Facebook Like
Add link

"seljapool" - 23 õppematerjali

seljapool on kollakaspruun või enamasti ekstensiivsetel helehall pruunide laikude ja sibula- ja täppidega ning mustade tähnidega, kartulipõldudel.
1
rtf

Luud

See on liigeste abil ülalõualuuga ühendatud. Ülalõualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ülemises osas, allpool on kõhreline osa. Silma ja kõrva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus põsesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud...

Eesti keel - Põhikool
24 allalaadimist
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga ra...

Vee elustik - Eesti Maaülikool
78 allalaadimist
8
doc

Fennek

Ta elab kõrbe- ja poolkõrbealadel Põhja-Aafrikas ning Araabia ja Siinai poolsaarel (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Põhjus, miks ma ta valisin, on see, et see armas loom on taaskord üks huvitav näide meie planeedi kireva looduse mitmekesisusest. Fennek on vaid üks umbes kümnest miljonist erinevast loo...

Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist
13
doc

Kiililised

Kooli nimi KIILILISED Uurimustöö bioloogias Autor:xxx Klass:8 Juhendaja:xxx asukoht Sisukord 1.Sissejuhatus...

Bioloogia - Põhikool
34 allalaadimist
6
doc

Rebane

Audru Keskkool REBANE Uurimistöö Koostas : Juhendas : Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi...

Loodusõpetus - Põhikool
22 allalaadimist
9
doc

Herilasviu Referaat

Kuressaare Põhikool Herilaseviu Referaat Koostaja: Peep Post Juhendaja: L.Koert ja K.Halliko 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS...

Loodusõpetus - Põhikool
10 allalaadimist
10
doc

Referaat kärplased

Nad on väga laialt levinud. Neid leidub mistahes maastikes, ka jõgedes, järvedes, ookeanis ning kõigil mandritel peale Austraalia, kuid viimasel ajal on inimesed sinna mõned liigid siiski sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Selle rühma esindajad elavad maa peal pu...

Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist
15
docx

Kohastumine

Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda m...

Bioloogia - Keskkool
56 allalaadimist
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu lii...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
107 allalaadimist
10
ppt

Kõrberebane ja Aaloe

Kõrbereban e Elupaigad ja Eluiga Kõrberebased elavad PõhjaAafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Kõrberebane on kasina kõrbeelu tüüpiline esindaja. Ta eelistab liivast mulda, mida on kerge kaevata. Eluiga on vangistuses 10­14 aastat. Eluiga looduses, pole teada. Kehaehitus Kõrberebase h...

Geograafia - Põhikool
12 allalaadimist
7
docx

Rebane

Rebane ehk punarebane on loomaliik koerlaste sugukonna rebase perekonnast. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Eestis on rebane tavaline loom. Seljakarvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Ur...

Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist
10
doc

Rebane

...........2 Sissejuhatus, välimus......................................................................................................3 Käitumine................................................................................................................

Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist
1
doc

Lest

Lesta välimus on äravahetamatu. Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapo...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
70
doc

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resüm...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Euroülikool
26 allalaadimist
9
doc

FENNEKREBANE

KOOL FENNEKREBANE Referaat õppeaines ,,Eesti keel" Koostaja: Eesnimi Perekonnanimi Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................3 Sissejuhatus...

Eesti keel - Põhikool
10 allalaadimist
8
docx

Karpakala referaat

Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning to...

Bioloogia -
2 allalaadimist
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

muuta. Ta maskeerib oma kehaga substraadi värvust nii hästi, et muutub peaaegu märkamatuks. Lest kaevub väga kiiresti. Põhjal lamades ajab ta lainjate liigutustega põhjaainese üles, laskub tekkinud süvendisse ja lõikub keha servadega põhjaainesesse. Ülespaisatud materjal langeb alla tagasi ja katab kala. Lest liigub vähe ja ta on halb ujuja. Harilikult ujub ta lapiti . Seevastu hädaohus pöördub ta serviti, seljapool ülespoole ja sööstab minema. Lest elutseb kuni 40 meetri sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv. Lest koeb madalatel rannikualadel, 4...22 meetri sügavusel....

Loodus - Kutsekool
9 allalaadimist
31
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)

Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütid...

Inimene -
11 allalaadimist
30
doc

Eesti imetajad

Jooksuaeg on kevadest sügiseni. Üksikeluviisiga loomad, enamjaolt aktiivsed öösiti, vahel ka päeval. Head ronijad, vahel kodustatakse neid hiirte tõrjeks. Väga uudishimulik loom. Vaenlasteks on suuremad kiskjad, põhiliselt rebane. Lindudest kullid, kakud. 13  NIRK (Mustela nivalis) - suvekarv seljapool punakaspruun, kõhupool valge , talvel üleni valge. Nagu kärp, aga väiksem. Toitub peamiselt hiirtest, keda püüab nende urgudest. Sööb ka linde, nende mune, putukaid ja vihmausse. Võimalusel murrab suuremaid loomi. Toiduküllusel kogub tagavara. Kindlat jooksuaega ei saa eristada, tiinus kestab umbes 5 nädalat , poegi 3-7. Nirk on aktiivne nii päeval kui öösel. Maailma väikseim kiskja, saab liikuda oma saakloomad...

Loodus - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
32
doc

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

Silmad alasid oranžikas kuldsed horisontaalse Harilik kärnkonn pupilliga. Harilik mudakonn Päriskonnalised Harilik mudakonn krooksub väga Hariliku mudakonna keha on sile ja Mudakonnad elavad vaikselt ümar. Seljapool on kollakaspruun või enamasti ekstensiivsetel helehall pruunide laikude ja sibula- ja täppidega ning mustade tähnidega, kartulipõldudel. Päeval mille keskel on punane täpp on nad mulla...

Eesti linnud -
4 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun