval ja Tom ka kuid ta hakkas kartma ja kõne ebaõnnestus. Esitati luuletusi mis olid päris kurvad. Esitati päris palju kõnesi ka. 22.peatükk Huck Finn loeb pühakirja Kohtunik suri. Tom ei tahtnudgi koolivaheajale minna. Tom jäi väga haigeks. Tom oli 3 nädalat voodis.
saavad. Kaljukotkas on loodusmälestusmärgina rangelt kaitsealune liik. 7Kalakotkas Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ulatuda kuni 1,7 meetrini. Ta on küllalt heleda põhivärvusega lind. Kalakotka jalad ("püksid" pole puhevil, vaid on "liibuvad") ja kõhualune on valged, samuti on seda ka tiibade hoosulgedeta alaosa. Rinnal on tume kolmnurk, millest ülalpool on kael taas valge. Pealagi on linnul hele, nokast alates kulgeb üle silma kuni tiibade alguseni tume ristvööt. Tiivanukid on alt mustad. Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud
suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas
Kui olete suutnud tasakaalu viia oma kuuenda tsakra, teadvustate tegelikkust, osates sellega ühte sulada, arendate välja oma isikliku intuitsiooni. Kui olete kaotanud usu ellu, tunnete end elust väljatõugatuna, elule jalgujäänuna, keskendage tähelepanu kuuendale tsakrale ning hakake otsima oma elu mõtet ja tähendust. (lugege ise raamatut, et teada saada mis selles kaasa aitab) SEITSMES TSAKRA Ehk kroontsakra. Selle keskuseks on pealagi, näärmeks käbinääre. ( selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre) Emotsionaalne tasand: Meie uks vaimsesse maailma. Seitsmes tsakra kujutab endast puhast kosmilist energiat. Sellel tasandil me enam ei rahuldu vaimse elu tundmisega, vaid püüame sulada Jumalikkusega ühte ning elada edaspidi selle juhtimise all. Vaimsus on täielik ühinemine. Seitsmes, kõrgeim teadvusetasand on autasu püha elu eest. Elades seitsmenda tsakra tasandil soovite viibida üksinduses, sulada ühte loodusega,
Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja LoodeAafrikas. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk Euroopasse. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruarismärtsis. Must pealagi, valged põsed, kollane kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg. Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Eelistab piisava valguse ja avatusega segapuistuid. Elupaigaks ei sobi lausokaspuumetsad. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi lõppedes võivad moodustada ka kolooniaid. Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva tõuseb toituma kõrgemale kui 7 meetrit.
Nad olid uhked ja musta looriga ning vaos hoida. Nad ja munkadega, pilkamisega, kuna väga suured kaelas oli tal samuti vahetevahel eristas ainult abt ja abtiss olid Jumala toetajad, kuldkett kuldse ristiga. karistasid ka kuldkett. Abtil oli täielikult oma elu kogu nende elu Riided olid pidulikud patuseid nunnasid lisaks pealagi Jumalale sõltus Jumalast ja korralikud. või munkasid. kiilaks aetud. pühendanud ja ning neile kõige Nende käitumine muust millestki tähtsam asi siin oli ka vahetevahel nad ei paistnudki
4,55,5 kg. Eesti suuruselt teise kotkaliigi tiibade siruulatus küündib kuni 230 sentimeetrini. Vanalinnud on tumepruunid heledamate suleääristega roostja lagipea ja ülakaelaga. Sabatüvik on hall mustja tipuga. Vanalindude silmad on tumepruunid. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Pealagi on noortel kaljukotkastel kuldne, saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Emaslinnud on tunduvalt suuremad kui isaslinnud. Välimuse sarnasuse tõttu eemalt, kui suurus pole hoomatav, võib kaljukotka segi ajada hiireviuga. Kuid ta tiirleb palju aeglasemalt ning tal on pikem saba ja rohkem ettesirutatud pea. Lähivaatlusel on näha
nagu Lausa virsik, Magus mesi, Õrnroosa ja Frivoolne hirvepruun. Teismelised tüdrukud armastaisd lühikesi juukseid. Pikad sirged juukse olid samavõrd populaarsed. Esimest korda võisid koolitüdrukud kanda samasuguseid soenguid kui modellid ,lauljad ja moeinimesed. Sirged pikad juuksed võisid olla salgulised ja väikese tukkaga.Videl Sassoon oli 60-ndate juhtfiguure pärit Londonist.Ta oli juuksur, kes andis poisipeale täiesti uue joone. Astmeliselt pügatud kuklajoon ja üles paisutatud pealagi andsid soengule proportsioonid.Vahvlilokid olid 70-ndatel juustemoes püsinähtus , samuti peenikesed patsid olid populaarsed. Etnilised stiilid afrosoengust rastade dreadlock'i immiteerivate väikeste patsideni olid moehullus. Popid olid punakad toonid eelkõige erkas ja väga kuntslikud värvid. Sel kümnendil ilmus jälle triibutamine moodi.kasutusele võeti foolium ja värvid . Ilmus esimene amooniumivaba juuksevärv Colorsilk. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides.
saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsiks, millele kinnitatud kolmnurkne kaunistatud lapp meenutas sümboolselt tutti. Ketasmüts seati pähe nii, et selle esiäär kattis otsmikul juuksepiiri, kusjuures tutti asendav lapp jäi paremale küljele. Mütsid olid vanasti suuremad, uuemal ajal lähevad nad ikka väiksemaks. Talvemütse, ülle olid kahesuguseid: sarvedega sariküllid ja baretitaolised ratasüllid. Nende äär ja sarved kaeti musta pöetud lambanahaga. Pealagi kaeti punase või sinise (leinamütsidel, lesemütsidel) kaleviga. Karjas pandi sariküll nii pähe, et sarved jäid külgedele. Sarviline talvemüts jäi sajandi keskpaigaks pruutide peakatteks ,,vana kombe järele pidi noorik aasta aega pärast pulmi ülli kandma ", rohkem kanti ratasülli. Ratasüll saavutas oma korrapärase ümara vormi serva sees oleva puuvitsa tõttu. Ratasülli kandsid tüdrukud suvel ja talvel, naised talvel (suvel oli neil tanu) kirikuriidena
Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud 5 kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool
(õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol). *Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu. *Tonsuur oli juuksepiir, kus pealagi oli kiilakas. See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni. *Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/võlvid, virtraažid) ja romaani (ümarkaared, kitsad/väiksed aknad) stiilis. 5. RISTISÕJAD * Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: taheti haarata uusi maid ja privileege, sooviti pühamaid saada, sooviti suurendada paavsti
• dressing-gown – hommikumantel • connexion – side, seos • stoutish – paksuvõitu • a lieutenant of artillery – suurtükiväe • keen – teravad leitnant • bade – andis mulle kätte, juhatas • Prussians – preislased • sea-fairing – meresõidu • pate – pealagi • inspect of the Customs – tolli kontroll • Uhlan – Poola sõdur • inspector of customs – tolliinspektor • lance – piik • acquaintance – tutvus • shrill – läbilõikav • ceased – lakkama • mediocre statesman – keskpärane • destitute – vaene riigimees
Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass 4,5...5 kg, 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad
kestaks(abiellumine toimub spetsiaalse katte e. hupaa all). Surnu tuleb matta suremisejärgsel päeval. Ideaalis tuleks matta mees palvesärgis ja naine surisärgis. Lilli traditsiooniliselt ei tooda. Palvekapslid otsmikul ja käel- Tafillin (Sma Israel). Mezuza- see palvekapsel, mis on kinnitatud ustele. Tallit- palvesall, neil on tutikesed/sõlmekesed, millel on ka oma religioosne tähendus. Peakate- Jarmulke/kippa. Pühakotta minnes tuleb pähe panna.( Kristluses jällegi vastupidi- tuleb pealagi paljastada). Müts osutab, et alati on midagi inimesest kõrgemal. Abielunaistel peaks ringi liikudes olema pea kaetud- peapael. Seadusi on võimalik erinevalt tõlgendada, naistel kujunes juudi traditsioonis välja paruka kandmine.
Soojema ilma peakatteks oli Tarvastu mehel lambapruun, kõvast vildist kaapkübar, mis tehti kõrge rummuga ja kitsama või laiema äärega. Suvekübarad osteti linnast meistrite käest ja need maksnud kaunis head hinda. Kübaraid valmistanud kübarsepale viidi nael villu ja maksti tööraha. Üks kübar käinud 15 suve. Talvepeakatet nimetati samuti kübaraks. Talvekübar valmistati lambanahast ja enamasti niimoodi, et peaosa ja kõrvad jäid seest karvased, pealagi aga kaeti musta parknaha- või riidega. Tarvastus mäletati, et talvekübaratel käinud kaks kõrva alla. Jõukamate meeste talvemütse valmistati peale lambanaha veel rebase- või saarmanahast. Talvekübaraid tehti tavaliselt kas ise, lasti rätsepal valmistada või osteti linnast meistrite käest. Lamba- ja vasikanahksed olid odavamad, rebasenahksed kallimad. Tööjalanõudeks olid viisud või veisenahast raagnahksed pastlad. Viiske kulunud teol käies nädala jooksul kolm või neli paari
Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus) Sootihase nimi on eksitav, nimelt sootihane ei ela soodes, vaid elab parkides, leht- ja segametsades ja puisniitudel. Seetõttu öeldakse sootihase kohta ka salutihane (H.Relve, 2001). Sootihane ehk salutihane on väga sarnane põhjatihasele. Sootihane on pruunikashall, musta pea ja kurgulaiguga, väike tihane. (H.Relve, 2001). Põhjatihane on väike pruunikashall silmapaistmatu välimusega lind. Pealagi on must, selg ja õlad on hallid. Pea küljed ja külgkael on valged, kurgualusel on häguselt piiritletud must laik. Neid aitab eristada põhjatihase suur pea ja kohevam sulestik (L.Jonsson, 1992). Linnukesi on kergem eristada laulu järgi, sootihasele on iseloomulik hele järsk kutsehüüd, samuti on sootihasele iseloomulik laul üksluine dip-dip-dip. (L.Jonsson, 1992). Põhjatihase kutsehüüd on ninahäälne, kare, venitatud däää-däää, laul on tavaliselt mahe diü-tiü-tiü-tiü. (L
2.4. Siniraaliste selts 2.4.1. Sugukond: Jäälindlased Naeru-hiidkalur ehk kookaburra on jäälindlaste sugukonna suurim esindaja. Ta on teiste liikidega väga sarnane, ent ei püüa kala, vaid peab jahti maismaal. Kookaburrat tuntakse tema hääle põhjal, mis meenutab inimese naeru. Mitmes keeles on hiidkaluri nimeks ,,naerupall Jack". Kookaburra on suurepärane häälte matkija, kes on suuteline matkima näiteks veduri häält. Linnu pealagi, selg, tiivad ja saba on roostepruunid. Kõht valkjashall. Roostepruun põsetriip. Sarnaselt teiste jäälindlastele on ta pea üsna suur, kael aga lühike. Püha jäälind ja metsa jäälind on Ausraalia väiksemad jäälinnud. Nemad on sinise ja rohelise värvusega. (Parish 2006:44) 2.4.2. Sugukond: Mesilasnäplased Austraalia mesilasenäpp võib uhkeldada oma imekaunite sulgedega. Selle väikese ja
Et linnuliikide arvukus ei väheneks, tuleb neid pakasel talvel toita ja luua neile soodsad võimalused pesitsemiseks. Röövlinnu liigid Kassikakk (Bubo bubo) Kassikakk on meie suurim kakuline, kelle keha üldpikkus on umbes 67 cm. Ta on suur kehakas lind, kes on looduskaitse all. Tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun, kuna ta sulgedel vahelduvad pruunid, kollased ja valged vöödid. Kassikaku ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks on kurgualune ja keha üldtoonist tumedamad on pealagi ja selg, kuna seal domineerib pruun. Ta suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruunide sulgedega, mille alt paistab välja tugev ja kõver must nokk. Kassikaku pealael on kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje ja mida nimetatakse suliskõrvadeks. Kui kassikakk istub, siis paistavad ta konksjad mustad küüned välja. Hämarikus ja öötundidel on kassikakk aktiivne. Temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad ja imetajad, kuna kassikakk on võimas kiskja.
