Guild o f the Blac khe ad s His to ry Mentioned in 1399 Origin of the name is not entirely clear St. Mauritius is depicted in the coat of arms of Blackheads Active only in Estonia and Latvia Left Tallinn in the 1940s They were merchants Were also in Tartu and Pärnu Main building was in Tallinn The Ho us e o f Bro the rho o d o f Blac khe ad s Located in the old town Is nearly the only preserved renaissance building in Tallinn When it's not occupied by concerts or other events it's open 10.00 19.00. Thank you for watching Kalev Gustav Lillepruun Sources : Wikipedia.org Tallinn.com Mustpeademaja.ee
,,Nublu" Jaan Rannap 1. Kes on "Nublu" autor? Nublu autor on Jaan Rannap 2. Kes oli Nublu ? Nublu oli koer. Ta oli taksi ja hagija segu 3. Kuhu ilmus ühel päeval nublu? Nublu ilmus tuletõrjemajja 4. Kellest said Nublu suurimad sõbrad? Nublu parimateks sõpradeks sai Mustpea ja Valgemaa 5. Kes tõlkis koera jutu inimkeelde? Koera jutu tõlkis inimkeelde Mustpea 6. Mida tähendas kellahelin tuletõrjemajas? Kellahelin tähendab, et kuskil on tulekahju.See on häirekell. 7. Mida tegi Nublu tulekahju kohas? Nublu aitas voolikuid lahti kerida 8. Kus oli Nublu koht tuletõrjeautos? Nublu koht oli tuletõrjeautos raadiotelefonisti süles juhi kõrval 9. Mida ei tohtinud tuletõrjujad teha? Tuletõrjujad ei tohtinud riideid seljast ära võtta 10. Kes oli süüdi Nublu äraeksimises? Nublu äraeksimises oli süüdi üks suur kass 11
Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgij...
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
Gildid ja vennaskonnad Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu
jäänused: tühi veini pudel, tükk leiba, veidi juustu. Milline ülbus. Murfi teooria: gangster oli peale sulgemist ikka muuseumis ja manipuleeris alarmiga. Ta ootas kuni kõik oli vaikne, samal ajal süües ja juues. Viimaks viis ta väärtusliku kuju akna juurde. Kindlasti ootas keegi väljas autoga. Milline skandaal! Kodus läheb Murf enda arhiivi, seal on tal oluline informatsioon linna kriminaalsete isikut kohta. Ta leiab ühte huvitava kandidaadi: Dagobert, kutsutud ka Mustpea, tuntud oma eriliste tegude ja ka hea isu pärast. Murf helista Dagoberdi mobiilile ja palub talt väikest intervjuud. Dagobert sööb just hommiksööki. Aga ta saab kohe tulla kui see nii tähtis on. Muideks, ta istub poole tunni pärast Murfi büroos, naeratav ja singivõileib peos. ,,Nagu te võibolla olete kuulnud", ütleb Murf, ,, keegi on eile õhtul varastanud Nofretete, teie olete ekspert ja teate ,et see oli peaaegu võimatu. Ja see inimene on ka joonud veini ja söönud võileibu
toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Lisaks vöeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai tast enamasti Suurgildi liige. Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna
· Korraldasid seltsielu · Pakkusid häda korral abi ja toetust. · Aitas kaasa oma liikmete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest · Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild Suurgild · Suurgild kõige tähtsam linna kaugkaupmehi ühendav gild. · Ainult sealt valiti raehärrasi Mustpeade Vennaskond · Vallalised kaupmehed · Vallalised kaupmeheselllid · Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa kaupmehed ja laevnikud. · Kui Mustpea abiellus sai temast enamast Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild · Käsitööliste gild · Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalaste esindajatele. · Püha Olavi Gild- lihtsamate käsitööalade esindajatele. Gildid ja vennaskonnad · Ka mõne pühaku austamiseks või heategevuseks loodud ühendusi nimeti samuti gildideks.
mingit raeametit. tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures
EESTI LOODUSKAITSEALAD 1. Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on p...
Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Suur osa Niguliste muuseumi väljapanekust on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Hasselblatti epitaaf: Johann Hobbingi epitaaf: Dietrich Mölleri epitaaf: Adolf Eberschildti epitaaf: Epitaph mälestuseks Mustpea liikmetele: Friedrich Wartmanni epitaaf: Uexkülli vappepitaaf: Anton Philipp von Saltza vappepitaaf: Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf: 8. Kirjelda “Surmatantsu” ja lisa olulisi andmeid selle kohta. Niguliste muuseumis eksponeeritav Põhja-Euroopa ühe kuulsaima kunstniku Bernt Notke “Surmatants” on rahvusvaheliselt kõige tuntum keskajast pärinev kunstiteos Eestis
Vabatalupojad olid need kes olid end adratalupoegade koorimistest raha eest ostnud.Keskaja lõpus oli Eestis ligikaudu 500 mõisa.15 saj tuli arusaan ettalupoeg kuulub maalapi külge mida ta harib ega ole vaba.Suurim mehaaniline ehitis oli veski.1315 oli Liivimaal näljahäda kuna tekkisviljaikaldus. Linnad ja kaubandus Linna kogukonna liikmed tohtisid ainukestena linna piires teegleda käsitöö ja kaubandusega.Kuigi elas seal ka sakslasi kui suurim ülekaal oli Eestlastel.Kui mustpea abiellus sai temast Surgildi liige.Käsitöögilte nim väikegiltideks.Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus.14saj oli ligikaudu 60 käsitööala.Linnakäsitöölised koondusid ametialaselt tsunftidesse mille raames korraldati väljaõpet.Järk.järgult astus jõusse trunftisundus millele kaasnes väljatõrjumine käsitööaladelt.Skaara määras ära mis tingimustel saab meistriks millised on töötamise reeglid.Keskajal sõitis kaupmees oma
kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida ...
laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgataLinde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgasmetsvint, salu- lehe ja väike lehelind punarind metskiur aed- ja mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised naerukajakas,hõbekajakas, kalakajakas,randtiir,punajalg-tilder Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele
MUSTPEADE MAJA pikk tn 26 Tekkelugu Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisda...
Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikme matuste korraldamisel ja hoolitses orbude ja leskede eest. Liivimaa linnades oli tähtsaim kaupmehi ühendav Suurgild, mille liikmetest valiti enamasti ka raehärra. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, mustpeade hulka võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust. 8. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..........................................
ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. · Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. · Liivimaa linnades oli tähtsaimaks kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärraks said tavaliselt vaid selle gildi liikmed. · Mustpeade Vennaskond koosnes vallalistest kaupmeestest ja kaupmehesellidest. Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Mustpea abielludes sai temast tavaliselt Suurgildi liige. 3. Käsitöö · Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud, sest Liivimaale jõudis kvaliteetseid importkaupu. · Tsunftisundus tähendab, et kõigil tegutsevatel käsitöölistel oli kohustus kuuluda tsunfti
Rituaali saatsid muusika ja ringtants. Esmakordselt on aga Tallinna jõulupuud mainitud juba 1441. aastal, mis teeb temast Euroopa teadaoleva vanima avaliku jõulupuu. Põhimõtteliselt tähtsamad vennaskonna sündmused aastas olid mustpeadel jõulu- ja vastlajoodud. Mustpeade peolaud oli rikkalik. Pakuti pähkleid, kooke, puuvilju, rosinaid, linnu- ja metsloomaliha, maitsestatud veine ning õlut. Kord, kui Peeter I oli mustpeade majas külas, juhtunud ka üks õnnetus. Üks mustpea olevat leidnud veinipeekri seest surnud hiire, aga rüüpas joogi siiski vapralt lõpuni, et mitte pikakasvulist Vene valitsejat häirida. Mustpead tutvustasid tsaarile oma maja ja vennaskonna kombeid. Erilist mulje avaldasid valitsejale hiigelsuured veinipokaalid, üleni hirvenahaga kaetud ja all ehtne hirvesõrg. Midagi seesugust polnud Venemaa valitseja iialgi näinud. Põhimõtteliselt Mustpeade vennaskond ühendas , . Olles auliikmeks vastu võetud, kinkis
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Lisa 4 Joonis 3. Komedoonide ja akne teke (A) Normaalne karvafoliikul (B) Avatud komedoon ehk mustpea (C) Suletud komedoon ehk valgepea (D) Paapul (E) Pustul ehk märgpea Allikas: [10] 43 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv
üle...küll üks oskab laulda ja teine tugev. Kolmas naine ei lausu aga sõnagi...aga kui emad raskete ämbritega kaevult tulevad, siis tõttab appi ainult kolmanda naise poeg. Jaan Rannap Nublu Illustreerinud Edgar Valter Loo peategelaseks on valkjas, pruunide laikudega koerake Nublu, kellel on hagija ümar pea ja lapiline turi ning taksikoera kõverad jalad ja tugev saba. Veel tegutsevad loos tuletõrjujad Mustpea ja Valgemaa ning paljud teised toredad tegelased. Nublu eksib juhuslikult tuletõrjemajja ning temast saab pritsimeeste lemmik ja tubli tuletõrjekoer. Aitab voolikid lahti kerida. Nublul on oma koht tuletõrjeautos- raadiotelefonisti süles juhi kõrval. Ühel päeval jääb Nublu õnnetuskohale kihutavatest autodest maha ja eksib ära. Kui ta on juba üsna väsinud ja näkane, siis leiab ta väike tüdruk Siire, kes pakub alle võileiba ja seob oma hüppenööri talle kaela
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
