..40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem.Nad Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, ussid, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Kullesed on taimtoidulised.Kuna nii kullesed kui ka täiskasvanud on mürgised, siis vaenlasi eriti ei ole. Kullesed saavad hakkama ka kaladega veekogudes. Kärnkonn toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Madli Keerman 8c Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaali...
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas...
kes tahes, igatahes mitte mina)? Liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele. Johtuvalt meie ajaloost on eestlane loomult konservatiiv. Jah, me võtame kiiresti omaks ja juurutame kõik uue: rehepeksumasina, RETi raadio, kabinetisüsteemi, meristeempaljunduse ja kogu maa internetiseerimise kuid mingites põhimõttelistes küsimustes oleme maasse kaevunud ja ei tagane. Meie Sinimäed on lihtsad ja põlised väärtused, asjad millega ei naljatata: pere, maa ja rahvas. Me riik on olnud alles nii lühikest aega, et enamus rahvastki ei ole veel jõudnud demokraatia vilju maitsta, rääkimata vähemustest. Räägime esmalt ikka enamuse huvidest, siis vähemuse, loogiline. Ehk iseloomustab olukorda Jaan Tätte laulusalm luuletusest Närvid: Ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi kui ma metsatukas kaskesid näen vahetamas värvi
Teine osa setetest seondub inimtegevusega, eelkõige maaparandusega. Jämedamad setted võivad ajapikku kinni matta isegi peenkiviseid kärestikke ja kaldaaluseid süvikuid, mis on ebapärlikarbi kõige soodsamad elupaigad. Kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Liiva- ja kruusapadjanditele settiv peenem materjal tihendab neid, vähendades tunduvalt läbiimbuva vee hulka. Seetõttu halveneb nendesse padjanditesse kaevunud noorte karpide varustamine toidu ja hapnikurikka veega. Sügavale kaevunud noorte karpide elutingimusi halvendavad ka orgaanilised setted, mis "tsementeerivad" jõe põhja materjali. 1 Levik ja kaitse Levik ja arvukus Eestis Ebapärlikarp on ajalooliselt vana liik, vanim mageveepärlikarpide hulgas. 4 Ta on välja kujunenud külmas holarktilises vees ja püsinud tänapäevani vaid jahedates puhastes ning kalarikastes looduslikes veekogudes. Ebapärlikarbi levila hakkas
Patsifism suhtumine, mis ei õigusta inimeste tapmist ega sõjapidamist Teadusrevolutsioon epohh teaduse arengu ajaloos, millal uued avastatud teadmised võtsid üle antiikaja filosoofide teesid, seadused ja reeglid Mobiliseerimine sõjaväekohustustega inimeste tegevväkke kutsumine Koloonia ehk asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille emamaa on allutanud Kaevikusõda olukord, kus mõlemad pooled on kaevunud tugevalt kindlustatud positsioonidesse, rinne püsib paigal väga kaua Blokaad tegevus, mis takistab vaenlase territooriumile ligipääsu või väljapääsu Bolsevik VSTDP radikaalse tiiva esindaja Rassism ideoloogia, mille kohaselt on üks rass teistest parem Enesemääramise õigus rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm
poisikesed ja lipsuga ärimehed - kõik togivad rõõmsalt segasummas koos. Lõpuks tuleb muidugi välja, et klipiga promoti mingit rahaettevõtet, milles justkui kõik inimesed osaleksid. Aga minu jaoks on klipi iva just eelnevas - tõepoolest, väga suur hulk inimesi kõikjal maailmas elab jalgpallile kaasa, nad «räägivad jalgpalli». Aga kas jalgpall toob inimesi üksteisele lähemale? Ta võib seda teha. Esimese ilmasõja esimesel talvel kargasid ühel rindelõigul vastastikku maasse kaevunud Inglise ja Saksa sõdurid jõulupäeval kaevikutest ja mängisid improviseeritud keraga pool tundi eikellegimaal sõbralikult jalgpalli. Selles avaldus väga humanistlik moraal - nad olid eelkõige inimesed, liiati ühesuguse kultuurilise taustaga. Ometi - pärast seda venis sõda veel kolm ja pool aastat, tuues miljoneid ohvreid. Uuemal ajal on jalgpalli lahutamatu kaaslane huligaansus, seda niihästi riigisiseste kui rahvusvaheliste mängude ajal. Mis eriti oluline:
arenenud kui roheliste konnade omad. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 6. Peamised muutused, mis on kaasnenud täielikult maismaalise eluviisiga. 7. Elupaiganõudlus eri liikidel, mis peab olema? KÄRNKONNAD Harilik kärnkonn maismaa, võimeline sigima kaladega veekogus, kuna kullesed on kergelt mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud. Kõre e juttselg-kärnkonn olulised elupaigatingimused: päikesele avatus, madal või vähene taimestik; madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud; liivane pinnas v sobivate varjepaikade olemasolu (elupaigad liivakarjäärides, rannikuluidetel, hooldamata rannaniidud, mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid luited ja liivakud või karjatatavaid ranna- ja looniitusid.
neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Merisuttide vastsed on liivasonglased, neil on silmad nõrgalt arenenud ja õrnalt kaetud. Nelinurkset suuava varjab mütsinokataoline ülahuul. Huule sisepinnal ja ümber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed välimised lõpuseavad paiknevad keha külgedel pikivaos. (Jones, 2007) Liivasonglased elutsevad madalates, aeglase vooluga, mudastes oja piirkondades. Sagedalt võib neid kohta väikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad kaevunud mutta (joonis 2). Nad kaevuvad väga ruttu: asetuvad vertikaalselt peaga allapoole ja justkui kruvivad ennast pinnasesse, sooritades kogu kehaga kiireid madujaid liigutusi. Mutta tungimisel ja selles edasiliikumisel mängib tähtsat osa tugevasti arenenud ülahuul. (Kiffney et al., 2006) On teada, et Suures järvistu vesikonnas koeb merisutt vähemalt 10 oC juures. Üldiselt üks emane koeb 24 000-170 000 marjatera, kuid neist koorub heal juhul 1% vastseid (Kiffney et al., 2006)
peamiselt liikumise kooskõlastamiseks. Ümber suuõõne lihaste asub paar spetsiaalseid põsetänkusid (Bug). Rinnakelme tängud hõlmavad peamiselt mantli, samas kui parietaalsed tängud hõlmavad naha pinna [6]. Närvisüsteem ja närvitängud on ära toodud joonisel 4. Kohamälu olemasolust viinamäetigudel annab kinnitust H. Lind (1990) poolt läbiviidud eksperimendis: Osad isendid koguti peale seda, kui nad olid juba talveuneks valmistudes maapinnasesse kaevunud ning asetati ümber tehislikke talvitumisaukudesse, mis asusid algsest kohast kaugel; Teised isendid koguti enne maase kaevumist ning asetati piirdega ümbritsetud maa-alale, sundides neid talvituma selles piirkonnas. Kõik talve üle elanud teod naasesid järgmiseks talvitumisperioodiks oma algsele talvitumisalale, hoolimata sellest, et kevadel olid nad tulnud maapinnale hoopis teises kohas, suutsid nad siiski õige tee leida [7].