Palju kasvatatakse Prantsusmaal, Kanadas, Itaalias ja Hollandis. Eestisse toodi muskuspardid 1981. a kevadel. Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass 4,5...5 kg, 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad.
.................10 Kasutatud kirjandus...................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ulatuda kuni 1,7 meetrini. Ta on küllalt heleda põhivärvusega lind. Kalakotka jalad ("püksid" pole puhevil, vaid on "liibuvad") ja kõhualune on valged, samuti on seda ka tiibade hoosulgedeta alaosa. Rinnal on tume kolmnurk, millest ülalpool on kael taas valge. Pealagi on linnul hele, nokast alates kulgeb üle silma kuni tiibade alguseni tume ristvööt. Tiivanukid on alt mustad. Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema
katkendi sellest või tunde. Hommikul ärgates fikseerige oma öised nägemused kohe, mõne minuti pärast on nad teie mälust juba kadunud. Kui see ei õnnestu, proovige fantaseerida, mida te võisite küll näha? Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse kosmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele. Püüa nähtud uned meelde jätta Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alateadlikult häirib ja rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolsel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsida, on neid vaja mäletada. Järgnevalt toome unenägude paremaks meelde jätmiseks mõned nõuanded.
tüdruku mitmekesi vägistamine, mis küll palju meediakära ja jõuetut raevu tekitab kuid mille puhul radikaalsemaid karistusmeetmeid ette võtta pole võimalik, sest baas on USA territoorium, ning Jaapani seadused seal lihtsalt ei kehti. Ma pole veel kohanud rahvast kellele nii väga kummardada meeldiks kui neile siin. Kummardatakse tervitades, hüvasti jättes ja tänutäheks. Isegi õhtuse uudistesaate diktorid, ekraanile ilmudes kõigepealt kummardavad vaikides nii sügavalt, et pealagi paistab ja siis alles tervitavad sõnadega. See komme hakkab muuseas külge, ilmselt pean end Eestisse jõudes tagasi hoidma, et mind poolearulisks ei peetaks kui näiteks teed ületades mulle teed andnud juhi poole tänulikult koogutama kukun. Mu eesti sõbranna ohkas kord: "Igalt välisreisilt tulles on sul mingi uus imelik komme kaasas". Ennenägematu on siinne teenindaja alandlikkus kliendi suhtes. Kuigi tegu võib olla kasvõi millegi
ja suulaele. Algab täielik soolestiku töö. Esmast väljaheidet loote ja vastsündinu käärsoolest nimetatakse mekooniumiks. See koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab. 12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks. Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal. Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused. Näiteks naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel. Erinevalt varem nähtud eemaletõmbumise refleksist kutsub suu ümbruse stimuleerimine nüüdseks esile suu avamise ja ärritaja poole pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks ja see aitab pärast sünnitust vastsündinul leida ema rinnanibu, kui see teda imetama hakkab
sõna edasiandjad", preestrite käes oli ka kohtumõistmine. Preestrite käes oli kõik õpetus kõrgemaiks ametiteks. Preestrid ennustasid vee tõusu, tulevase viljasaagi suuruse ning määrasid ka maksud kogu maal. Preestrid viisid läbi ohvritalitusi ja ka erilisi rituaale, mis võib haige tervendada, kui juba lootus on kadunud. Kõike tegis nad õige hinna eest. Naised Rikastel ja kõrgetel daamidel oli kombeks lasta oma pealagi paljaks ajada ja kanda parukaid. Kui tavalised naised kandsid peas parukaid, siis vaarao tütred parukat koguaeg ei kandnud, sest nad olid uhked oma peade peene kuju üle. Eriti moodne oli kukla taga parukat kanda, sest see laseb pealage pikemana näida. Kui võõras mees leiab kunagi armukese oma mehega voodist, ei tehtud sellest suurt numbrit. Naise abikaasa pakkus mehele veini ja jõi end sellepeale ise purju, pärast mida võis võõras mees naisega lõbutseda ta omas voodis.
