Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria eesti linnud - 14 õppematerjali

Bioloogia >> Eesti linnud
63
pptx

Eesti linnud pildimaterjal

Sõtkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Koduk...

Eesti linnud - Kutsekool
20 allalaadimist
29
ppt

Luua linnud

Kaurid Pütid 1.Tuttpütt Veel pütte · Sarvikpütt · Hallpõsk-pütt 2. Kormoran Karklinnulised Hüüp 3. Hallhaigur ~1500 paari Hõbehaigur 4. Valge toonekurg 3000-4000 paari Must toonekurg Hanelised 5. Kühmnokk-luik Laulu- ja väikeluik 6. Hallhani · Rabahani · Suur laukhani 7. Valgepõsk-lagle 8. Ristpart 9. Sinikael 10. Luitsnokk-part 11. Piilpart 12. Tuttvart 13. Aul 14. Hahk 15. Sõtkas 16. Jääkoskel ...

Eesti linnud - Kutsekool
9 allalaadimist
2
rtf

ROHUNEPP - LINNUD

Annabel Heindla 18/01/2015 Rohunepp Rohunepp on neppidest ainuke, kes mängib maapinnal. Maast üles lendab tummalt ning sirgel madalal lennul. Ta elab mõnel kuivemal luhakühmul. Ta paaritub põldudel/niitudel. Teda ohustavad ulatuslikud maaparandustööd ja maaviiside asendumine intensiivse tootmisega. Teda ohustavad ka varajane niitmine, uute ehitiste rajamine, pesitsusaegne häirimine, hilised üleujutused ja kevadine liigne kuivus, põlengud. Rohuneppi ohustavad ka tema looduslikud vaenlased ehk röövlinnud, vareslased, rebane, kährikkoer ja mink. Tema kaitseks on ta pandud looduskaise alla, niite kaitstakse ja kasutatakse kergemat põllumajandusrehnikat ning hilist niitmist. ...

Eesti linnud - Keskkool
2 allalaadimist
13
pptx

Eesti kotkad

KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul ­ lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, rai...

Eesti linnud - Keskkool
3 allalaadimist
7
odp

Vareslased

Vareslased, kõige targemad linnud Liis Unt 12B Inimesed on märganud juba väga ammu vareste ja nende sugulaste nutikust. Vareslased mängivad tähtsat rolli paljude rahvaste pärimuses. Ameerika teadlased on võrdlenud vareseid inimestega, neil on seitse meeleomadust, mille poolest varesed meiega sarnanevad. Katseid vareslaste käitumise kohta on tehtud hulgaliselt ning need linnud on tõepoolest osutnudu arukateks, analüüsi ja õpivõimelisteks olenditeks. Vareslaste mängud võivad olla väga mitmekesised, mille kohta leiab näiteid Youtube ´ist. http://www.youtube.com/watch?v=QqLU-o7N7Kw Intelligentsuse tunnuseks peetakse oskust valmistada ja kasutada tööriistu. Vareslased oskavad mõelda ka tuleviku peale. Varesed suudavad inimestel vahet teha ning meelde jätta. On vähe inimesi, kes vareseid väga armastaks. Kasutatud kirjandus Eesti Loodus 2013 Tänan kuulamast ...

Eesti linnud - Keskkool
3 allalaadimist
3
doc

Infovoldik Musträstast

wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus...

Eesti linnud - Põhikool
4 allalaadimist
16
pptx

Kaljukotkas

Klass 2014 Tutvustus Maakotkas, laanekotkas Haugaslaste sugukond Röövlind Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909 ...

Eesti linnud - Põhikool
5 allalaadimist
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel p...

Eesti linnud - Kutsekool
21 allalaadimist
9
pptx

Nimetu

A klass Mis see on? · Klassikaline lindude katk, mis on viiruhaigus. · See tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt) harvemal juhul ka sigu. · Teatud tüüpi lindude gripiviirus võib nakatada ka teisi imetajaid. · Ohtlik inimestele. · Eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravitamtu haigus, millega kaasneb linuded massiline haigetumine ja suremus. Levik · Levib enamjaolt rändavate veelindudega. · Levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ning vee kaudu. · Samuti levitavad nakatunud koerad, kassid, närilised ja inimesed · Viirust võivad levitadaka saastunud transpordivahendid ning esemed. Elukeskkond · Viirus võib püsida väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid. · Hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C · Viirus on tundlik ka enamlevimnud...

Eesti linnud - Põhikool
2 allalaadimist
10
odp

Tedre esitlus

Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hästi peidus. Kurnas on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. ● Aastal 2008 valiti teder Eesti aasta linnuks. Toitumine, elupaik ja liikumine ● Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. ● Teder elutseb metsades ja soodes. Suurema osa oma elust veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt üles nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt tõustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jälitamise eest ei põgene teder kunagi joostes, vaid tõuseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rõhtsalt. Teder oli postmargi peal ka vahepeal Mida kasutasin ● http:et.wikipedia.orgwikiTeder ● http:bio.edu.eeloomadLinnudTET...

Eesti linnud - Põhikool
3 allalaadimist
22
pptx

Must-toonekurg

...

Eesti linnud - Põhikool
2 allalaadimist
32
doc

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool...

Eesti linnud -
5 allalaadimist
10
odt

Sinikael-part

Ta on hinnatud jahimeeste seas. Elab veekogude läheduses, eelistab taimevõsasid. Inimesed tunnevad ta eksimatult ära, kuna asulates võivad ja jääda ka talvituma. Levik Sinikael-part ehk Anas Platyrhynchos on väga levinud haneline, kes pesitseb paljudes kohtades või täpsemalt Euraasias ja ja Põhja-Ameerikas.1 2 Välimus Isasel sinikael pardil on rohekas ja sinikas pea prunnikas rind nagu emasel, ning hall keha samas emasel on pähkelpruuni tähnidega pea ja keha.3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas valge rõngas. Muus osas on nad kaetud halli sulestikuga, selg ja tiiva kattesuled on mustjaspruunid. Sabapeegel on must, kitsa valge raamistusega ja valge saba on k...

Eesti linnud - Põhikool
3 allalaadimist
4
pdf

Lindude eksam

3) Milliseid meetodeid kasutatakse lindude individuaalseks eristamiseks / märgistamiseks? Milliseid tingimusi ja piiranguid tuleb sobiva meetodi valikul arvestada? Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Selleks kasutatakse näiteks kaela-, jala- ja tiivarõngaid. Eelistatavalt võiks rõngas olla värviline, kuna seda võimalik märgata kaugemate vahemaade tagant kui tavalist alumiinium rõngast. Värviliste rõngaste puhul ei ole vaja linde hiljem loendamiseks uuesti kinni püüda. Rõngastamisel tuleks silmas pidada konkreetse linnuliigi eluviise, näiteks tuleks eelistada kaelarõngaid jalarõngastele, selliste linnuliikide puhul, kes toituvad kõrges rohus (näiteks haned ja luiged). Samuti peab olema linnuliigi märgistamiseks kasutatav rõngas linnule paras, st. liiga suur rõngas on linnule koormav või libiseb jalast lihtsalt ära, liialt väike rõngas hakkab linnu jalga painama ning naha ja rõnga vahele võib hakata kogunema saasta, mis lõp...

Eesti linnud -
24 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun