LÕPUTÖÖ "Operatiivkaartide koostamise metoodika" (0)

Sisekaitseakadeemia  
Päästekolledž 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vladimir Vlassov  
RS 100 
 
OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED 
Lõputöö  
 
 
 
Juhendaja : 
Leonid  Pahhutši, MA 
 
Kaasjuhendaja: 
Tarmo  Anton 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
ANNOTATSIOON  
Kolledž: Päästekolledž 
Kuu ja aasta: Mai 2014 
Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted 
 
Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards 
Tööautor: Vladimir Vlassov 
Olen  nõus  oma  lõputöö  kättesaadavaks 
tegemisega elektroonilises keskkonnas. 
Allkiri: 
Lühikokkuvõte: 
Antud  lõputöö  on  kirjutatud  teemal  „Operatiivkaartide  koostamise  põhimõtted“.  Töö  on 
kirjutatud  eesti  keeles,  eesti-  ja  venekeelse   kokkuvõttega .  Töö  on  kirjutatud  88  lehel, 
millest 40 lehte moodustab põhiosa. Lõputöö koostamisel kasutas autor kokku 18 erinevat 
eesti- ja venekeelset allikat. Töö sisaldab 10 tabelit, 15 joonist ja 13 lisa. 
Töös  kasutatakse  kvalitatiivseid  ja  kvantitatiivseid  uurimismeetodeid.  Andmete 
kogumiseks  kasutati  veebikeskkonnas  ja   paberkandjal   läbi   viidud   ankeetküsitlused 
ekspertide,  meeskonnavanemate,  operatiivkorrapidajate  ja  rühmapealikute  vahel. 
Uurimisstrateegiana on kasutatud juhtumiuuringut. 
Lõputöös  käsitletav  probleem  seisneb  operatiivkaardi  vormi,  juhendi,  säilitamisviisi 
ebamugavuses. Töö eesmärk on pakkuda uue operatiivkaardi koostamise põhimõtted, mille 
abil kaardistatakse  ära olulised andmed objekti  kohta ja määrata võimalikult efektiivne ja 
kõigile üheselt mõistetav operatiivkaardi esitusviis. 
Eesmärgi  saavutamiseks  uuriti  erinevate  riikide  operatiivkaartide  koostamise  metoodikat 
ning  vaadati  läbi   päästetöö   juhi  ülesandeid   ajalises   lõikes.  Hüpoteesi  kontrollimiseks 
kasutati  ankeetküsitlusi.  Läbiviidud  uuringu  tulemusena  leidis  kinnitust   hüpotees   vaid 
osaliselt,  et    operatiivkaarte  ei  kasutata  kuna  on  palju  tähtsusetut  informatsiooni,  mis 
raskendab 
operatiivkaardi 
lugemist. 
Ettepanekute 
näol 
esitas 
autor 
visiooni 
operatiivkaartide  koostamise  protsessidest,  tarkvarast  operatiivkaardi  koostamisel  ning 
tutvumisõppuste ja tutvumiskäikude läbi viimisest. 
Võtmesõnad: 
eeltegevus, 
hädaolukord, 
häirekeskuse 
logistik , 
operatiivkaart, 
operatiivplaan, päästetegevus, päästetöö 
Võõrkeelsed võtmesõnad:  
Säilitamisekoht:  
Kaitsmisele lubatud 
 
Kolledži  direktor : Ain Karafin 
Allkiri: 
Vastab lõputöö nõuetele 
 
Juhendaja: Leonid Pahhutši 
2 
 
SISUKORD 
ANNOTATSIOON .......................................................................................................................... 2 
SISUKORD ..................................................................................................................................... 3 
MÕISTETE JA LÜHENDITE  LOETELU  ..................................................................................... 4 
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 
1.  OPERATIIVKAARDI  JA  PÄÄSTETÖÖ  JUHI  ÜLESANNETE   TEOREETILISED  
LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................. 8 
1.1 Ülevaade päästetöö juhi ülesannetest sündmuskohal ajalises lõikes ..................................... 8 
1.2 Operatiivkaardi olemus ja selle eesmärk ............................................................................. 11 
1.3 Ülevaade operatiivkaardi koostamise metoodikast teistes riikides ...................................... 12 
2.  OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISE ANALÜÜS ....................................................... 16 
2.1 Operatiivkaartide  hetkeolukord  ........................................................................................... 16 
2.2 Operatiivkaardi andmete koosseisumääratlus ...................................................................... 19 
2.3 Operatiivkaardil olevate andmete sobiliku esitusviisi  määratlus  ......................................... 24 
3.  RAKENDUSETTEPANEKUD OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISEKS  ................... 28 
3.1 Operatiivkaartide koostamise protsess ................................................................................. 28 
3.2 Abivahendid operatiivkaardi koostamiseks ......................................................................... 30 
3.3 Tutvumiskäikude ja tutvumisõppuse läbiviimise kord ........................................................ 31 
KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 34 
РЕЗЮМЕ ...................................................................................................................................... 37 
VIIDATUD  ALLIKATE LOETELU ............................................................................................ 38 
TABELITE JA JOONISTE  LOETELU ........................................................................................ 39 
LISADE LOETELU ...................................................................................................................... 40 
 
3 
 
MÕISTETE JA LÜHENDITE LOETELU 
eeltegevus – on päästetegevuste tulemuslikkuse tagamiseks tehtavad ettevalmistavad tegevused, 
mis koosnevad  luure -, otsustus -, käsklemistegevusest ning teerajamisest ja hargnemisest või 
muudest tegevustest (Põld 2013:3) 
hädaolukord - sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või 
põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid 
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende 
kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus ( Hädaolukorra  seadus, 15.06.2009) 
häirekeskuse logistik - häirekeskuse töötaja , kes saadab välja päästetehnikat 
IPK - Ida Päästekeskus 
LõPK- Lõuna Päästekeskus 
LäPK - Lääne Päästekeskus  
MV -  meeskonnavanem   
mall  - fail, kuhu salvestatakse joonise või dokumendi kujutist 
OPK - operatiivkorrapidaja 
operatiivkaart - on hoones operatiivtöö läbiviimiseks kasutatav mõõtkavaline hoone, korruste ja 
lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate operatiivtööks vajalike 
andmetega  ja muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis (Ehitusseaduse ja veeseaduse  
muutmise seaduse eelnõu 27.03.2014) 
operatiivplaan - tulekahju kustutamise  plaan, kus ära kaardistatud voolikute hargnemised ning 
autotehnika paigutus  
PTJ - päästetöö juht, kes juhib päästetöid sündmuskohal 
PA -  Päästeamet  
PPK - Põhja Päästekeskus 
päästetegevus –koosneb kannatanu otsingust ja kannatanu transportimisest sündmuskohal (Põld 
2013:3) 
päästetöö - päästesündmuse toimumine, ohu tõrjumine ja kõrvaldamine ning päästesündmuse 
tagajärgede leevendamine (Päästeseadus, 05.05.2010) 
RP - rühmapealik 
4 
 
SISSEJUHATUS 
Kirjutades oma  lõputööd  meenus autorile Mayer Amcheli tsitaat "Kes omab informatsiooni, see 
omab  tervet  maailma".  Päästetööde  kontektis  see  võib  olla  elu  ja  surma  küsimus,  seega  sellist 
tsitaati  võiks käsitleda nagu: "Kellel on informatsioon, sellel on kontroll olukorra üle". 
Päästeametis kasutatakse mõistet "operatiivinformatsioon". See on  informatsioon, mis on seotud 
päästetööde, hädaolukorra või ohuga. Näiteks see on informatsioon inimeste viibimisest  ohtlikus  
keskkonnas,  ressurside   rakendamise   võimalusest,  ohtude  olemasolust  objektis  jne. 
Operatiivinformatsiooni kogutakse ja edastatakse, et päästetööd teha, juhtida ja korraldada ning 
hiljem  analüüsida  päästetööde  tegemist.  Operatiivinformatsioon  mängib  alati  suurt  rolli 
päästetöös.  Tänu  kaasaegsetele  tehnoloogiatele  saab  operatiivinformatsiooni  kiiresti  leida.  Ilma 
selle  informatsioonita  ei  suuda  Päästeamet  täita  oma  missiooni  ehk  kujundada  turvalist 
keskkonda  ja  abistada  professionaalselt  hädasolijat  õnnetuste  korral. Operatiivinformatsioon 
aitab 
objektiivsemalt 
hinnata 
tekkinud 
olukorda, 
teha 
otsuseid 
ja 
leida 
enam 
efektiivsemaid  meetodeid  eesmärkide saavutamiseks. 
Just  sellepärast  autor   arvab ,  et  olulist  rolli  päästetegevustes  mängib  informatsiooni   hankimise  
lihtsus  ja  kiirus,  mis  on  vajalik  päästetöö  juhile  (edaspidi  PTJ)  ja  tema  meeskonnale.  Kuulates 
erinevaid  päästeteenistujaid,  kes  oma   igapäevases   töös  juhivad  päästesündmusi, jõudis  autor 
järeldusele, et informatsiooni  allikana  on operatiivkaart vajalik päästeametnikule igapäeva töös, 
mille  järgi  PTJ  saab  vaadata  objekti  terriotooriumi  ja  korruste   plaane   jooniste  kujul  ning 
vajalikud  andmed  objekti  kohta  enda  luure  lihtsustamiseks.  Sündmuskohale  jõudes  võtab  PTJ 
vastu  olulised  otsused  ja  määrab  tegevustaktikat.  PTJ  peab  olema  kindel  oma 
lahendamisotsustes. Ta peab omama usaldusväärset ja  tegelikku  informatsiooni, näiteks andmed 
hoonete (edaspidi  objektide)  kohta. Meeskonnavanem  saab  uurida sündmuskoha  operatiivkaarti  
sõidu  ajal,  mis  sisuliselt    lihtsustab  luuret  objektil  ning  vähendab  selle  ajalist  kestvust. 
Operatiivkaart  tõstab  taktikaliste  tegevuste   efektiivsust ,  kuna  juba  sündmuskohale  jõudmisel 
päästetöö juht saab otsustada, kuidas hargneda tulekahju efektiivseks ründamiseks, evakueerida 
kannatanuid,  millised  lisaohud  võivad  esineda  jne.  Ebapiisava  informatsiooni  tõttu  võib 
päästetöö juht  palju aega kulutada luuretegevusele. 
Töö 
aktuaalsuse peamiseks 
põhjenduseks 
on operatiivkaardi 
kasutamata 
potentsiaal 
luuretegevuse  lihtsustamiseks  päästetöö  ajal,  mille  tulemusel  lühendatakse   ajavahemik   luure 
teostamisel ja seeläbi tõstetakse inimeste päästmise kiirust ning efektiivsust. 
5 
 
Antud  lõputöö  probleem seisneb  järgmises: operatiivkaardi  vorm,  juhend,   säilitamisviis   ei  ole 
praktiline  ning  on  ebamugav.  2002.  aastal  oli  Sisekaitseakadeemia  Päästekolledžis  edukalt 
kaitstud  lõputöö  teemal  „Operatiivkaartide  koostamise  metoodika  väljatöötamine  Lääne-
Virumaa  Päästeteenistuse  näitel“.  Lõputöös  toodi  juhiseid,  missugused  andmed  operatiivkaart 
peaks sisaldama ning  määrati säilitamisviisi.  Kaks  aastat  hiljem ehk  01.07.2004 aastal  oli  välja 
antud Päästeameti peadirektori  käskkiri  nr. 45 operatiivkaardi vormi, näidiste, täitmise juhendite 
ja säilitamise korra  kinnitamise  kohta. See käskkiri sisuliselt ei täida hetkel oma eesmärki kuna 
operatiivkaarte ei koostata kohustuslike objektidele.  
Töös on püstitatud hüpotees, et praegune operatiivkaart ei täida oma eesmärke ja ei leia  kasutust  
kuna  operatiivkaardil  on  palju  tähtsusetut  informatsiooni,  mis  raskendab  operatiivkaardi 
lugemist.  
Probleemile võimaliku  lahendust  otsiti Põhja päästekeskuse reageerimisbüroos 2011. aastal. Töö 
peamisteks  lähtekohtadeks  oli  operatiivkaardi  säilitamisviisi  (paberkandja)  võimetust 
operatiivsuse  tagamiseks  ehk  ei  mahu  auto  peale,  raske  üles  otsida  sõidu  ajal,   kulumine  
kasutamisel.  Tulenevalt   eeltoodust ,  käesoleva  lõputöö   uudsus   seisneb  probleemide  käsitluses, 
kus pakkutud operatiivkaardi vorm ning säilitimisviis oleks tulevikus kõikidele lihtsam kasutada. 
Autori  lõputöö  eesmärk on  välja  pakkuda  operatiivkaardi  koostamise  põhimõtted,  mille  abil 
kaardistatakse ära just olulised andmed objekti kohta ja määrata võimalikult efektiivne ja kõigile 
üheselt mõistetav operatiivkaardi esitusviis. 
Eesmärgi saavutamiseks püstitab autor järgmised uurimisülesanded: 
1. 
Käsitleda  operatiivkaardi  olemust  ja  tema  eesmärki  ja  vaadata  läbi  teiste  riikide 
operatiivkaartide koostamise metoodikat; 
2. 
Vaadata üle päästetöö juhi ülesandeid kohale  sõitmise , eeltegevuse ning päästetegevuste 
ajal selgitamaks, kuidas operatiivkaart abistab PTJ-i otsustuse vastuvõtmistel; 
3. 
Määrata, millised andmed peab sisaldama operatiivkaart ning selle sobilik esitusviis. 
 
Lähtudes  püstitatud  eesmärgist  on  lõputöö  rakendusliku  iseloomuga. Uurimismeetodina on 
kasutatud  juhtumianalüüsi.  Lõputöös  püstitatud  ülesannete  lahendamiseks  kasutatakse 
kombineeritud   uurimismeetodit,  rakendades  nii  kvalitatiivsele-  kui  kvantitatiivsele  uuringule 
omaseid   andmekogumismeetodeid. Andmeanalüüsimeetodiks on  valdavalt  kasutatud  statistiline 
meetod kasutades kirjeldavat statistikat. 
6 
 
Uurimistööna viib autor läbi  küsitluse paberkandjal  ja  küsitluse  veebikeskkonnas, kus  osalevad 
PTJ-d 
ehk Päästeameti 
päästekeskuste 
operatiivkorrapidajad, 
meeskonnavanemad, 
rühmapealikud  ning  operatiivkaardi  haldamise  eest  vastavad  teenistujad  -  valmisolekubüroo 
pealikud  ja  peaspetsialistid.  Samuti  autor  saadab   ametliku   päringu  Ida  päästekeskuse 
kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialistile lisaandmete ära kaardistamiseks ohtlikke  ettevõttete  
kohta.  Autor  otsustas  kaasata  ka  välisriikide  eksperte,  kes  kooskõlastavad  operatiivkaarte  oma 
igapäevases  töös  ning  omavad  seetõttu  suurt  kogemust  operatiivkaartide  kontrollimisel.  Nende 
seisukoht on autori arvates suureks abiks uue operatiivkaardi koostamisel. 
Töö koosneb kolmest osast: esimene peatükk on teoreetiline osa, mille käigus antakse ülevaade 
päästetöö  juhi  ülesannetest  sündmuskohal  ajalises  lõikes,  kus  kirjeldatakse  tulekahju  luuret  ja 
kustutustööde  organiseerimist.  Ka  tuginedes  erialasele  kirjandusele  ning  juhenditele  antakse 
ülevaade  operatiivkaardi  mõistest  ja  selle  eesmärgist.  Autor  otsustas  tuua  välja  Venemaa 
Föderatsiooni  ja  Soome  Vabariigi  operatiivkaartide  koostamise  metoodikad   põhjusel ,  et 
Venemaa  Föderatsioon  on  tunnustatud  tuletõrjeteaduses  riik  ja  Soome  Vabariik  on palju 
panustanud  Väike-Maarja  päästekooli  ning  seega  võib  öelda  ka  kogu  Eesti  Vabariigi 
päästesüsteemi arendamisele.  
Teine  peatükk  on  empiiriline  osa,  mille  käigus  analüüsitakse  operatiivkaartide  hetkeolukorda. 
Samuti  analüüsitakse  operatiivkaardi  sisaldava  informatsiooni  ning  selle  kujundamine,  kus 
vajalike  lähteandmete  kogumiseks  viidi  läbi  empiiriline  uuring,  milleks  kasutati  ekspertide  ja 
operatiivkaardi kasutajate intervjueerimist veebikeskkonna teel. Uuringu tulemuste analüüsimise 
käigus saadud järelduste alusel kontrollitakse püstitatud hüpoteesi vastavust. 
Kolmandas  peatükis  sõnastatakse  rakendusettepanekud  operatiivkaardi  koostamiseks,  kus  autor 
pakub välja operatiivkaardi säilitamisviisi, abivahendeid tema koostamiseks ja kuidas võiks välja 
näha operatiivkaartide koostamise protsess. Lisaks sellele teeb autor ettepanekud operatiivkaardi 
õppetundide, tutvumiskäikude ja tutvumisõppuse läbi viimise kohta. 
Autor tänab lõputöö juhendajat Leonid Pahhutšit, kaasjuhendajat Tarmo Antonit ja kõiki lõputöö 
valmimisele  kaasa  aidanud  inimesi.    Autor  loodab,  et  antud  töö  tulemused  leiavad  ka  edaspidi 
rakendust  päästeteenistuses,  tõstes  päästetööde  juhtimise  kvaliteeti  läbi  operatiivkaardi 
kasutamise sündmuskohal. 
7 
 
1.  OPERATIIVKAARDI  JA  PÄÄSTETÖÖ  JUHI  ÜLESANNETE 
TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 
1.1 Ülevaade päästetöö juhi ülesannetest sündmuskohal ajalises lõikes 
Eestis leiab aset igal aastal keskmiselt üle 10 000 tulekahju. Päästesündmusele reageerimiseks on 
ööpäevaringses 
valmisolekus 
päästekomandod. 
Lähim 
sündmuskohale 
reageeriva 
päästekomando  rühmapealik  või  meeskonnavanem  on  päästetöö  juht,  kes  korraldab  ja  juhib 
päästetöid sündmuskohal. (Päästeamet. Tegevusvaldkonnad . Päästetööd. 08.11.2013) 
Erkki  Põllu  lõputöös  "I  juhtimistasandi  standardtegevuste  juhiste  (sop)  väljatöötamine 
päästetöödel  elupäästevõimekuse  tagamiseks  sektsioontüüpi  korrushoonetes"  oli  tehtud  uuring, 
milles autor võttis elupäästevõimekuse ajaliseks kriteeriumiks 10-11 minutit. Läbiviidud uuringu 
tulemusel järeldas autor, et juhul kui päästemeeskond ei jõua sekkuda tulekahju  arengusse  enne 
10ndat minutit, siis inimese päästmise võimalus kahaneb  umbes kaheksa korda (Põld 2013:15). 
Seega  PTJ-l  on  väga  oluline  ajaline  piirang  ja  Erkki  Põllu  lõputöö  uuring  seda  tõestab.  Mida 
rohkem  PTJ  omab  informatsiooni  sündmuskohast  ja  mida  vähem  ta   kulutab   aega   otsustuste  
vastuvõtmistele,  seda  efektiivsemalt  ja  kiiremini  on  võimeline  tema  pääsemeeskond   teostama  
inimeste päästmist ja kustutustöid. 
Autori  arvates  päästetööde  valdkonna   prioriteet   on  inimeste  kiire  päästmine.  Uurides  tegevuste 
ajatelge  elupäästevõimekuse  tagamiseks  (vt  Joonis  1)  on  võimalik  määratleda  kolm  olulist 
etappi ,  mille  eest  vastutab  PTJ:  päästemeeskonna  sündmusele  jõudmise  aeg;  päästemeeskonna 
eeltegevuste aeg; päästetegevuse aeg.  
Joonis 1. Tegevuste  ajatelg elupäästevõimekuse tagamiseks. (Põld 2013:17) 
8 
 
