Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-ile ja analüüs lõputöö (0)

  Teenusmajanduse instituut  Majandusarvestuse õppekava            Piret Suursild  KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA  FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA  Lõputöö            Juhendaja: Siiri Luts, MA          Mõdriku 2020 


Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite  tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on  viidatud.  Annan  uurimistöö  positiivsele  hindele  kaitsmise  korral  Tallinna  Tehnikakõrgkoolile  tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja  üldsusele  kättesaadavaks  tegemiseks,  sealhulgas  digitaalarhiivi  lisamiseks  kuni  autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni.                Koostaja: Piret Suursild            Töö  vastab  lõputöö  kohta  kehtivatele  miinimumnõuetele  ja  selle  võib  esitada  retsensendile.              Juhendaja: Siiri Luts    


SISUKORD  SUMMARY ................................................................................................................... 4   SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 6   1   TULUDE JA KULUDE KÄSITLUS KASUMIARUANDE SKEEMIS 2............ 9  1.1   Tulude olemus ja liigid .................................................................................. 12   1.2   Kulude olemus ja liigid ................................................................................. 14   1.3   Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande skeem 2 baasil ..................... 15   1.3.1   Tulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................. 15   1.3.2   Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................ 17   1.4   Kasumiaruande analüüsimeetodid ................................................................ 21  1.4.1   Kasumiaruande horisontaalanalüüs ................................................................. 22  1.4.2   Kasumiaruande vertikaalanalüüs ..................................................................... 23  1.4.3   Finantssuhtarvude analüüs ............................................................................... 23  2   LÕPUTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS ............................................................ 25  3   KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFRS-ILE JA ANALÜÜS ...... 27   3.1   Ülevaade Vinare Logistika OÜ tegevusest ning tulude ja kulude liikidest ... 27  3.2   Tulude arvestus kasumiaruandes skeem 2 .................................................... 29   3.3   Kulude arvestus kasumiaruandes skeem 2 .................................................... 31   3.4   Kasumiaruande analüüs ................................................................................ 40  KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 43  KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 46   LISAD .......................................................................................................................... 49   Lisa 1. Vinare Logistika kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018-2019 
Lisa 2. Vinare Logistika kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 
Lisa 3. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018-
2019 
Lisa 4. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 
Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale 
Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 
Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) 
Lisa 8. Lihtlitsents    
   


SUMMARY  Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and  financial  analysis  of  OÜ  Vinare  Logistika”.  The  thesis  is  presented  on  58  pages,  containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of  literature.  The company must have understandable and objective income and expense accounting  and  the  company’s  reporting  has  to  be  reliable,  being  in  compliance  with  the  Accounting  Act  and  the  guidelines  of  the  Accounting  Standards  Board.  Often,  information  obtained  from  source  documents  is  not  reflected  in  the  correct  financial  statements and as a result, the company’s gross profit does not provide the management  with true information for decision-making.  In order to achieve the goal of the thesis, the following research tasks were performed:  •  Description of the nature and classification of income and expense;  •  Identification  of  information  in  the  company’s  internal  accounting  policies  and  procedures regarding the accounting and organization of reporting for income and  expense;  •  Identification of income and expense necessary to prepare an income statement with  layout 2;  •  Overview  of  the  nature  of  the  income  statement  analysis  with  an  analysis  of  the  structure of income statement used by Vinare Logistika OÜ.   The author of the thesis  uses a quantitative method for writing the thesis. Document  collection is done by viewing the documentation and by conducting a semi-structured  interview with the management. The author uses deductive approach in drawing final  conclusions.  Income statement layout 2 emphasises gross profit obtained by deducting the cost of  goods and services sold from sales revenue. Writing the thesis, it became apparent that  the company had not addressed cost of marketing and cost of sales in accordance with  the legislation. During the period considered, many errors in the source documents were  found in treating operating costs as periodic costs. The research also revealed that all  operating expenses were recognised in  the income statement as cost  of services sold  and, as a result, the company’s gross profit in fact reflects operating profit. 


Comparison of the report prepared by the author and the company’s income statement  revealed that the company’s income statement did not indicate correct financial results.  This was due to incorrect recognition of expense in the income statement. Error was  made in recognising “Marketing expenses” in income statement Layout 2 as provided  in Annex 2 of the Accounting Standards Board Guideline 2. The company recognised  expenses there, which in fact should have been recognised on the income statement line  “Cost of sales”. As a result of the analysis, the author understood which expenses are  related to the company’s main activity and prepared an income statement based on that  information, meeting the requirements set out in Annex 2 of the Accounting Standards  Board Guideline 2.  Conclusions of the financial analysis of the income statement were made by comparing  the company’s income statements for years 2018 and 2019 with the income statement  prepared by the author based on the analysis of the income statement. Comparing the  income statements prepared by the company and by the author of this thesis, it became  apparent that in the income statement based on this thesis work, the total profitability  of the turnover indicated in the income statement had significantly decreased. This was  due to lower gross profit as the cost of sales increased in the income statement. Gross  profit changed as the research indicated that operating expenses were transferred from  marketing costs to cost of sales.     


SISSEJUHATUS  Kõik  raamatupidamiskohustuslased  on  kohustatud  oma  raamatupidamist  korraldama  juhindudes  raamatupidamist  korraldavate  põhinõuetega.  Selle  kohaselt  peab  ettevõte  tagama  aktuaalse,  objektiivse  ja  võrreldava  info  oma  finantsseisundist  ja  majandustulemustest.  Iga  raamatupidamiskohustuslane  peab  dokumenteerima  kõik  majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning  finantsaruanded  kooskõlas  seaduste  ja  juhenditega  (RPS, § 4).  Finantsarvestus  klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele,  raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab  vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17).  Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama  raamatupidamise sise-eeskirjad, mis  reguleerivad  tulude  ja  kulude  kajastamist  kasumiaruande  kirjetel,  kasutatavaid  arvestuspõhimõtteid  ning  aruannete  koostamise  korda  (RPS,  §  11).  Ettevõte  peab  tagama,  et  tulud  ja  kulud  oleks  kajastatud  jälgides  tulude  ja  kulude  vastavuse  ja  arusaadavuse printsiipi (RPS, § 16).  Organisatsiooni  tegutsemise  põhieesmärk  on  kasumi  teenimine  ning  selle  läbi  omanikele tulu teenimine. Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on  vajalik  kulusid  ja  tulusid  korrektselt  kajastada  ning  analüüsida.  Selleks,  et  vältida  mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades  ettevõttes  kasutusel  olevat  kasumiaruande  skeemi  (Karu,  2008,  lk  162).  Tähtis  on  teadmine,  et  oluline  pole  mitte  kulude  täpne  teadmine,  vaid  tulude  tekitamine  ja  juhtimine (Pärl, 2016, lk 16).  Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on  ettevõttes  tulud  ja  kulud  kirjendatud.  Selleks,  et  kasumiaruanne  näitaks  välistele  infotarbijatele  õiget  ja  usaldusväärset  informatsiooni,  tuleb  tulud  ja  kulud  kajastada  õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige  kirjelduse  nii  kasumiaruande  esimese  kui  ka  teise  skeemi  järgi.  Järgides  ettevõttes  kasutatavat  kasumiaruande  skeemi,  tuleb  kulud  kajastada  kas  tootmiskuluna  või  perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85).  Mõne  ettevõtte  arvestuspõhimõtted  ja  süsteemid  ei  ole  sobivad  kohustusliku  finantsaruandluse  koostamiseks.  See  on  tingitud  ebaõigest  majandustehingute  registreerimise sisemisest kontrollist see tähendab, et tehinguid ei registreerita


7     finantsarvestuses korrektselt või jäetakse üldse registreerimata. Sellised situatsioonid  toovad  kaasa  vead  raamatupidamiskontodel  ja  samuti  aruandluses  ning  selle  vältimiseks tuleb rakendada häid finantssüsteeme (Kaplan & Cooper, 1998, lk 28-29).   Ettevõttes peab tulude ja kulude arvestus olema arusaadav ja tõepärane ning ettevõtte  aruandlus  usaldusväärne  ja  vastama  raamatupidamise  seadusele  ning  Raamatupidamiste  Toimkonna  Juhenditele.  Sageli  ei  kajastata  algdokumentidelt  saadud infot õigetel aruandekirjetel ning selle tulemusena ei anna ettevõtte brutokasum  juhtkonnale otsuste tegemiseks tõepärast infot. Uuritavas ettevõttes on audiitorkontrolli  tulemusel saadud audiitori poolt märkus. Audiitorkontrolli käigus on tulnud välja, et  ettevõte  ei  rakenda  kasumiaruande  skeemi  2  nii,  nagu  näeb  ette  raamatupidamise  seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeem.  Lõputöö  eesmärkideks  on  välja  selgitada  kas  ettevõttes  on  tulud  ja  kulud  kajastatud  õigesti  kasutades  kasumiaruande  skeemi  2  ning  läbi  viia  finantsanalüüs  ettevõtte  kasumiaruande põhjal. Selle saavutamiseks on vajalik täita järgmised ülesanded:  •  kirjeldada tulude ja kulude teoreetilist olemust ja liigitust ning nende kajastamist  kasumiaruandes skeem 2;  •  anda teoreetiline ülevaade kasumiaruande analüüsi olemusest;  •  koostada metoodika lõputöö läbiviimiseks;  •  teostada ettevõttes kasumiaruande võrdlus teooriaga;  •  teostada ettevõtte finantsnäitajate alusel kasumiaruande analüüsid;  •  uurimustöö  tulemusel  teha  järeldused  ja  omapoolsed  ettepanekud  ettevõtte  juhtkonnale  kasumiaruande  vastavusse  viimiseks  Eesti  finantsaruandluse  standardiga.  Vaatluseks  ja  andmete  kogumiseks  on  vajalik  tutvuda  raamatupidamise  algdokumentidega ja kontoplaaniga, et saada ülevaade kasumiaruandes kasutatavatest  tulu- ja kulukontodest. Tutvuda ettevõtte majandusarvestuse eeskirja selle osaga, mis  puudutab tulude ja kulude arvestust ning aruandlust. Selgitatakse välja algdokumentide  alusel  tulude  ja  kulude  arvestus  kasumiaruande  .  Kui  dokumentidest  ei  saa  piisavalt  informatsiooni,  küsib  töö  autor  täiendavalt  ettevõtte  algdokumentide  ning  tulude  ja  kulude kajastamise printsiipide kohta. 


8    Lõputöö koosneb kolmest osast. Töö esimeses osas kirjeldatakse teooriast põhinevat  tulude  ja  kulude  liigitust  ning  nende  olemust  ja  antakse  ülevaade  tulude  ja  kulude  kajastamisest  ja  analüüsist  kasumiaruannetes.  Kirjeldatakse  erinevate  tulu-  ja  kulukirjete  teoreetilist  osa  ning  nende  arvestusest  kasumiaruandes.  Töö  teises  osas  kirjeldatakse metoodikat, mida rakendatakse uurimistöös. Töö kolmandas osas antakse  lühiülevaade  ettevõttest,  kus  uurimus  läbi  viiakse.  Kirjeldatakse  ja  analüüsitakse  toetudes  teooriale  ettevõttes  kasutatavaid  kasumiaruande  kirjeid  ning  analüüsitakse  kasumiaruannet  erinevate  analüüsimeetoditega.  Uurimustöös  on  kasutatud  32  kirjanduslikku  allikat,  millest  võõrkeelseid  allikaid  on  3.  Töösse on lisatud 8 tabelit, 3 joonist ja 7 lisa.


9    1  TULUDE JA KULUDE KÄSITLUS KASUMIARUANDE  SKEEMIS 2  Lähtuvalt  raamatupidamise  seadusest  on  kõik  raamatupidamiskohustuslased  kohustatud  koostama raamatupidamise aastaaruande, mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundit,  majandustulemust  ja  rahavoogusid.  Raamatupidamise  aastaaruanne  koosneb  põhiaruannetest  (bilansist,  kasumiaruandest,  rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (RPS, § 15).  Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb järgida järgmisi alusprintsiipe:  •  majandusüksuse printsiip;  •  jätkuvuse printsiip;  •  arusaadavuse printsiip;  •  olulisuse printsiip,  •  järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip;  •  tulude ja kulude vastavuse printsiip;  •  objektiivsuse printsiip;  •  konservatiivsuse printsiip;  •  avalikustamise printsiip,  •  sisu ülimuslikkuse printsiip,  •  tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu  vahel.  Majandusüksuse  printsiibi  kohaselt  peab  arvestama  raamatupidamiskohustuslane  oma  majandustehinguid, vara ja kohustisi lahus omanike, töötajate ning teiste isikute varadest,  kohustistest  ja  majandustehingutest.  Jätkuvuse  printsiibi  kohaselt  peab  raamatupidamiskohustuslane olema jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust oma tegevust  lõpetada. Raamatupidamise aruandes peab info olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja  mõistetav aruande kasutajale, kellel on selleks piisavad finantsalased teadmised. Selleks  tuleb  juhinduda  arusaadavuse  printsiibist.  Olulisuse  printsiibi  kohaselt  peab  raamatupidamise  aruandes  kajastuma  kogu  oluline  informatsioon.  Kui  olulist  informatsiooni ei avaldata, võib see mõjutada aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid.  Raamatupidamise  aruande  koostamisel  tuleb  jätkuvalt  kasutada  varem  kasutatud  arvestuspõhimõtteid ja esitlusviise selleks, et andmed oleksid võrreldavad. Tulude ja kulude  vastavuse  printsiibi  kohaselt  tuleb  jälgida,  et  aruandeperioodi  tuludest  arvatakse  maha 


10    nende  tulude  tekkimisega  seotud  kulud.  Väljaminekuid,  millele  vastavad  tulud  tekivad  teisel  perioodil,  kirjendatakse  kuludena  samal  perioodil,  millal  tekivad  nendega  seotud  tulud.  Kõik  info,  mis  avaldatakse  majandusaasta  aruandes  peab  olema  usaldusväärne  ja  neutraalne  ning  selleks  tuleb  juhinduda  objektiivsuse  printsiibist.  Konservatiivsuse  printsiibi puhul tuleb tähelepanu pöörata, et ei tekiks varade ja tulude ülehindamist ning  kohustiste  ja  kulude  alahindamist.  Aruannet  tuleb  koostada  ettevaatlikult  ja  kaalutletult.  Avalikustamise  printsiibi  kohaselt  tuleb  raamatupidamise  aruandes  kogu  esitatav  informatsioon  esitada  nii,  et  see  võimaldaks  saada  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ning õiglase ülevaate. Sisu  ülimuslikkuse  printsiibi  puhul  tuleb  jälgida,  et  majandustehingute  kajastamisel  raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka sel juhul, kui see  ei  ühti  nende  juriidilise  vormiga  (RPS,  §  16).  Informatsiooni  kogumisest  saadav  kasu  aastaaruande koostamiseks peab olema suurem,  kui kulutused mis selle info kogumiseks  tehti. Juhtkond peab andma hinnangu kas on mõistlik teha kulutusi, et saada informatsiooni  aruande koostamiseks (RTJ 1, § 63-64).  Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab raamatupidamise aastaaruandeid vastavalt Eesti  finantsaruandluse  standardile,  peab  raamatupidamise  aastaaruandes  jätkuvalt  kasutama  Raamatupidamise seaduses ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest (RTJ 2, § 21).  Kasumiaruanne  on  raamatupidamisearuanne,  mis  kajastab  raamatupidamiskohustuslase  aruandeperioodi majandustulemust: tulusid, kulusid ja kasumit, kahjumit (RPS, § 18, lg 2).  Iga  raamatupidamiskohustuslane  peab  oma  sisekorraeeskirjades  fikseerima,  millist  kasumiaruande  skeemi  oma  aruandluse  tarbeks  oleks  otstarbekam  kasutada  ning  seda  kasumiaruande  skeemi  peab  kasutama  järjepidevalt  aastast  aastasse,  et  andmed  oleksid  võrreldavad.  Õige  kasumiaruande  skeem  annab  aruande  kasutajatele  parema  ülevaate  majandustegevuse  tulemuse  kujunemisest.   Ettevõte  on  kohustatud  oma  raamatupidamise  sise-eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande  kirjetel  kajastatakse  ning  seda  liigendust  kasutama  järjepidevalt  (RTJ  2,  §  24-25).  Kasumiaruanne ja bilanss  on omavahel  tihedalt seotud,  kuna kasumiaruande koostamine  tugineb  tekkepõhisusele  ja  seal  esitatud  info  peab  olema  asjakohane,  tõepärane,  usaldusväärne ja võrreldav (Tikk, 2016, lk 252).   Kasumiaruandes  skeem  1  on  ärikulud  liigendatud  lähtudes  kulude  olemusest  ning  kasumiaruande  skeemis  2  on  liigendatud  lähtudes  kulude  funktsioonist  (RTJ  2,  §  23). 


