Eesti kotkad (0)

KOTKAD
MERIKOTKAS 
 Eesti suurim röövlind;
 tiibade  siruulatus  ulatub 200-245 cm ja  kehakaal  kuni 6 kg;
  vana  lind:  üla-  ja   alapool   on  (tume)pruun,  pea  ja   kael   kahkjaspruun 
tumedate  triipudega,  kogu  saba  valge,   nokk   kahkjaskollane  ja  jalad 
kollased ;
 Noorlind: sulestik  on  tumepruun ;
Toitumine:  põhiliseks  toiduks   veelinnud   ( pardid ,  pütid,   kajakad )  ja 
kalad , talvel ka raipeid;
Pesitsemine: 
pesapaigad 
asuvad 
enamasti 
täisküpses 
rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või 
haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel;
Tavaliselt  munevad  1-3 muna, märtsi teisel poolel.
MADUKOTKAS
Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg;
Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla 
väga  varieeruv ), pea ja  rind  tumedamad, ülapool hallikaspruun;
Toitumine: põhi toiduks on roomajad , enamasti rästikud ja arusisalikud;
Saaki jahib avamaastikul – lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, 
raiesmike ja luhtade – kohal lennates või hea vaateväljaga puudel 
varitsedes;
Pesitsemine: suhteliselt väike pesa männi ladvaosas;
Pessa  munetakse  ainult 1 muna mai keskel, haudumine poolteist kuud;
Pesitseb Eestis peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis;
Võib kohata eeskätt suuremate rabade ja käänuliste jõgede ümruses.
KONNAKOTKAD
Suur- ja väike-konnakotkas on välimuselt sarnased;
Tiibade siruulatus 130-180 cm;
Vanalindude sulestik on üleni pruun,  noorlinnud  
seevastu rohkem või vähem kaetud heledate 
tähnidega;
Välimuselt sarnanevad hiireviuga;
Reeglina on suur-konnakotkas  tumedam , pisut suurem ja jässakam 
kui väike-konnkotkas;
Väike- ja suur-konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad 
hübriide;
KONNAKOTKAD
Toitumine: jahivad saaki enamasti väheintensiivsetel rohumaadel, kuid ka märgalade, 
põldudel jt avamaastikel, vähesel määral ka metsas;
Saagialal paikneb reeglina lähedal, 1-2 km kaugusel.
Eelistab pidada varitsusjahti;
 Saagiks  peamiselt uruhiired,  mutid , konnad ja  linnud , mõnikord madusid ning 
suuremaid  putukaid;
Pesitsemine: rändlinnud, saabub eestisse alates märtsi lõpust.  Lahkuvad  septembris;
 Elupaigaks : mosaiikne  maastik , kus  metsad  vahelduvad niitude, karjamaade, 
põldude, jõeorgude ja soodega. Pesadeks kasutavad vahel suuremate röövlindude 
vanu pesi;
Munetakse 1-2 (väga harva 3) muna, haudevältus 37-41 päeva.
  KALJUKOTKAS  
Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul
 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg;
Toitumine: põhitoiduks valgejänes,  teder  ja metsis. 
Vahel ka halljänes, metskits , orav, nugis , kährikkoer,  lindudest  ronk, 
laanepüü, sinikael- part , sookurg . Talvel toitub sageli raipeist;
Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid.  Pesapuuks  
enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval;
Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad 
kooruvad aprilli teisel poolel.
KALAKOTKAS
Eesti kotkastet väikseim;
Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, 
isaslinnul u 1,5 kg;
Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida 
rohkem kui 25 km  kauguselt . Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kotkad 
jõuavad rändelt koju enne jääminekut või pesitsusperioodil on erakordselt viletsad 
ilmad, tuleb neil kas paasutda või toituda  muust  nt. hiirtest või konnadest;
Pesitsemine: saabuvad pesitsusalale kevadel enne esimeste veekogude jääst 
vabanemist. Kohendatakse vana pesa või ehitatakse uus; 
 Muneb  2-3 muna; 
Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate paaride keskmine  poegade  arv)on 
maailma üks kõrgemaid.
KASUTATUD KIRJANDUS
  http://www.kotkas.ee/
TÄNAN  TÄHELEPANU 
EEST!

Document Outline

• Slide 1
• merikotkas 
• Slide 3
• madukotkas
• konnakotkad
• konnakotkad
• Slide 7
•  kaljukotkas 
• Slide 9
• kalakotkas
• Slide 11
• Kasutatud kirjandus
• Slide 13