Refferaat Linnud - Punarind (2)

5 VÄGA HEA

Paide Gümnaasium
Punarind
Referaat
Marko Kõiv
7a
Paide 2008
Sissejuhatus
Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal , mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata.
Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui väike lind keksib võpsikust välja ja vaatav inimesi oma säravete silmadega . Teiseks tuntuse põhjuseks on kindlasti tema vulisev ja trillerdav laul.
Punarind
Pesa:
Punarind ehitab oma pesa maapinnale kännujuurte vahele. Pesa koosneb lehtedest, samblast, kõrtest ja juureniitidest. Emaslind muneb aprillis -mais 6-7 kallaks valget laigulist muna.
Pesitsemine:
Punarind pesitseb kogu Eestis rikkaliku alustaimestikuga metsades, puisniitudel, parkides ja aedades . Kokku võib pesitsejaid olla 700 000- 1 200 000 paari. Ta saabub oma pesitsuskohtadesse kevadel varakult, umbes märtsi keskpaigast alates, aprilli alguses on ta juba kõikjal päris tavaline. Sügisene läbiränne algab augustis lõpus ja venib novembrini välja. Pehmematel talvedel jääb kuni 100 lindu meile paigale.
Carl- Frederik Lundevall 2005.
Punarind, Erithacus rubecula rubecula
Paljud linnusõbrad peavad punarinda kõige armsamaks linnuks. Ta on varblastest veidi väiksem, suhteliselt kõrgete jalgadega ; ta suured mustpruunid silmad tunduvad ilmekaina. Ülal on pruunikas, kõhualune valge, rind , puguala, kurgualune, laup ja põsed oranžpunased, ühesugused nii isa- kui ka emalinnul.
Punarind tegutseb maapinnal, madalail põõsail ja puudel. Maas liigub punarind kiirete hüpetega, sageli nõksutab keha, ajab saba püsti ja hoiab tiivad ripakil. Uudishimu tõttu satub ta kergesti igasugustesse püünistesse, sageli aga leiab sealt väljapääsu. Mõnede ornitoloogide arvates on ta väga seltsimatu ja riiakas, tundub aga, et tema riiakus on iselaadselt mänglev ja lõbus. Kuigi nad ühtelugu üksteist jälitavad ka tiksuvalt tõrelevad, hoiduvad lähestikku nad lähestikku ning on üksteisest huvitatud. Inimese suhtes on punarind nii mõõdukalt ettevaatlik kui ka usaldav . Kui inimene teda tähele ei pane askeldab punarind temast mõne sammu kaugusel. Metsas liikuvat inimest või koera seirab ta tähelepanelikult, tuleb talle tükk maad vastu, uudistab tema igast küljest ja teeb ta ümber pool- või täisringi, saadab teda ka tukike maad oma territooriumilt võit tegutsemispiirkonnast väljaspool.
Toit:
Toiduks tarvitab punarind ülekaalukalt maas elutsevaid selgrootuid ( putukaid, liblikaröövikuid, limused jt.), suve lõpul ja sügisel marju. Et suur osa tema soolestikku läbinud marjaseemneist säilitav idanemisevõime, aitab lind vastavaid taimeliike looduses levitada.
Laul:
Punarinna laul on üks meeldivamaid linnulaule, ehkki tal selgepiirilised stroofid puuduvad. See on habras ja varieeruv , algab sageli paari flažolettheliga või ülikiire peene, hõbedase vidinaga, millele järgneb tavaliselt langeb pärlendav helirida üksikute ümmarguste viletoonidega. Surutud helid tekitavad mulje, nagu oleks linnul väljendamine takistatud, siis purskuvad nad äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti esile tulla. Laulu kuulates tundub, otsekui viiuldaks keegi imekiirelt peenimal keelel. Kogu laul algab ja lõppeb järsult kestab keskmiselt 2-3 sekundit, videvikus aga pikeneb 6-8 sekundit.
Noorlindude sulestik on tähniline. Kehakuju on liigile tüüpiliselt jässakas. Oliivpruun saba. Maapinnal nõksutavad punarinnad sageli tiibade ja sabaga . Külma ilmaga ajab punarind oma sulestiku kohevile ja näib siis üsna tüsedana, muidu on ta üpris sale lind. Punarind on oma territooriumi kaitstes väga hoolas. Nii valib ta laulmiseks esileulatuva oksa, et avaneks hea vaade oma maa alale . Üksteise vastu vaenu ilmutades ajavad linnud rinna puhevile. Tagantvaates on punarind üsna matsakas.
Nichulas Hammond 2007
Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Nimelt tegutseb ta varjatult tihedates risuhunniktes, võsastikes või läbipääsmatutes kuusetihnikutes. Punarinna levila hõlmab Euroopa ja selle lähedusse jäävad Aasia ning Aafrika alad. Rändlinnuna saabub ta pesapaikdele juba varakult. Punarind on tõeline erak , sest juba rändelt saabub ta üksinda. Isaslind hõivab oma territooriumi ja kaitseb seda väga agressiivselt, isegi nii, et algul ei lase ka saabuvaid emaslinde ligidale. Üldiselt on ta väga ettevaatlik lind, kes tegutseb enamasti maapinnal või madalal põõsastes. Peamiselt elab punarind kuusikutes ja kuuse-segametsades, aga kui taluaed ei asu metsast kaugel, siis läheb tihti ka sinna uudistama. Eriti uudishimulikud on noored iseseisvunud punarinnapojad, kes võivad pikalt jälgida metsa tulnud seenelist, kui viimane ei tee järske liigutusi. Sageli võib ta inimest ka pikka maad saata. Vanalindude varjatud eluviis unustatakse vaid laulmise ajaks. Nii lendab punarind laulma mõnele veidi kõrgemale ja avatumale kohale, et ikka keegi tema laulu kuuleks. Pesitsusperioodil ja eriti selle eel on ta väga intensiivne laulja, kusjuures kõrgpunkt on esimestel minutitel pärast päikesetõusu või -loojangut. Pesa ehitab punarind maa lähedale, kas mõne kännujuure vahele, murdunud puutüve alla või sageli lihtsalt pinnasesüvendisse mõne suurema mätta varjus . Mune on emaslinnul kurnas 5...7 ja harilikult on ühel aastal kaks kurna. Peale 13...14 päeva vältavat haudumist kooruvad pojad, keda tuleb toita üle 300 korra päevas. Pesas kasvavad punarinnapojad 12 päeva, aga seejärel on nad vanemate hoole all veel kaks nädalat, sest pesahülgamisel ei oska nad veel üldse lennata . Sel perioodil hoiatavad vanemad neid ohu korral sama häälitsusega, millega inimlastegi ema oma lapsi vaikusele manitseb: "tsss..."! Iseseisvudes hakkavad väikesed uudishimulikud linnud mööda metsi ringi uitama ning elutarkusi omandama. Sügisel talvituspaikadesse lahkuvad punarinnad peamiselt oktoobris , aga mõned alles detsembri alguses ning üksikud isendid võivad pehmetel talvedel isegi Eestisse talvituma jääda. Punarind ei kuulu looduskaitse alla.

Kasutatud Kirjandus

„Õpime linde tundma“ Nichulas Hammond, Varrak 2007
„Lindude elu, linnud“ Tallinn valgus 1980
„Põhjamaa Linnud“ Carl-Frederik Lundevall 2005.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ERIRUB2.ht m

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 19 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mxxxx Õppematerjali autor

Referaat linnu Punarind kohta

punarind lind

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

väikese oksa- või pilliroohunniku. Pesapaigatruu. Harilikult kaks 150...200 g kaaluvat muna. Need on punakaspruunid, mõnikord rohekaspruunid roostevärvi laikudega. Haub 29...30 päeva, peamiselt emalind. Looduskaitse alune liik. 3Kiivitaja Vanellus vanellus Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind. Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on ta äratuntav kõigile. Elupaik ja -viis Asustab niiskeid avamaastikke. Elab niisketel niitudel, rohusoode servaaladel, harvem kuivapoolsematel niitudel. Sage ka püldudel. Elutseb nii üksikpaaridena kui ka suuremate kolooniatena. Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis, pesapaikadelt lahkub juulis, rannaniitudel kohatakse oktoobri lõpuni ja novembriski, väga harva võib

Eesti linnud