11    Kasumiaruande  skeem  1  jaotab  ettevõtte  tegevuse  äritegevuseks  ja  finantstegevuseks.  Skeemi 1 on lihtsam rakendada ning seda kasutavad üldiselt väiksemad ettevõtted, kellel  puudub  vajadus  kulude  liigendamisest  funktsioonide  kaupa.  Skeemi  2  puhul  on  vaja  otsustada,  millise  ettevõtte  funktsiooniga  on  ärikulud  seotud.  Teatud  kulusid  tuleb  proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Samas skeem 2 alusel liigendatud  aruanne  annab  aruande  kasutajatele  parema  ülevaate  erinevate  funktsioonide  kulukusest  ettevõttes (RTJ 2, § 23).  Ükskõik  millist  skeemi  rakendatakse  on  ettevõtete  kontoplaanid  oma  olemuselt  kululiigipõhised  (materjal,  ostetud  kaubad,  ostetud  teenused,  palgad,  kulum  jne.)  Sellepärast  on  skeem  2  kasutajatel  võimalik  vähese  vaevaga  esitada  kululiigipõhist  kasumiaruannet. Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel ning see  nõuab  müügitulude  tekkeks  vajalike  otseste  ja  tootmisüldkulude  ning  kaudsete  kulude  eristamist (Ilisson, 2015, lk 18).  Kasumiaruandes  selgitatakse  ettevõtte  varades,  kohustistes  ja  omakapitalis  tekkinud  muutusi. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine  (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 81). Kasumiaruandes on kajastatud ettevõtte tulud ja kulud  aruandeperioodil  ning  see  aruanne  näitab,  kui  palju  kasumit  on  ettevõttel  võimalik  omanikele  dividendidena  maksta.  Kasumiaruanne  koosneb  tulude  ja  kulude  klassifitseeritud loetelust, mille lõpptulemuseks on puhaskasum ja kasum on müügikäive,  millest on maha arvatud kogukulud samal perioodil (Allen & Myddelton, 1992, lk 3).   Tulud  ja  kulud  fikseeritakse  nende  tekkimise  momendil  järgides  tekkepõhist  arvestusprintsiipi, see tähendab, et see ei sõltu tulu laekumisest või kulu tasumisest. Samas  tuleb ettevõttel järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi ehk tulud ja kulud peavad olema  kajastatud ühes ja samas perioodis (RPS, § 16). Tulud kogutakse tulukonto kreeditisse ning  kulud kulukonto deebetisse. Majandusaasta lõpul suletakse tulu- ja kulukontod ning tulem  kirjendatakse bilansikirjel „Aruandeaasta kasum (kahjum)“ (Palmipuu, 2015, lk 34).  Kasumiaruande põhivalem:  Kasum = Tulud − Kulud    (1)  Juta Tikk (2016, lk 252) on öelnud, et majandustegevus ettevõttes on kasumi teenimisele  suunatud. Stabiilne kasumi teenimine suurendab omanike ja töötajate heaolu, selletõttu on  õige  kasumi  arvestamine  väga  olulise  tähtsusega  ning  kasumiaruanne  on  väga  oluline 


12    aruanne.  Ka  Sander  Karu  (2008,  lk  162-163)  on  oma  raamatus  kirjutanud,  et  lähtudes  ettevõtte tegevuse spetsiifikast võib tekkida vajadus teatud kasumiaruande kirjete nimetusi  ja  sisu  täpsustada,  samuti  võib  lisada  täiendavaid  kirjeid,  kui  see  tuleb  kasuks  kasumiaruande informatiivsusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande  asemel  esitada  lisades  ning  kulude  kirjed  on  soovitav  esitada  kas sulgudes  või  miinusmärgiga. Kasumiaruande kirjete täpne koostis sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast  ja selles välja kujunenud rahvusvahelisest praktikast (RTJ 2, § 25).  Kasumiaruandes omavahel tulusid ja kulusid ei saldeerita, välja arvatud tulud ja kulud, mis  on  tekkinud  mitmest  sarnasest  tehingust  ja  mis  eraldivõetuna  ei  ole  olulised.  Kasumiaruandes tohib saldeerida vaid põhitegevusega mitteseotud tulusid ja kulusid, kui  see  annab  edasi  tehingu  sisu  tõepärasemalt.  Üldjuhul  saldeeritakse  põhivarade  müügist  saadud kasumeid - kahjumeid, samuti ka valuutakursimuutuste kasumeid - kahjumeid ning  saadud  tulem  kirjendatakse  kasumiaruandes  netosummana  (Karu,  2008,  lk  170).  Raamatupidamiskohustuslased, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida ei saa  kajastada  tavalises  kasumiaruandes,  koostavad  selleks  jaoks  koondkasumiaruande,  mis  esitatakse eraldi aruandena kasumiaruande järel. Selleks on näiteks välismaise äritegevuse  käigus tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud kasumid ja kahjumid (RTJ 2, § 31).  Kasumiaruanne on ettevõtte majandusaasta olulisemaid aruandeid ning selle koostamisel  tuleb pöörata tähelepanu kulude periodiseerimisele ning järgida tulude ja kulude vastavuse  printsiipi.  Lõputöö  järgmistes  peatükkides  kirjeldatakse  kasumiaruande  skeemis  2  kasutatavaid  tulu-  ja  kulukirjeid.  Põhjalikumalt  käsitletakse  kasumiaruande  skeem  2  struktuuri ja kasumiaruande analüüsimeetodeid.  1.1  Tulude olemus ja liigid  Tulu  on  majandusliku  kasu  suurenemine  aruandeperioodil  vara  lisandumise  või  suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital  suureneb, välja  arvatud  omanike  sissemaksed  omakapitali  (RPS,  §3).  Tulu  on  majanduslik  kasu,  mille  saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulu.  Tulu  kajastatakse  saadud  või  saadaoleva  tasu  õiglases  väärtuses  (RTJ 10, §10).  Ettevõte  mõõdab  tulu  rahas  või  raha  ekvivalentides  ning  info  esitatakse  kasumiaruandes.  Vahest  võib  osutuda  vajalikuks  tulusumma  korrigeerimine,  kuna  tekkepõhise  arvestuse  korral 


13    kajastatakse  tavaliselt  tulu  enne  raha  laekumist  (Tikk,  2016,  lk  258).  Tulude  põhiliseks  tunnuseks on ettevõtte netovara suurenemine, vaatamata sellele, et ettevõtte omanikud ei  ole teinud tulu saamiseks täiendavaid sissemakseid (Karu, 2008, lk 31).  Tehingu  tulu  määratakse  reeglina  kindlaks  ettevõtte  ja  kauba  või  teenuse  ostja  vahel  sõlmitava lepingu alusel. Kui kaup või teenus vahetatakse temast erineva kauba või teenuse  vastu, siis selline vahetus on käsitletav kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks  on sellisel juhul saadava kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või  millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või  teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis võetakse tulu hindamise  aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või  millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud ega antud  vara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse tulu ära antud vara  bilansilises maksumuses, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt  saadud või makstud rahasummad (RTJ 10, § 14).  Juhindudes  Raamatupidamise  Toimkonna  Juhend  10-le  (RTJ  10,  §  4)  kajastatakse  tulu  finantsarvestuses lähtuvalt tehingu sisust:  •   tulud kaupade müügil;  •   tulu teenuste osutamisel;  •   tulu intresside, litsentsitasude ja dividendide kajastamisel.  Tulu kaupade müügist kajastatakse, kui kõik kauba omandamisega seotud riskid ja hüved  on üle läinud kauba müüjalt ostjale ja tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta ning  tehingu tasu laekumine  on tõenäoline (RTJ 10, § 18).  Tulu  teenuste müügist kajastatakse  lähtuvalt  osutatava  teenuse  valmidusastmest  aruandekuupäeval,  eeldusel,  et  teenuse  osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust saab usaldusväärselt hinnata (RTJ 10, § 22). Tulu,  mida  saadakse  vara  kasutada  andmise  eest  intresside,  litsentsitasude  või  dividendidena,  kajastatakse kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt  hinnata (RTJ 10, § 47).  Tulu  tekib  ettevõttes  erinevatel  viisidel  ning  selle  kajastamisel  tuleb  järgida  erinevaid  reegleid. Tulu kajastamisel ei ole erinevust, kas tulu on tekkinud tasumisel sularahas või  ülekandega, vaid oluline on jälgida tulu õiglast väärtust ning tulu tekkimise momenti. 


14    1.2  Kulude olemus ja liigid  Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodi vara vähenemise, ammendumise  või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb,  välja  arvatud  omakapitali  arvel  omanikele  tehtud  väljamaksed  (RPS,  §  3).  Kulude  kajastamine toimub tekkepõhiselt ning seetõttu avaldavad nad raamatupidamislikult mõju  hetkel, mil sisuliselt leiab aset majandustehing ning millal see mõjutab ettevõtja netovara.  Kulusid  tuleb  kajastada  vastavalt  tulude  ja  kulude  õige  vastandamise  printsiibile  samas  perioodis,  kui  tekib  kulu  tegemise  tulemusel  tulu  tekkimine  (RPS,  §  16  lg  6).  Kulude  põhiliseks  tunnuseks  on  ettevõtte  netovara  vähenemine,  ilma  et  oleks  tehtud  ettevõtte  omanikele väljamakseid (Karu, 2008, lk 32).  Kõik  kasumiaruande  skeemides  nõutavad  tulud  ja  kulud  võiks  jaotada  järgmistesse  rühmadesse (Kulud ja raamatupidamine, s.a.):  •  põhiäritegevuse tulud ja kulud;  •  muu äritegevuse tulud ja kulud;  •  finantstegevuse tulud ja kulud;  •  ettevõtte tulumaksu kulu (dividendidelt).  Kulude  liigitamine  raamatupidamise  aastaaruande  koostamiseks  on  oluline,  kuid  sama  oluline on see ka juhtimisotsuste tegemise jaoks (Karu, 2008, lk 107). Juhtimisotsused, mis  seostuvad  ettevõtte  tulemustega  toodete,  allüksuste  ja  struktuuri  segmentide  lõikes,  eeldavad kulude jälgimist. Seepärast tuleb ettevõtte sisese arvestussüsteemi kujundamise  algjärgus kontoplaani koostamisel antud aspekte arvestada (Haldma & Karu, 1999, lk 36).  Kulude  liigitamine  on  tegevus,  mille  käigus  eristatakse  erinevad  kuludega  seotud  algdokumendid  ja grupeeritakse  need  kulukogumitesse  lähtuvalt  kulude  olemusest,  funktsioonidest või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27).  Kulude  arvestusele  ettevõttes  tuleb  pöörata  suurt  tähelepanu,  kuna  nende  õige  kajastus  omab  olulist  tähtsust  finantsarvestuses.  Tähtis  on  järgida  arvestuspõhimõtteid  ja  alusprintsiipe  ning  vastavalt  nendele  kajastada  algdokumentidelt  saadud  info  raamatupidamisregistrites. 


