Pasknäär Pasknäär on umbes haki suurune lind. Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega
Eluviis. Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades. Metsade lageraie vähendab talle sobivaid pesitsus- ja elukohti ning vähendab arvukust. Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad
Võrseid kasvatab tamm kaks või isegi kolm korda aasta jooksul. Pungad on munajad, paljude soomustega. Tamme vili on üheseemneline tõru. Ta kaalub rohkem kui 50 sendine münt ja on kuuse seemnest 400 korda raskem. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike. Valminud tõru on helepruun, sileda kestaga, ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Tõrusid söövad mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, pasknäär. Pasknäär on tammetõrude peamine levitaja, kes hoolitseb tahtmatult tamme järelkasvu eest. Tammetõrud kõlbavad ka inimesele toiduks, kui neid üks ööpäev külmas vees leotada. Leotatud tõrutuumad kuivatatakse, jahvatatakse ja võib koogiks küpsetada. Põhja-Ameerikas on elanud indiaanlased, kellele tammetõrujahu oli peamine leivajahu.
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
Rändepõhjusteks on kartus külma,toidupuuduse ja sigimistingimuste ees.Orjenteerutakse tähtede,instinkti ja maastiku järgi.Väiksemad linnud lendavad kiiremini kui suuremad. 10.Linnud on püsisoojased kuna neil on hapnikuvarustus hea,neil on hästi arenenud kopsud ning vensoone veri arteriaalsest täielikult eraldatud.Keha katvad suled aitavad ka kehatemperatuuri hoida. 11.Tähtsus Looduses: Tolmendavad taimi (koolibri) Levitavad seemneid (pasknäär) Hävitavad kahjurputukaid (kuldnokk) On toiduks teistele loomadele (väiksed linnud) Piiravad näriliste arvukust (kullid) Inimesele: Liha (kana,hani) Munad(jaanalind,kana) Suled (paabulind) Sõnnik väetiseks (kana) Laulaved (kuldnokk) Levitavad haigusi (tuvi) Söövad marju (pasknäär) Hävitavad kodulinde(kull) Reostavad linna (kajakas) 12
· Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares
Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas. Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või känn...
Tamm (Quercus robur) Rahvapärased nimed: hiiepuu, lesetamm, suvitamm, talitamm, Puude kuningas, Püsivuse, tugevuse sümbol, Tammeleht-looduskaitse sümbol, Esimene kaitse all olev puu, Tõrud sigade lemmikud, Tõrudest saab jahu ja kohvi aseainet, Puidust tehakse mööblit, parketti, õlle- ja veinivaate, Puit mahagoni ja tiikpuu kõrval enimhinnatuim puiduliik, Eriti kallis "must puit" Tammesid kasutati laevaehitusel, Nende all olid kogunemised ja rituaalid, Peamine levitaja pasknäär, 30-35m, Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem krobe ja hallikaspruun, Lehed kuni 12 cm, Õitseb mai lõpul, Eluiga kuni 1000 aastat, Valgusnõudlik, Eesti kõrgeim tamm Sagadi mõisa pargis
..............................29 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone).........................................................................................29 2.4.8.2. Harakas (Pica pica)....................................................................................................31 2.4.8.2. Hakk (Corvus monedula)...........................................................................................32 2.4.8.3. Pasknäär (Garrulus glandarius).................................................................................33 2.4.9. Selts: rähnilised (Piciformes), sugukond: rähnlased (Picidae).........................................34 2.4.9.1. Suur-kirjurähn (Dendrocopos major)........................................................................34 2.4.9.2. Musträhn (Dryocopus martius)..................................................................................35 2.4.9.3
