Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Laululinnud (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mustrtas
Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni.
Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis.
Sügisene ränne algab neil septembris ja
kestab novembrini.
Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja
PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka
Austraaliasse ja UusMeremaale.
Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa
maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja
Aafrikas.
Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must
ilma läiketa.
Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik
on seljalt tumepruun ja kõhualune on
laiguline.
Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti
joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti.
Tegutseb põõsastes ja maas.
Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral
lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge.
Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride
moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid
käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes
ümber emaslinnu kuni jäävad mõlemad vastastikku
seisma püstiaetud sabaga ja avatud nokaga. Kui
emaslind kükitab, järgneb paaritumine.
Pereelu. Musträstas on monogaamne lind.
Paaride moodustumise järel hakkab emaslind
pesa ehitama. Pesa asub maapinnast 1,6 m
kõrgusel. Meil pesitseb musträstas kaks korda
suve jooksul. Pesas on 3­6 muna, mida haub
emaslind. Haudevältus on 11­14 päeva. Pojad
kooruvad 3­5 päeva jooksul.

Toidulaud. Toiduks on marjad ja seemned.
Harvem ka putukad ja ussid.
Arvukus. Eestis pesitseb 150250 tuhat paari,
Euroopas 4082 miljonit paari.
Kuldnokk
Kuldnokk saabub tavaliselt märtsis,
harvemini veebruaris.
Äraminek algab juuli lõpust ja kestab
oktoobrini.
Üksikud linnud võivad ka talvituda.
Kuldnokk on levinud kogu Euroopas ,Siberi
metsa ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike
Aasias, KeskIdas, Kaukaasias ja Kesk
Aasias (v.a. kõrbealad).
Eesti kuldnokad talvituvad peamiselt
Hollandis ja Belgias.
Kuldnokal on must metalse läikega sulestik, mis seljal ja
rinnal üle külvatud väikeste valgete tähnidega.
Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid
on rohkem, kattes kogu keha ja pea.
Isas ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse
järgi. Isaslinnul on see sinakas, emaslinnul roosa või
kollane.
Noored kuldnokad on heleda sulestikuga hallikaspruunid.
Kuldnokk on osav jäljendaja võib ülitäpselt matkida teiste
lindude laulu ja muid loodus ja tehishääli.
Igal isaslinnul on oma 2070 laulukatkest koosnev
repertuaar.
On üks kiiremaid lendajaidkuni 75 km/h.
Peamine kuldnoka eluala on seotud
kultuurmaastikega, vähem hõredate looduslike
puistudega.
Kuldnokk ei lähe kunagi elama tihedasse
suuremasse metsa.
Hiljem sügisepoole peale pesitsusperioodi lõppu
kogunevad nii noor. kui ka vanalinnud ühistesse
parvedesse. Sel ajal meelitavad sobivad
ööbimispaigad linde kokku isegi 50 km kauguselt
ning seal moodustuvad sageli kuldnokkadest
hiigelparved. KeskEuroopas on niimoodi parve
kogunenud isegi üle miljoni linnu. Hommikul
lahkuvad kuldnokad ööbimiskohast mitte ühekorraga,
aga nagu kokkulepitud järjekorra alusel kindla
intervalliga.
Pereelu. Suur osa kuldnokki pesitseb inimese
poolt paigaldatud pesakastides, ülejäänud
puutüvedes asuvates õõnsustes.Momendist, kui
emaslind nõustub paarituma, algab ühine
pesaehitus. Munetud 47 muna hauvad
mõlemad vanalinnud.
Toidulaud. Kuldnokk toidab poegi praktiliselt
ainult loomse toiduga. Kuldnokk tarbib toiduks
kõiki kättesaadavaid selgrootuid. Väljapool
pesitsushooaega tarvitab ka taimset toitu
seemeneid, pungi, marju ja puuvilju.
Arvukus. Euroopas 2146 miljonit paari. Eesti
arvukus 100150 tuhat paari. Talvituma jääb
meile hinnanguliselt 1002000 lindu.
Metsvint
Saabuvad märtsi viimasel nädalal või aprilli
algul.
Isaslinnud tulevad varem kui emaslinnud.
Lahkuma hakkavad augustis ­ septembris.
Noored lahkuvad enne vanemaid.
Euroopas väga levinud lind. Levinud ka
LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne
toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad
Lõuna ­ Euroopas, atlantilises Euroopas.
Samuti Loode Aafrikas ja Kesk ­ Euroopas.
Osad soojemas kliimas elavad linnud on
paiksed.
Emaslind on rohekaspruun, alapool
rohekashall.
Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea
sinihall, põsed ja alapool punakad.
Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on
lühike ja kooniline.
Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või
kõnnib.
Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas.
Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse
mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu.
Laulmise lõpetavad juuni lõpul.
Inimestega kohaneb kergesti.
Teda võib kohata ka lindude toidulaudade
juures, kuid tavaliselt nende all,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Laululinnud #1 Laululinnud #2 Laululinnud #3 Laululinnud #4 Laululinnud #5 Laululinnud #6 Laululinnud #7 Laululinnud #8 Laululinnud #9 Laululinnud #10 Laululinnud #11 Laululinnud #12 Laululinnud #13 Laululinnud #14 Laululinnud #15 Laululinnud #16 Laululinnud #17 Laululinnud #18 Laululinnud #19 Laululinnud #20 Laululinnud #21 Laululinnud #22 Laululinnud #23 Laululinnud #24 Laululinnud #25 Laululinnud #26 Laululinnud #27 Laululinnud #28 Laululinnud #29 Laululinnud #30 Laululinnud #31 Laululinnud #32 Laululinnud #33 Laululinnud #34 Laululinnud #35 Laululinnud #36 Laululinnud #37 Laululinnud #38 Laululinnud #39 Laululinnud #40 Laululinnud #41 Laululinnud #42 Laululinnud #43 Laululinnud #44 Laululinnud #45 Laululinnud #46 Laululinnud #47 Laululinnud #48 Laululinnud #49 Laululinnud #50 Laululinnud #51 Laululinnud #52 Laululinnud #53 Laululinnud #54 Laululinnud #55 Laululinnud #56 Laululinnud #57 Laululinnud #58 Laululinnud #59 Laululinnud #60 Laululinnud #61 Laululinnud #62 Laululinnud #63 Laululinnud #64
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor punkrabel Õppematerjali autor

Lisainfo

kümnest linnust-musträstas,kuldnokk,metsvint,lõoke,suitsupääsuke,peoleo,rasvatihane,pöialpoiss,puukoristaja,varblane.Igast pildid, välimuse kirjeldus,eluviisid jne.

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
docx
Linnud
6
doc
Paigalinnud
8
ppt
Linnud
36
pdf
Neid linde me tunneme
83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine
14
doc
Referaat Kurelised
9
docx
Värvulised





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun