•. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, teen edasi võtteid kordamööda. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 3. Kui kannatanu kaotab teadvuse – Lamama sellili. – Heimlichi võte lamavale kannatanule. – Kunstlik hingamine - surub võõrkeha ühte kopsu poolde, teine kops saab töötada. – Vajadusel elusta. – Helista 112. ESMAABI TÄISKASVANULE *teadvusel • Soodusta köhimist. Kui inimene saab köhida- tähendab see seda, et õhk käib läbi. • Kui hingamine järjest halveneb (köha ebaefektiivne) teosta kuni 5 kiiret lööki abaluude vahele (hinda hingamist iga löögi järel) • Kui eelmine ei aita, kasuta Heimlichi võtet : - Seisa kannatanu selja taha. - Aseta rusikas käsi kannatanu vahelihasele ja hoia rusikast teise käega kinni. - Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole suunaga diagonaalselt üles. Korda vajadusel viis korda.
võime saada hepatiit A; aegajalt võib tekkida kõhulahtisust; see võib kaasa aidata anibiootikumide resistentusele. Kui tihti tuleb käsi pesta? Käsi tuleks pesta: enne söögi tegemist/enne söömist; pärast wc-s käiku; pärast koolist, töölt, õuest tulemist; pärast linnas või ostukeskuses käimist; pärast lemmikloomaga tegelemist; pärast nina nuuskamist, köhimist või aevastamist. fun and not very fun FACTS: 1. 15. oktoober ülemaailmne kätepesu päev 2. Umbes 80% enim levinud nakkushaigustest levib käte kaudu 3. Ainult 30% Maa elanikkest pesevad käsi seebiga 4. Kõige mustemad asjad on raha, telefon ja ukselingid 5. Liiga sage kätepesu tapab kasulikke baktereid 6. Kuum vesi ei tõsta kätepesu effektiivsust 7. Ühekordne kätterätt on parem kui käsi kuivatid 8
kaasa aidata, piisab enamasti sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma sisetunde järgi. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu õrnalt vastu. Kohe, kui laps on sündinud, võib tal vaja minna ämmaemanda abi ninast ja kurgust lima ning lootevedeliku välja imemiseks, kuigi enamik lastest saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Pisut turtsumist, köhimist ning paar korralikku kisapurset käivad asja juurde. Platsenta ja lootekestade väljutamine sünnituse kolmas periood Emakas tõmbub jälle kokku, et platsenta ja lootekestad väljutada. Tekib tunne, nagu sünnitataks suure pehme, sooja tombu. Tuleb veel natuke pressida. Kui päramised on väljunud, kontrollib ämmaemand, ega osa nendest pole emakasse jäänud. Ema ja isa sünnituse ajal Lapse isa saab sünni juures viibides olla toeks naisele ning saada osa lapse sünniimest
alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades. Ujub hästi ja läheb tihti vette. Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. Põdrad suhtlevad madala ammumise teel. Jooksu ajal teevad piiksuvat ninahäält ja ohu korral summutatud köhimist. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi, tekitades niiviisi eriti kuuse-, männi- ja 5 haavanoorendikele suurt kahju. Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Pildid Põdravasikad mängimas 6
Isoamüülakohol 33306,87 O-H (m) 2958,34 (vesinkside) C-H (s) 2852,73 C-H (s) 1448,08 CH3 (m) Ained 1.Isoamüül alkohol-isoamyl alcohol-C5H12O M(C5H12O)= 88.1492 g/mol =0.809 g/cm3 CAS: 123-51-3 Keemistemp=130 0 C Sulamistemp= -117 0 C Lahustuvus vees:lahstub, 54 mg/ml Ohtlikkus:alkoholi sisaldusega värvitu vedelik, mis võib põhjustada köhimist Kasutatud kirjandus. 1.http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp 2.http://riodb01.ibase.aist.go.jp/sdbs/cgi-bin/direct_frame_top.cgi Bensiil 1669,87 3069,24 C=O (s) 1569,54 877,7 (s) CH2 (m) Aromaatne Side väljaspool tasapinda Aromaatne (s) 2.Bensiil-benzil
Õnneks ta seda väikest poisikest ei näinud, kes hirmust kange oli ja arvas, et ta leitakse. Kui juhataja toas oli tuli jälle kustutatud, kõndis Rasmus edasi. Nüüd oli ta jõudnud tühjale tänavale, kus ühtki inimest ei liikunud. Hea oli tunda vabaduse lõhna! Õige pea hakkas poisi pead vaevama järgmine mure. Ta ei teadnud, kus ööbida. Õnneks leidis ta pärastpoole siiski ühe küüni, kus võis tukastada. Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi.