See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud. Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt hakki meenutab, on talle mitmeid tema võõramaisusele viitavaid nimesid pandud: Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Jaapani vares jne. Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 3032 cm, tiiva siruulatus 5258 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline. Pesitsemine ja paljunemine Siniraag pesitseb suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes. Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava. Pesamaterjali
pesakaste Arvukus Erinevatel andmetel on siniraage Eestis 2- 15 paari. Euroopas 53.000-110.000 paari. Iseärasused Jõnksuliste tiivalöökidega kruvib isane end kõrgele puude kohale (kuni 200m kõrgusele), kus viskleb kraaksudes küljelt küljele ning sööstab alla näidates oma kirevat sulestiku. Sellega avaldatakse muljet emaslindudele ja kaitstakse territooriumit sissetungijate eest. Rahvapäraseid nimetusi Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Samaaria vares, Jaapani vares, merevares, mandli vares, kolkvares, sinine vares, sinivares, roheline vares, linnukull, kesavares, vihmaharakas, laanelind. Koht ökosüsteemis Eredavärvilise sulestikuga pakub inimestele ilusat vaatepilti. Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ökosüsteemis ei oma, vähesel määral hävitab kahjurputukaid. Kasutatud kirjandus L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa
aiale igal juhul rohkem kasu kui marjade söömisega kahju. Novembris rändavad hallrästad Lõuna-Euroopasse, et kevadel märtsis taas tagasi pöörduda. Hallrästas ei kuulu looduskaitse alla. Liiginimi eesti keeles Hallrästas Liiginimi ladina keeles Turdus pilaris L. Rahvapäraseid nimesid Täristi-, kadaka-, hobu-, tärin-, pask-, kirjurästas, hobutäristis, tärr, kärt, lärt, kädistaja, rädisti, kätkas, pajuharakas, pasknäär, sitalind, hall kodi. Kehamõõtmed Suur rästas, kehapikkus 25...28,5 cm. Saba suhteliselt pikk. Tiiva pikkus 14...15 cm. Kehamass Ligi 100 g. Levik Pesiteb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Siberis kuni Leenani. Eestis harilik haudelind. Arvukus Harilik, paiguti arvukas - praegu arvatakse Eestis pesitsevat 100...200 tuhat paari. Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid
looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA Veevarustus: Mõnedes Kaljumäestiku paikades napib vett, eriti lõunapoolses kuivas piirkonnas. Mägede eri pooltele on ehitatud veehoidlaid vee kogumiseks, ent head paisukohad on juba ära kasutatud. Arvatavasti tuleb üsna pea tuua vett Columbia jõest ja Kanada lääneosast. Põhja-
metsistunud aedades jm., kus leidub tihedat põõsarinnet. Värvulised Pasknääril on vali ja kriiskav hääl Pasknäär on roosakas-hallikas-pruuni Pasknäär eelistab üldvärvusega lind. Väga elukohana tiheda iseloomuliku tunnusena on tiivanukil alusmetsaga okas-, sega- sini-musta-valge kirju laik ja sellest ja lehtmetsi. Pesitseb
Osadel lindudel esineb osaränne osa samast paigast samast liigist isendeid lendab, osa mitte (kühmnokk-luik) Esineb ka vaid noorlindude rännet. Orienteerumine ja navigeerimine Üheks viisiks on rändetee tunnetamine suurte maamärkide (jõgede, mägede jms) meelde jätmine. Lisaks aitavad maa magnetväljad, tähed ning päike. Toidu varumine nn sahvritesse Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn halbadeks päevadeks. Näiteks pasknäär peidab talveks 6000 kuni 11 000 tammetõru. Varusid korjavad ka närilised, mutid jt. Vähem liikumine Äärmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka vähem liikumine nii kulutab loom vähem energiat. Varjete kasutamine Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane. Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, mägrad jt. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://commons
Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³. Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tõrud moodustavad väärtusliku toiduallika pisiimetajatele ja lindudele, kes talveks tõrusid endale tagavaraks korjavad. Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid. Loomad ja linnud matavad tõrusid vigastamatul kujul maha ja need lähevad sageli kasvama. Seetõttu enne seda, kui inimesed tammesid istutama hakkasid, oli pasknäär põhiline tamme levitaja. Mullastik. Leht-ja segametsas on valdavalt pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mullad on väga toitaineterohked. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värvus. Mullad
vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride
lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda
Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel. Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3. Tõmmu käpp Joonis 4. Soohiilikas 7 3. Kultuurilugu Igaküla kaev
tegemist pahaga, millesse on peitunud hambapähklivaablase vastne. Tamme lehtedesse järavad vahel suuri auke aga tammemähkuri röövikud. 5 Paljuneb põhiliselt tõrudest. Sattunud headesse idanemistingimustesse, võivad tõrud hakata idanema juba selsamal sügisel. Kuid sügisel moodustub vaid ainult juur, mis tungib mulda. Lindudest on tammetõrude peamine levitaja pasknäär, kes tahtmatult hoolitseb tamme järelkasvu eest. Pasknäär on hakisuurune pruunikat tooni lind, kena sinimustvalge tiivaservaga. Ta kogub tammetõrusid endale talvevarudeks. Kui jälgida sügisel mõnda pasknääri lendamas, võib ta noka vahel alatihti tammetõru näha. Lind neelab tamme juures kümmekond tõru järjestikku söögitorusse, võtab viimase noka vahele ja lendab eemale. Kusagil mitmesaja meetri kaugusel poetab ta tõrud metsa alla ja peidab samblasse. Talvel, kui lumi maas, mäletab ta ülitäpselt, kuhu tõrud said peidetud
arusisalik (Lacerta vivipara) sisalik (Lacerta) või sisaliklased (Lacartidae) (Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae) metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae) ronk, kaaren (Corvus corax) vares (Corvus) vareslased (Corvidae) urvalind (Carduelis flammea) ohakalind (Carduelis) vintlased (Fringillidae) pasknäär (Garrulus pasknäär (Garrulus) vareslased (Corvidae) glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae) puukoristaja (Sitta europeae) puukoristaja (Sitta) puukoristajalised (Sittidae) rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula)
Tõru on pika, 3–8 cm pikkuse varre otsas. Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tõrud moodustavad väärtusliku toiduallika pisiimetajatele ja lindudele, kes talveks tõrusid endale tagavaraks korjavad. Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid. Loomad ja linnud matavad tõrusid vigastamatul kujul maha ja need lähevad sageli kasvama. Seetõttu enne seda, kui inimesed tammesid istutama hakkasid, oli pasknäär põhiline tamme levitaja. Kasutamine Foto 10 Tamme puit Maailmas on rajatud tammeistandusi. Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³ Vanimad ja suurimad puud Tamm on pikaealine puu. Ta võib elada mitusada, isegi tuhatkond aastat vanaks. Paljusid vanemaid puid on tagasi
Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu,
LOOMASTIK Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas,
Kaskede seemned sügisel ja pungad talvel on oluliseks toiduks tihastele, laanepüüle, tedrele ning teistele lindudele. Salumetsa tammikus meeldib elada pasknääril. Lind kogub tammetõrusid suurel hulgal talvevaruks. Nii pääsevad rasked tammeseemned levima ja mõnedest neist, mis pasknääril talvel söömata jäävad kasvavad uued tammepuud. Tammetõrud on toiduks ka hiirtele ja metsseale. Tammevõrseid, pungi ja lehti söövad jänesed, metskits ja põder. Pasknäär. (http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/13a5b130.jpg ) 13 Metssiga Metssiga, kelle rahvapärane niki on ka kutu elab tüpiliselt tihedates tihnikutes. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on tüüpilised kõige sööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest
Päevase eluviisiga. Ränne Porr on Eestis hulgulind. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt putukad - metsakahjurid. Pesitsemine Pesa ehitatakse puutüve ja sellest eraldunud koore vahele või tüve harunemiskoha lõhedesse. Pesa ehitab emaslind. Pesamaterjaliks on peened raokesed, niinekiud, laastukesed jne. Kurnas on 4...8 muna, mis on valged, punapruunide täppidega. Porr kuulub looduskaitse alla. 24Pasknäär Garrulus glandarius Pasknäär on umbes haki suurune lind. Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud, pesitsusajal on aga seotud tihedamate metsadega, eriti kuuse-segametsadega. Pesitsusajal elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Pasknäär on Eestis paiga- hulgu- ning rändlind ja läbirändaja
o Kari kuivab o Sured ära o Söögiisu kaob o Kõhnud o Tekib käokuiv o Unustad o Täid ja puugid tulevad o Jääd jõuetuks o Ei lasta jänest lasta o Ei lasta karu lasta o ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN! Kured lähevad - söögikord 2. korrale Jüripäev - Mihklipäev - 3 söögikorda Pasknäär - kõhulahtisus Kivitäks - Karjased löövad jalad vastu kive Saapamees - kasetoht saapa sees kriuksus; näha, õigemini kuulda, rikkurit Tikutaja - karjased löövad end vastu oksatikke Kakerdaja - hakkad kakerdama, ader ei püsi vaos (Järvekaur) Linalind - vilets linaõnn Tegevused 1. Kuuleb - kuulis 1x 2. Nägemine (kured kuulda, haned näha, luiged lugeda) 3. Varjamine 4. Situtamine (õnn on hilisem tõlgendus) Hingede ümberpaiknemine - Maagiline kontaktsus
23) Sõstrad (Ribes) Eesti looduses leidub 3 põhilist sõstraliiki. Must sõstar, Karvane sõstar ja Mage sõstar. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis. 24) Tamm (Quercus robur) 5000 aastat tagasi olid peaaegu pooled Eesti metsad tammikud. (vähenemist põhjustas kliima jahenemine ja inimene). Tamme eluiga võib ulatuda 1500 aastani. Tamme levikule aitab kõige rohkem kaasa Pasknäär, kes peidab tõrusid maa sisse. Tamm loob algul endale korraliku juurestikku ning alles siis hakkab kõrgusesse kasvama. Suurem osa maailma 450-st tammeliigist asub lähistroopikas või troopikas. Tammepuit on väga vastupidav. (puit muutud seda tugevamaks, mida kauem vees liguneb) Kõrgelt on hinnatud tammepuust mööbel. Asendamatud veini ja viski vaatitena. (annab joogile erilise aroomi). Tammeokste koor on hea ravim maohaavade ja kõhulahtisuse korral
Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks. Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn. Metsis sööb talvel männi pungasid, kasvusid ja okkaid. Pasknäär toitub tammetõrudest, kuid samas neid laiali tassides aitab kaasa tamme levimisele. Putuktoiduliste hulka kuuluvad siil, mutt ja karihiired, kes metsanduslikust seisukohast on kasulikud toitudes putukatest, nende vastsetest ja nukkudest. Vahel võib mutt oma käikude rajamisega taimlas puutaimi kergitada ja juuri lõhkuda. Valgejänes (Lepus timidus) elab suurtes metsamassiivides ja rabades, halljänes (Lepus europaeus) eelistab väikseid metsatukkasid ja võsasid ning avatud maastikku
Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud
toitumine võib olla lihtsalt ühiselu kaasprodukt? Niisiis võib püstitada kaks alternatiivset hüpoteesi, mis kumbki võib olla tõsi, kuid võib ka mitte. Ilma hüpoteese kontrollimata pole võimalik tõestada, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Crook püstitas tegelikult vaid hüpoteesi ega kontrollinud seda. On teada, et suuraju hipokampus omab tähtsat rolli ruumimälu seisukohast. Linnud, kes koguvad talveks varusid (pasknäär, mänsak), vajavad head ruumimälu, et peidetu jälle üles leida. Tõepoolest, toiduvarujail linnuliikidel on suhteliselt suurem hipokampus kui ülejäänute. Võiks oletada, et suur hipokampus areneski neil liikidel selleks, et paremini toiduvarusid üles leida. Kuid L.A.Giraldeau (1997) püstitas teise, alternatiivse hüpoteesi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et hea ruumimälu on loomadel otstarbekas veel mitmete muudegi toimingute sooritamiseks
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets-
annaabi.ee 