..40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on
täppidega ning mustade tähnidega, kartulipõldudel. Päeval mille keskel on punane täpp on nad mulla sisse kaevunud ja öösel jahivad seal putukaid ja teisi selgrootuid. Järvekonn Päriskonnalised Juttselg-kärnkonna uuem nimetus Kõre selja veidi köbruline nahk on Eelistab enamasti
..40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on
Virumaal. · Arvukus On vähearvukas ja haruldane. · Ohustatus ja kaitse Arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide arvukus maastikul langenud. Hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti · Elupaik ja -viis Mudakonn on väga varjatud eluviisiga ning tegutseb vaid öösiti. Päeval on pinnasesse kaevunud, seetõttu väldib kivist pinnast ning elutseb vaid tasastel liiv-, liivsavi- ja turbamuldadega aladel. On veekogudega vähe seotud ja võib hõivata neist kaugel asuvaid alasid. Mudakonnad talvituvad üksikult, kuni 1,5 m sügavusele pinnasesse kaevunult hiire- ja mutiurgudes, mahajäetud keldrites. · Toitumine Mudakonnad otsivad toitu vaid öösiti, toiduks on igasugused selgrootud (eeskätt sipelgad, jooksiklased ja ämblikud). Lendavaid putukaid tarbib harva. · Sigimine
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
23 häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Rabakonn Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Kahepaiksed (Amphibia) Selts: Päriskonnalised (Anura)
Sealsed rakud sisaldavad magnetiiti Fe3O4, mis on kergelt magnetiseeruv aine. Magnetretseptsioon esineb ka reptiilidel (kilpkonnadel) ja krabidel, kes elavad tõusu- müüna piiril. Krabid leiavad ülima täpsusega üles mudaväljast oma pesitsuspaiga. 6. ELEKTRORETSEPTSIOON – Võime tajuda elektrivälja. Kõik organismid tekitavad enda ümber elektrivälja, mida on võimelised tajuma haid ja raid. Nad kasutavad elektroretseptsiooni mudasse kaevunud saakloomade leidmiseks. Nad tunnetavad jõudu, mis avaldub kehale elektriväljas – Lorenzi jõud. Neid organeid nimetatakse Lorenzi ampullideks. 19 KOKKUVÕTE TINGIMUSFAKTORITEST: 1. TEMPERATUUR 2. PH 3. SOOLSUS 4. INFORMATSIOON 4.1 fotoretseptsioon 4.2 mehhanoretseptsioon 4.3 audioretseptsioon 4.4 baroretseptsioon 4.5 magnetretseptsioon 4.6 elektroretseptsioon
Jääaegade tsüklilisus algas u 2 miljonit aastat tagasi. Jäävaheajad on märksa lühemad kui jääajad. Käesolev vaheaeg kestab veel vähemasti 4000 aastat. 55. Tuli kui elustikku mõjutav tegur? Tulekahjud on kõige tavalisemad lokaalse tähtsusega katastroofid. Teiste suuremate katastroofide tagajärjeks on tervete koosluste hävimine ja seetõttu pole neil evolutsiooni jooksul välja kujunenud vastumehhanisme. Tulekahjud suudavad üle elada mõnede taimede (juurte abil) ja maasse kaevunud loomad. Mõnede taimede seemned piirkondades, kus tulekahjud on tavalisemad, nõuavadki idanemiseks tulekahju. Paljude koosluste üks olulisi kujundajaid ongi tulekahju. Eestis näiteks nõmmemetsad. 56. Organismide vastasmõjud: neutralism? Tähendab eeskätt koosluses kooselavate liikide otsese vastasmõju puudumist. Kaudselt on koosluses kõik liigid omavahel kuigivõrd sõltuvad. 57. Organismide vastasmõjud: amensialism?
765 1 BTR 70 + pooljagu masinatel liikus NE suunas. 12 0615SEP08 119 4-meheline patrull liikus piki teed suunas 28-00. Leitnant + 3 seersanti. Varustus AKSU-74, uue 764 12 0630SEP08 tüübi RD, luurajate maskeerimiskombinesioon, 119 elektrooniline abivahend (öövaatlusseade, soo- juskaamera). 1BMP 2 AT-5 kaevunud positsioonil suunaga 30- 00. Meeskond masina läheduses valmiduses. 10 sõdurit lahingpaaridena ringkaitse positsioonidel ümber hoone. Varustus: AKSU74, uue tüübi RD, 766 luurajate maskeerimise kombenisioon, elektroo- 12 0930SEP08 120 niline abivahend (öövaatlusseade, soojuskaame- ra). Umbes neli 40-50-aastast sõjaväelast hoones
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