7. Millised on kaks kõige levinumat bronhodilataatorite kõrvaltoimet? Kõige levinumad bronhodilataatorite kõrvaltoimed on tahhükardia ja hüpertensioon. 8. Nimeta kolm õendustegevust, mis parandavad patsiendi hapnikuvarustatust. Õendustegevused, mis aitavad, on patsiendi õige asendi sättimine. Samuti aitab patsienti hapniku manustamine “vuntside” kaudu. Vajadusel, kui patsiendil on hingamisteedes eritist, peab pt. köhima hingamisteed puhtaks, seega tuleb stimuleerida köhimist. 9. Patsient saab oma lõunasöögikandiku ja kommenteerib, et ta on väga näljane. Hiljem te märkate, et patsient on söönud ära ainult kartulipudru ja jätnud kõik muu puutumata. Küsimusele, misk ta ei ole söönud vastab patsient nii:“ Ma ei saa sellest aru. Ma olen näljane ja hakkan sööma ja siis ma ei saa enam hingata. Ma pean lõpetama“ Anna patsiendile soovitusi, kuidas seda olukorda lahendada. 1. Patsiendil peab olema istuv asend, kas siis voodis või toolil. 2
Nad ei sobi patsientidele, kes hingavad suu kaudu või vajavad suures hulgas hapnikku. Ninakanüül on patsiendile meeldivam kui mask või nina-neelu kateeter. Hapniku manustamise kiirus on tavaliselt 1-3 l/min. Mask. Hapnikku on võimalik manustada täpsema kontsentratsiooniga. Kasutatakse siis kui patsient vajab rohkem hapnikku või pole suuteline nina kaudu hingama (Gross & Vahtramäe). Maski kasutamine segab rääkimist, söömist, köhimist. Ebameeldivusi võib valmistada ka maski alla kondenseeruv aur (Jaanson 2001 ). Nina- neelu kateeter e. nasofarüngeaalne kateeter. Kasutatakse raskematel haigusjuhtudel, kuna võimaldab tavalise ninakanüüliga võrreldes efektiivsemat hapniku manustamist (Gross & Vahtramäe). Kateeter viiakse 15-17 cm sügavusele. Vajaliku pikkuse saab mõõta ninajuurelt kõrva alumise otsani. Patsiendile on see küllalt ebamugav. Sisseviidud kateeter kinnitatakse teibiga otsmikule või põsele
ohtude leevendamise meetmeid. LNG-käitiste puhul keskendutakse järgmistele LNG käitlemisega seotud ohtudele. Keemilised gaasid Veedeltutena veetakse harilikult ammooniumi, vinüülkloriidi, eteen-ja propeenoksiidi. Ammonium Ammoonium üksi ei ole kuigi mürgine, aga vesilahuses tekib ka ammoniaaki, mis on üsna toksiline. Ammooniumi suhe lahuses võrreldes ammoniaagiga oleneb pH tasemest. Hingamisteedele omab ammoniaak ärritavat toimet, tekitades köhimist, silmade ärritust ja piisavas koguses ka hingamise seiskumist. Nahale sattumisel võib tekkida, olenevalt kogusest, ärritusi ja põletusi. Neelamisel on tõenäolised kahjustused seedeelundkonnale, kuid otsest mürgitust tavaliselt ei järgne. Vinüülkloriid Vinüülkloriid on värvuseta gaas, millel on nõrk kloroformilõhn. Vinüülkloriid on toksiline, kantserogeenne ja kergesti süttiv aine. Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud
puhastab suud), hammaste lakkimine F ja Ca sisaldava geeliga, toorete juur- ja aedviljade söömine. 15. Sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nohu, köha, kurgumandlite põletik, ninaneelupõletik, difteeria, keskkõrva- ja põskkoopapõletik. 16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? Õpetada lastele, et köhimisel tuleb katta suu kas ühekordselt kasutatava salvrätikuga või käega, mille peab pärast köhimist ära pesema. Nohu korral nuusata mitte luristada ja pühkida tilkuvat nina varrukasse. Lapse väga ägeda köha korral paluda vanemal last lasteaeda mitte tuua. Pehmed mänguasjad laste haiguste perioodil kappi eest ära panema, sest need on head pisikute kandjad. 17. Tervisliku toiduvaliku põhimõtted Taldrikust pool peaks moodustama taimetoit, esimene veerand kartul, riis või makaronid, teine veerand väikese rasva- ja soolasisaldusega liha, kala, kana.