15    1.3  Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande skeem 2 baasil  Kasumiaruanne  skeem  2  põhineb  tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiibil  ning  selleks  on  tarvis  müügitulude  tekkeks  vajalike  otseste  ja  tootmisüldkulude  ning  kaudsete  perioodikulude  eristamist  (RTJ  2,  §  23).  Kasumiaruande  koostamiseks  tuleb  tulude  ja  kulude liigitamisel juhinduda raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna  juhendites  esitatud  nõuetest.  Kasumiaruandes  skeem  2  jaotatakse  kulud  funktsioonide  põhimõttel ning seda kasutavad põhiliselt tootmisettevõtted, kellele on olulise tähtsusega  müüdud toodete kulu määramine. Samuti ehitusettevõtted, kes rakendavad müügitulude ja  müüdud  toodete  kulu  määramisel  valmidusastme  meetodit  ning  ettevõtted,  kellel  on  kohustus antud skeemi rakendada (Ilisson, 2015, lk 20).  Kasumiaruande skeem 2 kasutatakse ettevõtetes, kus on vajalik eristada tootmiskulusid ja  perioodikulusid  kulude  funktsioonide  alusel  ning  siin  on  vajalik  ka  tulude  ja  kulude  vastavuse printsiibi järgimine. See skeem annab parema ülevaate kulude struktuurist, kuna  kulud on kajastatud funktsioonide põhimõttel ning on informatiivsem.  1.3.1  Tulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2  Tulu tekib finantsarvestus siis, kui kaup või toodang on ostjale üle antud või teenus osutatud  ning on täidetud selleks vajalikud tingimused (RTJ 10, § 19 ja 23). Kasumiaruande skeem  2  esimene  tulude  kirje  on  „Müügitulu“.  Müügitulu  kasumiaruandes  on  summa,  mida  ettevõte  teenib  kaupade  ja  toodete  müügilt  ning  see  iseloomustab  omanike  varade  suurenemist  kaubavarude  müümise  tulemusel.  Müügitulu  on  müüdud  kaupade  õiglane  väärtus  ning  seda  mõõdetakse  müüdud  kaupade  maksumusega  müügihinnas  ja  algdokumendiks on üldjuhul arve. Müüdud kaupade õiglane väärtus saadakse, kui kaupade  hinnakirja hinnast lahutatakse maha kauba ostjale antud soodustused (RTJ 10, § 12).   Tulu kaupade ja toodete müügist kirjendatakse tekkepõhiselt ning müügitulu kanne tekib  raamatupidamises  müügiarve kinnitamisel  vara müümisel või  teenuse osutamisel.  Kauba  omandamisega  seotud  risikide  ülemineku  hetk  võib  vahest  erineda  kauba  juriidilisest  üleandmise hetkest.  Kaupade ja toodete müügitulu kajastamise erandsituatsioonid on:  •  müük toimub kaupade tagasiostukohustusega, müügitulu ei kajastata, sest majandusliku  kasu saamine ei ole ostjale üle läinud; 


16    •  müük  toimub  kaupade  tingimusteta  tagastamisõigusega,  müügitulu  kajastamine  lükatakse edasi tagastamistähtaja lõpuni;  •  konsignatsioonimüügi  korral,  kaubad  on  kuni  realiseerimiseni  arvel  omaniku  varana  ning müügitulu fikseeritakse pärast kauapde realiseerimist omaniku poolt;  •  teel  olevad  kaubad,  mille  omandiõigus  läheb  üle  ostja  poolt  arve  tasumisega  ning  müügitulu kajastamine lükatakse edasi kuni raha laekumiseni;  •  installeerimist vajavad seadmed ning kui installeerimine on seadme müügilepingu osa  ja  moodustab  olulise  osa  tehingu  maksumusest,  siis  fikseeritakse  müügitulu  installeerimisprotsessi lõpus (Tikk, 2016, lk 258-259).  Ettevõttes on võimalik müügitulu teenida ka osutatud teenuste näol ning teenuste müügitulu  võib  kajastada,  kui  on  täidetud  järgnevad  põhitingimused:  tulu  suurust  on  võimalik  usaldusväärselt mõõta ja tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline (RTJ 10, § 23).  Teenuseid,  mille  osutamine  kestab  kauem  kui  üks  aruandeperiood,  kajastatakse  tulu  valmidusastme  meetodil.  See  tähendab,  et  tulude  kajastamine  on  vastavuses  teenuste  osutamiseks  tehtud  kuludega.  Samuti  peab  olema  teenuse  valmidusastet  võimalik  usaldusväärselt mõõta ja hinnata ning selle meetodi kasutamine eeldab korrektset tulu- ja  kuluarvestust projektide ja teenuste lõikes (Otsus-Carpenter, 2016, lk 81).  Kasumiaruande  skeem  2  ärituludes  ja  finantstuludes  kajastatakse  tulud,  mis  tekivad  intressi-,  dividendi-  ja  kasutusrenditulu  näol.  Need  tulud  kajastatakse  ka  tekkepõhise  arvestusprintsiibi ja tulude - kulude vastandamisprintsiibi alusel (Tikk, 2016, lk 258-262).   Muu äritulu tekib kasumiaruandesse, kui valuutakursi tõusmisel tekib kasum esitatud, kuid  veel laekumata valuutaarve korral ning kui ostja tasub viivist hilinenud arve tasumise eest  (Garminder-Laur, 2001, lk 26).  Kasumiaruande  muud  äritulud  sisaldavad  tulusid,  mis  on  tekkinud  ebaregulaarse  äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2):  •  kasum põhivara (materiaalse ja immateriaalse) müügist;  •  kasum kinnisvarainvesteeringute müügist;  •  kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest;  •  saadud trahvid ja viivised;  •  valuutakursimuutuste netokasum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. 


17    Ettevõttes  tekivad  tulud  erinevate  tehingute  kaudu  ning  seoses  sellega  on  tulude  kajastamine  ettevõttes  olulise  tähtsusega,  kuna  sellest  sõltub  omanike  tulu.  Oluline  on  eristada tulu tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest.  1.3.2  Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2   Ettevõte  on  kohustatud  oma  raamatupidamise  sisekorraeeskirjas  detailselt  kirjeldama,  millistel  kasumiaruande  kirjetel  kulusid  kajastatakse  ja  järgima  järjepidevalt  sama  liigendust  (RTJ  2,  §  25).  Kasumiaruanne  skeem  2  põhineb  tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiibil ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning  kaudsete perioodikulude eristamist. Kulude kajastamisel kasumiaruandes on oluline järgida  järjepidevuse  ja  võrreldavuse  printsiipi.  Igas  aruandes  tuleb  kasutada  samasid  kontosid  samadel kulukirjetel (Sloog, 2011, lk 11).  Finantsarvestuses  on  kasumiaruande  koostamisel  suurt  tähelepanu  pööratud  toodete  omahinna  arvestusele,  mille  jaoks  jagatakse  kulud  tootmis-  ja  mittetootmiskuludeks.  Joonisel näeme kuidas jagunevad kulud lähtuvalt kulude funktsioonist (vt Joonis 1).    Joonis 1. Kulude funktsionaalne liigitamine (Alver & Reinberg, 1999)  Finantsarvestuse reeglite järgi lisatakse omahinna kuludesse ainult ettevõtte tootmiskulud  (Pärl,  2016,  lk  15).  Kulud,  mida  ei  lisata  omahinda,  kajastatakse  kasumiaruandes  perioodikuluna kirjetel turundus- ja üldhalduskulud (Ilisson, 2016, lk 20).   Kasumiaruande  kirje  „Müüdud  toodangu  (kaupade,  teenuste)  kulu“  kajastab  ettevõtte  tootmiskulusid.  Siin  näidatakse  realiseeritud  toodete,  teenuste  ja  kaupade  kulu  koondsummana ning selle arvutamisel tuleb lähtuda tulude ja kulude vastavuse printsiibist. 


18    Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu on aruandeperioodil müüdud kaupade, teenuste  ja  toodangu  maksumus,  tootmiskaod  ning  muud  tootmiskulud,  mida  ei  lisata  müüdud  toodete maksumusse. Seda kulu  arvestatakse samadel  põhimõtetel  ja samade kogustega,  nagu  on  arvestatud  müügitulu.  (RTJ  2,  lisa  2)  Sander  Karu  (2008,  lk  4)  on  samuti   kirjutanud,  et  tootmiskuludeks  on  kulud,  mida  tehakse  põhitegevuse  protsessides   (toodete  valmistamine,  teenuste  osutamine,  projektide  elluviimine)  seoses  ettevõtte  väljundite (toodete, teenuste ja projektide) valmistamisega.   Eesti  teadlane  Jüri  Rünkla  (1997,  lk  12)  on  andnud  ülevaate  tootmiskuludest  finantsarvestuses.  Tootmiskulud  hõlmavad  otseseid  materjali-  ja  tööjõukulusid  ning  tootmise  üldkulusid  ja  need  kirjendatakse  algdokumentide  alusel  tootmiskulude  konto  deebetis.  Otsestesse  materjalikuludesse  kuulub  valmistoodangus  sisalduv  materjal,  mida  kasutatakse kindla toote valmistamiseks. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks  kulutatud  tööjõukulu  koos  maksudega  ning  muud  tootmise  otsekulud  on  kõik  ülejäänud  tootmisprotsessiga seotud kulud peale otseste materjali- ja tööjõukulude.   Teenuseid osutavas ettevõttes sõltuvad müüdud teenuste kulud tehtud teenuste iseloomust.  Näiteks laoteenuseid osutavas ettevõttes on põhitegevuse kuludeks hoone rent, laotõstukite  kulum, laotöötajate töötasu ja muud hoone ekpluatatsiooniga ja teenuste tegemisega seotud  otsesed kulud ning neid kulusid kirjendatakse kasumiaruandes müüdud teenuste kuluna.   D müüdud kaupade, teenuste kulu  K tootmiskulude koondkonto  Toorme  ja  materjali  soetusmaksumusele  lisanduvad  tootmisettevõttes  ka  tooteks  muundamise kulud:  •   toorme/materjali otsekulud;  •   otsesed tööjõukulud;  •   tootmise kaudkulud.  Kasumiaruandesse  kantakse  realiseeritud  toodete  valmistamiskulud  lõplike  kuludena.  Müügitulu  ja  müüdud  toodangu  kulu  vahe  on  brutokasum,  mis  näitab  ettevõtte  kasumlikkust põhitegevusest. Kuna äriühingute eesmärk on teenida kasumit omanikele, siis  kasumiaruande suur brutokasum on eduka ettevõtte eelduseks. (Tikk, 2016, lk 265)  Brutokasum = Müügitulu − müüdud toodangu kulu    (2) 


19    Peale brutokasumi kirjet kajastatakse kasumiaruandes perioodikulud:  •  turustuskulud;  •  üldhalduskulud;  •  muud äritulud;  •  muud ärikulud.  Kulud,  mida  ei  lisata  tootmisomahinda,  kajastatakse  perioodikuluna.  Mittetootmiskulud  ehk  perioodikulud  on  põhitegevuse  (tootmise  või  teenuse  osutamise)  protsessiga  mitteseotud  kulud.  Siia alla  kuuluvad  turustuskulud,  üldhalduskulud,  abitegevuse  kulud,  finantskulud ja muud ärikulud (Karu, 2008, lk 115).  Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kulud, mis on seotud lõpptoodete valmistamisega, kuid  mida  ei  ole  otstarbekas  seostada  konkreetse  lõpptootega.  Tootmise  lisakulud  on  kõik  tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjaliks ja põhitööliste palgakuluks  – kaudsed  materjali-  ja  palgakulud,  amortisatsioon,  muud  põhitegevuse  üldkulud,  mida  tarbivad  ka  haldustöötajad ning need jagatakse proportsionaalselt ka üldhalduskulude kirjele. Otsuste  langetamiseks  on  vajalik  kulusid  liigitada  ka  sellest  seisukohast,  milline  on  nende  seos  lõpptoodangu  ja  tootmisprotsessiga.  Siin  eristatakse  esmaskulusid  ehk  põhikulusid  ja  konverteerimiskulusid ehk töötlemiskulusid. (Alver & Reinberg, 1999, lk 23)  Turustuskulud  on  organisatsiooni  toodete  ja  teenuste  müügi  ja  lähetamise  jaoks  tehtud  kulud (RTJ 2, lisa 2). Turustuskulude elemendid täpsustatakse ettevõtte raamatupidamise  sise-eeskirjades ja liigitatakse müügikuludeks ning logistikakuludeks (Karu, 2008, lk 131).  Müügi- ja logistikakulud on seotud müügitegevusega ning siia kuuluvad kõik valmistoodete  turustusega seotud kulud (Rünkla, 1997, lk 13). Turustuskulude hulka kuuluvad ettevõttes  turustusfunktsiooni  täitmiseks  tehtud  kulud,  nagu  näiteks  müügipersonali  ja  turundustöötajate tööjõukulud, reklaamikulud, turundamisega seotud amortisatsioonikulud,  vastuvõtu-  ja  lähetuskulud  ning  muud  müügi  edendamisega  seotud  kulud.  Mõningatel  juhtudel  võib  turunduskulude  mõju  ulatuda  ka  järgmistesse  arvestusperioodidesse,  kuid  kuna tulevase kasu suurust on keeruline mõõta, kantakse turunduskulud kasumiaruandesse  jooksvalt kaupade ja teenuste müügiperioodil perioodikuluna. (Tikk, 2016, lk 266).  Üldhalduskulude  koosseisus  kajastatakse  kulud,  mis  on  seotud  ettevõtte  haldamisega  ja  administreerimisega  ning  need  kulud  on  samuti  seotud  ajaperioodiga,  millal  kaupu  ja  tooteid  müüakse. Sellel kasumiaruande kirjel  kajastatakse üldhaldushoonete ja seadmete 


20    amortisatsioon, juhtkonna tööjõukulud, õigusabi ja konsultatsioonikulud. Samuti lisatakse  sellele kirjele juhtkonnale soetatud kontoritarbed, autokulud, telefoni ja internetikulud ning  juhtkonna lähetuskulud. (Tikk, 2016, lk 267)  Üldhalduskuludes eristatakse sageli uurimis- ja arendustegevuse kulusid ning abitegevuse  kulusid.  Uurimis-  ja  arenduskulud  on  mõeldud  uute  toodete  väljatöötamiseks  ja  turule  toomiseks. Neid kulusid arvestatakse sageli projektipõhiselt ning need projektid peaksid  tagama ettevõtte kasvu ja kasumi tulevikus. Abitegevuse kulud on ettevõtte põhitegevusega  mitteseotud  funktsioonide,  tegevuste  või  protsesside  kulud.  Nende  jaotamine  kuluobjektidele ei ole sageli otstarbekas ning need arvestatakse eraldi. ( Karu, 2008, lk 132)  Muud  ärikulud  on  ebaregulaarse  äritegevuse  käigus  tekkinud  kulud,  mis  ei  kaasne  finantstegevusega. Sellel kasumiaruande real arvestatakse (Karu, 2008, lk 132):   •  kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist;  •  kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist;  •  kahjum kinnivarainvesteeringute väärtuse muutustest;  •  tasutud trahvid ja viivised;  •  valuutakursimuutuste netokahjum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees.  Peale  kirjet  „Ärikasum“  on  kasumiaruande  skeemid  ühesugused  (Ilisson,  2015,  lk  19).  Kõikidel  ettevõtetel  peab  äritegevuse  käigus  järgi  jääma  tulu,  mida  kasutatakse  kulude,  intresside  ja  maksude  tasumiseks.  Pärast  ärikulude  maksmist  järele  jäänud  summa  on  ettevõtte  puhaskasum  ja  seda  saavad  omanikud  kasutada  dividendideks  või  jätta  ettevõttesse tulevasteks investeeringuteks (Investing Answers, s.a.).  Ärikasumi  järgselt  kajastatakse  põhitegevusega  mitteseotud  finantstulusid  ja  –kulusid.  Finantstulud ja finantskulud on seotud ettevõtte rahastamisega, investeerimistegevusega ja  valuutakursside muutumisega.   Ärikasumi järel kirjendatakse kasumiaruandes:  •  kasum (kahjum) tütarettevõtetelt;  •  kasum (kahjum) sidusettevõtetelt;  •  kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt;  •  intressikulud;  •  muud finantstulud ja –kulud 


21    Kasum (kahjum) tütar- või sidusettevõtetelt kajastatakse kasum või kahjum nende müügist  või allahindlusest, samuti kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja kahjumit. Kasum  (kahjum)  pika-  ja  lühiajalistelt  finantsinvesteeringutelt  kajastatakse  kasumiaruande  kirjel  kasum  (kahjum)  finantsinvesteeringute  müügist  ning  samuti  intressi  ja  dividenditulu  pikaajalistelt  finantsinvesteeringutelt.  Intressikulude  all  mõistetakse  laenudelt,  kapitalirendilepingutelt,  võlakirjadelt  ja  muudelt  võlakohustustelt  makstud  intressid.  Muude  finantstulude  ja  -kulude  kirjel  kajastatakse  finantseerimis-  ja  investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste valuutakursi  muutuste kasumit (kahjumit). Samuti finantskulusid ja tulusid, mis ei ole seotud tütar- ja  sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. (RTJ 2, lisa 2)  Kasumiaruande  viimane  kirje  enne  puhaskasumit  on  tulumaksu  kirje.  Sellel  kirjel  kajastatakse  dividendide  väljakuulutamise  hetkel  arvestatud  tulumaksukulu  ning  välismaistest  tütarettevõtetest  tasumisele  kuuluv  tulumaksukulu  ja  -tulu,  samuti  edasilükkunud tulumaksukulu või -tulu. (RTJ 2, lisa 2) Puhaskasum arvutatakse ettevõtte  tulude  ja  kulude  vahena  ning  on  majandusaasta  lõpptulemus.  Puhaskasumi  arvelt  saab  moodustada reserve ja välja kuulutada dividende ( Alver & Alver, 2017, lk 85).  Kulude arvestus ettevõttes on olulise tähtsusega. Finantsaruannete jaoks on vajalik teada  kulude  iseloomu  ja  kulude  funktsiooni,  ilma  selleta  ei  ole  võimalik  ettevõttes  koostada  kasumiaruannet.  Ettevõtte  omanike  jaoks  on  tähtis  kasumi  teenimine  ja  samuti  kulude  korrektne  arvestus.  Selleks  peab  olema  raamatupidamise  sisekorra-eeskiri,  millele  juhindudes koostatakse algdokumentidel oleva info alusel finantsaruandeid, mis annavad  tõepärast ja arusaadavat informatsiooni.   1.4  Kasumiaruande analüüsimeetodid  Kasumiaruanne  kajastab  nii  sise-  kui  ka  väliskeskkonna  mõju  ettevõtte  tegevusele.  Finantsanalüüsi abil saab omavahel seostada minevikusündmuseid finantstulemustega ning  teha selle põhjal tulevikuotsuseid (Nukka, 2018, lk 10-11). Finantsanalüüsiga hinnatakse  ettevõtet ja selle tegevust nii ettevõttest väljapoolt kui ka seesmiselt. Olulisemad analüüsi  ja  selleks  vajaliku  info  tarbijad  on  omanikud,  äripartnerid,  laenuandjad  ja  ka  töötajad.  Ettevõtte  finantsaruannete  põhitarbijad  on  välise  analüüsi  tegijad.  (Haldma,  Listra  &  Mullaste,  2003,  lk  8)  Finantsanalüüs  toetub  andmetele  minevikust  ning  seega  on 


22    finantsanalüüsi  eesmärk  ettevõtte  peamiste  näitajate  (kasumlikkus,  likviidsus  ja  väärtus)  parandamine. Analüüsi tulemus sõltub algandmete kvaliteedist ning analüüsis kasutatavad  andmed  peavad  olema  tõepärased  ja  asjakohased.  Finantsanalüüsist  selguvad  ettevõtte  tugevused ja nõrkused. (Nukka, 2018, lk 10-11)  Finantsaruandluse analüüsis on hinnangu andmisel tähtis eristada rahalisi ja mitterahalisi  kulusid.  Mitterahalisteks kuludeks on materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning  seoses sellega on analüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse kulumieelseks ärikasumiks.  Kasumiaruandes  on  toodud  rahalised  absoluutnäitajad,  kuid  võrdluseks  on  vajalik  leida  suhtelised  näitajad  (Kõomägi,  2006,  lk  111-112).  Selleks  saab  kasutada  järgnevaid  analüüse: horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs ja finantssuhtarvude analüüs.  1.4.1  Kasumiaruande horisontaalanalüüs  Horisontaalanalüüsiks  nimetatakse  kahe  või  enama  perioodi  näitajate  omavahelist  võrdlemist,  mille  eesmärgiks  on  näitajate  muutmist  jälgida  nii  absoluutsummas  kui  ka  protsentides  ja  see  analüüs  peaks  aitama  ettevõttel  kindlaks  määrata  tegevusalasid,  mis  vajavad  täiendavaid  investeeringuid  (Bõtškova  &  Teearu,  1997,  lk  17-18).  Horisontaalanalüüs  annab  ülevaate  aruande  kirjete  muutustest  ja  üldistest  arengusuundadest. Muutuste trendi leidmiseks on mõistlik valida kolme kuni viie viimase  majandusaasta andmed. Hooajalisusest põhjustatud muutuste välja selgitamiseks piisab ka  kuu-  või  kvartalitulemuste  analüüsist.  Populaarsemad  võrdlusanalüüsi  tehnikad  on  muutuste analüüs aastast aastasse või analüüsida aruandeaastat baasaastaga. Arusaadavuse  huvides  ja  muutuste  dünaamika  jälgimiseks  võiks  eelistada  mitme  eelneva  aasta  analüüsitehnikat.(Nukka, 2018, lk 11) Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab tulude ja  kulude kasvu või vähenemist ning milline kulukirje on kasumit oluliselt mõjutanud. ja selle  arvutamise valem on:  Suhtarv  = Analüüsitava perioodi näitaja−baasperioodi näitaja Baasperioodi näitaja  x100  (3)  Asjakohase  analüüsi  saamiseks  tuleb  baasaastat  hoolikalt  valida.  Kui  on  mitme  aastaga  periood,  saab  koostada  selle  alusel  trendianalüüsi  ning  jälgida  trende  pikema  perioodi  vältel.  


23    1.4.2  Kasumiaruande vertikaalanalüüs  Vertikaalanalüüsiks  ehk  struktuurianalüüsiks  nimetatakse  üksikute  näitajate  osakaalu  arvutamist  kogusummast.   Vertikaalanalüüsi  koostamiseks  tuleb  näitajad  aruandes  viia  protsentuaalsele  kujule  (Nukka,  2018,  lk  13).  Selleks  võetakse  müügitulu  100%-ks  ning  ülejäänud  tulud  ja  kulud  saadakse  protsendina  netokäibest  ehk  siis  kululiikide  suhe  müügitulusse. Selle järgi saab otsustada, kuidas jaguneb müügitulu üks euro makseteks,  laekumisteks ja muudeks kuludeks. Vertikaalanalüüsis saadud näitajaid omavahel võrreldes  konkurentide näitajatega saab kindlaks määrata ettevõtte positsiooni analoogsete firmade  hulgas. (Bõtškova & Teearu, 1997, lk 18)  Vertikaalanalüüsi arvutamise valem:  Suhtarv  = Analüüsitav näitaja Baasnäitaja  x 100  (4)  Vertikaalanalüüs  näitab  ettevõtte  juhtide  otsuste  mõju  kulude  juhtimisele  ning  näitab  kasumi või kahjumi kujunemist. Kasumiaruande vertikaalanalüüsiga saab ülevaate aruande  näitajatest ning need näitajad võimaldavad leida muutuste põhjuseid (Nukka, 2018, lk 13).  Vertikaalanalüüs tehakse ühe aruande baasil, kus võrreldakse aruande näitajate omavahelisi  seoseid.  Selle  põhjal  saab  leida  muutusi  finantsnäitajates  ning  teha  otsuseid  ettevõtte  majandusliku olukorra parandamiseks.  1.4.3  Finantssuhtarvude analüüs  Finantssuhtarvude analüüsiga saab ettevõtte rahaliste näitajatega teha võrdlusi erinevatel  perioodidel  ja  võrrelda  neid  ka  teiste  ettevõtete  näitajatega.  Suhtarvudega  analüüsitakse  üldiselt viimast 3-5 aastat ning selle tulemusel on võimalik hinnata, kas ettevõtte finantsseis  on paranenud või halvenenud. (Kõomägi, 2006, lk 112) Omanike jõukuse suurenemisele  aitab kaasa kasumi kasv, mis on ettevõtte põhieesmärk. Kasumisumma võrdlemisel selle  saamiseks  kasutatud  ressurssidega,  saadakse  tasuvus  ehk  rentaablus,  mida  väljendatakse  reeglina protsentides.  Kõige üldisem rentaabluse valem on:  Rentaablus = kasum näitaja,   mille rentaablust uuritakse            (5)  Finantsaruannete  analüüsi  teostamisel  kasutatakse  põhiliselt  kolme  rentaabluse  näitajat:  müügikäibe  rentaablust,  varade  kasumitootlust  ja  omakapitali  rentaablust.  Müügikäibe 


24    rentaablus on kasumi osatähtsus müügikäibes. Käibe rentaabluse näitajad iseloomustavad,  kuidas ettevõte on suutnud oma kulude taset kontrollida (Teearu & Krumm, 2005, lk 28).   Kogurentaabluse  näitaja  iseloomustab  tootmiskulude  taset  ja  kajastab  tootmistegevuse  rentaablust:  Käibe kogurentaablus = brutokasum netokäive             (6)  Äritegevusega  tasuvust  saame  hinnata  ärirentaabluse  näitajaga,  mis  näitab  äritegevuse  tasuvust tervikuna:  Käibe ärirentaablus = ärikasum netokäive               (7)  Majanduslike väljaminekute üldist tasuvust, koos finantstegevuse tulemi ja tulumaksuga,  hinnatakse käibe puhasrentaabluse näitaja alusel:  Käibe puhasrentaablus = puhaskasum netokäive             (8)  Finantsanalüüs  on  ettevõtte  efektiivsuse  ja  edukuse  hindamiseks  väga  oluline.  Nende  analüüside alusel saab leida põhjuseid, miks on toimunud muutused ning millises kululiigis  on  toimunud  muutused.  Analüüside  tulemused  annavad  ülevaate  ettevõtte  tegevusest  minevikus  toimunud  sündmuste  põhjal  ning  selle  alusel  saavad  juhid  teha  otsuseid  tulevikuks.     