Lõputöö eesmärki arvestades keskendub siinkohal autor päästemeeskonna sündmusele jõudmise 
etapile.  Esimese  kustutustööde  juhi  taktikalisel  mõttel  ja  võitlustoimingutel  on  eriline  iseloom, 
mis  seisneb  erakordses  operatiivsuses  ja  kiiruses,  kontsentreerituses,  nõudlikkuses,  oskuses 
ilmutada  otsustavust,  vaprust  ja  kõrgeid  tahteomadusi.  Enne  luurele  minekut  ehk  kohalesõidu 
ajal  peab  kustutustööde  juht  andma  Häirekeskusele  korraldused  lisajõudude  ja  –vahendite 
väljakutsumise,  oma  meeskonnale  vastuvõtmise  ja  veevõtukohtadele  paigutamise  kohta  ning 
eelhargnemiseks  või  esimeste  jugade   andmiseks   kindlaksmääratud  suundades,  kui  olukord  on 
juba  selgunud . (M. Danilov 1976:132) Objektiivsema olukorra selgitamiseks kasutab PTJ selleks 
Häirekeskuse poolt kogutud informatsiooni ja vajadusel ka operatiivkaarti.  
Sündmuskohale saabumisel tegeleb PTJ eeltegevustega ehk luuretegevustega. Luure eesmärk on 
välja  selgitada  tulekahju  olukord,  et  vastu  võtta  õige  otsus  kuidas  kustutustöid  teostada,  ning 
määrata  jõudude  ja  vahendite  võitlustegevuse  otsustav  suund.  PTJ  jõudmisel  sündmuskohale 
peab sündmuskoha vaatlusega kindlaks tegema: kas inimesi ähvardab oht, kus nad viibivad ning 
millised on nende päästmise teed ja viisid; mis põleb, missugune on tulekahju iseloom ja ulatus 
ning  tule  levimise  teed;  kas  on   plahvatus -,  mürgitus-  või  varisemisohtu;  kas  leidub  kergesti 
süttivaid  aineid  ning  kas  on  pingestatud  elektriseadmeid  ja  -võrke  ja  kas   viimased   on 
pingestatud. (M. Danilov 1976:142)  
Tulekahju  kustutustööde  juhtimine  ning  seega  ka  kustutustööde   organiseerimine   peab  olema 
asjatundlik.  Komandode  väljasõidupiirkond  ja  seal  paiknevate  objektide  operatiiv-taktikalise 
iseloomustuse  eelnev  tundmaõppimine  võimaldab  lühema  aja  jooksul  hinnata  olukorda  ja  ette 
näha selle muutused tulekahju arenemisel. (M. Danilov 1976:141). Kui PTJ ei ole eelnevalt selle 
objektiga  tutvunud,  kasutab  tema  operatiivkaarti,  kus  tuginedes  lisainformatsioonile  saaks 
kiiremini määrata päästetegevusi oma meeskonnale.  
Autori  arvates päästetegevus  peab  algama sellest, et  PTJ  vastavalt olukorrale  määrab  esimisese 
suitsusukeldujate lüli sisenemisteed. Kuna  meeskond  on juba eelnevalt tutvunud sisenemisteega 
kohalesõidu ajal, nemad saavad kiiremini ja julgemalt siseneda hoonesse.  
E.  Põld  oma  lõputöös  märgib  selle  kohta:  "Enamustes  olukordades  on  parim  tee  sisenemiseks 
trepikoda, mis võimaldab päästjate paaril kõige kiiremal ja ohutumal viisil läheneda võimalikele 
kannatanutele,  kuna  ei  pea  kasutama  redeleid  ja  tõstukmehhanisme,  mille  paigaldamine  nõuab 
lisaaega ja –ressurssi". (Põld 2013:21) 
9 
 
Autor  arvab,  et  PTJ  sisenemistee  määramisel  peab  paralleelselt  arvestama  kõikide  ohtudega  ja 
leidma  nii  palju  kui  võimalik  informatsiooni  võimalikest  ohtudest.  Näiteks,  kui  leitakse,  et 
hoones on olemas  plahvatusoht  [plahvatusohu all mõeldakse plahvatusohlike kontsentratsioonide 
võimaliku  moodustumist  kogu  ruumi  ulatuses  või  teatud  osades  (M.Danilov  1976:145)]  või 
varisemisoht  siis  on  vaja  teada  anda  sellest  sündmuskohal  töötavatele  päästemeeskondadele  ja 
Häirekeskusele ning vajadusel määrata  keeluala  ehk ala kuhu  päästjad , kui ka teised inimesed ei 
lähe.  
Lõputöös    oli  eelmainitud,  et  päästetööde  prioriteet  seisneb  inimeste  kiires  päästmises  ning 
operatiivinformatsioon mängib olulist rolli päästetööde ajal. Autori arvates kiirus ja operatiivsus 
sõltub sellest, kuidas PTJ leiab informatsiooni ja kasutab seda oma otsustuste tegemisel. Kui ei 
ole  piisavalt  informatsiooni,  päästetöö  juht  ei  saa  valida  kõige  kiiremat  ja  õigemat 
tegevustaktikat. Selle tõttu tema nõudlikkus, otsustus ja  vaprus võib kõikuda.  
Päästetöö  juht  saab  olla  ka  operatiivkorrapidaja.  Pärast  tema  saabumist  sündmuskohale  võib  ta 
võtta  juhtimise  üle  esimese  tasandi  päästetöö  juhi  käest.  Sellisel  juhul  tema  vastutab  kogu 
päästetöö  eest.  Õnnetusele  reageerimisel   kogub   ta  vajalikku  informatsiooni,  mida  vajab 
sündmuse  lahendamiseks  ja  efektiivse  operatiivteenuse  osutamiseks.  Kuna  operatiivkorrapidaja 
on  ka  päästetöö  juht  otsustas  autor  oma  lõputöö  raames  üle  vaadata  operatiivkorrapidaja 
ülesandeid. 
Operatiivkorrapidaja  tegeleb  päästetöö  juhtimisega  ehk  päästesündmuse  lahendamisega,  ohu 
tõrjumisega või kõrvaldamisega ning võtab osa päästeressursi haldamisel, suunamisel, tegevuste 
koordineerimisel ja koostöö korraldamisel teiste ametkondadega päästesündmuse tulemuslikuks 
lahendamiseks. (Sündmuskoha tasandi päästetöö korraldamise juhend. Kinnitamata).  
Operatiivkorrapidaja  peamine  eesmärk  on   tagada  päästekeskuse  ööpäevaringne  operatiivne 
valmisolek  päästetööde  häireteta   korraldamiseks  ja   juhtimiseks ,  võimalikele  sündmustele  ja 
olukordadele reageerimiseks. Tema ülesanded on vastavalt vajadusele juhtida päästetöid ja sõita 
sündmuskohale 
vastavalt 
väljasõidukorrale. 
(Põhja 
päästekeskuse 
reageerimisbüroo 
operatiivkorrapidaja ametijuhend . Päästeameti peadirektori 10.05.2012 käskkiri nr 195) 
Operatiivkorrapidajad  kui  ka  meeskonnavanemad  (sõltub  Päästekeskusest)  koostavad  olulistele 
objektidele  operatiivkaardi.  Seega  operatiivkaartide  koostamisel  hoiab  korrapidamisgrupp  ning 
MV  ennast  kursis  oma  piirkonnas  olevate  oluliste  objektidega  ja  neil  objektidel  olevate  ainete, 
koguste,  tehnoloogiate,  tuleohutuspaigaldiste,  vesivarustuse  tagamise,  viibivate  inimeste  (nt 
10 
 
hooldekodud ,  lasteaiad,  koolid)  ja  objektide  tegeliku  tuleohutuse  olukorraga.  Kui 
operatiivkorrapidaja ei koosta  operatiivkaarte, kaob selline informatsioon ära. 
Sündmuskoha luure ja planeeringu teostamisel peab saama operatiivkorrapidaja täieliku ülevaate 
kogu sündmusest, ilmastikuoludest, võimalikust sündmuse arengust, ohtudest jms. Lisaks vajab 
sündmuskoha   planeerimine   arvestamist  võimaliku  evakuatsioonivajaduse,  päästeautode  ohutu 
kauguse,  lisaressursside  jm  teguritega  ning  vajalik  on  määrata  ka  keeluala,   ohuala   jm  alad 
vastavalt 
sündmusele 
(Suurkivi 
2011:69) 
Näiteks 
keemiaõnnetuse 
puhul 
peab 
operatiivkorrapidaja  teostama  korralikku  luuret  kasutades  oma  abivahendit  (nt  operatiivkaart, 
operatiivplaan,  Häirekeskus),  objekti  omaniku  teadmisi  ja  ka  päästemeeskondade  tagasisidet 
sündmuskohalt. Tuginedes  informatsioonile   hangitud   luure  ajal  määrab  operatiivkorrapidaja 
otsustavad 
suunad 
ja 
töölõigud. 
Katkematu  
vesivarustuse 
korralduseks 
määrab 
operatiivkorrapidaja tagalajuhi.  
Lisaks tuleb pöörata tähelepanu ka ülesannete jaotamisele, korralduste andmisele, raadiojaamade 
kasutamisele 
ja 
raadioside  
korraldusele, 
sündmuskoha 
visualiseerimisele 
(kaardid), 
infovahetusele (sh teiste ametkondadega). (Suurkivi 2011:70) 
1.2 Operatiivkaardi olemus ja selle eesmärk 
Kuni  esimese  meeskonna  saabumiseni  sündmuskohale  kogub  esimesena  välja  saadetud 
meeskonnavanem 
sõidu 
ajal 
nii 
sündmuskoha 
kui 
sündmuse 
kohta 
vajalikku 
informatsiooni. Kogutud  andmetega  saab  PTJ  tulekahju  olukorda  kujundavad  tegurid  teada 
häirekeskuse  logistikult  komandost  väljasõitmisel  ning  teel  olles  raadio  kaudu.   Mõningaid  
andmeid on võimalik täpsustada operatiivkaardi või operatiivplaani alusel. 
Lugedes   läbi  operatiivkaardi  koostamise  ja  täitmise  juhendi,  leidis  autor  mitu  operatiivkaardile 
püstitatud  eesmärki:  "Vahetu  ja  tähtis  osa   tulekustutus -  ja  päästetööde  planeerimisel;  oluline 
vahend  tegevuse   kiireks   ja  korrapäraseks  alustamiseks;   infoallikas   kohalike   olude   ja 
hoonega(tega)  tutvumiseks."  (Operatiivkaardi  koostamise  ja  täitmise  juhend,  PA  peadirektori 
2004 käskkiri) 
Operatiivkaardi definitsioone võib leida mitu: operatiivkaart on hoone lihtsustatud korruse plaan, 
lõige või muu joonis, kuhu kantakse täiendavalt pääste- ja operatiivtööde läbiviimiseks vajalikku 
informatsiooni.  Näiteks  ruumide  sissepääsude,  evakuatsiooniteede  asukoha,  tuletõrjevesikute 
paiknemise kohta. (Eesti Kaubandus 29.10.2013) 
11 
 
Oma  lõputöös  "Operatiivkaartide  koostamise  metoodika  väljatöötamine  Lääne-Virumaa 
Päästeteenistuse  näitel"  Jaak   Janno   2002.  aastal  märgib,  et:  "Operatiivkaart  annab   kustutus -  ja 
päästetöö  juhile  ülevaate  hoonest,  et  viimane  saaks  vastu  võtta  õigeid  otsuseid.  Operatiivkaart 
peab  olema  võimalikult  kompaktne  ja  informatiivne,  kiiresti  leitav  ja  ilmastikukindel."  (Janno 
2002:18) 
Kui  räägitakse  kompaktsest  ja  informatiivsest  operatiivkaardist,  siis  selle  all  mõeldakse,  et 
operatiivkaardil  peab  olema  ära  kaardistatud  kõige  olulisem  informatsioon,  mida  vajab  PTJ 
otsustuste  vastuvõtmiseks.  Operatiivkaart  ei  peaks  sisaldama  üleliigset  lisainformatsiooni 
sellepärast,  et  PTJ  kulutab  seetõttu  rohkem  aega  informatsiooni  lugemiseks.  Selle  tulemusena 
operatiivkaart  ei  täida  oma  funktsiooni  ehk  ei  lühenda  ajavahemikku  luure  teostamiseks  ja 
päästetööde efektiivsemaks korraldamiseks. 
Operatiivkaart  koosneb  graafilisest  ja  tekstilisest  osadest  ja  peab  sisaldama  järgmist 
informatsiooni:  objekti  täpne  aadress;  objekti  nimetus  ja  ööpäevaringselt  kasutatav  telefon; 
objekti 
kasutusala; 
tulepüsivus - 
ja 
tuleohuklass  
(edaspidi 
tuleohutusklass); 
ehituskonstruktsioonid; 
ohud 
ja 
ohtlikud 
ained; 
hoones 
viibivate 
inimeste 
hulk; 
lisainformatsioon; 
asukohaplaan; 
objekti 
plaan 
pealtvaates 
koos 
vesivarustusega. 
(Operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhend, PA peadirektori 2004 käskkiri) 
Korruseplaanidele  märgitakse  kõik  sisse-  ja  väljapääsud  ning  teised  evakuatsiooniteed 
(statsionaarredelid,   lasteasutuste   evakuatsiooniredelid),  kõik  ruumid  ja  nende  nimetused,   igasse  
ruumi  paigaldavate  inimeste  arv  ja  teenindava  personali  viibimise  kohad.  Operatiivkaardid 
töötatakse  läbi  kõikide  päästekomando  valvevahtkondadega  objekti  tuletõrjetaktikalistel 
õppustel. (M. Danilov 1976:103) 
Autori  arvates  päästekomando  valvevahetused  peavad  olema  kursis  erinevate  objektide 
eripäradega  ja  olema  tutvunud  territooriumiga  oma  väljasõidu  piirkonnas.  Eelnev  territooriumi 
tundma  õppimine  ja  võimaliku  taktika  läbi  töötamine  tõstab  meeskondade  teadmisi  ja 
efektiivsust päästetööde läbi viimiseks . 
1.3 Ülevaade operatiivkaardi koostamise metoodikast teistes riikides 
Autor otsustas vaadata üle operatiivkaardi koostamise metoodika teistes riikides, et võrrelda neid 
Eesti Vabariigi koostamise meetoodikaga. Autori arvates aitab selline võrdlemine pakkuda uusi 
ettepanekuid operatiivkaartide kvaliteedi tõstmiseks. 
12 
 
Venemaa  Föderatsiooni  päästeala  teadmisi  tuletõrjetaktikast  arendati  palju  aastaid,  tuginedes 
oma ja teiste riikide  kogemustele  tulekahjude  kustutamisel .  Praktilised kogemused tulekahjude 
kustutamisel  on  kirjeldatud  paljudes  dokumentides  ja  raamatutes,  mis  on  kirjutatud  koostöös 
kogenud tuletõrje üksuste töötajatega.   1504 .  aastal  loodi Moskvas  esimene tuletõrje üksus  ning 
esimesed  tuleohutuse  juhised/eeskirjad.  (Tuletõrje   depoo .  19.01.2014)  Tänapäeva  Venemaa 
tuletõrjeteenistus  -  see  on  tugev  operatiivteenistus  Venemaa  Hädaolukorra  Ministeeriumis,  mis 
omab kvalifitseerituid töötajaid, kaasaegset tehnikat , arenenud teadus- ja õppebaase.  
Kuna  Venema  Föderatsioonil  on  suured  teadmised  päästetööde  taktikast  ja  tuleohutusest, 
otsustas  autor  näiteks  tuua  Venemaa  operatiivkaardi  koostamise  metoodikast.  Andmete 
kogumiseks  saatis  autor  Venemaa  Föderatsiooni  Hädaolukorra  Ministeeriumisse  ametliku 
päringu  ja  sai  vastuse  (vt  Lisa  1),  kus  autor  määrati  operatiivkaartide  ja  operatiivplaanide 
koostamise metoodika juhendi läbi vaatajaks. 
Venemaal  operatiivkaarte  koostatakse  ja  kasutatakse  eesmärgiga  tagada  objektide  töötajate  ja 
päästemeeskonna  valmisolekuks  hädaolukorras,  et  efektiivselt  korraldada  tegevusi  tulekahju 
kustutamiseks ning inimelude päästmiseks. 
Venemaa  Föderatsiooni  operatiivkaart  (vt  Lisa  2)  koosneb  kahest  osast  ehk   tekstiline   ja 
graafiline  ( asendiplaan  ja korruste plaanid).  Selle koostamine on reguleeritud 26.02.2013 aastal 
käskirjaga  nr.  107/27-10-76/3  "Operatiivkaartide  ja  operatiivplaanide  planeerimise,  koostamise 
ja  säilitamise  kord".  Käskkiri  määrab  ära  dokumendi  olemust,  eesmärki  ning  põhimõtteid 
dokumendi  koostamiseks.  Üldjoontes  operatiivkaarti  saab  iseloomustada  järgnevalt:  Tekstiline 
osa  sisaldab  järgmist  informatsiooni:  üldine  informatsioon  objektist  (aadress,   kasutusviis , 
tulepüsivusklass  jne);  põlemiskoormus;  ohtlike  ainete  olemasolu  ( kogused   ja  nende  asukohad); 
kustutussüsteemid 
ja 
nende 
tüüp; 
lisainformatsioon 
elektrivõrgust, 
kütte- 
ja 
ventilatsioonisüsteemist;  liftid  ja sissepääsud. Asendiplaanis on märgistatud: transpordi skeemid 
(magistraalid); 
lähimad  
hooned; 
võimalikud 
juurdesõiduteed; 
tõstukite 
võimalikud 
paiknemiskohad;  välised  tuletõrje  veevõtukohad  (tüüp,  läbimõõt,  number);  veekogude  ja 
kuivtorude  asukohad;  autode  võimalikud  kogunemispunktid.  Korruste  plaanis  on  ära 
kaardistatud maa-alused ja tehnilised korrused; tehnoloogilised ja konveieriavad; ventilatsiooni, 
liftide  ja  šahtide  asukohad;   statsionaarsed   tuletõrjeredelid;  ohtlike  ainete  asukohad;   elektrikilbi  
asukoht;   sisesed   tuletõrjekraanid;  kustutussüsteemi  juhtimispaneel;  suitsueemaldamine; 
evakuatsiooniteed.  Lisaks  on  toodud  objekti  iseloomustav  pildimaterjal  (üldine  objekti  vaade, 
objekti  ees-  ja  fassaadi  osa)  ja  objekti  töötajate  käitumisjuhend  enne  päästjate  saabumist. 
13 
 
(Operatiivkaartide  planeerimise,  koostamise,  kasutamise  juhend,   Moskva    kodanikukaitse  
valitsuse 29.09.2010 käskkiri nr 2-4-60-8-18) 
Operatiivkaarte  on  kohustus  koostada  järgmistel  objektidel:  elektrijaamad;  kütuse-  ja 
gaasiterminalid; sotsiaalhoolekandeasutused (alates 1000 kohast); lasteaiad ja lastekodud (alates 
200  kohast);  elumajad  kõrgusega  50  kuni  75  meetrit;  ravi-  ja  kultuuriasutused; 
administratiivhooned; mitmekorruselised ja maa-alused parkimishooned; lennujaamad; sadamad; 
lennukid   ja  laevad.  (Operatiivkaartide  planeerimise,  koostamise,  kasutamise  juhend,  Moskva 
kodanikukaitse valitsuse 29.09.2010 käskkiri nr 2-4-60-8-18) 
Operatiivkaardi 
koostamise 
kohustus 
on 
operatiivkorrapidajatel, 
rühmapealikutel 
ja 
meeskonnavanematel.  On  kohustuslik  koostada  mitte  vähem  kui  kolm  operatiivkaarti  aastas. 
Kõik  operatiivkaardid  säilitatakse   elektrooniliselt .  Operatiivkaarti  tutvustatakse  ka  objektide 
töötajatele  ja  esindajatele  ning  neile  korraldatakse  tutvumisõppusi  koos  päästekomandoga. 
Õppusel  viiakse  läbi  hargnemised,  luure  objektil  ja  omavaheline  koostöö.  Selline  väljaõpe 
korraldatakse  üks  kord  aastas  ja  tulemuse  järgi  korrigeeritakse  operatiivkaarte.  Elektroonilises 
andmebaasis  korrigeeritakse  andmeid  üks  kord   kvartalis .  Operatiivkaardi  koostamiseks  ja 
korrigeerimiseks kasutatakse spetsiaalset tarkvara  nagu AutoCAD  ja Microsoft Visio . 
Järgnevalt toob autor välja ülevaadet Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikast. 
Soome  Päästeamet  on  tugev  ja  suure  kogemusega   organisatsioon ,  mis  aitas  oma  teoreetilistele  
teadmistele   tuginedes  arendada  Päästeameti  struktuuri.  Sellel  põhjusel  uuringu  raames  oli 
vaadeldud ka Soome Vabariigi operatiivkaartide koostamise metoodikat. 
Soome  Vabariigis  koostatakse  ja  kasutatakse  operatiivkaarte  eesmärgiga  lihtsustada  sündmuse 
juhtimist  tuginedes  informatsioonile  operatiivkaardil  objekti  kohta,  et  muuta  päästetöid 
efektiivsemaks. 
Soome Vabariigi operatiivkaart (vt Lisa 3) koosneb sihtkoha informatsioonist (sh asukohakaart, 
hüdrandid  jne),  alarmteabest  (saadav  häirekeskusest)  ning  üksuse  staatusest  ja  oleku  teavest. 
Operatiivkaarte  on  kohustus  koostada  objektidele,  millel  on  Häirekeskusega  ühendatud 
automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS). 
Operatiivkaartide kontrollimist ja planeerimist teostavad valveteenistuses olevad päästetöö juhid 
ehk  operatiivkorrapidajad,  rühmapealikud  ja  meeskonnavanemad.  Soome  Vabariigis  ei  ole 
määratud  konkreetne   intervall ,  millal  koostatakse  ja  muudetakse  operatiivkaarte,  ainult  siis  kui 
saadakse uut teavet objekti kohta (renoveerimine või uus objekt). Operatiivkaartide koostamisel 
14 
 
kasutatakse  põhiliselt  tarkvaralisse  paketti  MS  Office  kuuluvaid  programme.  Säilitatakse  neid 
kaarte  elektroonilisel  kujul  arvutis  ning  paberkandjal  operatiivosakonnas.  Regulaarne 
operatiivkaartide  kontroll  toimub  kord  aastas.  Samuti  korraldatakse  tutvumiskäike  ja 
tutvumisõppusi koos objekti töötajatega ning nende kaasatud ekspertidega. Tutvumiskäikude ajal 
korrigeeritakse vajadusel ka operatiivkaarte. 
Vaadates  läbi  Venemaa  Föderatsiooni  ja  Soome  Vabariigi  operatiivkaardi  näidist  ja  selle 
koostamise  metoodikat  autor  toob  välja  järgmised  olulised  nende  operatiivkaartide  plussid: 
operatiivkaardi  koostamiseks  kasutatakse  spetsiaalsed  ette  nähtud  tarkvarad  nagu  AutoCAD  ja 
MS  Visio;  operatiivkaardile  lisaks  pannakse  objekti  pildid;  objekti  piltide  peal  ära  märgistatud 
olulised kohad (nt hüdrandid, sissepääsud, ohud).  
Antud  peatükis  andis  autor  ülevaadet  PTJ  ülesannetest  ajalises  lõikes,  oli  toodud  välja,  et 
operatiivkaart on oluline informatsiooni  allikas, mis  aitab sündmuskohale sõidu ajal vähendada 
luurele kuuluvat aega ning kiirendada seeläbi päästetegevuseks kuuluvat aega. Lisaks andis autor 
ülevaadet  operatiivkaardi  koostamise  alustest  Eesti  päästesüsteemis  ning  võrdlusmomendi 
tekitamiseks oli antud lühiülevaade kahe naaberriikide praktikast antud küsimuses. 
Järgmises  peatükis  hindab  autor  matemaatiliste  simulatsioonide  abil  operatiivkaartide 
hetkeolukorda  Eestis.  Tuginedes  teiste  riikide  operatiivkaartide  võrldemisele  autor  hindab 
millised  andmed  on  operatiivkaardil  kõige  vajalikumad  ,  mis  kujul  on  neid  mugavam  esitada. 
Saadud  tulemused  on  aluseks  töös  püstitatud  hüpoteesi  vastavuse  kontrollimiseks  ja 
rakendusettepanekutele.  
15 
 
2.  OPERATIIVKAARTIDE KOOSTAMISE ANALÜÜS 
2.1 Operatiivkaartide hetkeolukord 
Eesmärgiga  koguda  lähteandmeid  töös  püstitatud  hüpoteesi  tõesuse  kontrollimiseks  uurib  autor 
empiirilises  osas  uuritava  valdkonda  hetkeolukorda.   Muuhulgas   soovib  autor  tuvastada,  kas 
koostatakse  kohustuslikele objektidele operatiivkaarte või  mitte ning  negatiivse tulemuse puhul 
määrata ära peamised takistavad tegurid. 
Andmete  kogumiseks  autor  tegi  koostööd  päästepiirkondade  juhatajatega  Päästeameti  neljas 
päästekeskustes.  Andmete  kogumisel  pöördus  autor  nende  poole  palvega  esitada  ülevaade 
operatiivkaartidest,  mida  on  koostatud  konkreetses  päästekeskuses.  Kehtivate  operatiivkaartide 
hulk maakonniti on esitatud tabelis (vt Tabel 1). 
Tabel 1. Eesti Vabariigis kehtivad operatiivkaardid 
Maakonnad 
Registreeritud operatiivkaardid (tk) 
Harjumaa  
247 
Ida – Virumaa 
79 
Lääne – Virumaa 
107 
Raplamaa  
6 
Pärnumaa 
21  
Saaremaa 
16 
Läänemaa 
45 
Järvamaa 
64 
Hiiumaa 
0 
Jõgevamaa  
108 
Tartumaa 
38 
Valgamaa 
50 
Viljandimaa  
60 
Võrumaa 
4 
16 
 
Põlvamaa 
35 
KOKKU 
880 
(autori koostatud) 
 
 
Nagu   selgub   tabelist,  Päästeametis  on  2013.  aasta  lõpu  seisuga  on  registreeritud  kokku  880 
operatiivkaarti. Siinkohal mõiste "registreeritud" all on mõeldud seda, et dokument on koostatud 
vastavalt kehtestatud korrale, kontrollitud ning registreeritud.  
Ainuüksi selle numbri põhjal ei saa järeldada püstitatud hüpoteesi tõesust ning seega järgnevalt 
uuris  autor,  kehtestatud   käskkirja   täidetavust.  Uuringu  eesmärgiks  on  selgitada  välja,  kas 
operatiivkaarte  koostatakse  kõikide  kohustuslike  objektide  kohta  või  mitte.  Aluseks  oli  võetud 
operatiivkaartide täitmise ja koostamise juhend, milles on esitatud objektide nimekiri, millele on 
vaja  koostada  operatiivkaart.  Objektide  nimekiri  on  suur  ning  autor  keskendus  uuringule  ning 
valis  objektideks  lasteaiad,  põhikoolid  ja  gümnaasiumid,  sadamad  ja  raviasutused,  uurides,  kas 
nendele  on  koostatud  operatiivkaardid  või  mitte.  Registreeritud  operatiivkaartide  arvu  välja 
selgitamiseks  autor  kasutas  järgmiseid  veeblilehti:  Riigi  Infosüsteemi  Amet;  Eesti  Kirikud; 
Ärikataloog;    Eesti  Gaasitanklad;  Eesti  Sadamate  Liit;  Meditsiini   Osakond ;  Travel  Estonia. 
Kohustatud objektid, millele on vaja koostada operatiivkaardid on toodud tabelis (vt Tabel 2). 
Tabel 2. Eesti Vabariigi kohustatud objektide arv  
Objektide kasutusotstarve 
Registreeritud operatiivkaartide arv (tk) 
Lasteaiad 
493 
Põhikoolid ja gümnaasiumid  
521 
Sadamad  
27 
Raviasutused  
65 
KOKKU 
1106 
(autori koostatud) 
 
Analüüsides  antud  tabelis  toodud  andmeid  ning  võrreldes  neid  operatiivkaartide  hetkeolukorra 
kohustuslike  objektide  nimekirjaga  saab  teha  järelduse,  et  operatiivkaarte  ei  koostata  kõikide 
objektide kohta, mis on määratud koostamise ja täitmise juhendis. 
17 
 
Samuti  tänapäeval  operatiivkaarte  koostatakse  erinevate  tarkvaradega:   Photoshop ,  Corel   Draw , 
MS  Office  jne.  Uurides  esimeses  peatükis  Venemaa  Föderatsiooni  operatiivkaardi  koostamise 
metoodikat,  on  hästi  näha,  et  nemad  kasutavad  ühtset  tarkvara.  Autori  visioon  on  selline,  et 
peaks olema üks tarkvara, millega hakatakse  koostama  operatiivkaarte, et tagada kõigile üheselt 
mõistetava operatiivkaardi esitusviisi. Selleks autor oma lõputöö raames uurib välja, missugune 
tarkvara on mugav operatiivkaardi koostamiseks ning selle vajalikud kulud (aasta rent; koolitus). 
Kulude  arvestamine  on  vaja  autori  arvates  selleks,  et  tulevikus  lõputöö   uurimisel   saaks 
objektiivselt hinnata, kas Eesti Vabariik on suuteline neid kulud hüvitama või mitte. 
Tuginedes  lõputöö  teoreetilises  osas  antud  ülevaatele  naaberriikide  praktikast  ning  Päästeameti 
kehtestatud  regulatsioonile,  koostas  autor  kahele  sihtgrupile  küsimustikud.  I  sihtgrupi  osalejad 
on  meeskonnavanemad,  rühmapealikud,  operatiivkorrapidajad  ja  II  sihtgrupi  osalejad  on 
valmisoleku  büroo  juhataja,  pealikud  ja  peaspetsialistid,  kriisireguleerimise  büroo 
juhtivspetsialist,  välisriikide  eksperdid.  Autor  valis  I  sihtgrupi  selle  põhjusel,  et  nemad  on 
päästeametnikud,  kes  sündmuskohal  operatiivkaarte  suurema  tõenäolisusega  kasutavad.  II 
sihtgrupis  on  ametnikud,  kes  kooskõlastavad  operatiivkaarte  ja  kriisireguleerimise  büroo 
juhtivspetsialistid,  kes  oskavad  näidata,  mis  lisaandmeid  peab  ära  kaardistama  ohtlikke 
ettevõttete  kohta.  I  sihtgrupi  küsimistuku  (vt  Lisa  4)  ja  II  sihgrupi  küsimustiku  (vt  Lisa  5)  abil 
soovis  autor  teha  järeldusi,  milline  operatiivkaardi  vorm  ja  kasutamisviis  on  kõige  kaasaegsem 
ehk siis päästevaldkonnale  sobivam . Küsimustiku eesmärk oli selgitada järgmist: kas ja millises 
ulatuses 
leiab 
tänapäeval 
väljasõidu 
ajal 
operatiivkaart 
kasutust 
operatiivkorrapidaja/meeskonnavanema/rühmapealiku  poolt  ning  mis  põhjustega  ei  kasutata 
operatiivkaarte  (hüpoteesi  kinnitamiseks);   missugust   olulist  informatsiooni  peab  sisaldama 
operatiivkaart  ja  kuidas  sellist  informatsiooni  esitada  (graafiliselt,  tekstiliselt,  kombineeritult); 
missugust  operatiivkaardi  säilitamisviisi  on  mugavam  kasutada;  operatiivkaardi  koostamiseks 
sobiv  tarkvara  ja  selle  tarkvara  koolituse  vajadus;  kas  tutvumiskäikude  ja  tutvumisõppuste 
korraldamine  päästekomandode  ja  objektide  töötajate  vahel  tõstavad  päästetööde  efektiivsust; 
millises  ajavahemikus  võiks  koostada  operatiivkaarte  ning  kes  seda  kontrollib  ja  kooskõlastab; 
mis büroodega võiks teha koostööd operatiivkaardi koostamisel. Vastavalt sellele olid koostatud 
küsimused  ja  saadetud  laiali  küsimustiku  vormis.  Autor   palus   iga  päästekeskuse 
piirkonnajuhatajat 
veebikeskkonnas 
saata 
küsimustik  
oma 
piirkonnas 
töötavatele  
päästeametnikele  (  I   sihtgrupp ).  Kahjuks  mitte  kõik  I  sihtgrupist  said  vastata  antud 
küsimustikule,  vaid  18,8%  kõikides  päästeametnikest  (87   vastajaid   sh  RP,  OPK  ja  MV. 
Päästeametis töötab seisuga 01.01.2014 aastast 387 MV sh RP ja 75 OpK, kokku 462), seega ei 
saa täielikult tugineda sellele uurimusele. Et välja selgitada MV, RP ja OpK töötajate hulk autor 
18 
 
pöördus  Päästeameti  personali  ja   asjaajamise   osakonna  poole.  Iga  II  sihtgrupi  osalejale  autor 
saatis  ametiposti  kaudu  internetiküsitluse.  Välisriikide  ekspertidele  autor  saatis  küsimustiku 
vene-  ja  soome  keeles  samuti  veebikeskonnas.  Mis  puudutab  ohlike  ettevõttete  kohta,  autor 
kirjutas  ametliku  päringu  kriisireguleerimise  büroo  juhtivspetsialistile.  Edaspidi  autor  seletab 
küsimistiku tulemused ja  omapoolset analüüsi. 
Kuna  oli  tehtud  järeldus,  et  operatiivkaarte  ei  koostata  kõikide  objektide  kohta  autor  otsustas 
alustada  sellest,  kes  peaks  operatiivkaarte  kontrollima  ja  kooskõlastama.  Uuringu  tulemusel 
selgus, et enamus I sihtgrupist  arvas , et operatiivkaarte peavad kontrollima operatiivkorrapidajad 
(55,32%) ja reageerimisbüroo spetsialistid (31,91%). Mõned vastajad pakkusid , et operatiivkaarti 
peab  kontrollima  ja  kooskõlastama  päästepiirkonna  juhataja.  II  sihtgrupi  enamus  vastajatest 
eelistasid reageerimisbüroo spetsialiste (64,29%) ja operatiivkorrapidajaid (28,57%). Autor teeb 
järelduse,  et  operatiivkorrapidaja  ja  reageerimisbüroo  spetsialist  peaks  oma  ülesannetes 
kontrollima ja kooskõlastama ka operatiivkaarte. 
Lisaks  sellele,  küsitlusega  uuriti  võimaliku  intervalli,  mille  jooksul  koostatakse  operatiivkaart. 
Küsimustikust  selgus,  et  enamus  vastanutest   arvavad ,  et  operatiivkaarti  on  vaja  koostada  üks 
kord kvartalis (I  sihtgrupid  - kord kvartalis vastasid 64,29% ja II sihtgrupp üks kord kvartalis kui 
ka kuus mõlemad vastasid 35,71%.  
Läbiviidud küsitluse tulemuste analüüsides jõudis autor järeldusele, et püstitatud hüpotees  leidis 
kinnitust  vaid  osaliselt  (28%  juhtudel  kinnitasid  ametnikud,  et  kasutavad  operatiivkaarti 
sündmuskohal; 53% vastanutest ei kasuta operatiivkaarti kuna vorm, juhend ja säilitamisviis on 
ebamugav;  11%  vastanutest  ei  kasuta  operatiivkaarti,  kuna  see  sisaldab  palju  tähtsusetut 
informatsiooni, mis raskendab operatiivkaardi lugemist. Ülejäänud avaldasid oma arvamust, et ei 
kasuta neid, kuna ei olnud vajadust või ei olnud operatiivkaarti selle objekti kohta). 
Järgmises  alapeatükis  analüüsib  autor  mõlema  sihtgrupi  esitatud  küsimustikku  ,  millised 
operatiivkaardil  olevad  andmed  aitavad  PTJ  päästetöö  juhtimisel.  Lõputöös  kaardistab  autor 
kõige olulisema info, mida operatiivkaart peab sisaldama ja milliste büroode vahel peaks objekti 
kohta andmete hankimisel koostööd tegema. 
2.2 Operatiivkaardi andmete koosseisumääratlus 
Enne  kui  hakatakse  tegema  järeldusi  operatiivkaardi  andmete  koosseisu  määratluse  kohta, 
selgitab autor, kuidas operatiivkaartide andmed aitavad PTJ otsuste tegemisel ja päästesündmuse 
juhtimisel. 
19 
 
Operatiivkaarti  kasutades  näeb  meeskonnavanem  hoone  sissepääse  ja   veevarustuse   asukohti. 
Vastavalt  olukorrale  saab  ta  anda  enne  sündmuskohale  jõudmist  korraldusi  oma 
päästemeeskonnale:  kust  kaudu  suitsusukeldumise  lüli  alustab  rünnakut  ja  kuidas   autojuht  
hakkab  tagama  veevarustust.  Sellega  lühendab  päästemeeskonna  ettevalmistuse  aeg,  sest  igale 
meeskonnaliikmele  on  juba  püstitatud  korrektselt  ülesanded  ja  sündmuskohta  saabumisel 
asutakse  kiiresti ülesandeid täitma. 
Operatiivkaardil on korruste plaanid, kus võib vaadata evakuatsiooniteid ja hinnata, kust kaudu 
saab kiiremini  päästa inimesi  ja korraldada  evakueerimist.  Evakueerimise korraldamisel  hindab 
PTJ  ohu  suurust  inimestele  või  hoonele  (nt  on  operatiivkaardil  ära  märgistatud  pingestatud 
elektriseadmed ,  elektri  ülekandeliinid,  kaablid  ja  kõrgepingejuhtmed).  Lisaks  eeltoodule 
orienteerub  PTJ  plaani  abil  paremini  objekti  ruumides  ja  otsustab  taktikalisi  tegevusi,  näiteks 
kust  on  vaja  alustada  ruumide  läbikäimist.  Kasutades  asendiplaani,  kus  on  ära  kaardistatud 
naaberehitised ja nende   vahemaad ,  hindab PTJ, kas tule levimise oht  on  suur või  mitte, kas  on 
vajadust  naaberehitist  jahutada.  Operatiivkaart  kajastab  ka  infot  ehituskonstruktsioonide, 
vahelagede  ja  välisseinte  materjalide,  tuletõkkesektsioonide  asukoha  ja  tuleohutusklassi  kohta. 
See  aitab  PTJ-l  hinnata  hoone  kandevõimet  ja  teada,  millised  kohad  võivad  olla 
varisemisohtlikud.  Korruste  plaanides  kaardistatud  ka  automaatsetele  kustutusüssteemide 
(edaspidi AKS) paiknemiskohad objektil. 
Operatiivkaardil  on kirjas,  kui  palju inimesi viibib  objektil  öösel ja päeval.  PTJ saab juba enne 
sündmuskohale  jõudmist  teada,  kas  on  võimalus,  et  inimesed  on  hoone  sees.  Aga  sellist 
informatsiooni on vaja täpsustada juba sündmuskoha saabumisel. Luure käigus PTJ peab saama 
ülevaate  sündmuse iseloomust  tulenevate ohtude olemasolust  ja nende leviksuundadest. Samuti 
peab arvestama sündmuskohaga seotud olustikuga (sh tuleohutuspaigaldised), et valida parimad 
ja  efektiivseimad  lahendused  päästetöö  tegemiseks. Nagu  oli  eelmainitud,  et  operatiivkaardil 
korruste 
plaanides 
on 
ära 
kaardistatud 
automaatsete 
kustutussüsteemide 
ruumides 
paiknemiskohad  saab  kindlaks  teha,  et  korruste  plaanid  aitavad  juhtimisorgani  olustiku 
arvestamise ajal. 
Operatiivkaardi graafilises osas on joonistatud uste,  akende , trepikodade paiknemiskohad.  Selle 
võrra väheneb aeg luure teostamisele ja PTJ leiab kiiresti koha, kust päästjad saavad sisse ja kust 
kaudu hakkavad teostama ventileerimist  (operatiivkaardil on märgistatud  katuseluugid ja nende 
juhtimispult).  Tulekahju  likvideerimisel  peab  olema  tagatud  katkematu  vee  andmine.  PTJ 
otsustab,  kuidas  voolikuliin  peab  veevõtukohast  tulekahju  paigani  hargnema.  Operatiivkaardi 
asendiplaanis on märgitud veevõtukohad: hüdrandid, tiigid, järved . 
20 
 
Andmete ja ülevaate põhjal, mis sai päästetöö juht luuretegevuse jooksul, määrab ta päästetööde 
teostamise  suuna.  PTJ   arvestab   plahvatusohu  ja  muude  ohtudega,  ohus  olevate  inimeste   kiire 
päästmise  vajadusega  ning  oma  ressurssidega. Operatiivkaardilt  saab  kustutustööde  juht  teada, 
missugused  ohud  on  objektil,  ohtlike  ainete  kogused  ja  paiknemiskohad.  Selleks  on 
operatiivkaardil  ära  märgistatud  mahutite ja  reservuaaride  asukohad.  PTJ  võib  juba  enne  luuret 
teada,  kus  on  suured  ohud  ja  milline  risk  on  territooriumil,  kuna  operatiivkaardil  lisatud  aine 
kogused mahutites.  
N. Mölderi lõputöös "Koostöö korraldus kriisireguleerimise büroo ja päästetöödeteenistuse vahel 
keemiapäästetöödel"  uuriti,  mille  poolest  erineb  ohtlike  ainetega  toimunud  õnnetus  teistest  (vt 
Tabel 3). 
Tabel 3. Luure ülesannete teostamisraskuse võrdlus erinevatel päästetöödel (Mölder 2009:24) 
 