peavad olema isiklikud hügieeni vahendid kamm, hari, hambahari, käterätik. Samuti salvrätik välisriiete taskus. Igaksjuhuks ka vahetuspesu. Lapsi tuleks juba varakult õpetada järgima hügieeni. Esimene oluline õpetus peaks kindlasti kätepesu olema. Kui palju tuleb seepi võtta, kuidas käsi hõõruda seebiga, kuidas loputada jne. Tähtis on ka see, millal käsi pesta. Näiteks enne söömist, peale tualettruumis käimist, peale köhimist-aevastamist, õuest tulles jne. Käte pesemisega saab ennetada nakkushaiguste levimist, kui üks laps on tõbine ja aevastab ning teine laps ta bakteritest käega üle tõmbab ning peale seda sööma läheb, võib ka terve laps nakatuda. Ka õuest võib saada erinevaid baktereid, eriti tuleks käsi pesta peale ühistranspordiga sõitmist ja poodides käimist. Kõige tähtsam on see, et vanemad oleksid kindlasti teadlikud erinevate haiguste levikust ja
hingamisteede poole, kust seda on kergem välja köhida. PEP pudel on 1,5-2l, mille põhja pannakse 10-15 cm vett, vajalik puhumisvoolik 50-60 cm pikkune, läbimõõduga 1 cm. Patsient istub, küünarnukid toetavad lauale. Vooliku üks ots on pudeli põhjas, teine patsiendi suus. Patsient hingab nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, nii et vesi hakkab mullitama. Harjutuste tehakse 10-15 korda. Seejärel peetakse paus ja köhitakse välja. Köhimist võib toetada kätega külgedele vajutades. Puhumist korratakse 10-15 min jooksul kolm korda. Harjutust soovitatav teha umbes pool tundi peale bronhilõõgasti inhaleerimist. Vett pudelis tuleb vahetada ja voolikut puhastada iga päev. 6 Etioloogia Patogenees Kliiniline pilt Ravi
kohta. Praegu on olemas ainult lühiajalised uuringud põhiliselt rottide peal. Kemikaali põletamise korral annab välja ärritavaid või toksilisi gaase. Nahale sattudes erilist ohtu pole, kui tuleks siiski eemaldada kõik riided ning end vee ja seebiga üle pesta. 20°C juures on pentaklorobenseeni aurustumine nii väike, et praktiliselt ei teki või tekib väga vähe ohtlikku sisaldust õhus. Põhjustab inimestel köhimist, aitab värske õhk. Üldine toksilisus Inimeste puhul tekitab pentaklorobenseeni allaneelamine uimasust ning nõrkust. Tuleks koheselt loputada suud veega ning pöörduda arsti poole. Lühiajaline kokkupuude võib tekitada kesknärvisüsteemi kahjustusi. Pikaajaline kokkupuude võib kahjustada maksa ning neeru. Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus Pentaklorobenseeni manustati 100 päeva jooksul isastele rottidele 125/1000 ppm ja emastele
hingamisteede poole, kust seda on kergem välja köhida. PEP pudel on 1,5-2l, mille põhja pannakse 10-15 cm vett, vajalik puhumisvoolik 50-60 cm pikkune, läbimõõduga 1 cm. Patsient istub, küünarnukid toetavad lauale. Vooliku üks ots on pudeli põhjas, teine patsiendi suus. Patsient hingab nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, nii et vesi hakkab mullitama. Harjutuste tehakse 10-15 korda. Seejärel peetakse paus ja köhitakse välja. Köhimist võib toetada kätega külgedele vajutades. Puhumist korratakse 10-15 min jooksul kolm korda. Harjutust soovitatav teha umbes pool tundi peale bronhilõõgasti inhaleerimist. Vett pudelis tuleb vahetada ja voolikut puhastada iga päev. 6 Etioloogia Patogenees Kliiniline pilt Ravi
EHTED · Bakterite ja mustuse kandjad · Füüsiline kontaminatsioon · Tööõnnetused JUUKSED · Korralikult mütsi all ja vajadusel kinni · Bakterite kandjad · Kukuvad toidu sisse · Habemekarvad samuti (habemekaitsed) NINA, SUU JA KÕRVAD · Mitte nuusata/köhida toidu kohal · Maitsmine ainult oma lusikaga KÄED JA KÜÜNED · Küünte pikkus · Lakita maniküür SUITSETAMINE · Kannab edasi baktereid suust kontaktpindadele · Põhjustab köhimist · Loob ebasoodsa atmosfääri (lõhn) · Võimalik füüsikaline kontaminatsioon · Lubatud ainult selleks ettenähtud kohas (kinnine ruum, ventilatsioon) OTSESE ÜLEMUSE (JUHENDAJA) INFORMEERIMINE · Toidumürgistuse tunnused · Kõhulahtisus · Kõhuvalu · Halb enesetunne, iiveldus, oksendamine · Kontakt nakkushaigetega (tüüfus, düsenteeria) · Paised · Septilised haavad · Veritsevad lõikehaavad · Külmavärinad · Kontakt kahtlustatava
Õnneks ta seda väikest poisikest ei näinud, kes hirmust kange oli ja arvas, et ta leitakse. Kui juhataja toas oli tuli jälle kustutatud, kõndis Rasmus edasi. Nüüd oli ta jõudnud tühjale tänavale, kus ühtki inimest ei liikunud. Hea oli tunda vabaduse lõhna! Õige pea hakkas poisi pead vaevama järgmine mure. Ta ei teadnud, kus ööbida. Õnneks leidis ta pärastpoole siiski ühe küüni, kus võis tukastada. Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi.