25    2  LÕPUTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS  Raamatupidamiskohustuslane  peab  raamatupidamise  aastaaruandes  jätkuvalt  kasutama  raamatupidamise seaduses ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi ning kasumiaruannet  tuleb koostada vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile (RTJ 2, § 21). Sise-eeskirjades  on  ettevõte  kohustatud  detailselt  kirjeldama,  milliseid  tulusid  ja  kulusid  kasumiaruande  vastavatel kirjetel kajastatakse ning seda liigendust kasutama järjepidevalt (RTJ 2, § 24-25).  Lõputöö  uuring  teostatakse  ja  andmeid  kogutakse  ettevõttes  Vinare Logistika OÜ.  Ettevõtte  põhitegevusalaks  on  lao  ja  ekspedeerimisteenuste  ning  tollilao  teenuste  osutamine. Selles ettevõttes on audiitorkontrolli tulemusel saadud märkus kasumiaruande  skeemi  2  rakendamise  kohta,  kuna  ettevõte  on  rikkunud  aruandluse  printsiipe  ning  on  kajastanud algdokumentide alusel tehtud kulusid kasumiaruande valedel ridadel. Selle tõttu  on  ettevõttes  brutokasum  vale  ning  ettevõtte  aruanded  ei  anna  usaldusväärset  infot.  Juhtkond  on  huvitatud,  et  tulude  ja  kulude  arvestus  oleks  asjakohane  ja  tõepärane  ning  ettevõtte  aruandlus  usaldusväärne,  mis  vastaks  raamatupidamise  seadusele  ja  Raamatupidamis Toimkonna juhenditele.  Lõputöö  eesmärgiks  oli  välja  selgitada,  kas  ettevõte  kajastab  tulusid  ja  kulusid  õigetel  kasumiaruande kirjetel kasutades kasumiaruande skeemi 2, analüüsida uurimustöös saadud  andmeid ning viia läbi kasumiaruande finantsanalüüs.  Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded:  •  kirjeldada tulude ja kulude olemust ja liigitust;  •  leida ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades infot, mis käsitlevad tulude ja kulude  arvestust ja aruandluse korraldust;  •  selgitada välja tulud ja kulud, mis on vajalikud kasumiaruande skeem 2 koostamiseks;  •  teha  järeldused  ja  ettepanekud  ettevõtte  tulude  ja  kulude    kajastamisest  finantsarvestuses;  •  anda  ülevaade  kasumiaruande  analüüsi  olemusest  ja  viia  läbi  Vinare  Logistika  OÜ  kasumiaruande struktuuri analüüs.  Lõputöö eesmärgist lähtuvalt valis töö autor koostamiseks kvantitatiivse uurimismeetodi.  Kvantitatiivne  uurimismeetod  tegeleb  arvuliste  andmetega,  töö  tulemused  esitatakse  arvude, statistikana, matemaatiliste mudelitena (Õunapuu, 2014, lk 60-61). Seda meetodit 


26    kasutatakse  andmete  kogumiseks  ja  mõistete  määratlemiseks,  et  vaatlusandmed  sobiksid  kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks (Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005, lk 130-131).   Töö autor tutvus Vinare Logistika OÜ majandusarvestuse eeskirjaga ja finantsaruannetega.  Kuna dokumentide maht on väga suur, siis andmete kogumiseks vaatles töö autor uuritavas  ettevõttes  algdokumente,  käibeandmikku,  pearaamatut  ja  kasumiaruannet  perioodil  01.august  2019  kuni  31.oktoober  2019.  Selle  käigus  jõudis  töö  autor  teadmisele,  et  algdokumendid  ettevõttesse  sisse  ostetud  teenuste  näol  on  iga  kuu  suhteliselt  sarnased.  Seega tegi töö  autor järelduse, et  uurimustöö tulemuse saavutamiseks on vaatlusperiood  sobiv.  Kasumiaruande  analüüsimiseks  kasutas  töö  autor  2019  ja  2018  aasta  kasumiaruandeid.  Andmete  täpsustamiseks  ja  parema  tulemuse  saavutamiseks  viis  töö  autor  läbi  intervjuud  ettevõtte  juhtkonnaga  ja  finantsjuhiga,  kuna  intervjuu  käigus  saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikumat informatsiooni  (Kuusik, Virk, & Printshal, 2010, lk 318). Intervjuu eelis teiste andmete kogumismeetodite  ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida.  Intervjueeritavaid  on  võimalik  kergesti  kätte  saada,  kui  soovitakse  andmeid  täiendada.  (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005, lk 192-193). Intervjuu koosneb küsimustest, mis on  intervjuu  läbiviijal  ette  valmistatud  ning  vabast  vestlusest,  mille  eesmärgiks  on  välja  selgitada  ettevõttes  kasutatavad  tulu-  ja  kulukontod,  nende  kajastamine  kasumiaruandes  ning ettevõttes kasutatavad finantsarvestuse reeglid.   Deduktiivne  analüüs  on  teooriast  ja/või  varasematest  uurimistest  lähtuv  analüüs,  mida  iseloomustab konkreetse uurimisküsimuse olemasolu ja analüüsikategooriate loomine enne  analüüsi  põhiosa  läbiviimist  (Kalmus,  Masso  &  Linno,  2015).  Järelduste  tegemiseks  kasutatakse  deduktiivset  uurimisstrateegiat.  Töö  autor  analüüsib  ettevõttes  kogutuid  andmeid.  Saadud  andmete  põhjal  rakendab  kasumiaruande  skeem  2  kasutamist  ning  koostab  kasumiaruande  horisontaal-,  vertikaal-  ja  suhtarvude  analüüsi.  Andmete  uurimiseks  ja  kasumiaruande  koostamiseks  teeb  erinevaid  jooniseid  ja  koostab  kasumiaruande turustuskulude ja müüdud teenuste kulude korrektseks arvestuseks võrdleva  tabeli.  Uurimustöö  tulemusel  saadud  andmete  alusel  koostab  kasumiaruande  skeem  2  ja  teeb kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsid.  Analüüsi käigus saadud andmete alusel teeb lõputöö autor järeldused ning annab tagasisidet  ettevõtte tegevjuhile ja finantsjuhile kasumiaruande skeem 2 kasutamise õigsusest.     


27    3  KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFRS-ILE JA  ANALÜÜS   3.1  Ülevaade Vinare Logistika OÜ tegevusest ning tulude ja kulude liikidest  Uurimus viiakse läbi logistikaettevõttes Vinare Logistika OÜ, mis kuulub eesti kapitalile  põhinevas  kontsernis  ja  kus  emaettevõtteks  on  Dunker  Group  OÜ.  Ettevõte  on  asutatud  2012.  aastal.  Tegevusvaldkonnaks  on  kaupade  ladustamine  ja  logistiliste  teenuste  pakkumine  ning  ettevõte  omab  ka  aktsiisi  –  ja  tolliladu.  Vinare  Logistika  OÜ  põhitegevuseks on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete ladustamine ja käitlemine tema  kasutuses  olevas  aktsiisilaos.  Põhilisteks  osutatavateks  teenusteks  lisaks  kaupade  hoiustamisele on klientide varude haldamise, ekspedeerimise, lisaväärtustegevustega ning  jaotusvedudega  seonduvad  teenused.  Kliendibaasi  moodustavad  peamiselt  alkohoolsete  jookide  ning  tubakatoodete  tootjad  ja  importöörid.  2019  aastal  oli  Vinare  Logistika  OÜ  portfellis keskmiselt 60 klienti.  Ettevõtte ärikasum 2019 aastal oli 151 809 eurot ja müügitulu 3 996 721 eurot. Ettevõttes  töötas 2019 aastal 41 inimest. Majandustarkvarana kasutab ettevõte Microsoft Dynamics  Axaptat  ja  ekspedeerimistarkvara  Xsped.  Majandusaasta  algab  01.01  ja  lõppeb  31.12.  Äriregistri EMTAK koodi järgi on ettevõtte põhitegevusaladeks:  •  52101 kaubaladude töö;  •  52291 veoste ekspedeerimine.  Ettevõttes on iga-aastaselt läbi viidud audiitorkontrolle ning kahel viimasel aastal on see  asendunud  ülevaatusega.  Seoses  auditi  läbiviimisega  on  saadud  ettevõttes  aastaaruande  kinnitamisel audiitori poolt märkus kulude kajastamisest valedel kasumiaruande kirjetel.  Ettevõttes on kasutusel kasumiaruande skeem 2. Vesteldes ettevõtte finantsjuhiga selgus,  et see skeem valiti, kuna kogu kontsernis on ühtne finantsarvestus ja aruandlus. See annab  parema  ülevaate  firma  põhitegevusega  seotud  tuludest  ja  kuludest  seoses  kulude  funktsioonidega. Samuti on oluline juhtkonnale õige brutokasum.       