 
Päästetöö liik 
Nr 
Luure ülesanne 
Tulekahju 
Keemiaõnnetus 
1 
Sündmuse iseloomust tulenevate  Ohuala piirid reeglina 
Ilma erivahendeid 
ohtude olemasolu ning nende 
on silmaga nähtavad 
kasutamata ei ole 
leviku ja kahjulikkus elule, 
või tajutavad ilma 
võimalik tuvastada 
varale ja keskkonnale 
erivahendeid 
konkreetset ohtu, selle 
kustutamata 
ulatust ning 
(suitsutsoon, kuumus)  prognoosida selle 
levikust 
2 
Vara evakueerimise või ohtude 
Määratakse 
Vajatakse eriteavet 
eest kaitsmise vajadus ja 
visuaalselt , kohapeal 
ainete ohtlikkuse 
võimalused 
ohuala piiridega ja 
kohta ning sündmuse 
nende levikuga 
ulatuse  
moduleerimine 
3 
Keskkonna kaitsmise ning 
Sama 
Vajatakse eriteavet 
elutegevuse tagamise vajadus ja 
ainete ohtlikkuse 
võimalused 
kohta ning sündmuse 
ulatuse 
moduleerimine, 
elanikkonna kaitsmine 
reeglina on palju 
komplitseeritum: 
21 
 
teavitamine  ohust, 
erijuhiseid 
käitumiseks, 
kaitsevarustuse 
kasutamisvajadus 
4 
Päästeteenistuse lisajõudude 
Päästeteenistus 
Lisaks vajatakse 
ning kaasatavate 
(operatiivteenistus), 
keemiaalase 
teenistuste/asutuste abijõudude 
kiirabi , politsei, 
eriettevalmistusega 
vajadus 
objekti esindaja 
spetsialiste 
Läbi  viidud  N.Möldri  uuring  tõestab,  et  keemiaõnnetus  vajab  rohkem  lisainformatsiooni  ja 
teadmisi.  Tuginedes  sellele,  autor  tegi  järelduse,  et  ohtlikele  ettevõtetele  (sh  keemiaettevõted) 
koostatud  operatiivkaart  peab  kajastama  mõned   spetsiifilised   andmeid  võrreldes  teiste 
objektidega (nt hooldekodud, lasteaiad).  Ohtlike ettevõtete andmete kaardistamiseks saatis autor 
ametliku  päringu  IPK  kriisireguleerimise  büroosse,  kemikaali  ohutuse  spetsialistile.  Autor  sai 
päringule  vastuse(vt  Lisa  6),  mille  põhjal  võib  teha  järeldused,  missugust  informatsiooni 
operatiivkaart  peab  kajastama:  kategooria  (kas  A  või  B);  kontaktisikute  andmed  (keemialabor, 
valveteenistus); ainete kogused, nende ohtlikkus (nt inimese tervisele) ja käitumisjuhised; ohuala 
ja  sellesse  jäävate  inimeste  arv  (sealhulgas  töötajad  ja  elanikud);  leevendusmeetmed; 
evakuatsiooni  teed  (kogunemispunkt)  ja  evakuatsioonikoht  (nt  aadress,  kus  inimesed  saavad 
paikneda).  Ettevõtette  territooriumi  kaardil  (asendiplaan)  peaks  olema  toodud  välja    ohukohad 
(nt  leke,  mürgistus,  plahvatus)  ja  lähimad  veevõtukohad  ning  ettevõtete  enda  ressurrss  (nt  liiv, 
keemiaaine,  millega   kustutada ,   vaht   ja  lisaks  paigaldatud  kustutussüsteemid).  Juhtivinspektori 
sõnul on oluline, et oleks kirjeldatud doominoefekti (doominoefekt on sündmuse jada, mis tekib 
üksteise  järel,  näiteks  plahvatab   mahuti   ja  see  järel  kõrval  mahuti)  võimalus,  kuna  on  palju 
ohtilkke ettevõtteid, kus on erinevad kemikaalid ja asuvad üksteise  lähedal. 
Mis puudutab mitte ohtlike objekte , nende andmete  määramiseks  autor kasutas I ja II sihtgrupi 
arvamused.  Enne  veebikeskkonnas  küsitluse  läbiviimist  autor  tegi  "pilooti"  PPK 
meeskonnavanematele  ja  rühmapealikutele  I  juhtimistasandi  õppepäevadel,  mis  toimusid 
10.12.13 - 13.12.13. Küsitlus oli paberkandjal ja selle kohta oli tehtud  raport  (vt Lisa 7). Pärast 
seda  autor  pani  lisaküsimusi  ja  andis  edasi  kõikidele  piirkondadele  täitmiseks.  Andmete 
kindlaksmääramiseks  autor  otsustas  võtta  sellist  informatsiooni,  mis  valisid  rohkem  kui  50% 
vastajatest  I  kui  ka  II  sihtgrupist.  Allpool  tabelis  (vt  Tabel  4)  on  toodud    andmed,  mis 
analüüsides peavad operatiivkaardil olema.  
22 
 
Tabel 4. Operatiivkaartide andmete määratlus  
Andmed operatiivkaardil 
I 
sihtgrupist  II  sihtgrupp 
vastanutest 
vastanutest 
Objekti kontaktisikute  telefonid  
78% 
79% 
Korruste arv 
80% 
100% 
Hoone mõõtmed 
59% 
93% 
Tuletõkkesektsioonid  
81% 
86% 
Lisaohud ja ohtlikud ained 
93% 
86% 
Hoones viibivate inimeste hulk 
72% 
86% 
Tuletõrjeekraanide 
hulk 
korrusel 
(päästjatele),  69% 
86% 
pumbajaama asukoht ja lülitamise kord 
Turvakeskus   
72% 
71% 
Automaatsed  tulekustutussüsteemid 
70% 
79% 
Tulekahjusignalisatsioon 
60% 
71% 
Suitsueemaldamine 
79% 
86% 
Ventilatsioon  
68% 
79% 
Trellitatud aknad, suletud läbipääsud   
57% 
64% 
Päästetehnika kogunemispunkt 
57% 
57% 
Lähimad veevõtukohad ja nende kaugus 
86% 
93% 
Sissepääsud 
82% 
86% 
Trepikojad 
61% 
57% 
Ohtlike  ainete  torustike  ja  seadmete  sulgemis-  ja  82% 
64% 
seiskamiskohad   
Elektri peakilp, varutoide   
83% 
71% 
Pääs  läbi  võimalike  luukide  pööningule,  katusele,  63% 
57% 
keldrisse 
Kuivtorusisend 
61% 
71% 
Statsionaarsed tuletõrjeredelid, trepid 
52% 
57% 
Tuletõrje liftid 
68% 
64% 
(autori koostatud) 
Nagu  selgub  tabelist,  mitte  kõik  andmed,  mis  on  määratud  käskkirjas  "Operatiivkaardi 
koostamise  ja  täitmise  juhend",  on  vajalikud  päästesündmuse  lahendamiseks.  Eeltoodud 
andmetele  lisaks  pakkus  autor  lisada  operatiivkaardile  tulekustutusvee  tagamise  lahendust  ja 
pildid  objekti  kohta.  Tulemuseks  sai  autor,  et  tulekustutusvee  tagamise  lahenduse  lisamist 
23 
 
andmetele  on  rohkem  vaja  operatiivkaartide  kasutajate  ja  vähem  spetsialistide  arvates  (I 
sihtgrupp  63,83%  ja  II  sihtgrupp  35,71%).  Kuna  paljud  spetsialistidest  ei  osanud  vastata 
küsimusele võib teha järelduse, et operatiivkaartide kasutajad teavad täpsemalt, mis on nendele 
päästesündmuse  lahendamiseks  vajalik.  Küsimuse,  kas  lisada  operatiivkaardile  pildid  objektist, 
vastus oli, et „ei ole vaja“ (I sihtgrupp 40,43% ja  II sihtgrupp 35,71%). Vähem vastastati eitavalt 
objekti  eesvaate  pildi  kohta  (31,91%  I  ja  II  sihtgrupp  14,29%  ),  seega  teha  saab  järelduse,  et 
objekti  eesvaade  on  küllaltki  vajalik.  Mõned  vastajatest  pakkusid  oma   variante   nagu  objekti 
pealtvaade või aerofoto. 
Andmete  hankimisel  peab  operatiivkaartide   koostaja   ehk  meeskonnavanem  tegema  koostööd 
teiste Päästeameti büroodega. Autor küsis lisaküsimuse, milles toodi välja bürood, kellega peaks 
toimuma koostöö operatiivkaardi koostamisel.  Enamus  I sihtgrupi vastanutest arvab, et koostöö 
peaks  olema  tuleohutuskontrolli  bürooga  (76,6%)  ja  II  sihtrupist  arvavad,  et  koostöö  peaks 
olema reageerimisbürooga (85,71%). Autor teeb järelduse, et iga büroo oma abi operatiivkaardi 
koostamisel saab pakkuda. 
Objektile  
koostatud 
operatiivkaarti 
saab 
korrigeerida  
asutuse 
tutvumiskäigu 
ajal. 
Meeskonnavanema/rühmapealiku  üheks  ülesandeks  operatiivkaardi  koostamisel  on  "suunata 
meeskonna  tutvumiskäigule  vastavalt  komandopealiku  poolt  koostatud  piirkonna  õppekavale 
ning  koguda  andmed  operatiivkaardi  täitmise  blanketile  või  kontrollida  juba  olemasolevaid 
andmeid  ning  objekti  tegeliku  olukorra  vastavust".(Operatiivkaardi  koostamise  juhend.  IEPK 
direktori 2007 käskkiri). Nagu küsimustiku tulemus näitab, tõstavad objektide tutvumiskäigud ja 
õppetundide korraldamine operatiivkaartide kohta päästetöödel luure ja päästetööde efektiivsust 
(I  -  75,4%  ja  II  -  85,7%).  Samuti  mõjutab  päästetööde  efektiivsust    koostööõppus  objekti 
töötajate  ja  päästekomando  vahel  (I  -  74,4%  ja  II-  78,5%).  Järelikult  on  vajalikud 
tutvumiskäigud, õppetunnid ja koostööõppused korraldada kohapeal. 
Järgmises  alapeatükis  määrab  autor  operatiivkaartide  andmete  esitusviisi,  tarkvara 
operatiivkaardi koostamiseks ning selgitab, kuidas on mugavam kasutada operatiivkaarte. 
2.3 Operatiivkaardil olevate andmete sobiliku esitusviisi määratlus 
Informatsiooni  võib  anda   erineval   viisil.  Operatiivkaardil  esitatakse  informatsiooni  graafilisel, 
tekstilisel  ja  kombineeritud  kujul.  Graafilisel  kujul  esitatakse  andmeid  kujutistega,    graafikuga, 
24 
 
joonistega,  piltidega.  Tekstilisel  kujul  kasutatakse  tingmärke  ja  sõnu.  Kombineeritud  kujul 
kasutatakse teksti koos graafilise kujuga. 
Küsimustiku  põhjal  toob  autor  välja,  mis  kujul  teises  alapeatükis  kirjeldatud  andmed  peaks 
operatiivkaardil esitama (vt Tabel 5). Autor valis sellise kuju, millele oli kõige suurem protsent 
vastanutest. 
 
Tabel 5. Operatiivkaartide andmete esitusviisi määramine (autori tabel) 
Andmed operatiivkaardil 
Esitusviis 
Objekti kontaktisikute andmed 
tekstiline 
Korruste arv 
tekstiline 
Hoone mõõtmed 
kombineeritud 
Tuletõkkesektsioonid  
kombineeritud 
Lisaohud ja ohtlikud ained 
kombineeritud 
Hoones viibivate inimeste arv 
tekstiline 
Tuletõrjeekraanide hulk korrusel, pumbajaama asukoht ja lülitamise kord 
kombineeritud 
Turvakeskus  
graafiline 
Automaatsed kustutussüsteemid 
kombineeritud 
Tulekahjusignalisatsioon 
kombineeritud 
Suitsueemaldamine 
kombineeritud 
Ventilatsioon 
kombineeritud 
Trellitatud aknad, suletud läbipääsud   
kombineeritud 
Päästetehnika kogunemispunkt 
graafiline 
Lähimad veevõtukohad ja nende kaugused 
kombineeritud 
Sissepääsud 
graafiline 
Trepikojad 
graafiline 
Ohtlike ainete torustike ja seadmete sulgemis- ja seiskamiskohad   
kombineeritud 
Elektri peakilp, varutoide   
graafiline 
Pääs läbi võimalike luukide pööningule, katusele, keldrisse 
kombineeritud 
Kuivtorusisend 
graafiline 
Statsionaarsed tuletõrjeredelid, trepid 
graafiline 
Tuletõrje liftid 
graafiline 
(autori koostatud) 
25 
 
Uurides  koostatud  tabelit  võib  näha,  et  paljud  vastanutest  soovivad  andmeid  vaadata 
asendiplaanil  ja  korruste   plaanil   olevaid  tingmärkide  abil.  Võiks  eeldada,  et  inimene  rohkem 
jätab meelde ja paremini visuaalselt kujutab ette objekti, kui tema ees on pilt, mitte tekst. Autor 
tuleb  järeldusele,  et  operatiivkaardil  peaks  olema  vähe  teksti  ning  rohkem  tugineda  graafilisele 
vaatele. 
Nagu oli operatiivkaardi hetkeolukorras eelmainitud, operatiivkaardile andmete lisamiseks teksti, 
kombineeritud  või  graafilisel  kujul  on  vaja  spetsiaalset  tarkvara.  Küsimustiku  uurides  enamus 
vastanutest  ei  osanud  öelda,  mis  tarkvaraga  on  vaja  koostada  operatiivkaarti,  aga  on  näha,  et 
rohkem  eeldavad  programmi  MS  Office.  Seda  võiks  seletada  nii,  et  paljud  on  tuttavad  selle 
programmiga  ja  kasutavad  oma  igapäevases  töös  rohkem,  võrreldes  teiste  tarkvaradega.  Oma 
kommentaarides  kirjutasid  vastajad,  et  peab  olema  võimalikult  lihtsalt  õpitav  ja  kasutatav 
tarkvara  operatiivkaartide  koostamiseks.  Samuti  peab  olema  lihtne  tingmärke  kaardile  tõsta  ja 
mida saab töödelda erinevates formaatides (nt .dwg, .jpg, .pdf).  Autori arvates peab olema läbi 
viidud  tarkvara  õpetamiseks  selleks  ette  nähtud  koolitus.  Selleks  uurib  autor  oma  küsitluse 
raames seda, kas on vaja tarkvara õpetamiseks koolitust. Tulemus on selline, et mõned sihtgrupid 
arvavad, et koolitus on vajalik (I 89,36% ja II sihtgrupp 64,29%). Kokkuvõtteks saaks öelda, et 
operatiivkaardi koostamisel peaks olema spetsiaalne ühtne tarkvara, mis on lihtne ning on läbitud 
selleks ette nähtud tarkvara kasutamise õpetamise koolitus. 
Samuti  uuritakse  välja,  missugune  operatiivkaartide  kasutamisviis  on  mugavam,  kas 
paberkandjal või elektrooniliselt. Mõned sihtgrupid on pigem elektroonilise kasutamise poolt (I - 
61,17% ja II - 71,43%). Aga ei ole suurt vahet paberkandja suhtes (I  - 38,82% ja II - 64,29%). 
Autori  arvates  paljud  päästetöötajatest  ei  kujuta  ette  kuidas  hakkab  välja  nägema  elektroonilie 
operatiivkaardi  kasutamine,  seega  valitakse  vana  meetod  ehk  paberkandja.  Päästeamet  suudab 
kõike  esitada  digitaalsel  kujul  (nt  PÄVIS  süsteem,  elektrooniline  teenistusraamat),  seega  arvab 
autor, et tulevikus on tarbekas kasutada operatiivkaarte digitaalsel kujul. 
Antud peatükis autor uuris operatiivkaartide hetkeolukorda ja tegi järelduse, et operatiivkaarte ei 
koostata kõikidele  objektidele. Samuti  autor kirjeldas, kuidas oli läbi viidud küsimustikud  ning 
selgitas  välja,  et  operatiivkaardi  elektrooniline  säilitamiskoht  on  mugav  kasutamiseks. 
Uurimiskäigus  autor  tuli  järeldusele,  et  operatiivkaart  ei  pea  sisaldama  järgmisi  andmeid: 
tuleohutusklass;  vahelagade-,  välisseinte-,  katuse-,  kandvate  konstruktsioonide  materjal; 
evakueerivate  kogunemiskoht;  teised  vahetus  läheduses  olevad  hooned;  massiliste  inimeste 
viibimise  koht;  kangialuste  ja  sissepääsude  kõrgused  ja   laiused ;  soovitatavad  redelautode  ja 
päästetõstukite paigutuskohad. Samuti autor kinnitas operatiivkaardil olevate andmete esitusviisi 
26 
 
ja  andmeid,  mis  puudutavad  ohtlike  ettevõtteid.  Lisaks,  küsimustiku  abil  autor  uuris  oma 
püstitatud  hüpoteesi  tõesust.  Mis  puudutab  tarkvara,  tutvumiskäiku  ja  tutvumisõppust,  autor 
siinjuures  leidis  kinnitust,  et:  tutvumiskäigud  ja  tutvumisõppused  tõstavad  päästetööde 
efektiivsust ning neid on vajalik korraldada; on vaja kasutada ühtset tarkvara ning läbida selleks 
ette  nähtud  koolitust.  Empiirilise  osa  analüüsides  selgus,  et  üht  operatiivkaarti  võiks  koostada 
üks  kord  kvartalis  ja  seda  kontrollima  ning  kooskõlastama  peaks  (vanem)operatiivkorrapidaja 
koos  reageerimisbüroo  spetsialistiga.  Lisaks  sellele  uuring  näitas,  et  iga  autori  poolt   pakutud  
büroodega võiks teha koostööd operatiivkaardi koostamisel.  Järgnevas peatükis autor tulemuste 
põhjal  teeb  vastavaid  rakendusettepanekuid:  milliste  büroodega  toimub  koostöö  operatiivkaardi 
koostamisel;  missugune  on  ajavahemik  operatiivkaardi  koostamiseks;  kes  kontrollib  ja 
kooskõlastab;  operatiivkaardi  säilitamiskoht  ja  seal  sisalduvad  andmed;  tarkvara  ja  selle 
kasutamisega kaasnevad kulud; tutvumiskäiku ja tutvumisõppuse läbiviimine .   
27 
 
3.  RAKENDUSETTEPANEKUD 
OPERATIIVKAARTIDE 
KOOSTAMISEKS 
3.1 Operatiivkaartide koostamise protsess 
Käesoleva  lõputöö  esimeses  peatükis  vaadati  läbi  operatiivkaartide  eesmärgid,  välisriikides 
operatiivkaartide  koostamise  metoodikad  ning  päästetöö  juhi  ülesanded.  Tuginedes  teises 
peatükis  läbi  viidud  matemaatiliste  simulatsioonide  tulemustele,  leidis  kinnitust  asjaolu,  mis 
näeb ette operatiivkaartide andmete koosseisu, tema esitus- ja säilitamisviisi  muutmist . 
Tulenevalt  eeltoodust,  on  autor  seisukohal,  et  operatiivkaart  leiab  kasutust  kõige  rohkem 
elektroonilises   formaadis . Operatiivkaart,  autori  arvamusel,  peaks  hoidma  tarkvaras  nagu  m-
GIS-112  PDF  või  html  formaadis,  mis  tulevikus  paigaldatakse  pääste-  ning  juhtimisautodesse. 
m-GIS-112 on mobiilne kaardirakendus, kuhu kuvatakse sündmuste ja ressursside asukoht ning 
kiirem juurdesõidutee sündmuskohale. Päästemeeskonnal tekib võimalus vaadata lisadokumente. 
Need   dokumendid   võivad  olla  operatiivkaart,  hoonete  plaanid,  vesivarustuse  kaardid  ja  ohtlike 
ainete olemasolu andmed objektidel. 
Tutvudes  m-GIS-112  analüüsidokumentidega  ning  rääkides  selle  töörühma  esindajaga,  tutvus 
autor  perspektiivse   rakenduse   funktsionaalsusega.  Operatiivkaartide  kasutus  antud  rakenduses  
analüüsidokumentides on kirjeldatud väga üldiselt seega järgnevalt toob autor välja omapoolset 
nägemust  antud  protsessist.  Kui  PTJ  sõidab  sündmuskohale,  vajutab  ta  vajadusel  m-GIS-112 
menüüs  lingile  "Lisamaterjalid".  Avanevast  nimekirjast  valib  ta  lingi  "Operatiivkaardid".  Sealt 
kuvatakse  otsingusüsteem,  kus  saab  otsida  objekti  nime,  aadressi,  kohanime  või  koordinaatide 
järgi.  Pärast  seda  avatakse  operatiivkaardi  loend  (objekti  ülevaade;  asendiplaan;  korrusteplaan 
jne).  PTJ  ise  otsustab,  mida  ta  esmajärjekorras  tahab  vaadata.  Objekti  ülevaate  raames  on 
tekstiline operatiivkaardi osa, kus on objekti kirjeldus, hoone mõõtmed, kontaktisikute telefonid, 
korruste  arv,  lisaohtude  ja  ohtlike  ainete  olemasolu,  tuletõrjeekraanide  hulk  korrusel,  ATS-i  ja 
AKS-i  olemasolu,  suitsueemaldamine  ja  ventilatsioon  ning  hoones  viibivate  inimeste  hulk. 
Asendiplaanil  on  ära  kaardistatud  sissepääsud  ja  päästeteed  läbi  võimalike  luukide 
pööningule/katusele/keldrisse, 
veevõtukohad, 
autode 
kogunemispunkt, 
turvakeskus, 
kuivtorusisend, ohtlikud ained, ohtlike ainete torustike ja seadmete sulgemis- ja seiskamiskohad 
ning  veevarustuse  lahendamise  plaan  koos  tingmärkidega.  Autor  arvab,  et  on  mõistlik  panna 
28 
 
operatiivkaardile  objekti  pildid  selle  eesmärgiga,  et  PTJ  saaks  paremini  visualiseerida  ja  ette 
kujutada  objekti,  kuhu  tema  sõidab.  Just  sellepärast  autor   pakkub   panna  operatiivkaardile 
lisadena  objekti  pildid  ( eestvaade ,  küljeltvaade)  ning  ära  märgistada  olulised  kohad  (nt 
veevõtukoht,  suitsuluugid,  tehnika  kogunemispunkt,  sissepääsud  jne).  Samuti  on  vaja  sisestada 
tulekustutusvee  tagamise  lahendust,  et  PTJ  saabudes  sündmuskohale  või  tagalajuht  ei  kuluta 
liigset aega ülesandele kuidas tagada vee andmist. Vaatamata sellele, et küsimustiku tulemusena 
saime teada, et  tingmärgid  pole oluline näidata operatiivkaardil, autori arvates on nad vajalikud 
kuna  PTJ  võib  need  unustada.  Autor  teeb  ettepaneku,  et  on  vaja  näidata  allpool  üldplaanil  ja 
korruste  plaanides  (see  koht,  millest  pole  olulist  informatsiooni)  samad  tingmärgid,  mis  on  ära 
kaardistatud  operatiivkaardi  peal.  Korrusteplaani  lingile   vajutades   kuvatakse  uus  aken,  kus  on 
mitu  valikut  (kui  tegemist  on  mitmekorruste  hoonetega)  näiteks  Korrus  1,  Korrus  2  jne. 
Vajutades "Korrus 1" avatakse esimene korrus, kus on vajalikud andmed (ATS; AKS; trellitatud 
aknad,  lisaohud,  pumbajaama  asukoht,  suitsueemaldamine  ja  ventilatsioon,  trepikojad,  elektri 
peakilp,  statsionaarsed  tuletõrjeredelid,  tuletõrjeliftid  ning  tingmärgid).  Sellisel  kujul  autori 
arvates  on  kiireim  variant  kasutada  operatiivkaardi  korruste  linki.  Kõrghoonete  puhul  autori 
arvates, ei  ole vajalik  iga korruse kohta joonistada plaani  sellepärast,  et  paljudest  kõrghoonetes 
on  korrused  sarnased,  kuid  kindlasti  tuleks  ära  näidata  selliseid  korruste  plaane,  kus  on 
võimalikud lisaohud (nt gaasiballoonid). Kokkuvõteks, autor tegi oma  näidis  operatiivkaardi (vt 
Lisa 8) tuginedes aspektidele, mis on eelpool  välja toodud. 
Samuti  on  autor  seisukohal,  et  operatiivkaardi  koostamisel  võiks  toimuda  koostöö  erinevate 
büroodega 
nagu 
tuleohutuskontrolli, 
insenertehniline, 
reageermis-, 
valmisoleku- 
ja 
kriisireguleerimise büroodega. Autor koostas tabeli (vt Lisa 9 tabel 6), kus näidetakse missugust 
informatsiooni erinevatest büroodest on võimalik saada operatiivkaartide koostamisel. 
Operatiivkaardi koostamiseks kulus autoril aega umbes 10 päeva. Arvestades sellega, et on vaja 
operatiivkaardi koostamiseks  hankida palju informatsiooni,  võtta ühendust erinevate büroodega 
ja  objekti  esindajaga  ning  joonistada  operatiivkaart  arvutis  –  on  vaja  piisavalt  aega  selle  jaoks. 
Autor on samal seisukohal nagu küsimustiku vastajad, et meeskonnavanemal on valvevahetuses 
selline ajavahemik olemas ning tema saaks koostada ühe operatiivkaardi üks kord kvartalis. 
Nagu  autor  eelpool  mainis,  et  oleks  tagatud  pidev  operatiivkaardi  koostamine  peaks  selleks 
olema  kontroll  täitmise  üle  ja   kooskõlastus .  Autor  teeb  oma  ettepaneku,  et  operatiivkaardi 
koostamist  peaks  kontrollima  operatiivkorrapidaja,  et  omada  ülevaadet   objektidest   oma 
piirkonnast .  Vaatamata  sellest,  et  küsimustiku  vastajad  eelistasid  reageerimisbüroo  spetsialiste, 
autor on seisukohal, et operatiivkaarti peab kooskõlastama valmisolekubüroo IKT spetsialistiga, 
29 
 
kuna  tema  ametikoha  üks  põhieesmärgiks  on  päästekeskuses  korraldada  päästevahendite 
haldamist ja tagada vajalike päästevahendite olemasolu ning osaleda varustuse arenduses.  
Antud  alapeatükis  kirjeldati  operatiivkaardi  koostamise  protsessi  ehk  mis  objekti  andmeid  ära 
kaardistatakse  operatiivkaardil  ja  kust  saab  andmeid  võtta,  operatiivkaardi  kontrollimisest, 
kooskõlastamisest  ning  kasutamisest.  Järgmises  peatükis  esitatakse  abivahendid  ja  tarkvarad, 
millega  saab  koostada  operatiivkaarte  ning  selle  tarkvara  kasutamiseks  vajaliku  koolituse  läbi 
viimine . 
3.2 Abivahendid operatiivkaardi koostamiseks 
Selleks, et koostatada operatiivkaarte tuleks kasutada erinevaid tarkvarasid. Autori arvates peaks 
olema  üks  ühtne  tarkvara,  mille  abil  koostatakse  operatiivkaarte.  Selleks  autor  pakub 
kolme  võimalikku tarkvara lahendust: MS Visio Professional 2010; AutoCAD  Civil  3D või MS 
Office.   
MS Visio on universaalne  graafika  programm, mis annab õiged vahendid visualiseerida enamik 
tehnilisi  ülesandeid  inseneri-  ja   infotehnoloogia  kasutajatelele.  Tarkvara  on  ettenähtud  tööks 
vektorgraafikaga  (punktid, sirgeid, kõverad ja hulknurgad)  ja  võimaldab  koostada  erinevaid 
tehnilisi  jooniseid,  diagramme,  äridiagramme,  ehitiste  ja  masinate  jooniseid  ning  skeeme. 
Microsoft  Visios  saab  joonistada  graafikuid,  diagrammid,  plokkskeemid  ning  lisaks  sellele 
kaartide  koostamine (maa-alade ja objektide plaane joonistamine sh koduplaan, tehnosüsteemide 
kava,  veevarustuse-  ja  torustiku  plaan).  Kaartide  koostamiseks  on  suur  hulk  kujundeid,  mis 
võimaldab  koostada  liiklusskeeme,  objekti  üldskeeme  ning  korruste  plaane.  (Microsoft.  Visio 
Standard ja Visio Professional võrdlus. 16.03.14) AutoCAD Civil 3D on  töövahend  inseneridele 
teede,  detailplaneeringute,   geodeesia ,  keskkonnarajatiste  jms  projekteerimiseks.  Võimaluste 
hulka kuuluvad mitmed maastiku ja rajatiste modelleerimisvahendid, georuumilised ja sadevete 
analüüsid ,  mahtude  arvestus,  dünaamilised   mullatööde   kalkulatsioonid,  3D   visualiseerimine  
jpm. (Autodesk. AutoCAD Civil 3D. 16.03.14)  
Selleks,  et  selgitada,  kui  palju  lauaarvuteid  on  päästekomandodes  autor  pöördus  Päästeameti 
haldusosakonna  peaspetsialisti  poole.  Selgus,  et  Päästeametis  seisuga  10.03.2014  on  kasutusel 
päästekomandodes  476   lauaarvutit .  Päästeameti  arvutite  riistvara  tarnepartner  saaks  pakkuda 
võimalikku  tarkvara  paketti  arvutitele  soodushinnaga.  Autor  pöördus  Siseministeeriumi 
infotehnoloogia-  ja  arenduskeskuse  abi  poole  eesmärgiga  selgitada  välja,  kui  palju  maksab  iga 
aasta  rent  tarkvara  MS  Visio  Professional  2010  ja  AutoCAD  Civil  3D  ühe  arvutile.  Selgus,  et 
30 
 
Visio  rent  aastas  on  160.-  €    +  KM  ning  AutoCADi  Civil  3D  rent  on  838.-  €  +  KM.  Kogutud 
informatsiooni  põhjal autor koostas  tabeli (vt  Lisa 10  tabel  7), kus  toob  välja nende tarkvarade 
plussid ja miinused. 
Autor  pakub  ka  võimaliku  koolituse mõlemale tarkvaradele  kasutamise  õppimiseks.  Selleks 
autor  leidis  firmat  "A"  (firmade  nimed  on  asendatud  tingtähistega)  ja  kohtus  selle  firma 
müügijuhiga  ja  lektoriga  kes  läbi  viib   koolitused   MS  Visio  kohta.  "A"  tegi  pakkumist  (vt  Lisa 
11), kus kirjeldatakse koolutse lähteülesanded, koolituse programmi, seletakse lahti mis meetodil 
õpetatakse koolitajaid ning selleks määratud hind. Koolituse maht on 3,5 tundi. Kuna Päästeamet 
saab  leppida  kokku  Sisekaitseakadeemiaga  eesmärgil  kasutada  arvutiklassi  koolituse 
läbiviimiseks,  siis  hind  on  4830.-  €  (kuni  460  osalejat),  kui  koolituskeskuse  arvutiklassi 
kasutada,  siis  on  kallim  ehk  7590.-  €.  Päästeametis  töötab,  nagu  oli  eelmainitud  387 
meeskonnavanemat seega kõik saavad MS Visio koolitust. AutoCAD Civil 3D koolitust (vt Lisa 
12)  pakkub  firma  "B".  Koolituse  eesmärk  on  AutoCAD  Civil  3D  tarkvara  peamiste 
funktsioonide tundma õppimine ja 3D andmetega töötamine. Koolituse hind ühele inimesele on 
480. -€  ning kursuse maht 18 tundi. Autori arvates selline koolitus on väga kallis Päästeametile 
ning vajab rohkem aega koolituse läbiviimiseks. 
Autor on seisukohal, kui Päästeamet tahab kvaliteetset tulemust siis võiks võimalusel tellida MS 
Visio  Proffessional  2010  tarkvara  koos  koolitusega,  kuna  selle   tarkvarale   aasta  rent  ja  koolitus 
on märkimisväärselt odavam kui AutoCAD Civil 3D. Teine variant on kasutada MS Office aga 
selline  kasutamine  on  praktiliselt  ebamugav  ja  nõuab  teise  tarkvara  kasutamist  ( formaadi  
muutmiseks).  Edaspidi  autor  kirjeldab  oma  visiooni  tutvumiskäikude  ja  tutvumisõppuste 
läbiviimise kohta. 
3.3 Tutvumiskäikude ja tutvumisõppuse läbiviimise kord 
Lõputöö  empiirilises  osas  uuris  autor  veebiküsitluse  raames,  kuidas  mõjutab  päästetööde 
efektiivsust  õppetundide  läbiviimine  operatiivkaartide  kasutamise  kohta  ja  objektidel 
tutvumiskäik.  Tulemuseks  sai  autor,  et  õppetunnid  ja  tutvumiskäik  objektile  mõjutavad 
päästetööde efektiivsust. Mõned vastajad kirjutasid, et tutvumiskäigud on vaja läbi viia koostöös 
objekti  töötajatega.  Õppetunni  läbiviimise  tähtaja  koostab  päästekomando   pealik   ja  kontrollib 
selle täitmist. 
Õppetunnid meeskondadele on aktiivne ja efektiivne praktiline õpe päästetööde tegevustaktikast 
sidudes  teoreetilisi  ja  praktilisi  teadmisi.  Nii  omandab  meeskond  enesekindlust  analüüsides  ja 
31 
 
hinnates  oma  tegevusi  tulekahju  korral,  laienevad  teoreetilised  teadmised  ning  ennetatakse 
võimalikke vigu päästetööde ajal. 
Enne  tutvumiskäiku  peab  meeskonnavanem  läbi  viima  õppetunni  klassis  kasutades 
dokumentatsiooni  selle  objekti  kohta,  kuhu  minnakse  ja  õppematerjalid  päästetööde 
tegevustaktikast.  Kahe  tunni  jooksul  kontrollib  meeskonnavanem  päästemeeskonna  teadmisi, 
vaatab üle enda ja teiste isikute ülesandeid ja ohutustehnika. 
Õppetunnis käsitletakse: kõiki muudatusi, mis on seotud objektiga (nt objektide võtmete asukoha 
muutmine;  uued  tuleohutuspaigaldised  jne);  objekti  dokumentatsiooni;  erinevad  võimalikud 
tulekahju olukorrad ja nende kustutamine. 
Objekti  operatiivkaardi  tutvustamisel  vaadeldakse  üle  objekti  asendiplaan,  korrusteplaanid  ja 
seal  olevaid  ära  kaardistatud  andmeid  (vesivarustus,  tulekustutussüsteem  jne).  Pärast 
operatiivkaardiga  tutvumist  näitab  MV  tõenäolised  tulekahju  arenemise  kohad,  võimalikud 
tulekahju ja suitsu levimise teed. 
Kui tegemist on ohtlike ettevõtetega, siis MV tuletab meelde esmaselt meeskonnale, missugused 
on  erinevused  "tavalise"  tulekahju  ja  keemiaõnnetuse  vahel.  Seejärel  näitab  operatiivkaardil 
objekti  ja  seal  olevaid  andmeid.  Asendiplaan  näitab  ohtlike  ainete  paiknemiskohti,  nende 
koguseid  ning  ohtlikkust  (sh  mõju  inimese  tervisele).  Samuti  määrab  ohuala  ja  sellesse  jäävate 
inimeste  arvu  ning  seletab  ära,  kuidas  korraldatakse  evakuatsioon  õnnetuse  korral 
(kogunemispunkt,  evakuatsiooni  koht).  Ka  on  oluline  vaadata  läbi  lähimad  veevõtukohad  ja 
ettevõtete  enda  ressurss.  Kui  on  doominoefekti  võimalus,  siis  MV  räägib  doominoefekti 
definitsioonist ja näitab operatiivkaardil selle tagajärgi. 
Kui  meeskond  on  lõplikult  tutvunud  operatiivkaardiga  ja  objekti  iseloomustusega,  siis 
meeskonnavanem  imiteerib  olukorda  ja  näitab  lahenduskäiku.  Vaadatakse  üle  iga 
meeskonnaliikme ülesandeid, arutletakse, kust on efektiivsem rünnata, kuidas tagada  veevarustus  
ja inimeste päästmise võimalused. 
Pärast  seda  teavitab  MV  objekti  esindajad,  et  meeskond  on  valmis  objektiga   tutvuma . 
Tutvumiskäigu  ajal  käib  läbi  kogu  meeskond  koos  objekti  esindajaga  objekti  territooriumi  ja 
kontrollib üle kõik andmed (sh asendiplaan, korruste plaanid), mida nad õppetunnis läbi vaatasid. 
Kui  tutvustatakse  objekti  planeeringut  ja  territooriumit,  siis  erilist  pööratakse  tähelepanu 
järgmistele  asjaoludele:  teekate  ja  võimalikud  juurdesõidu  teed  ning  autode  kogunemispunkt; 
takistused  territooriumil;  sisse-  ja  väljapääsud;  ohtude  olemasolu  (ained,  võimalused  tule  levik 
32 
 
teise  hoonesse ja selle kaitsmise); lähimad veevõtukohad (sh  arutletakse  veevarustuse tagamise 
lahendamisest); elektriliinid ja nende lülitamise võimalus. 
Tutvumiskäigu  ajal  koos  objekti  töötajatega  arutletakse  erinevaid  situatsioone  ehk  nende 
käitumisjuhiseid (nt ohutustehnikast, kuhu evakueeritakse inimesed, kuidas toimub  infovahetus ). 
Saab  rääkida  võimalikest  tekkivatest  probleemidest  ja  vestluse  vormis  läbi  mängida  mõned 
tõenäolisemad 
ohuolukorrad. 
Samuti 
tutvumiskäigu 
ajal 
teostab  
meeskonnavanem 
operatiivkaardi korrigeerimist ( muudatuse  korral). 
Keerukamatele  objektidele  lisaks  peaks  toimuma  tutvumisõppus,  kuhu  on  kaasatud  objekti 
töötajad  ja  kontroll  täitmise  üle.  Tutvumisõppuse  eesmärk  on  tõsta  ettevõtete  töötajate  ja 
päästeteenistuse  valmisolekut  hädaolukorra  korral.  Tõsta  efektiivsust  taktikalistel  tegevustel 
tulekahju  kustutamisel  ning  objekti  töötajate  ja  päästjate  omavahelisest  tegevustest  ning 
lühendada  ajavahemikku  luure  teostamiseks.  Õppus  sisaldab:  objekti  luure  operatiivkaarti 
kasutades; taktikalised tegevused tulekahjul; infovahetus objekti töötajate ja päästeteenistujatega. 
Enne 
päästemeeskonna 
saabumist 
õppusele 
kontrollib 
korraldaja 
ehk 
(vanem)operatiivkorrapidaja  (tema  mängib  ka  HK)  meeskonnavanemale  ja  objekti  esindajale 
üldinforamtsiooni toimuvast õppusest. Pärast annab HK korralduse päästemeeskonnale (olukord, 
väljasõiduaste,  aadress).  MV  saab  kasutada  operatiivkaarti,  HK  ja  objekti  esindajat  info 
kogumiseks. Sellel ajal kontrollitakse, kuidas informatsiooni hangitakse. 
Objektile saabudes teostab MV luuret ja hindab olukorda. Tulekahju imiteeritakse või kui ei ole 
võimalust,  siis  antakse  suulises  vormis  ainult  sellist  kirjeldust,  mida  PTJ  saab  näha  kohale 
saabudes  (suitsu  värv  ja  selle  levimise  teed,  temperatuuri  mõju  konstruktsioonile).  Sellel  ajal 
jälgitakse PTJ korraldusi ja tema meeskonna ülesannete täitmist. Autor koostas tabeli (vt Lisa 13 
Tabel 10) kus on kirjeldatud, missugused tegevused hinnatakse tutvumisõppuse ajal. 
Pärast  olukorra  lahendamist  tuleb  kokkuvõte.  Sellel  ajal  PTJ,  objekti  töötajad  koos  nende 
esindajaga annavad oma tagasiside. Samuti kontrollija annab oma hinnangu iga tutvumisõppusel 
osalejatele  ehk  päästjatele,  töötajatele,  esindajale  ja  päästetöö  juhile.  Kui  on  puudused  või  on 
tekkinud probleemid, siis ka ettepanekud selle lahendamiseks. 
Selline  tutvumisõppuse  korraldamine  tõstab  päästeteenistujate  ja  objekti  töötajate  valmisolekut 
ning autori ettepanek on korraldada tutvumisõppusi nendele objektidele, mis on keerukamad või 
ohtlikud. 
 
33 
 
KOKKUVÕTE 
Antud  lõputöö  eesmärgiks  oli välja  pakkuda  uue  operatiivkaardi koostamise  põhimõtted,  mille 
abil kaardistatakse ära olulised andmed objekti kohta ja määrata võimalikult efektiivne ja kõigile 
üheselt mõistetav operatiivkaardi esitusviis. 
Selleks, et saavutada töö eesmärk, püstitati kolm uurimisülesannet. Esimeseks uurimisülesandeks 
oli käsitleda  operatiivkaardi  olemust  ja  tema  eesmärki  ning  uurida  teiste  riikide  koostamise 
metoodikad. 
Valdkonna  taustauuring  näitas, et operatiivkaartide eesmärk on vahetu ja tähtis osa tulekustutus- 
ja päästetööde planeerimisel, oluline vahend tegevuse kiireks ja korrapäraseks alustamiseks ning 
infoallikas  kohalike  olude  ja  hoone(te)ga  tutvumiseks.  Läbi  vaadatud  teiste  riikide 
operatiivkaartide  koostamise  metoodikad  deklareerisid  ühtset  eesmärki  ehk  efektiivsust 
korraldada  tegevusi  tulekahju  kustutamiseks  ning  inimelude  päästmiseks.  Lisaks  sellele,  autori 
koostatud  metoodikate  võrdlus  aitas  määrata    suured  plussid  operatiivkaardile  nagu  üldise 
tarkvara kasutamine operatiivkaardi koostamisel ja objekti piltide lisamine koos oluliste  kohtade  
märgistustega.  Autor  pakkus  kahte  võimaliku   varianti ,  et  selline  tarkvara  võiks  olla  MS  Visio, 
mille õpetamiseks peaks olema läbi viidud spetsiaalne koolitus, või Microsoft Office. 
Kuna autor järeldab, et operatiivkaartide koostamisel peaks olema määratud intervall ja kontroll 
operatiivkaartide  koostamise  üle,  tegi  ta  ettepaneku,  et  operatiivkaarte  peaks  koostama  kolme 
kuu  jooksul  ja  kontrollitakse  seda  operatiivkorrapidaja  poolt  koos  IKT  valmisoleku  büroo 
spetsialistidega. 
Teiseks vaadata üle päästetöö juhi ülesandeid kohale sõitmise, eeltegevuse ning päästetegevuste 
ajal  selgitamaks,  kuidas  operatiivkaart  abistab  PTJ-i  otsustuse  vastuvõtmistel.  Selle  lõigus  on 
hästi  näha,  et  operatiivkaart  aitab  PTJ   otsustamisel   ja  tegevustaktika  määramisel. 
Operatiivkaardil  on  palju  informatsiooni,  mis  tagab  kvaliteetset  päästevõimekust  ja  lühendab 
ajavahemiku  luure  teostamiseks.  Vaadates  seda,  kuidas  operatiivkaardist  suur  kasu 
sündmuse  lahendamisel saab kinnitust, et selline  abivahend on väga oluline PTJ-le. 
Kolmandaks   ülesandeks  oli  määrata,  millised  andmed  peab  sisaldama  operatiivkaart  ning  selle 
sobilik  esitusviis.  Ankeetküsitluste  abil  tuvastati,  et  operatiivkaart  peab  omandama  järgmist 
informatsiooni  koos  selle  sobiliku  esitusviisiga: objekti  kontaktisikute  telefonid  (tekstiline 
edaspidi T); korruste arv (T); hoone mõõtmed (kombineeritud edaspidi K); tuletõkkesektsioonid 
(K); lisaohud ja ohtlikud  ained (K); hoones viibivate inimeste hulk (T); tuletõrjeekraanide hulk 
34 
 
korrusel, pumbajaama  asukoht  ja  lülitamise  kord(K);  turvakeskus  (graafiline  edaspidi  G);  AKS 
(K);  ATS  (K);  suitsueemaldamine  (K);  ventilatsioon  (K);  trellitatud  aknad,  suletud 
läbipääsud (K);  päästetehnika  kogunemispunkt  (G); lähimad  veevõtukohad  ja  nende  kaugused 
(K);  sissepääsud  (G);  trepikojad  (G);  ohtlike  ainete  torustike  ja  seadmete  sulgemis-  ja 
seiskamiskohad  (K); elektri  peakilp,  varutoide (G);  pääs  läbi  võimalike  luukide  pööningule, 
katusele,  keldrisse (K);  kuivtorusisend (G);  statsionaarsed  tuletõrjeredelid,  trepid (G);  tuletõrje 
liftid  (G).  Lisaks  nendele  andmetele  autor  pakkus  välja  operatiivkaardile  paigutada 
tulekustutusvee tagamise lahendus ja objekti eesvaate pildid (sh ära märgistatud olulised kohad), 
et  PTJ  saaks  paremini  visuaalselt  ette  kujutada  objekti  ning  ei  kulu  liigselt  aega  tagalajuhi 
ülesannete täitmiseks. 
Autor  on  seisukohal,  et  operatiivkaardi  koostamisel  võiks  toimuda  koostöö  selliste  büroodega 
nagu  tuleohutuskontrolli  büroo,  insenertehniline  büroo,  reageerimisbüroo,  valmisolekubüroo  ja 
kriisireguleerimise  büroodega  selle  põhjusega,  et  iga  büroo  saab  andmeid  ja  informatsiooni 
objektide kohta. 
Läbiviidud  uuring  näitas,  et  operatiivkaardid  peaks  kasutama  digitaalselt  ehk  tulevikus 
paigaldatud päästeautodes tarkvaras m-GIS-112. Lisaks sellele oli tõestanud, et tutvumisõppused 
ja tutvumiskäigud mõjutavad päästetööde efektiivsust  ning  autor tegi järelduse, et  seda on vaja 
korraldada koostöös päästekomandode ja objekti töötajate vahel. 
Käesolevas  töös  püstitatud  eesmärk  on  saavutatud.  Autor  peab  tööga  saavutatud  tulemustest 
enim väärtuslikemaks operatiivkaartide andmete ja selle esitusviisi määramist. Lisaks eeltoodule, 
omab  olulist  rolli  ka  operatiivkaartide  säilitamiskoht  ja  koostöö  teiste  büroodega.  Uurimustöö 
tulemused  leiavad  praktilist  rakendust  operatiivkaartide  koostamisel  Päästeametis  ja 
tutvumisõppuste  ning  tutvumiskäikude  korraldamise  etappides.  Kahjuks  uurimistööd  ei  saa 
kaaluda  ja  hinnata  täielikus  mahus,  kuna  küsimustiku  vastajaid  oli  liiga  vähe.  Autor  loodab,  et 
edaspidi  operatiivkaartide  kohta  teema  arendamisel  uuringu  osalejaid  leitakse  rohkem  ja 
tulemused muutuvad väärtuslikumaks. 
Töös  püstitatud  hüpotees,  et  operatiivkaarte  tänapäeval  ei  kasutata  selle  põhjusel,  et 
operatiivkaardil on palju tähtsusetut informatsiooni, mis raskendab selle lugemist oli kinnitatud 
osaliselt.  Peamiseks  puuduseks  tuleb  lugeda  operatiivkaardi  säilitamisviisi  ja  vormi 
ebamugavust.  Olukorras,  kus  päästetöö  juht  ei  suuda  paberkandjal  leida  nõutud  operatiivkaarti 
objekti kohta, tema ei kasuta seda ja järelikult operatiivkaart ei täida oma eesmärki. Alternatiivne 
lahendus  on  säilitamiskoht  elektroonilistes  andmebaasides  digitaalkujul.  Autori  arvates,  sellise 
35 
 
perspektiiviga  tulevikus  operatiivkaart  leiab  rakendust  ja  kasutust  igale  päästetöö  juhile  ning 
tervele Päästeametile. 
36 
 
РЕЗЮМЕ 
Данная дипломная работа написана на тему "Принципы составления оперативной карты". 
Работа написана на эстонском языке, резюме как на эстонском, так и на русском языке. В 
работе 88 страниц, из которых 40 страниц составляют основную часть. При составлении 
дипломной  работы  автор  использовал  18  различных  эстонских  и  русских  источников. 
Работа включает в себя 10 таблиц, 15 рисунок и 13 дополнений. 
В  работе  используют  квалитативный  и  квантитативный  исследовательский  метод.  Для 
сбора  данных  использовались  анкеты  и  опросники  (в  интернет  ресурсе  и  на  бумаге), 
предложенные  экспертам,  начальникам  караула,  оперативным  дежурным  и  начальникам 
смен. 
Дипломная  работа  затрагивает  существующую  на  сегодняшний  момент  проблему 
неудобства  хранения,  руководства  и  формы  оперативной  карты.  Цель  работы  состоит  в 
том,  чтобы  предложить  новый  принцип  составления  оперативной  карты,  где 
картографируются важные данные по объекту, и назначить как можно более эффективный 
и всеми понятный метод предоставления оперативной карты. 
Для  достижения  цели  изучались  методики  составления  оперативной  карты  различных 
стран, а так же рассматривались задачи руководителя пожара во временном отрезке. Для 
подтверждения  гипотизы  использовались  анкетны  и  опросники.  Проведенное 
исследование подтвердило гипотезу только частично: оперативные карты не используют 
по  причине  большого  количества  ненужной  информации,  которая,  в  свою  очередь, 
затрудняет  чтение  оперативной  карты.  Автор  предложил  своѐ  видение  по  поводу 
процессов  составления  оперативной  карты,  использования  программ  для  составления 
данной карты, а так же учений и отработки оперативных карт на объекте. 
37 
 
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 
Ajalugu  Venemaa  Föderatsiooni  tuletõrje  üksuste  loomisest.  Tuletõrje  depoo  kodulehelt 
http://www.pogdepo.ru/index.php?option=com_content&view=article&id=24&Itemid=31  välja 
otsitud 19.01.2014 
Aasa, A. 2008. Päästekool 15. Väike-Maarja kirjastus 
AutoCAD  Civil  3D.  Autodeski  kodulehelt   http://www.usesoft.ee/autodesk/civil3d.htm  välja 
otsitud 16.03.2014 
Danilov, M. 1976. Tuletõrjetaktika. Tallinn 
Ehitusseaduse  ja  veeseaduse  muutmise  seaduse  eelnõu  02.01.2013.  Eesti  Kaubandus-
Tööstuskoda 
kodulehelt 
www.koda.ee/public/EHS_ja_VeeS_eelnou_03.01.2013.doc 
välja 
otsitud 27.03.2014 
Hädaolukorra seadus 15.06.2009, jõustunud 01.01.2014 - RT I 2009, 39, 262 
IPK direktori käskiri 07.12.2007 nr 129  "Operatiivkaardi koostamise juhend" 
Janno,  J.  2002.  Operatiivkaartide  koostamise  metoodika  väljatöötamine  Lääne-Virumaa 
Päästeteenistuse näitel. Publitseerimata lõputöö. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 
Mölder,  N.  2009.  Koostöö  korraldus  kriisireguleerimise  büroo  ja  päästetöödeteenistuse  vahel 
keemiapäästetöödel. Publitseerimata lõputöö. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 
Moskva kodanikutõrje valitsuse käskkiri29.09.2010, jõustunud 26.02.2013 nr 107/27-10-76/3 
Päästeseadus 05.05.2010, jõustunud 01.09.2010 - RT I 2010, 24, 115 
PA peadirektori käskkiri 2004a. "Operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhend" 
Põld,  E.  2013.  I  juhtimistasandi  standardtegevuste  juhiste  (sop)  väljatöötamine  päästetöödel 
elupäästevõimekuse  tagamiseks  sektsioontüüpi  korrushoonetes.  Publitseerimata  lõputöö. 
Sisekaitseakadeemia. Tallinn 
Seletuskiri  „Ehitusseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde“. Eesti Kaubandus – 
Tööstuskoda  kodulehelt  www.koda.ee/public/EHS_ja_VeeS_eelnou_seletuskiri_03.01.2013.doc 
välja otsitud 29.10.2013 
Suurkivi, T. 2011. EU CREMEX Hindamisraport. Siseministeerium 
Tegevusvaldkonnad. 
Päästetööd. 
Päästeameti 
kodulehelt 
http://www.rescue.ee/ida/tegevusvaldkonnad/paastetood/ välja otsitud 08.11.2013 
Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu ülikooli kirjastus. 
Visio 
Standard 
ja 
Visio 
Professional 
võrdlus. 
Microsoft 
kodulehelt 
http://support.microsoft.com/kb/896660/et välja otsitud 16.03.2014 
38 
 
TABELITE JA JOONISTE LOETELU 
Tabel 1. Eesti Vabariigis kehtivad operatiivkaardid ..................................................................... 16 
Tabel 2. Eesti Vabariigi kohustatud objektide arv ........................................................................ 17 
Tabel 3. Luure ülesannete teostamisraskuse võrdlus erinevatel päästetöödel ............................... 21 
Tabel 4. Operatiivkaartide andmete määratlus .............................................................................. 23 
Tabel 5. Operatiivkaartide andmete esitusviisi määramine ........................................................... 25 
Tabel 6. Venemaa Föderatsiooni operatiivkaarti tekstiline osa ..................................................... 42 
Tabel 7. Soome Vabariigi operatiivkaarti tekstiline osa................................................................ 48 
Tabel 8. Andmete kogumise võimalused operatiivkaardi koostamisel ......................................... 74 
Tabel 9. Tarkvarade hinnang ......................................................................................................... 76 
Tabel 10. Tutvumisõppuse hindamine........................................................................................... 87 
Joonis 1. Tegevuste ajatelg elupäästevõimekuse tagamiseks .......................................................... 8 
Joonis 2. Operatiivkaarti asendiplaan ............................................................................................ 46 
Joonis 3. Operatiivkaarti 1 korruse plaan ...................................................................................... 46 
Joonis 4. Operatiivkaarti katuse plaan ........................................................................................... 47 
Joonis 5. Operatiivkaarti keldri plaan ............................................................................................ 47 
Joonis 6. Operatiivkaarti asendiplaan ............................................................................................ 49 
Joonis 7. Operatiivkaarti objekti foto nr 1 ..................................................................................... 49 
Joonis 8. Operatiivkaarti objekti foto nr 2 ..................................................................................... 50 
Joonis 9. Operatiivkaardi asendiplaan ........................................................................................... 70 
Joonis 10. Soklikorruste plaan ....................................................................................................... 71 
Joonis 11. Esimese korruste plaan ................................................................................................. 71 
Joonis 12. Teise korruste plaan ..................................................................................................... 72 
Joonis 13. Mansardikorruste plaan ................................................................................................ 72 
Joonis 14. Objekti küljeltvaade ..................................................................................................... 73 
Joonis 15. Objekti eesvaade........................................................................................................... 73 
39 
 
LISADE LOETELU 
LISA  1.  AMETLIK  VASTUS  VENEMAA  FÖDERATSIOONI  HÄDAOLUKORRA 
MINISTEERIUMIST .................................................................................................................... 41 
LISA 2. VENEMAA FÖDERATSIOONI OPERATIIVKAARTIDE NÄIDIS ........................... 42 
LISA 3. SOOME VABARIIGI OPERATIIVKAARIDE NÄIDIS ............................................... 48 
LISA 4. I SIHTGRUPI VEEBIKESKKONNAS KÜSITLUSE RAPORT ................................... 51 
LISA 5. II SIHTGRUPI VEEBIKESKKONNAS KÜSITLUSE RAPORT ................................. 59 
LISA  6.  KRIISIREGULEERIMISE  BÜROO  SPETSIALISTI  VASTUS  AMETLIKU 
PÄRINGULE ................................................................................................................................ 65 
LISA 7. PPK MV JA RP I JUHTIMISTASANDI ANKEETKÜSITLUSE RAPORT ................ 66 
LISA 8. AUTORI KOOSTATUD OPERATIIVKAARDI NÄIDIS ............................................ 69 
LISA 9. INFOALLIKAD ANDMETE KOGUMISEL OPERATIIVKAARDILE ...................... 74 
LISA 10. PAKKUVATE TARKVARADE HINNANG ............................................................... 76 
LISA 11. MS VISIO PROFESSIONAL 2010 KOOLITUS ......................................................... 78 
LISA 12. AUTOCAD CIVIL 3D KOOLITUS ............................................................................. 85 
LISA 13. PÄÄSTEMEESKONNA TUTVUMISÕPPUSE HINDAMINE .................................. 87 
 
40 
 
LISA  1.  AMETLIK  VASTUS  VENEMAA  FÖDERATSIOONI 
HÄDAOLUKORRA MINISTEERIUMIST 
 
41 
 
LISA 2. VENEMAA FÖDERATSIOONI OPERATIIVKAARTIDE 
NÄIDIS 
 
Tabel 6. Venemaa Föderatsiooni operatiivkaarti tekstiline osa 
№ 
Принадлежность 
№ телефона  
Примечание 
п/п 
 (Должность, фамилия, имя и отчество) 
город. 
мест. 
 
1.   
 
 
 
 
2.   
 
 
 
 
3.   
 
 
 
 
 
Перечень показателей пожарно-
Значение 
показателей 
пожарно-тактической 
тактической характеристики 
характеристики организации (объекта) 
организации (объекта) 
1 
2 
3 
1. 
Назначение здания 
Жилой многоквартирный дом  
2. 
Степень огнестойкости здания 
2 СО 
3. 
Количество  находящихся  людей  в   
здании: 
 
 
в дневное время  
3.1. 
100 человек 
в ночное время 
3.2. 
300 человек 
4. 
Строительные  и  конструктивные 
 
особенности здания: 
 
 
этажность 
4.1. 
17 этажей. 
общая высота 
4.2. 
52 метра. 
размеры (геометрические) 
4.3. 
39,4×21 метр. 
наличие подвала 
есть. 
4.4. 
наличие чердака, тех. этажа 
есть. 
4.5. 
5. 
Строительные конструкции:   
 
5.1.1 Наружные стены 
Предел  огнестойкостис150  мин.  (потеря  несущей 
способности, 
потеря 
целостности, 
потеря 
42 
 
 
Перечень показателей пожарно-
Значение 
показателей 
пожарно-тактической 
тактической характеристики 
характеристики организации (объекта) 
организации (объекта) 
1 
2 
3 
. 
 
теплоизолирующей способности). 
 
 
Пожарная опасность непожароопасные 
 
 
Предел  огнестойкости  45  мин.  (потеря  несущей 
способности, 
потеря 
целостности, 
потеря 
 
Перегородки 
теплоизолирующей способности). 
5.1.2  
Пожарная опасность, малопожроопасные. 
. 
 
Предел  огнестойкости  60  мин.  (потеря  несущей 
 
 
способности, потеря целостности, 
 
Перекрытия
потеря теплоизолирующей способности).
 
 
 
 
Пожарная опасность малопожроопасные. 
5.1.3
Предел огнестойкости
 
 0 мин.(мягкая кровля) (потеря 
. 
несущей  способности,  потеря  целостности,  потеря 
 
 
теплоизолирующей способности). 
Кровля 
Пожарная опасность пожароопасная.
 
 
 
 
Предел  огнестойкости  90  мин.  (потеря  несущей 
способности, 
потеря 
целостности, 
потеря 
 
5.1.4
теплоизолирующей способности). 
. 
 
Пожарная опасность непожароопасные. 
 
Лестничные клетки 
Железобетон, панели. 
 
Строительные материалы: 
Горючесть: негорючие 
 
 
Воспламеняемость: трудновоспламеняемые. 
5.1.5 Перегородки 
. 
Распространение 
пламени 
по 
поверхности: 
 
слабораспространяющие. 
 
 
Дымообразующая 
способность: 
с 
малой 
 
дымообразующей способностью. 
 
 
Токсичность: малоопасные. 
 
 
Горючесть: негорючие. 
 
 
Воспламеняемость: трудновоспламеняемые. 
 
Распространение 
пламени 
по 
поверхности:, 
43 
 
 
Перечень показателей пожарно-
Значение 
показателей 
пожарно-тактической 
тактической характеристики 
характеристики организации (объекта) 
организации (объекта) 
1 
2 
3 
5.2. 
Перекрытия 
слабораспространяющие. 
 
 
Дымообразующая 
способность: 
с 
малой 
дымообразующей способностью. 
5.2.1  
. 
Токсичность: малоопасные. 
 
 
Горючесть: горючая. 
 
 
Воспламеняемость: умеренновоспламеняемая. 
 
 
Распространение 
пламени 
по 
поверхности: 
 
умереннораспространяющие. 
 
Кровля 
Дымообразующая 
способность: 
с 
сильной 
 
 
дымообразующей способностью. 
 
Токсичность: малоопасные.
 
 
5.2.2  
Горючесть: негорючие. 
. 
Воспламеняемость: трудновоспламеняемые.
 
 
 
 
Распространение 
пламени 
по 
поверхности: 
 
нераспространяющие. 
 
 
Дымообразующая 
способность: 
с 
малой 
Лестничные клетки 
дымообразующей способностью.
5.2.3 
 
5.2.4 
Токсичность: малоопасные. 
6. 
Предел 
огнестойкости 
и 
вид  Стены:  тип  противопожарной  преграды  1  ;  предел 
противопожарных преград 
огнестойкости  150мин.;тип  заполнения  проемов  -  ; 
тип тамбур-шлюза 1. 
Перегородки:  тип  противопожарной  преграды  1; 
предел  огнестойкости  45  мин.;  тип  заполнения 
проемов 2 ; тип тамбур-шлюза 2. 
Перекрытия:  тип  противопожарной  преграды  2; 
предел  огнестойкости  60  мин.;  тип  заполнения 
проемов 2; тип тамбур-шлюза1.  
7. 
Пути эвакуации. 
Незадымляемые лестничные клетки.. 
8. 
Места  отключения  электроэнергии,  Электрощит  в  помещении    ГРЩ  на  1  этаже, 
44 
 
 
Перечень показателей пожарно-
Значение 
показателей 
пожарно-тактической 
тактической характеристики 
характеристики организации (объекта) 
организации (объекта) 
1 
2 
3 
вентиляции, дымоудаления. 
отдельный вход  
9. 
Основные  элементы  опасности  для  Отравление 
СО 
и 
продуктами 
разложения, 
людей при пожаре. 
воздействие  высокой  температуры,  обрушение 
конструкций. 
10. 
Противопожарное водоснабжение. 
 
10.1  количество  пожарных  водоемов,  их  водоемов нет. 
емкость 
 
 
пожарный  водопровод,  его  вид, 
10.2. 
Городская сеть:
расход воды, количество гидрантов
 
 
 
ПГ
наличие  и  количество  внутренних 
-14к6  К-250 Q=110л/с на расстоянии 30 м. 
пожарных кранов 
 
 
есть, 34 шт. 
 
тип 
соединения   
и 
диаметр  Полугайками  Богдановского  образца  диаметром 
внутренних пожарных кранов  
51мм. расход – 2 струи  7,8л/с. 
10.3  требуемый  расход  воды  на  нужды  Пож.  гидранты  коммунальной  сети  водопровода,      
 
пожаротушения  
30 л/с. 
10.4  способы подачи воды 
11. 
Помещения 
с 
наличием  Отсутствуют. 
взрывоопасных 
веществ 
и 
материалов. 
12. 
Наличие УАПТ, УАПС 
АУППЗ «Мастер Ц» 
45 
 
Joonis 2. Operatiivkaarti asendiplaan 
Joonis 3. Operatiivkaarti 1 korruse plaan 
46 
 
Joonis 4. Operatiivkaarti katuse plaan 
 
Joonis 5. Operatiivkaarti keldri plaan 
47 
 
LISA 3. SOOME VABARIIGI OPERATIIVKAARIDE NÄIDIS 
Tabel 7. Soome Vabariigi operatiivkaarti tekstiline osa 
Liitulahdentie 10, 48210  Kotka
Hovinsaaren voimalaitos
Yhteyshenkilö/-t
Valvomo 
X
paloilmoitin
Keskuksen sijainti kuvista
X savunpoisto
Kattilahallit
X
sprinkleri
Märkä ja kuivajärjestelmä
X
putkilukko
Paloilmoitinkeskuksen vieressä
erityisriskit:
Kemikaalit: Lipeä 15m³, rikkihappo 1m³, ferrisulfaatti 1m³, 
2*200l kattilakemikaaleja
huomioitavaa / lisätiedot:
Kuivaspr. polttoainesäiliöissä, märkä kuljettimissa
Polttoaineita: Turve, biopolttoaine, REF
Vesilähde rannassa
Sprinklerikeskuksia polttoainesäiliö, kaasuturbiini, 
kattilahalli
päivitetty 25.7.2011 TKu
 
48 
 
 
Asemapiirros
Sprinklerikeskus
Paloilm.kesk.
Kattilahalli
Sp-laukaisu
Spr.keskus
Polttoainesäiliöitä
Sprinklerikeskus
Vesilähde
J
Joonis 6. Operatiivkaarti asendiplaan 1 
 Joonis 7. Operatiivkaarti objekti foto nr 1  
49 
 
 Joonis 8. Operatiivkaarti objekti foto nr 2  
50 
 
LISA 4. I SIHTGRUPPI VEEBIKESKKONNAS KÜSITLUSE 
RAPORT  
1. Millist informatsiooni peab Teie arvates sisaldama operatiivkaart?  
   