horisontaalne asend), nahka pestakse pesemisemulsiooniga ja kuivatatakse tupsutades, määritakse salviga. Ratastoolis istuva patsiendi istmikupiirkonnale suunatud koormust vähendatakse paar korda tunnis end käte abil üles kergitades. (Mustajoki jt 2001.) Pneumoonia teke sõltub sageli patsiendi üldseisundist, immobilisatsioonist. Kopsupõletiku vältimiseks õpetatakse õiget hingamistehnikat, toetatakse köhimist, valu puhul valuvaigistid. (Sorsa jt 1998.) Varane mobilisatsioon Liigeste jäigastumise, lihaste atrofeerumise ja immobilisatsioonist tingitud komplikatsioonide vältimiseks on vajalikud tervete jäsemete ja liigeste liikumis- ja võimlemisharjutused mitu korda päevas. Harjutustega alustatakse kohe esimesel päeval pärast operatsiooni. (Mustajoki jt 2001.) Taastusravi algab juba mõni päev pärast operatsiooni ja selle eesmärgiks on uuesti liikuma
sentimeetri pikkune kunstlik haav, mis aitab lapsel kiiremini sündida. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu ettevaatlikult vastu. Võib-olla on sul veel piisavalt energiat, et teda aidata. Hetkel, mil laps on sündinud, võib tarvis minna ämmaemanda abi vastsündinu ninast ja kurgust lima ning lootevedeliku väljaimemiseks, kuigi enamus lapsi saab ise sellega suurepäraselt hakkama. Pisut turtsumist, köhimist ning paar korralikku kisapurset käivad asja juurde. Kui kõik on hästi, pannakse vastsündinu kohe ema kõhule. See on parim paik rahunemiseksja uue keskkonnaga harjumiseks. Sinu kõhu peal lamades tunneb laps sinu soojustja südamelööke väljastpoolt, mitte enam läbi vee. Lähedus ja kontakt, millete saate käed oma lapse ümber põimides, on väga eriline. Hoia oma vastsündinut soojas, anna talle aega ning ta leiab ise tee üles sinu rinnani
Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks lühiajaline ja pikaajaline mõju (4). Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Astmahaigetel kutsub passivne suitsetamine esile astmahooge. Need mõjud on lühiajalised ning üldjuhul kaovad, kui enam ei viibita suitsuses keskkonnas. Kui aga viibitakse sellises olukorras korduvalt, siis põhjustab see juba pikaajalist mõju tervisele. Kõige kaitsetumad passiivse suitsetamise suhtes on lapsed, sest nende organism alles areneb (4).
