Linnud minu hoovist. Rsavatihane Pikkus keskmiselt 15 cm. Kaal 19 grammi. Helekollase kõhualusega. Iseloomulik lihtne ja meeldiv lauluviis ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit" Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas ja põsed kollakad. Koduvarblane Suure pea. Jäme nokk. Lühike saba. Sirgjoonelise kindla lennuga. Emas lind: vöödiline,kollakaspruun. Pea on ühtlaselt pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt. Koduvarblane.
3 4 5 5. Eestis talvituvad hallvares (550 grammi) ja koduvarblane (30 grammi). Mitu ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 2007 VARIANT A 6 7 8 4 punkti
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
.................................................................................................................................................................. Kirjuta veel üks inimkaasleja ........................................................ 4. Sõna „pealinn“ kasutatakse ka Narva, Pärnu, Otepää ja Türi kohta. (1p) Milline neist on talvepealinn? ......................................................................... 5. Jooni alla loetelusse sobimatu. (3p) kodutuvi, toonekurg, koduvarblane, võilill, suur teeleht, rändrott, suurkõrv Põhjenda oma valikut .......................................................................................................................................... 6. Koosta üks linna toiduahel. (4p) ...................................... -> ....................................... -> ........................................ -> ........................................ 7. Kuidas mõjutab inimtegevus keskkonda asulas, kus asub sinu kool? Too 2 näidet
LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras
päranipuala hall, saba on pikk ja metsatukkades, must. Alapool kollakas, hõredate puisniitudel, Hallrästas Värvulised tumedate tähnidega. metsaservadel. Koduvarblane on väga lärmakas Koduvarblane on suure pea, jämeda Koduvarblane elab lind. Osa tema häälitsusi on noka, lühikese saba ja sirgjoonelise inimeste ja hoonete musikaalsed ja täidavad mingil kindla lennuga lind. Isaslind on läheduses, aedades, määral laulu otstarvet. seljalt pruunitriibuline, alapoolelt parkides, hekkides. Nad ühtlaselt hall
Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12. Põder, Metsiga , Ilves Lk, Rebane , Halljänes, Hunt, Pruunkaru , Kobras, Mäger, Metskits 13.Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. 14.Kaitseliit loodi 1918 ja taasloodi 1991 aastal. 15.Kt loodi 1932 aastal ja taasloosi 1991aastal. NK loodi 1930 ja taasloodi1991aastal. 16.NK ja KT eesmärk on vabatahtlikult tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid
Saurischia Selts Saurischia koosneb peamiselt kõiki röövtoidulisi dinosaurusi hõlmavast rühmast Theropoda (loomjalgsed) ja „pikaealiste” taimtoiduliste dinosauruste rühmast Sauropodamorpha (sisaljalgselaadsed). Teropood Tyrannosaurus Rex Saurischia Koduvarblane, maailmas enimlevinud metsik teropood. 4 sauropoodi: Camarasaurus, Brachiosaurus, Giraffatitan, and Euhelopus. Ornithischia Selts Ornitischia hõlmab kõiki ülejäänud rohusööjate gruppe, sh alamseltsid Thyreophora (kilpsauruselised), Marginocephalia (äärispealised) ja Ornithopoda (lindjalgsed) Stegosaurus stenops ning lisaks Stegosaurus ja Pisanosaurus ning
laiali. Tuvi eelistab elupaigana inimasulaid. Sööb teravilja, taimi ja ka jäätmeid Tuvidei karda inimest ning sageli otsivad ise nendega kontakti. Samas aga ei tohiks ettevaatust unustada, on ju tuvid paljude haiguste edasikandjad. Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem. Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punapruun ja põsk valkjashall, must laik keskel. Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega. Koduvarblane elab üksnes inimasulates, aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks. Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Ta hääl on ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel. Puukoristaja on ilus lind sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega.
23 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae)........................24 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica)................................................................................24 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)..............................................................................25 2.4.6. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kangurlindlased (Ploceidae).....................26 2.4.6.1. Koduvarblane (Passer domesticus)............................................................................26 2.4.7. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kuldnoklased (Sturnidae)..........................28 2.4.7.1. Kuldnokk (Sturnus vulgaris).....................................................................................28 2.4.8. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vareslased (Corvidae)...............................29 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone).........
115. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Jõulutihane, Eno Raud, lk. 221. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Tihased, Aivar Pohlak, lk. 47. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Tihasetibude pitsvestid, E. Tee, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Sipsik vaatab tihaseid, Eno Raud, lk. 116. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7 VARBLASED KODUVARBLANE elab ainult inimese lähedal. Ta ehitab kaltsudest ja prahist, kõrtest ja sul- gedest pesa katuseräästa alla või müüriprakku, poeb puuriida vahele või pööningule. Varb- lane saab inimese juures hõlpsamini kõhu täis. Inimene külvab terad põllule, kust varblane nokib, nii palju kui jaksab. Kui kevadel peenramaad tehakse, on varblane jälle jaol. Varbla- sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe-
annaabi.ee 