 Kindlasti   Pigem 
 Pigem  ei  Kindlasti   Ei 
oska Vastuseid 
vajalik   
vajalik   
ole vajalik   
ei 
ole öelda   
kokku    
vajalik   
Objekti  kasutatav  telefon 78 % (68)  15 % (13)  6 % (5)   0 % (0)   1 % (1)   87    
ja  kontaktisikute  telefonid 
( valve , 
keemialabor, 
administratsioon )  
Tulepüsivusklass  
49 % (42)  38 % (33)  13 % (11)  0 % (0)   0 % (0)   86    
Tuleohuklass  
47 % (40)  38 % (33)  13 % (11)  2 % (2)   0 % (0)   86    
Korruste arv  
80 % (69)  17 % (15)  2 % (2)   1 % (1)   0 % (0)   87    
Hoone mõõtmed  
59 % (51)  25 % (22)  13 % (11)  3 % (3)   0 % (0)   87    
Vahelagede materjal  
62 % (54)  23 % (20)  13 % (11)  2 % (2)   0 % (0)   87    
Välisseinte materjal  
55 % (48)  27 % (23)  16 % (14)  2 % (2)   0 % (0)   87    
Katuse materjal   
53 % (46)  33 % (29)  12 % (10)  2 % (2)   0 % (0)   87    
Tuletõkkesektsioonid 
ja 81 % (70)  16 % (14)  3 % (3)   0 % (0)   0 % (0)   87    
nende asukoht  
Kandavate 
65 % (56)  25 % (22)  7 % (6)   1 % (1)   2 % (2)   87    
konstruktsioonide materjal  
Lisaohud,ohlikud ained  
93 % (81)  7 % (6)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   87    
Hoones  viibivate  inimeste 72 % (63)  21 % (18)  7 % (6)   0 % (0)   0 % (0)   87    
hulk   
Tuletõrjeekraanide 
hulk 69 % (60)  23 % (20)  6 % (5)   1 % (1)   1 % (1)   87    
korrusel 
(päästjatele), 
pumbajaama  asukoht  ja 
lülitamise kord  
Turvakeskus 
või 72 % (63)  22 % (19)  5 % (4)   1 % (1)   0 % (0)   87    
ööpäevase 
valvelaua 
võtmete asukoht  
51 
 
Automaatsed 
70 % (61)  23 % (20)  6 % (5)   1 % (1)   0 % (0)   87    
kustutussüsteemid 
(tüüp, 
ruumides paiknemiskohad, 
lülituse asukoht)  
Tulekahjusignalisatsioon  60 % (52)  26 % (23)  12 % (10)  2 % (2)   0 % (0)   87    
(andurite 
tüüp, 
puldi 
asukoht)  
Suitsueemaldamine 
79 % (69)  15 % (13)  6 % (5)   0 % (0)   0 % (0)   87    
(suitsuluugid, 
lülituse 
asukoht)  
Ventilatsioon  (väljatõmme 68 % (59)  22 % (19)  10 % (9)   0 % (0)   0 % (0)   87    
või 
ülerõhk, 
väljalülitamise võimalus)  
Evakueerivate 
45 % (39)  36 % (31)  18 % (16)  1 % (1)   0 % (0)   87    
kogunemiskoht  
Trellitatud  aknad,  suletud 57 % (49)  25 % (22)  17 % (15)  0 % (0)   1 % (1)   87    
läbipääsud  
Päästetehnika 
57 % (50)  23 % (20)  20 % (17)  0 % (0)   0 % (0)   87    
kogunemispunkt  
Olulised kõrval hooned (nt 32 % (28)  24 % (21)  37 % (32)  5 % (4)   2 % (2)   87    
bensiinijaam)  ja  nende 
kaugus objektist  
Takistused 
( piirdeaed , 36 % (31)  31 % (27)  25 % (22)  5 % (4)   3 % (3)   87    
trammitee , 
elektri 
õhuliinid )  
Lähimad  veevõtukohad  ja 86 % (75)  9 % (8)   4 % (3)   0 % (0)   1 % (1)   87    
nende kaugused  
Sissepääsud  
82 % (71)  15 % (13)  2 % (2)   0 % (0)   1 % (1)   87    
Trepikojad  (mis  korrusest 61 % (53)  24 % (21)  14 % (12)  0 % (0)   1 % (1)   87    
mis korruseni)  
Ohtlike  ainete  torustike  ja 82 % (71)  16 % (14)  1 % (1)   0 % (0)   1 % (1)   87    
seadmete 
sulgemis- 
ja 
seiskamiskohad  
Elektri peakilp, varutoide   83 % (72)  13 % (11)  3 % (3)   0 % (0)   1 % (1)   87    
Pääs 
läbi 
võimalike 63 % (55)  27 % (23)  9 % (8)   0 % (0)   1 % (1)   87    
luukide 
pööningule, 
katusele, keldrisse  
Kuivtorusisend 
(asukoht 61 % (53)  24 % (21)  14 % (12)  0 % (0)   1 % (1)   87    
toitesisend hoonesse)  
52 
 
Kohad, 
kus 
viibib 59 % (51)  23 % (20)  13 % (11)  2 % (2)   3 % (3)   87    
massiliselt inimesi  
Statsionaarsed 
52 % (45)  30 % (26)  16 % (14)  1 % (1)   1 % (1)   87    
tuletõrjeredelid, trepid  
Liftid (tuletõrje)  
68 % (59)  19 % (16)  10 % (9)   1 % (1)   2 % (2)   87    
Kangialuste 
ja 25 % (22)  30 % (26)  34 % (30)  6 % (5)   5 % (4)   87    
sissepääsude  kõrgused  ja 
laiused  
Soovitatavad 
38 % (33)  28 % (24)  28 % (24)  2 % (2)   4 % (4)   87    
redelautode,päästetõstukite 
paigutuskohad  
Tingmärgid  
60 % (28)  36 % (17)  4 % (2)   0 % (0)   0 % (0)   47    
 
2. Kas Teie kasutate sündmuskohal või väljasõidu ajal operatiivkaarti. Kui ei, siis mis põhjustel? 
 
3. Kas Teie arvates objektide tutvumiskäigud ja õppetunde korraldamine operatiivkaartide kohta 
päästekomandos tõstaks päästetöödel luure ja päästetööde efektiivsust? 
53 
 
 
4. Kus Teie arvates on mugavam kasutada operatiivkaardid? 
 
5.  Millisel  kujul  peab  esindama  järgmist  informatsiooni,  kas  graafilisel,  tekstilisel  või 
kombineeritud kujul?  
   
  
  
  
 
tekstiline   graafiline   kombineeritud   Vastuseid kokku    
Objekti  kasutatav  telefon 79 % (37)  2 % (1)   19 % (9)  
47    
ja kontaktisikute telefonid  
Tulepüsivusklass  
77 % (36)  11 % (5)   13 % (6)  
47    
Tuleohuklass  
81 % (38)  9 % (4)   11 % (5)  
47    
Korruste arv  
51 % (24)  26 % (12)  26 % (12)  
47    
Hoone mõõtmed   
40 % (19)  21 % (10)  38 % (18)  
47    
54 
 
Vahelagede materjal   
70 % (33)  2 % (1)   28 % (13)  
47    
Välisseinte materjal  
74 % (35)  2 % (1)   23 % (11)  
47    
Katuse materjal  
72 % (34)  2 % (1)   26 % (12)  
47    
Tuletõkkesektsioonid 
ja 9 % (4)   40 % (19)  51 % (24)  
47    
nende asukoht  
Kandavate 
62 % (29)  9 % (4)   30 % (14)  
47    
konstruktsioonide materjal  
Lisaohud,ohlikud ained  
21 % (10)  11 % (5)   74 % (35)  
47    
Hoones  viibivate  inimeste 70 % (33)  6 % (3)   23 % (11)  
47    
hulk  
Tuletõrjeekraanide 
hulk 17 % (8)   32 % (15)  51 % (24)  
47    
korrusel, 
pumbajaama 
asukoht ja lülitamise kord  
Turvakeskus 
või 15 % (7)   36 % (17)  49 % (23)  
47    
ööpäevase 
valvelaua 
võtmete asukoht  
Automaatsed 
13 % (6)   23 % (11)  64 % (30)  
47    
kustutussüsteemid  
Tulekahjusignalisatsioon   13 % (6)   28 % (13)  62 % (29)  
47    
Suitsueemaldamine  
13 % (6)   28 % (13)  62 % (29)  
47    
Ventilatsioon  
17 % (8)   28 % (13)  57 % (27)  
47    
Evakueerivate 
28 % (13)  34 % (16)  38 % (18)  
47    
kogunemiskoht  
Trellitatud  aknad,  suletud 19 % (9)   26 % (12)  55 % (26)  
47    
läbipääsud  
Päästetehnika 
17 % (8)   45 % (21)  38 % (18)  
47    
kogunemispunkt  
Kõrval  hooned  ja  nende 28 % (13)  23 % (11)  49 % (23)  
47    
kaugus objektist  
Takistused  
28 % (13)  21 % (10)  53 % (25)  
47    
Lähimad  veevõtukohad  ja 26 % (12)  21 % (10)  57 % (27)  
47    
nende kaugused  
Sissepääsud  
13 % (6)   43 % (20)  47 % (22)  
47    
Trepikojad   
17 % (8)   45 % (21)  40 % (19)  
47    
55 
 
Ohtlike  ainete  torustike  ja 13 % (6)   21 % (10)  68 % (32)  
47    
seadmete 
sulgemis- 
ja 
seiskamiskohad  
Elektri peakilp, varutoide   15 % (7)   43 % (20)  45 % (21)  
47    
Pääs 
läbi 
võimalike 13 % (6)   30 % (14)  60 % (28)  
47    
luukide 
pööningule, 
katusele, keldrisse  
Kuivtorusisend  
17 % (8)   40 % (19)  43 % (20)  
47    
Kohad, 
kus 
viibib 28 % (13)  23 % (11)  53 % (25)  
47    
massiliselt inimesi  
Statsionaarsed 
11 % (5)   38 % (18)  51 % (24)  
47    
tuletõrjeredelid, trepid  
Liftid (tuletõrje)  
13 % (6)   47 % (22)  40 % (19)  
47    
Kangialuste 
ja 34 % (16)  17 % (8)   49 % (23)  
47    
sissepääsude  kõrgused  ja 
laiused  
Soovitatavad 
17 % (8)   38 % (18)  45 % (21)  
47    
redelautode,päästetõstukite 
paigutuskohad  
 
6. Kas Teie arvates on mõistlik panna operatiivkaardile tulekustutusvee tagamise lahendust? 
 
7. Kas Teie arvates on mõistlik esitada operatiivkaardi graafilises osas objekti fotod, kui jah, siis 
missugust osa? 
 
56 
 
8. Missuguse tarkvara abil Teie arvates peaks koostama operatiivkaarte? 
 
9. Kas on vaja koolitust spetsiaalse tarkvara õpetamiseks? 
 
10. Missugustes intervallides on optimaalne koormus operatiivkaardi koostamisel? 
 
11. Missuguste päästeameti büroodega peaks toimuma koostöö operatiivkaardi koostamisel? 
 
12. Kes peaks kontrollima operatiivkaartide koostamist ja kooskõlastama neid? 
57 
 
 
13.  Kas  Teie  arvates  mõjutab  päästetööde  efektiivsusele  koostööõppus  objekti  töötajate  ja 
päästekomando vahel? 
 
58 
 
LISA 5. II SIHTGRUPI VEEBIKESKKONNAS KÜSITLUSE 
RAPORT  
1. Millist informatsiooni peab Teie arvates sisaldama operatiivkaart?  
 
   
 Kindlasti   Pigem 
 Pigem  ei  Kindlasti   Ei 
oska Vastuseid 
vajalik   
vajalik   
ole vajalik   
ei 
ole öelda   
kokku    
vajalik   
Objekti  kasutatav  telefon 79 % (11)  14 % (2)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
ja kontaktisikute telefonid  
Tulepüsivusklass   
57 % (8)   29 % (4)   7 % (1)   7 % (1)   0 % (0)   14    
Tuleohuklass   
43 % (6)   36 % (5)   14 % (2)   7 % (1)   0 % (0)   14    
Korruste arv   
100 
% 0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   14    
(14)  
Hoone mõõtmed   
93 % (13)  7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Vahelagede materjal   
50 % (7)   29 % (4)   21 % (3)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Välisseinte materjal   
43 % (6)   21 % (3)   29 % (4)   0 % (0)   7 % (1)   14    
Katuse materjal   
50 % (7)   43 % (6)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Tuletõkkesektsioonid 
ja 86 % (12)  14 % (2)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   14    
nende asukoht   
Kandavate 
50 % (7)   21 % (3)   21 % (3)   0 % (0)   7 % (1)   14    
konstruktsioonide materjal   
Lisaohud,ohlikud ained    93 % (13)  7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Hoones  viibivate  inimeste 86 % (12)  7 % (1)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
hulk   
Tuletõrjeekraanide 
hulk 86 % (12)  7 % (1)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
korrusel 
(päästjatele), 
pumbajaama  asukoht  ja 
lülitamise kord   
Turvakeskus 
või 71 % (10)  21 % (3)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
ööpäevase 
valvelaua 
võtmete asukoht   
59 
 
Automaatsed 
79 % (11)  14 % (2)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
kustutussüsteemid  
Tulekahjusignalisatsioon   71 % (10)  29 % (4)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Suitsueemaldamine  
86 % (12)  14 % (2)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Ventilatsioon  
79 % (11)  7 % (1)   14 % (2)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Evakueerivate 
36 % (5)   43 % (6)   21 % (3)   0 % (0)   0 % (0)   14    
kogunemiskoht   
Trellitatud  aknad,  suletud 64 % (9)   21 % (3)   14 % (2)   0 % (0)   0 % (0)   14    
läbipääsud   
Päästetehnika 
57 % (8)   21 % (3)   21 % (3)   0 % (0)   0 % (0)   14    
kogunemispunkt   
Olulised kõrval hooned (nt 29 % (4)   43 % (6)   29 % (4)   0 % (0)   0 % (0)   14    
bensiinijaam)  ja  nende 
kaugus objektist   
Takistused  
50 % (7)   29 % (4)   21 % (3)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Lähimad  veevõtukohad  ja 93 % (13)  7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   0 % (0)   14    
nende kaugused   
Sissepääsud   
86 % (12)  7 % (1)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Trepikojad  
57 % (8)   29 % (4)   7 % (1)   7 % (1)   0 % (0)   14    
Ohtlike  ainete  torustike  ja 64 % (9)   29 % (4)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
seadmete 
sulgemis- 
ja 
seiskamiskohad   
Elektri peakilp, varutoide   71 % (10)  21 % (3)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Pääs 
läbi 
võimalike 57 % (8)   36 % (5)   7 % (1)   0 % (0)   0 % (0)   14    
luukide 
pööningule, 
katusele, keldrisse   
Kuivtorusisend  
71 % (10)  21 % (3)   0 % (0)   7 % (1)   0 % (0)   14    
Kohad, 
kus 
viibib 36 % (5)   29 % (4)   36 % (5)   0 % (0)   0 % (0)   14    
massiliselt inimesi   
Statsionaarsed 
57 % (8)   29 % (4)   14 % (2)   0 % (0)   0 % (0)   14    
tuletõrjeredelid, trepid   
Liftid (tuletõrje)   
64 % (9)   21 % (3)   14 % (2)   0 % (0)   0 % (0)   14    
Kangialuste 
ja 21 % (3)   29 % (4)   36 % (5)   14 % (2)   0 % (0)   14    
sissepääsude  kõrgused  ja 
laiused   
60 
 
Soovitatavad 
57 % (8)   7 % (1)   36 % (5)   0 % (0)   0 % (0)   14    
redelautode,päästetõstukite 
paigutuskohad   
Tingmärgid   
43 % (6)   43 % (6)   7 % (1)   0 % (0)   7 % (1)   14    
 
2. Kas Teie arvates objektide tutvumiskäigud ja õppetunde korraldamine operatiivkaartide kohta 
päästekomandos tõstaks päästetöödel luure ja päästetööde efektiivsust? 
     
 
3.  Millisel  kujul  peab  esindama  järgmist  informatsiooni,  kas  graafilisel,  tekstilisel  või 
kombineeritud kujul?  
   
 tekstiline   graafiline   
kombineeritud   
Vastuseid kokku    
Objekti  kasutatav  telefon 86 % (12)  7 % (1)   7 % (1)  
14    
ja kontaktisikute telefonid   
Tulepüsivusklass   
79 % (11)  7 % (1)   14 % (2)  
14    
Tuleohuklass   
79 % (11)  7 % (1)   14 % (2)  
14    
Korruste arv   
71 % (10)  7 % (1)   21 % (3)  
14    
Hoone mõõtmed   
36 % (5)   21 % (3)   43 % (6)  
14    
Vahelagede materjal   
71 % (10)  0 % (0)   29 % (4)  
14    
Välisseinte materjal   
71 % (10)  0 % (0)   29 % (4)  
14    
Katuse materjal   
71 % (10)  0 % (0)   29 % (4)  
14    
Tuletõkkesektsioonid 
ja 7 % (1)   50 % (7)   43 % (6)  
14    
nende asukoht   
Kandavate 
64 % (9)   7 % (1)   29 % (4)  
14    
konstruktsioonide materjal   
Lisaohud,ohlikud ained  
43 % (6)   14 % (2)   50 % (7)  
14    
Hoones  viibivate  inimeste 86 % (12)  7 % (1)   7 % (1)  
14    
hulk   
61 
 
Tuletõrjeekraanide 
hulk 14 % (2)   36 % (5)   50 % (7)  
14    
korrusel, 
pumbajaama 
asukoht ja lülitamise kord   
Turvakeskus 
või 0 % (0)   57 % (8)   43 % (6)  
14    
ööpäevase 
valvelaua 
võtmete asukoht   
Automaatsed 
0 % (0)   36 % (5)   64 % (9)  
14    
kustutussüsteemid  
Tulekahjusignalisatsioon   14 % (2)   57 % (8)   43 % (6)  
14    
Suitsueemaldamine  
7 % (1)   57 % (8)   50 % (7)  
14    
Ventilatsioon 
21 % (3)   50 % (7)   43 % (6)  
14    
Evakueerivate 
0 % (0)   71 % (10)  29 % (4)  
14    
kogunemiskoht   
Trellitatud  aknad,  suletud 7 % (1)   50 % (7)   43 % (6)  
14    
läbipääsud   
Päästetehnika 
7 % (1)   71 % (10)  36 % (5)  
14    
kogunemispunkt   
Kõrval  hooned  ja  nende 21 % (3)   29 % (4)   50 % (7)  
14    
kaugus objektist   
Takistused   
29 % (4)   43 % (6)   43 % (6)  
14    
Lähimad  veevõtukohad  ja 7 % (1)   43 % (6)   50 % (7)  
14    
nende kaugused   
Sissepääsud   
0 % (0)   71 % (10)  29 % (4)  
14    
Trepikojad   
0 % (0)   71 % (10)  29 % (4)  
14    
Ohtlike  ainete  torustike  ja 0 % (0)   43 % (6)   57 % (8)  
14    
seadmete 
sulgemis- 
ja 
seiskamiskohad   
Elektri peakilp, varutoide   0 % (0)   71 % (10)  29 % (4)  
14    
Pääs 
läbi 
võimalike 0 % (0)   57 % (8)   43 % (6)  
14    
luukide 
pööningule, 
katusele, keldrisse   
Kuivtorusisend   
0 % (0)   64 % (9)   36 % (5)  
14    
Kohad, 
kus 
viibib 36 % (5)   36 % (5)   29 % (4)  
14    
massiliselt inimesi   
Statsionaarsed 
0 % (0)   71 % (10)  29 % (4)  
14    
62 
 
tuletõrjeredelid, trepid   
Liftid (tuletõrje)   
0 % (0)   71 % (10)  29 % (4)  
14    
Kangialuste 
ja 36 % (5)   21 % (3)   43 % (6)  
14    
sissepääsude  kõrgused  ja 
laiused   
Soovitatavad 
14 % (2)   57 % (8)   29 % (4)  
14    
redelautode,päästetõstukite 
paigutuskohad   
 
 Kus Teie arvates on mugavam kasutada operatiivkaardid? 
     
 
Kas Teie arvates on mõistlik panna operatiivkaardile tulekustutusvee tagamise lahendust? 
     
 
 Kas  Teie arvates on mõistlik esitada operatiivkaardi graafilises  osas objekti fotod, kui  jah, siis 
missugust osa? 
     
 
Missuguse tarkvara abil Teie arvates peaks koostama operatiivkaarte? 
     
   
 Kas on vaja koolitust spetsiaalse tarkvara õpetamiseks? 
63 
 
     
 
 Missugustes intervallides on optimaalne koormus operatiivkaardi koostamisel? 
     
 
Missuguste päästeameti büroodega peaks toimuma koostöö operatiivkaardi koostamisel? 
     
 
Kes peaks kontrollima operatiivkaartide koostamist ja kooskõlastama neid? 
     
 
Kas  Teie  arvates  mõjutab  päästetööde  efektiivsusele  koostööõppus  objekti  töötajate  ja 
päästekomando vahel? 
     
 
64 
 
LISA 6. KRIISIREGULEERIMISE BÜROO SPETSIALISTI VASTUS 
AMETLIKU PÄRINGULE 
Tere, 
Saadan vastuse Teie päringule, mis puudutab ohtlike ettevõtete operatiivkaartide sisu. 
Kategooria,  ainete   nomenklatuur   (kogused  +  iga  aine  ohtlikkus),  ohuala  (põhiaine  mis 
moodustab  suurema  ohuala,  eriti  kui  tegemist  on  ohuga,  mis  ületab  ettevõtte  territooriumit), 
ohualasse  jäävate  inimeste  arv  (töötajad/elanikud),  evakuatsiooni  teed  (kogunemispunkt)  ja 
evakuatsioonikoht,  käitumisjuhised  (esmaabi),  leevendusmeetmed,  ettevõtte  territooriumi 
kaart/skeem  -  võimalusel  tuua  välja  nn  ohukohad  (mis  ohuga  on  tegemist,  sõltuvalt  seadme 
omapärast :  lekke , plahvatus, mürgisus jne), kontaktisikute andmed (sh RA tulenevalt, kes juhib 
päästetöid enne päästemeeskonna saabumist). Lähimad veevõttukohad + ettevõtte enda ressurss. 
Doominoefekti võimalus.  
Lugupidamisega , 
 
 
(allkirjastatud digitaalselt) 
Viktor Abramson 
Ida päästekeskus 
Kriisireguleermise büroo 
Juhtivspetsialist 
Telefon 3391928 
Mobiil    5248258 
65 
 
LISA 7. PPK MV JA RP I JUHTIMISTASANDI 
ANKEETKÜSITLUSE RAPORT  
1. Millist informatsiooni peab Teie arvates sisaldama operatiivkaart?  
Vahelagede materjal   
53 
% 23 
% 15 
% 3 % (1)   0 
% 40    
(21)  
(9)  
(9)  
(0)  
Välisseinte materjal  
48 
% 30 
% 13 
% 3 % (1)   0 
% 40    
(19)  
(12)  
(8)  
(0)  
Katuse materjal   
43 
% 40 
% 13 
% 3 % (1)   0 
% 40    
(17)  
(16)  
(6)  
(0)  
Tuletõkkesektsioonid  ja  nende 73 
% 20 
% 3 % (3)  0 % (0)   0 
% 40    
asukoht  
(29)  
(8)  
(0)  
Kandavate 
konstruktsioonide 57 
% 25 
% 13 
% 3 % (1)   3 
% 40    
materjal   
(23)  
(10)  
(5)  
(1)  
Lisaohud,ohlikud ained  
95 
% 5 % (2)  0 % (0)  0 % (0)   0 
% 40    
(38)  
(0)  
Hoones viibivate inimeste hulk   75 
% 18 
% 5 % (3)  0 % (0)   0 
% 40    
(30)  
(7)  
(0)  
Tuletõrjeekraanide 
hulk 63 
% 20 
% 8 % (5)  3 % (1)   3 
% 40    
korrusel,  pumbajaama  asukoht (25)  
(8)  
(1)  
ja lülitamise kord  
Turvakeskus 
või 
ööpäevase 75 
% 18 
% 5 % (2)  3 % (1)   0 
% 40    
valvelaua võtmete asukoht  
(30)  
(7)  
(0)  
Automaatsed kustutussüsteemid   60 
% 33 
% 5 % (3)  0 % (0)   0 
% 40    
(24)  
(13)  
(0)  
Tulekahjusignalisatsioon  
50 
% 28 
% 13 
% 3 % (1)   0 
% 40    
(20)  
(11)  
(8)  
(0)  
Suitsueemaldamine  
70 
% 23 
% 8 % (3)  0 % (0)   0 
% 40    
(28)  
(9)  
(0)  
Ventilatsioon   
48 
% 33 
% 15 
% 0 % (0)   0 
% 40    
(19)  
(13)  
(8)  
(0)  
Evakueerivate kogunemiskoht   48 
% 33 
% 15 
% 3 % (1)   0 
% 40    
(19)  
(13)  
(7)  
(0)  
66 
 
Trellitatud 
aknad, 
suletud 55 
% 18 
% 15 
% 0 % (0)   3 
% 40    
läbipääsud  
(22)  
(7)  
(10)  
(1)  
Päästetehnika kogunemispunkt   63 
% 15 
% 15 
% 0 % (0)   0 
% 40    
(25)  
(6)  
(9)  
(0)  
Kõrvalhooned  ja  nende  kaugus 23 % (9)  13 
% 43 
% 5 % (2)   3 
% 40    
objektist  
(5)  
(23)  
(1)  
Takistused 
(piirdeaed, 23 % (9)  25 
% 28 
% 5 % (2)   5 
% 40    
trammitee, elektri õhuliinid)  
(10)  
(17)  
(2)  
Lähimad veevõtukohad ja nende 90 
% 8 % (3)  0 % (0)  0 % (0)   3 
% 40    
kaugused  
(36)  
(1)  
Sissepääsud  
70 
% 23 
% 3 % (2)  0 % (0)   3 
% 40    
(28)  
(9)  
(1)  
Trepikojad  
48 
% 28 
% 15 
% 0 % (0)   3 
% 40    
(19)  
(11)  
(9)  
(1)  
Ohtlike  ainete  torustike  ja 83 
% 15 
% 0 % (0)  0 % (0)   3 
% 40    
seadmete 
sulgemis- 
ja (33)  
(6)  
(1)  
seiskamiskohad  
Elektri peakilp, varutoide  
78 
% 13 
% 5 % (3)  0 % (0)   3 
% 40    
(31)  
(5)  
(1)  
Pääs  läbi  võimalike  luukide 50 
% 33 
% 13 
% 0 % (0)   3 
% 40    
pööningule, katusele, keldrisse   (20)  
(13)  
(6)  
(1)  
Kuivtorusisend   
48 
% 23 
% 28 
% 0 % (0)   3 
% 40    
(19)  
(9)  
(11)  
(1)  
Kohad,  kus  viibib  massiliselt 53 
% 20 
% 18 
% 3 % (1)   3 
% 40    
inimesi  
(21) 
(8)  
(9)  
(1)  
Statsionaarsed  tuletõrjeredelid, 33 
% 35 
% 18 
% 3 % (1)   3 
% 40    
trepid  
(13)  
(14)  
(11)  
(1)  
Liftid 
(inimeste, 
kauba, 57 
% 18 
% 15 
% 3 % (1)   3 
% 40    
tuletõrje)  
(23)  
(7)  
(8)  
(1)  
Kangialuste 
ja 
sissepääsude 18 % (7)  13 
% 30 
% 13 % (5)  8 
% 40    
kõrgused ja laiused  
(5)  
(20)  
(3)  
Soovitatavad 
redelautode 
ja 35 
% 18 
% 18 
% 3 % (1)   8 
% 40    
päästetõstukite paigutuskohad   (14)  
(7)  
(15)  
(3)  
 
Kas Teie kasutate sündmuskohal või väljasõidu ajal operatiivkaardi. Kui ei, siis mis põhjustel? 
67 
 
 
 Kus Teie arvates on mugavam hoida operatiivkaardid? 
  
Kas  Teie  arvates  objektide  läbikäimine  ja  õppetunde  korraldamine  operatiivkaardi  kohta  koos 
oma meeskonnaga tõstab edaspidi luure ja päästetööde effektiivsust?  
 
   
 
68 
 
LISA 8. AUTORI KOOSTATUD OPERATIIVKAARDI NÄIDIS 
Nimi        
Koolinoorte loomemaja 
Aadress  
Keskallee 31, Kohtla-Järve 
Kasutusviis 
IV õppehoone 
Hoones viibivate inimeste arv  
kuni 150 
Korruselisus   
4 
Hoone mõõtmed  
41,54m*20,17m*16m 
Kontaktandmed   
Annika Veernik tel. 58354566 
Üldpind  
677,1m2 
 
LISAINFORMATSIOON          KOMMENTAARID 
ventilatsooon 
tuletõkkepiirdeid  läbivad  ventilatsioonikanalid  varustatakse 
tuletõkkeklappidega 
suitsueemaldus 
toimub avatavate akende ning tuletõrjeluugi kaudu 
tuletõrjekraanid 
dn50 koos tuletõrjetoru ja  voolikuga 20 m 
veevõtukoht 
hüdrant asub hoonest 12 meetri kaugusel 
tootlikus 15 l/s 
ATS 
Pult asub 1 korrusel garderoobis; andurite tüüp - suitsuandur 
AKS 
Ei ole 
tuletõkkesektsioonid 
trepikojad, korrused, elektrikilp , ventkamber 
Pääs keldrisse 
trepikoja  või akende kaudu 
Pääs katusele 
tuletõrjeluugi kaudu 
 
 
 
69 
 
TULEKUSTUTUSVEE LAHENDUS 
1. esmane rünnak objekti lähimast hüdrandist 
2. hea kustutusvee hulga tagamiseks kasutada paralleelselt teist hüdranti 60 m kaugusel 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  Joonis 9. Operatiivkaardi asendiplaan 
 
TINGMÄRGID 
 
päästetehnika kogunemiskoht                     
 
tuletõrje hüdrant läbimõõt 100 
 
 
päästemeeskonna sisenemisteed 
 
70 
 
 
Joonis 10. Soklikorruste plaan 
Joonis 11. Esimese korruste 
plaan
71 
 
Joonis 12. Teise korruste plaan 
 
Joonis 13. Mansardikorruste plaan 
 
72 
 
Joonis 14. Objekti küljeltvaade 
Joonis 15.  Objekti eesvaade 
73 
 
LISA 9. INFOALLIKAD ANDMETE KOGUMISEL 
OPERATIIVKAARDILE 
Tabel 8. Andmete kogumise võimalused operatiivkaardi koostamisel 
INFORMATSIOONI ALLIKAS 
ANDMED 
Tuleohutuskontrolli büroo 
Esimene info ehk kas hoone on olemas, kas on 
renoveeritud ,  kas  on  objektil  läbi  viidud 
tuleohutuskontroll  (see  on  vaja  informatsiooni 
tõendamiseks) 
ning 
objektil 
kasutatavate 
telefonide  numbrid ja kontaktisikute andmed 
Insenertehniline büroo 
Saaks  pöörduda  kui  on  mingi  arusaamatus 
andmete  kogumisel  hoone  tehnilistest  ja 
ehituslikest aspektidest 
Reageerimisbüroo 
Enamasti  kasutatakse  bürood  operatiivkaardi 
korrigeerimise puhul ja vana operatiivkaardiga 
võrdlusel. Samuti saab kaasata tulekustutusvee 
tagamise lahendamise koostamisel 
Valmisolekubüroo 
Vesivarustuse  andmebaas  ehk  IKT  spetsialist 
saab ära näidata objekti lähimad veevõtukohad 
Kriisireguleerimise büroo 
Pöördutakse  kui  tegemist  on  ohtlike  ainetega 
ettevõtetega  ja  suure  ohuga  ettevõttetega. 
Kasutatakse  järgmist  informatsiooni:  ohu 
kategooria;  ainete  nomenklatuur;  ohuala; 
ohualasse  jäävate  inimeste  arv;  evakuatsiooni 
teed  ja  evakuatsioonikoht;  käitumisjuhised; 
leevendusmeetmed; 
ettevõtte 
territooriumi 
kaart/skeem koos ohukohtadega; ettevõtte enda 
ressurss;  doominoefekti  esinemine.  Samuti 
kogutakse  informatsioon  kohtadest,  kus  viibib 
palju inimesi 
Projekti  dokumentatsioon  
Korruste 
arv; 
hoone 
mõõtmed; 
74 
 
tuletõkkesektsioonid; 
lisaohud; 
hoones 
viibivate  inimeste  hulk;  tuletõrjeekraanid; 
pumbajaamad; 
turvakeskus; 
ATS; 
AKS; 
suitsueemaldamine;  ventilatsioon;  trellitatud 
aknad  ja  suletud  läbipääsud;  sissepääsud; 
trepikojad; ohtlike ainete torustike ja seadmete 
sulgemis-  ja  seiskamiskohad;  elektripeakilp  ja 
varutoide; pääs pööningule, katusele, keldrisse; 
kuivtorusisend;  statsionaarsed  tuletõrjeredelid 
ja trepid; tuletõrje liftid    
(autori koostatud) 
 
75 
 
LISA 10.  PAKKUVATE TARKVARADE HINNANG 
Tabel 9. Tarkvarade hinnang 
TARKVARA 
PLUSSID 
MIINUSED 
Microsoft 
Visio  1. Saab  salvestada  tarkvaras oma  1. Ei ole saadav eesti keeles 
Professional 2010 
tingmärke 
mis 
on  2.  Litsentstarkvara  saamiseks 
operatiivkaartide  koostamise  ja  vajab  rahalist  kulud  (rent  476 
täitmise  juhendis  ning  kasutada  lauaarvutie on 76 160.- €  + KM) 
joonistamise 
ajal. 
Samuti 
joonistada  oma  tingmärke  ja  3.  Tarkvara  õppimiseks  on  vaja 
kasutada seda 
selle  ettenähtud  koolitus  (4830.- 
€  397 meeskonnavanematele) 
2.  Suur  hulk  kujundeid  ja  malle 
(ristkülik,  jooned,  seinad,  uksed, 
torud, 
ventiilid , 
seadmed , 
inventar   jpm)  ning  vahendeid 
nende  ühendamiseks,  teksti  ja 
taustapiltide lisamiseks 
3.  Saab  salvestada  dokumenti 
veebilehena ehk .html formaadis, 
PDF   failina ,  pildina  (jpg,  gif, 
bmp,  wmf)  ning  AutoCAD 
formaadis (DWG, DXF) 
4.  Saab  kasutada  AutoCADi 
jooniseid 
AutoCAD Civil 3D 
1. 
Koridori  
modelleerimise  1. Ei ole saadav eesti keeles 
funktsionaalsus  võimaldab  luua  2.  Litsentstarkvara  saamiseks 
teede 
ja 
muude  vajab  rahalist  kulud  (rent  476 
transpordisüsteemide 
lauaarvutie  on  398  888.-  €  + 
intelligentse mudeli. Samuti kõik 
76 
 
projekteerimine  
on 
3D  KM) 
versioonis, 
mis 
võimaldab  3.  Tarkvara  õppimiseks  on  vaja 
paremini  visualiseerida  objekti  selle  ettenähtud  koolitus  (190 
PTJ-le 
560.-€ 397 MV-le) 
2.  Tsiviilehituslike  projektide 
puhul  on  väga  olulise  tähtsusega 
erinevatele 
andmetele 
ja 
andmetüüpidele  ligipääs  ning  ka 
importimisvõimalus.  AutoCAD 
Civil 3D ühildub paljude CAD ja 
GIS  platvormidega,  nt.  DWF, 
Google  Earth,  LandXML,  DGN, 
SDF 
3. 
Kokkuhoidu 
annab 
georuumilise  info  ühildamine 
olemasolevate  aerofotode  või 
muu rastergraafikaga 
4. 
Kõrgema 
tasemega 
animatsioonide 
või 
simulatsioonide 
jaoks 
saab 
mudeli viia 3ds max tarkvarasse. 
Microsoft Office 
1.  On  juba  paigaldatud  kõikides  1.  Ei  saa  kasutada  AutoCAD-i 
arvutites 
failid ja plaanid  
2. 
Paljud 
päästeametnikud  2.  Ei  saa  salvestada  oma 
oskavad seda kasutada 
tingmärke  ainult  tõsta  neid 
teistes failidest 
(autori koostatud) 
 
77 
 
LISA 11. MS VISIO PROFESSIONAL 2010 KOOLITUS 
78 
 
79 
 
80 
 
81 
 
82 
 
83 
 
84 
 
LISA 12. AUTOCAD CIVIL 3D KOOLITUS 
 
Koolituse eesmärk on AutoCAD Civil 3D tarkvara peamiste funktsioonide tundma õppimine ja 
3D andmetega töötamine. Koolitusel tutvutakse koos juhendajaga erinevate Autodesk AutoCAD 
Civil  3D  tarkvara  võimalustega  ning  läbitakse  iseseisvalt  erinevad  näiteülesandeid.  
Koolituse  läbinu  oskab  koostada  pinnamudeli  erinevatele  lähteandmetele  tuginedes,  mida  on 
võimalik hiljem joonises kasutada samakõrgusjoonte, lõigete, kõrguste kuvamiseks või mahtude 
arvutamiseks. Koolituse  läbinu  suudab  koostada  pikiprofiili  ning  koostada  3D   koridor -mudeli.  
Koolituselt saab baasteadmised tarkvara kasutamiseks ning edukaks edasi õppimiseks. 
Sihtrühm  
Kursusele  on  oodatud  projekteerijad,  geodeedid,  arhitektid  ja  kõik,  kes  puutuvad  kokku  või 
soovivad 
tegeleda 
maastikumudelitega, 
mahuarvutuste, 
lõigete 
ja/või 
pikiprofiilide 
koostamisega .  
Kursus eeldab baasteadmisi AutoCADist. 
Kursuse sisu 
Sissejuhatus:  
• AutoCAD Civil 3D (C3D)  töökeskkond ;  
• Tarkvara võimaluste lühiülevaade ning tutvumine programmiga.  
Punktid ja punktipilved:  
• Punktid ja punkti failide kasutamine Civil 3D tarkvaras;  
• Laserskanneeritud punktiandmete kasutamine.  
Funktsioonid: Points, Point Clouds  
Pinnamudel:  
• Vaatleme erinevaid võimalusi kuidas koostada 3D pinnamudel;  
• Väliandmetest või geoaluselt pinnamudeli tegemine;  
• Pinnamudeli kasutamisvõimalused: samakõrgusjooned,- kõrgusarvude lisamine, erinevate 
analüüside koostamine;  
• Mahuarvutused.  
Funktsioon TIN surface, Quick profile   
Telje, pikiprofiili ja ristlõigete koostamine:  
85 
 
• Telg ja  piketaaz ;  
• Maapinna ja projekt pikiprofiil;  
• Ristlõiked piki telge.  
Funktsioonid Alignment , Profile view, profile, section view, sample lines.  
Platsi ja tiigi planeerimine:  
• Ehitusplatsi või parkla vertikaallahenduse planeerimine;  
• Tiigi planeerimine.  
Funktsioonid Grading, Feature lines.  
3D koridor mudelite (Corridor) koostamine:  
• Tee ja kraavi koridormudeli koostamine;  
• Lihtsamate tüüpristlõigete loomine ja kasutamine;  
• Mahuarvutused.  
Funktsioonid Corridor, Assemblies, sample lines.  
Valikulised lisapeatükid:  
Vastavalt koolitusel osalejate  soovile on võimalik läbida ka lisateemasid, seda juhul kui see 
teema on nö aktuaalne koolitusel osalejate jaoks.  
Väliste andmebaaside kasutamine.  
• Maa-ameti WMS- teenuse kasutamine  
Andmete jagamine - datashortcuts.   
• Civil 3D objektide jagamine meeskonnatöös või suuremahulistes projektides.  
Torustiku projekteerimine:  
• Torustiku projekteerimise  põhitõed Civil 3D-s;  
• Torude  ja kaevude lisamine asendiplaanile ja pikiprofiile. 
Hind ja maht 
Kursuse maksumus osaleja kohta: 480 EUR  
Kursuse  maht: 18 akadeemilist  tundi  (s.o.  3  päeva  või  vastavalt  kokkulepitud  ajale). 
Koolituste hinnale lisandub käibemaks 20% 
 
 
86 
 
LISA 13. PÄÄSTEMEESKONNA TUTVUMISÕPPUSE HINDAMINE  
Tabel 10. Tutvumisõppuse hindamine 
Keda hinnatakse 
Tegevused 
Mida hinnatakse 
Meeskonnavanem 
Informatsiooni hankimine 
Hinnatakse, 
kuidas 
PTJ 
hangib 
informatsiooni 
ehk 
kuidas 
kasutab 
operatiivkaarte,  mida  küsib  HK-sest  ja 
objekti esindaja käest 
Meeskonnavanem 
Luure 
Hinnatakse,  kuidas  teostas  PTJ  luuret 
(kvaliteetsus;  kiirus),  kuidas  PTJ   hindas  
tulekahju staadiumit 
Meeskonnavanem 
Esmased korraldused 
Hinnatakse  esmased  PTJ  käske  oma 
meeskonnale 
(rünnak, 
jahutamine , 
päästmine);  missugune  prioriteetsus  oli; 
kuidas  PTJ  andis  korraldusi  (arusaadavus; 
täpsus; 
lühidus); 
missuguse 
isikukaitsevarustuse määras 
Meeskonnavanem 
Informatsiooni   edastamine   Hinnatakse, 
kuidas 
edastakse 
ja lisajõudude  tellimine  
informatsioon HK-le ja objekti töötajatele; 
missugust 
lisajõudusid 
PTJ 
vajas 
sündmuskohale;  informatsiooni  vahetus 
PTJ ja tema meeskonna vahel 
Päästja  1;  Päästja  2;  Inimeste 
päästmine,  Hinnatakse,  kui  kiiresti  päästjad  jõuavad 
Päästja 3 
tulekahju 
kustutamine,  kannatanuni  ja  viivad  ära  ohualast;  kas 
evakueerimine 
kustutasid 
tulekahju 
efektiivselt 
ja 
jahutasid  vajadusel  kõrvalhoonet;  kui 
kiiresti 
teostati 
lahinghargnemisi 
ja 
evakueerisid  inimesi  (vajadusel);  kuidas 
jälgisid 
ohutustehnikat 
ja 
teostasid 
ventileerimist 
87 
 
Meeskonnavanem  
Kontroll  ülesande  täitmise  Hinnatakse,  kuidas  PTJ  kontrollib  oma 
üle 
meeskonda ja korrigeerib nende tegevusi 
Meeskonnavanem 
Veevarustuse tagamine 
Hinnatakse,  kuidas  PTJ  otsustas  tagada 
vett ja missugused veevõtukohti ta kasutas 
Autojuht 
Veevarustuse tagamine 
Hinnatakse, 
kui 
kiiresti 
autojuht 
moodustas toiteliini 
Objekti  töötajad  koos  Informatsiooni  edastamine  Hinnatakse, 
kas 
evakueeriti 
töötajad 
objekti esindajatega 
ja evakueerimine 
kogunemispunkti;  kas  edastati  oluline 
informatsioon päästjatele ja PTJ-le 
(autori tabel) 
 
 
88