…kuivatada ainult paberkäterätikusse…. 5 Millal pesta käsi? …enne kööki sisenemist…. …enne tööle hakkamist…. …peale wc kasutamist... …peale kokkupuudet toidujäätmetega... …peale kokkupuudet kemikaalidega…. …enne söömist…. …peale suitsetamist, aevastamist, nuuskamist, köhimist…. NB! Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav, peab koheselt haava katma……veekindel plaaster, kummikinnas (max 2-3 tundi), sõrmekaitse…… 3.JUUKSED Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid Köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult (ka kiilaspeal) Teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud
(11) Peamine mitteradioaktiivse joodi allikas on ooken. Jood siseneb õhku merevee pritsmete kaudu või joodi gaasina. Õhus jood seguneb veega ning sajab siis alla ja siseneb maapinda. Jood säilib maapinnas pikka aega.(13) 5. Toksilisus a) Üldine toksilisus · joodi ohtlik sisaldus sissehingamisel 20 C kraadi juures võib tekkida väga kiiresti. Ühkordsel sissehingamisel võib jood põhjustada: hingamisraskusi, köhimist, kurgu valu ja haavandeid, naha punetust, tõsist naha põletust. 7 · neelates kõhukrambid, põletav tunne, kõhulahtisus, shokk või minestus, kurgu valu ja oksendamine. · silmadega kokkupuutel valu, punetus, tuhm nägemine, äge sügav põletus · pikemaajalisel joodi sissehingamisel võib ta põhjustada: sensibilisatsiooni, kahjustada kopse ning kilpnääret. · surmav doos(LD50):
Hunt kõrgusel püsib. Põder Sõralised Põdra võivad teha mitemid häälitsusi Põder on suur ja võimas loom. Ta on Põtrade elupaikadeks on , milleks on piiksivat ninahäält või pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, jõgede-, järvede-, summutatud köhimist. Põdrad iseloomulikud on ka pikk ülamokk. sooderikkad suuremad suhtlevad madala ammumise teel. Põdrapulli kaal on väga suur ja võib metsaalad ka kaaluda umbes 600 gk, noorendikud ja Labidakujulised sarved ehivad ainult võsastikud.
..harjata küünealused hoolega...(peale WC kasutamist ja toortoiduga kokkupuutumist) ...kasutada värvitut, lõhnatut vedelseepi või vahtu.... ...kuivatada ainult paberkäterätikusse.... Millal pesta käsi? ...enne kööki sisenemist.... ...enne tööle hakkamist.... ...peale wc kasutamist... ...peale kokkupuudet toidujäätmetega... ...peale kokkupuudet kemikaalidega.... ...enne söömist.... ...peale suitsetamist, aevastamist, nuuskamist, köhimist.... NB! Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav, peab koheselt haava katma......veekindel plaaster, kummikinnas (max 2-3 tundi), sõrmekaitse...... 3.JUUKSED Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid Köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult (ka kiilaspeal) Teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti habemekarvad 4.NINA, SUU JA KÕRVAD
Rivierasse, kus Modigliani maalis arvukalt portreid, mille juurde ta oli pärast akte tagasi pöördunud. Ta lõi seal oma populaarseiad ja kalleimad maalid. Valmis pildid saatis ta müügiks Pariisi. Alguses elasid Modigliani, Jeanne Hébuterne ja tema ema Massena'i tänaval, kuid Modigliani suhted ämmaga läksid üsna tervaks ning ta kolis Tarelli võõrastemaija. See odav hotell otsustus üsna kahtlaseks ja kärarikkaks: seal elasid peamiselt prostituudid. Kuuldes pidevat Modigliani köhimist ja nähes tema haigushooge hakkas viimastel temast kahju ja nad poseerisid talle tasuta, mistõttu tuli aga neil probleeme oma sütenööridega. Varsti aga suundusid nad elama hoopis Nice Cannes'i lähedusse. 29. novembril 1918 sündis Nice'is Jeanne'i ja Modigliani tütar, kes sai nimeks Jeanne, nagu emagi. Amedeo Modigliani tunnistas end lapse isaks, kuigi paberite järgi polnud lapse isa kirjas. Nende abielu ei olnud ametlikult vormistatud
1) töö alustamisel; 2) pärast tualettruumi kasutamist; 3) toidukäitlemisalale sisenemisel ning enne toidu või inventari käitlemist; 4) toore ja kuumtöödeldud toidu vahepeal; 5) pärast tooraine või saastunud materjalide käitlemist; need töötajad peaksid hoiduma valmistoidu käitlemisest; 6) pärast juuste puudutamist või kammimist; 7) pärast söömist, suitsetamist, köhimist või nina nuuskamist; 8) pärast nina, kõrvade või suu puudutamist; 9) pärast toidujääkide või jäätmenõu puudutamist; 10) pärast kemikaalide kasutamist; 11) pärast kättpidi tervitamist; 12) pärast raha käsitsemist; 13) pärast jalanõude puudutamist, põranda või muu määrdunud pinna puudutamist; 14) enne kinnaste kättepanemist ja pärast ära võtmist;
53. Miks tekivad krambid? 54. Kuidas käituda, kui inimene krampleb? 55. Kuidas võib sattuda võõrkeha hingamisteedesse? Toit (nätske liha, kompvek jne), • laste puhul kõikvõimalikud väikesed esemed (nööbid, nupud, korgid jne 56. Kuidas tegutseda , et aidata kannatanul võõrkeha väljutada? Kuidas aidata sellises olukorras iseennast? Hingamisteede mittetäieliku sulguse korral peab kannatanu köhima (ära pärsi köhimist). • Kui köhimine ei õnnestu, painuta kannatanu ülakeha ette-alla, pea vöökohast madalamale ja patsuta abaluude vahele. Väikelapse puhul võta jalgadest ja raputa suunaga allapoole. • Täiskasvanute ja suuremate laste puhul kasuta heimlichi võtet: • Aseta oma käed kannatanu selja tagant ümber tema ülakõhu. • Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega rusikast või randmest. • Aseta oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu.
