Tihased ja nende liigid (0)

0
Kilingi -Nõmme Gümnaasium
Laurits Meinson
TIHASED
Referaat
Juhendaja : Urve Jõgi
2018
SISSEJUHATUS
Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt -, Salu - ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki.
Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi.

Tihaslased

Välimus
Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga.
Elupaik ja pesitsemine
Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teevad tihased oma pesa puuõõnsusesse, või pesakasti ja vahel isegi postkasti . Kurnas on tavaliselt kuni 12 muna.
Toitumine
Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad.

Erinevad liigid

RASVATIHANE
Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv . Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal elas üks isend vähemalt 5 aastat ja 5 kuud.
MUSTTIHANE
Musttihane (Periparus (Parus) ater) pesitseb peamiselt okasmetsas, sageli kõrgete kuuskedega kohtades. Ta on paiga- osalt rändlind. välja näeb ta nagu rasvatihse värvitu nõbu. Sama sugused must pea ja valge laik põsel. Musttihase pea on oluliselt suurem ning kukal täidlasem millel asub ka piklik valge laik mis ulatub seljani, see paistab hästi tagant vaates. Rinna osa ja kõht ei ole erkkollane nagu ravatihasel vaid pigem hallikas-beežikas-valge. Musttihase üldpikkus on 10-11,5 cm, kehakaal 8-10 g ning tiibade siruulatus 17-21 cm. Musttihaseid on Estis kuskil 15 000 - 25 000 paari ja nad elavad keskmiselt 2 aastat.
SINITIHANE
Sinitihane (Cyanistes (Parus) caeruleus) pesitseb sageli leht- ja segametsades. Paiga lind kuid vahest harva lendab sügisel edelasse. Sinitihane näeb välja nagu rasvatihane, kuid on temast oluliselt väiksem. Kollakas kõht ja hallikas laik keset rinda. Pealagi ning tiiva ja sabasuled on sinitihasel sinakad. Sinitihast võib märgata sageli okste peal selg allapoole rippumas. Pikkust on sinitihasel 10,5 - 12 cm ning tiibade siruulatus 17,5 - 20 cm ja kaalub ta umbes täpselt 10 - 13 g. Elab ta keskmiselt 3 aastat ning tema arvukus Eestis on 100 000 - 150 000 paari.
TUTT- TIHANE
Tutt-tihane (Lophopbanes (Parus) cristatus) pesitseb nagu musttihanegi okasmetsades, aga tema eelistab vanemat sambla- ja samblikurohket kuusikaut ja kivist männikut. Tutt-tihane on oma nime saanud ära silma paistva musta-valge kirju tuti pärast. Tutt-tihase isas- ja emaslind on vägagi sarnased. Eestis võib tutt-tihast kohata aastaringselt ainult väga väike osa nendest lendab talvel soojema paika otsima. Kellegi teisega on tutt-tihast pea võimatu segamini ajada kuna tema tutti on raske mitte märgata. Tutt-tihane on 10,5 - 12 cm pikk, tiibade siruulatus on 17 - 20 cm pikk ja kaalub ta 10 - 14 g. Arvukus Eestis on 80 000-140 000 paari.
SALUTIHANE
Salu- e sootihane (Poecile (Parus) palustris) eelistab segametsasid. Ta on väga sarnane põhjatihasega. Must pealagi, pruunikas ülapool ja valge alapool . Ja natuke väiksem must laik kurgu all kui põhjatihasel. Ka salutihase emas- ja isaslind on väga sarnased. Ta on kõige paremini eristatav hääle järgi. Üldpikkus on salutihasel 11,5 - 13 cm, tiibade siruulatus 17 - 19 cm ja kaalub ta 10 - 12 g. Arvukus Eestis on 50 000 - 80 000 paari ning elab ta kuni 3 aastat
PÕHJATIHANE
Põhjatihane (Poecile (Parus) montanus) elutseb segametsades. Ta on väga sarnane salutihasega. Must pea, pruunikas üla- ja valge alapool. Kurgu all olev must laik on aga suurem kui salutihasel. Emas- ja isaslinnul on nagu paljudel liikidel raske vahet teha. Pikkust on tal 12-13 cm, tiibade siruulatust aga 17-18 cm ning kaalub ta umbes 10 - 13 g. Teda on Eestis enam vähem 60 000-100 000 paari ja ta eleb 3 aastat.

KOKKUVÕTE

Selle referaadi koostamisel õppisin ma võtma lauseid lühemalt kokku ja asju oma sõnadega ümber jutustama. Ma õppisin väga palju erinevate tihase liikide kohta ja selle kohta mida nad söövad, kus pesitsevad ja mis on nende nimed ladina keeles, õppisin ka kui palju neid umbes Eestis pesitseb ja kui vanaks nad elavad. Ilmselt ma küll ei mäleta enamus asju mis ma siin välja tõin, aga midagi ikka.

Kasutatud kirjandus

Svensson, L. Mullarney, K. Zetterström, D. 2015. Linnumääraja. Tallinn: Varrak
Alisch, T. 2013. LOOMALAPSED. Tallinn: TEA
2009. TEA laste- ja noorteentsüklopeedia, III köide. Tallinn: TEA
Rasvatihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/rasvatihane 4.02. 2018
Musttihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/musttihane 5.02.2018
Sinitihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/sinitihane 6.02.2018
Põder, J. Tutt-tihane http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=236 6.02.2018
Tutt-tihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane 6.02.2018
Salutihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/salutihane 6.02.2018
Põhjatihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/pohjatihane 6.02.2018
Kleis , R. Pürkop, H. Riikoja, H. Veski, J. V. 1938. Väike entsüklopeedia III trükk. Tartu: Loodus