Palju kasvatatakse Prantsusmaal, Kanadas, Itaalias ja Hollandis. Eestisse toodi muskuspardid 1981. a kevadel. Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass ♂ 4,5...5 kg, ♀ 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad.
armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. 5.3.Tervis Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse kosmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele. Hingeldamise, mäkketõusu, raskustunde kaudu annavad endast märku hingamiselundid. Terve inimese unenägudele on iseloomulikud lennud, hüpped, liikumine. Erootilised unenäod on hea 6 tervise tunnus. 14.-16.eluaastani moodustavad sellised unenäod umbes 10%, 18-20a veerandi
Kuid poolpüstised kõrvad ei tule iseenesest, need tuleb kutsikaeas alla panna spetsiaalse vahendiga või küsida nõu koerakasvatajalt. Pika- ja lühikarvalisi kollisid on kolme värvi: blue merle, tricolour ja soobel valgega. Kõigi nende ideaal turja kõrguseks on emasel 51-56 cm ja isastel 56-61 cm. Nende pea kuju on tõu aadliseisuse tunnus. Kui mõelda kollile, siis kindlasti mõnedele inimestele tuleb kohe meelde pikk nina. Tegelikult on neil pealagi koonuga samapikk, aga nad kulgevad paralleelselt, kuid üleminek koonule on märgatav. Kollide silmad on südamliku ilmega. Nad on keskmise suurusega, mandlikujulised ja lähestikku. Kõigil kollidel on väikesed poolpüstised kõrvad. Saba on nii pikk, et viimane sabalüli ulatub kannaosast allapoole. Ta ei tõsta seda kunagi seljale. Mõlemad koerad elavad keskmiselt 10-12 aastaseks. 5/31 Borderkolli on kahtlemata maailma levinum karjakoer
raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. ( Mystika 2010 ) 4.3.Tervis Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse kosmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele. Hingeldamise, mäkketõusu, raskustunde kaudu annavad endast märku hingamiselundid. Terve inimese unenägudele on iseloomulikud lennud, hüpped, liikumine. Erootilised unenäod on hea tervise tunnus. 14.-16.eluaastani moodustavad sellised unenäod umbes 10%, 18-20a veerandi ja 30a juba 30% kõigist unenägudest. Pärast seda hakkab sagedus aeglaselt alanema
(Linnumääraja, 2015) Pilt 36. Musträhn (Dryocopus martius), (Autor: Jaak Põder), 2007 Pilt 35. Musträhn (Dryocopus martius), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.9.3. Laanerähn (Picoides tridactylus) Minu vaatluse põhjal laanerähnil ülemine kehapool on must-valge. Alumine kehapool on valge ja mustade triipudega. Pea on samuti must-valge, kuid pealagi on kollane. Nokk on pikk ja terav, tumedat tooni. Jalad hoopis heledad. (Vaata pilt 37) Laanerähn on vähe nähtav lind. Leidub metsaäärsetes kohtades kus on puid maharaiutud ning otsib nendest toitu. Tavliselt näeb laanerähni hommikusel ajal ja kuiva ilmaga. Otsib endale toitu samamoodi nagu kõik teised rähnlased. Paigalind, võib kohata aastaringselt. Toitub enamasti putukatest, eriti kuuse-kooreüraski vastsetest. Sageli koorib surnud kuuski
Palju kasvatatakse Prantsusmaal, Kanadas, Itaalias ja Hollandis. Eestisse toodi muskuspardid 1981. a kevadel. Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass ♂ 4,5...5 kg, ♀ 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad.
tugevam on tupeer ka juuksepõhjas. 13. Soengu kujundamist või modelleerimist alustatakse kaelajuustest. Kui kaela juuksed on paika pandud võib pihustada kergelt hästi kammitavat ja kerget aerosoollakki. 14. Edasi hakatakse kujundama kuklajuukseid, et anda kuklale vorm. Vahele võib pihustada kerget aerosoollakki. 15. Samamoodi kujundatakse ka kõrvapealsed ja meelekohad. 16. Töökäigus pannakse valmis kohtadele lakki. 17. Siis kujundatakse pealagi ja tukk ning need viiakse kokku. 18. Soengu kujundamise käigus tuleb klienti peeglist koguaeg jälgida ja vajadusel ka eemalt. 19. Lõpuks kui kogu soeng on kujundatud fikseeritakse tugeva lakiga ja kontrollitakse, et kogu soeng oleks kaunis ja püsiv. Rullide keeramine. Rullide keeramisel kasutatakse 3 pinget: · Ülepinge - kasutatakse kui vajatakse väga tugevat kohevust. Seda kasutatakse
Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis
Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
parkides. Suvel tegutsevad nad varjatult kuusemetsas. Söögimajas toituvad leevikesed on kohalikku päritolu. Leevikese toiduks on puu- ja rohuseemned. Kuuse- ja männiseemneid ei jõua ta käbide seest välja koorida, seepärast korjab ta need üles maast. Pesa ehitab ta metsa- salkude sisse, kus käib vähe inimesi. Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse. Pesa koosneb samblast ja juureniitidest ning on okste vahele hästi ära peidetud. Mõlemast soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin- nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris siis on päevad veel lühikesed ja pimeda- võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel?
Tema mõisad olid küll maatasa tehtud, isa ja vennad sõjas langenud, ema peast nõdraks läinud -- mis sellest? Tema ise oli ikka veel suure varanduse peremees ja pealegi ilusa Agnes von Mönnikhuseni, rikka ja uhke Kuimetsa pärishärra tütre peigmees. Täna oli reede ja pühapäeval pidid pulmad olema. «Pange tähele, sõbrad,» hõiskas lustlik noormees, «et mina oma pulmas käineid nägusid ei salli. Kes päikese loojamineku ajal oma nime veel selgesti mäletab, selle pealagi teeb minu kännu põhjaga tutvust. Kõigepealt olgu see sinule, Del-vig, meelde tuletatud,» pööras ta end ühe kaas- 232 lase poole, kes teistest pisut tõsisem näis olevat. «Sina oled tuntud peanorutaja, ja pealegi oled sa ilusa Agnese pärast minu peale kangesti kade. See teeb mulle haiget, aga ma ei või parata, et Agnes sind ei tahtnud.» «Tasa, tasa, junkur Hans von Risbiter,» kostis Delvig pilkavalt naeratades. «Võib küll olla,
inimvarjudega langes platsi tagapõhjal ühest küljest Sammasmaja vanale mustale kõdunenud fassaadile, teiset küljest aga võlla kivist tulpadele. Tuhandete nägude hulgas, mida see tulehelk punaseks värvis, oli üks, mis näis kõigist teistest rohkem süvenevat tantsijanna vaatlemisse. See oli ühe mehe tõsine, vaikne, sünge nägu. See mees, kelle riideid ümbritseva rahva tõttu näha polnud, võis kõige rohkem kolmkümmend viis aastat vana olla, kuid ta pealagi oli paljas, ainult kõrva ääres paistsid olevat mõned harvad, juba hallid juuksesalgud, ta laiale kõrgele laubale oli korts tekkinud, sügavais silmis säras aga haruldane noorus, elujanu, sügav kirg. Ta jälgis vahetpidamata mustlastüdrukut, ja kuna noor muretu kuueteistkümneaastane plika oma tantsu ja hõljumisega kõigi vaimustust äratas, näis tema nägu üha süngemaks muutuvat. Aeg-ajalt vaheldus ta huultel naeratus ohkega, naeratus oli aga ohkest veelgi nukram.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