12. Millised on süsteemselt manustatavate ,,külmetusravimite" eelised ja puudused kombinatsioonpreparaatidena? 13. Milliseid köharavimeid kasutada produktiivse ja ebaproduktiivse köha leevendamiseks? Ebaproduktiivse köha puhul (kuiv köha) kasutada köhapärssijaid, mis suruvad köharefleksi alla. Produktiivse köha puhul (rögane) kasutada ekspektorante ehk rögalahtisteid, mis muudavad röga väljaköhimise lihtsamaks ning sellest tulenevalt võivad vähendada ka köhimist. 14. Kuidas leevendavad beeta2-agonistid bronhospasmi? (Bronhospasm-bronhide seinte silelihaskiudude kramplik kokkutõmbumine.) Lõõgastavad bronhe 15. Millised on erinevate astmaravis kasutatavate ravimite kõrvaltoimed ja kuidas nendest mõningaid on võimalik ennetada või vähendada? Treemor, tahhükardia (kiire südametöö), diabeetikutel hüpeglükeemia, KNS- ärevus,häälekähedus, köha, kurguärritus. Peale manustamist loputada kurku ja suud veega. 16
Harjumused Toidukäitleja halvad harjumused võivad mõjutada toodete ohutust. Toiduohutuse tagamisel on eriti olulised sellised harjumused, mille tagajärjel võib toimuda toote saastumine. Vältida tuleb järgmisi toiminguid: Sõrmede niisutamine süljega kilekottide avamisel või paberilehe võtmisel; Nina nokkimine; Pea või teiste kehaosade kratsimine; Toidu maitsmine selleks mittesobivate vahenditega; köhimine ja aevastamine otse tootele; Käte pesemata jätmine pärast köhimist või nuuskamist; Käte pesemine inventari pesemiseks ettenähtud valamut või vahendeid kasutades; Söömine tootmisruumides. 3. Tapaloomade vedu tapamajja. Hea transpordi- ja tapaeelse pidamise tingimused tagavad, et : · Väheneb verevalumite hulk ja lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lohatükkide kogus, · Paraneb liha kvaliteet · Väheneb tööjõuvajadus loomade ajamisel · On tagatud tööliste ohutus · On tagatud loomade heaolu
Mitte hingata klaasi, kui poleerida klaase. 4. JUVEELID JA PARFÜÜMID Bakterite ja mustuse kandjad Võivad pudeneda toidu sisse Keelatud on kanda kõrvarõngaid, kella,sõrmuseid, kaelakette ja prosse Parfüüm võib rikkuda toitu, eriti rasvast toitu 5. SUITSETAMINE Kannab edasi baktereid kontaktpindadele Põhjustab köhimist Loob ebasoovitava tööatmosfääri ( lõhn); mittesuitsetajate töö on häiritud ja võib põhjustada töö kvaliteedi langust. Suureneb toidu saastumise oht, sest töötaja puudutab sõrmedega huuli suitsetamise ajal. Sigareti ots, mis on saastatud süljega, on bakterite paljunemise kohaks. 6. KAITSERIIETUS puhas pestav ( kannatab temp. vähemalt 85 C) heledavärviline
pihusti, häirivad tavapäraseid patsient, „roosa hapnikupudel tegevusi (trepist hingeldaja“ ülesminek, lühemate 247 vahemaade käimine) Vere hapnikuväärtused normaalsed Pärast köhimist olukord parem Krooniline bronhiit või emfüseem: Teadaolev konkreetne paksemapoolne „sinine eellugu hingeldaja“, suur
annaabi.ee 