28    Ettevõttes on kasutusel kontoplaan, kus on selgelt eristatud kontode grupid tulude ja kulude  funktsioonide lõikes.   Tabel 1. Kasumiaruande kontode vahemikud  30000 kuni 30999  Müügitulu  31000 kuni 31998  Müüdud kaupade kulu  40000 kuni 49999  Tootmiskulud  50000 kuni 59999  Turustuskulud  60000 kuni 69999  Üldhalduskulud  70000 kuni 75999  Muud äritulud ja muud ärikulud  80000 kuni 89999  Finantstulud ja -kulud  90000 kuni 99190  Tulumaks  L00010 kuni L00090  Bilansivälised kontod    Kuna  ettevõttes  kasutatav  kontoplaan  on  väga  mahukas,  siis  annab  töö  autor  tabelis  1  ülevaate  kasumiaruande  kontode  vahemikkudest.  Ettevõtte  põhitegevuse  tulud  moodustuvad klientide kaupade hoiustamisest laos ning ekspedeerimisteenuse ja jaotusveo  teenuse  osutamisest.  Väiksem  tuluallikas  on  kaupade  tollimisel  deklareerimisteenuse  osutamine.   Kõik  kulud  konteeritakse  osakondade  lõikes,  et  oleks  parem  ülevaade.  Intervjueerides  finantsjuhti,  selgitas  töö  autor  välja,  et  osakonnad  mille  lõikes  kasumiaruandesse  kulud  kogutakse on järgmised:  •  logex – ekspedeerimine  •  logcu – tolliteenused  •  logtr – jaotusvedu  •  logwh – ladu  •  property – hoonega seotud kulud  •  sale- müük  •  admin – üldhaldus ja administreerimine  Peamised  kulud  tekivad  ettevõttes  kaupade  hoiustamise  ja  veoteenuse  pakkumisega.  Sellisteks  kuludeks  on  sisse  ostetud  ekspedeerimisteenus,  laoseadmete  rent,  masinate  ja  seadmete amortisatsioon ning tööjõukulud. Samuti on üsna suur kuluartikkel hoone rendi  ja majandamisega seotud kulud. 


29    3.2  Tulude arvestus kasumiaruandes skeem 2  Vaadeldes  ettevõttes  raamatupidamise  sisekorra  eeskirja,  sai  töö  autor  teada,  et  tulude  arvestus toimub ettevõttes tekkepõhiselt ehk tulu kajastataks teenuse osutamise perioodil.  Tulukontodest  on  ettevõttes  kasutusel  müügitulude,  äritulude  ja  finantstulude  kontod.  Vaatlusperioodil toimusid  tehingud müügitulude ja äritulude kontodel ning  finantstulude  kontodel liikumist ei toimunud.   Pearaamatus  müügitulude  kontode  kandeid  vaadeldes  selgus,  et  kõikide  põhitegevusega  seotud teenuste tegemisel kirjendatakse saadud tulu kasumiaruande kirjel „Müügitulu“ ning  arve kinnitamise käigus tekib raamatupidamise registrisse finantskanne:  D Nõuded ostjate vastu  K Müügi käibemaks  K Müügitulu.  Arveid  teenuste  osutamise  eest  koostavad  raamatupidaja  ja  kliendisuhete  spetsialist.  Intervjuus  ettevõtte  juhiga  selgus,  et  arveid  esitatakse  üks  kord  kuus  eelneva  kuu  laoteenuste  eest.  Ekspedeerimisarveid  esitatakse  jooksvalt  teenuse  tegemisele  järgneval  päeval ekspedeerimisjuhi poolt. Tollimaakler esitab tolliteenuste käitlemise eest arveid, kui  kliendi kaubad on saabunud tollilattu. Seoses sellega tekib kauba deklareerimisega seotud  kulud, mille eest esitatakse kliendile tolliterminaali käitlemise eest arve.   Tabel 2. Tulukontode käibeandmik 01.08.2019 – 31.10.2019  Tuluko
nto  Konto nimi  Algsaldo  Deebet  Kreedit  Netoerinev
us  Sulgemissaldo  30410  Teenuste müük 
kohalikele 
ostjatele  715 968,22  56 103,21  375 251,41  319 148,20  1 035 116,42  30420  Teenuste müük 
EL ostjatele  103 361,74  30,00  35 094,00  35 064,00  138 425,74  30430  Teenuste müük 
välisostjatele  7 713,46  0,00  0,00  0,00  7 713,46  30510  Teenuste müük 
grupi kohalikele 
ostjatele  1 466 632,99  0,00  611 887,30  611 887,30  2 078 520,29  30520  Teenuste müük 
grupi EL ostjatele  108,00  0,00  0,00  0,00  108,00    Kokku müügitulu  2 293 784,41  56 133,21  1 022 232,71  966 099,50  3 259 883,91    Tabelist 2 selgub, et kanded on toimunud kasumiaruandes müügitulude kontodel „Teenuste  müük  kohalikele  ostjatele“  summas  319 148,20  eurot,  „Teenuste  müük  EL  ostjatele“ 


30    summas  35 064,00  eurot  ja  „Teenuste  müük  grupi  kohalikele  ostjatele“  summas 611 887,30 eurot.  Kontode  kreeditis  on  kajastatud  klientidele  esitatud  arvete  netosumma  ja  deebetis  on  kirjendatud  kliendile  esitatud  arve  krediteerimine.  Esitatud  arveid oli krediteeritud, kuna ekslikult oli esialgne arve kinnitatud vales perioodis ning selle  tõttu ei olnud järgitud tulude ja kulude vastandamise printsiipi.     Joonis 2. Müügitulu osakondade lõikes 01.08.2019 – 31.10.2019  Joonisel 2 on näha kuidas jaguneb vaatlusperioodil müügitulu ettevõttes kasutusel olevate  osakondade  lõikes.  Müügitulu  moodustub  57%  ehk  üle  poole  laoteenuste  ja  kaupade  käitlemisega  seotud  tegevusega  osakonnas  logwh.  Kaupade  ekspedeerimisega  (logex)  teenitud  müügitulu  moodustab  kogu  müügitulust  32%  ning  10%  saadakse  kaupade  jaotusveost (logtr).  Töö autor vaatles ettevõttes koostatud teenuste arveid ning need olid koostatud arvestades  arusaadavuse ja olulisuse printsiipi. Arvel oli välja toodud periood, mille jooksul oli teenus  kliendile osutatud ning arusaadavalt kirjeldatud teenus, mille eest arve esitati.  Ettevõte vahendab klientide kaubale lisanduvaid impordimaksusid ning tasub klientide eest  riigilõivusid  alkoholiregistrile.  Nende  tegevuste  eest  esitatakse  arveid  läbi  vahendusteenuste pearaamatukonto. Need ei ole ettevõtte põhitegevusega seotud ning antud  tehingud ei kajastu kasumiaruandes.  Vaatlusperioodil  oli  kajastatud  kaks  müügitehingut  kõrvaltegevusega  seotud  teenuste  müügist muudes ärituludes kontol „Muud teenused ja müügid kohalikele ostjatele“. Töö  LOGCU  7 825 1% LOGEX   306 279 32% LOGTR  
96 708 10% LOGWH  
555 288 57%


31    autor vaatas eelnevalt kirjeldatud konto kandeid pearaamatus ning kinnitatud müügiarveid  ja tegi järelduse, et antud kanded on kajastatud finantsarvestuses õigesti ja need vastavad  RTJ 10 ettenähtud nõuetele.  Muudes ärituludes kajastatakse põhivaradega müügitehinguid ja muud müügid, mis ei ole  otseselt  seotud  põhitegevusega.  Töö  autor  vaatles  pearaamatut,  et  saada  teada,  milliseid  tulusid ettevõte oli kajastanud muudes ärituludes. Kontol 70120 „Muud müügid ja teenused  kohalikele ostjatele“  on kirjendatud  müügid Woodexpo  OÜ-le kasutatud  euroaluste eest.  Vaatlusperioodil  tehinguid  põhivaradega  ei  toimunud  ning  selle  tõttu  ei  saa  autor  anda  hinnangut  nende  tehingute  õigest  kajastamisest  kasumiaruandes.  Kuna  antud  tulud  on  saadud ebaregulaarse äritegevuse käigus ning ei ole mitte kuidagi seotud põhitegevusega,  siis  on  need  tulud  kajastatud  kooskõlas  RTJ  2  lisas  toodud  kasumiaruande  skeemi  2  selgitustega, mis reguleerib äritulude kajastamist kasumiaruandes.  Intervjuus  finantsjuhiga  selgus,  et  saadud  intresse  kajastatakse  finantstuluna,  mille  jaoks  koostatakse intressinõue. Intressinõue koostatakse tekkepõhiselt ning selle kohta koostab  finantsjuht intressiarvestuse.  Dokumendivaatluse  käigus  erinevaid  müügiarveid  vaadeldes  ei  tuvastanud  lõputöö  autor  teenuste müügiarvetel eksimusi müügitulu kajastamisel kasumiaruandes ning „Müügitulu“  kirje kasumiaruandes on vastavuses RTJ 10 välja toodud nõuetega. Võttes aluseks ettevõtte  juhtkonnaga  läbiviidud  intervjuud  ning  vaadeldes  müügiarveid  ja  käibeandmikku  saab  autor  järeldada,  et  müügitulud,  muud  äritulud  ja  muud  finantstulud  on  kajastatud  kasumiaruandes juhindudes RTJ 2 ettenähtud nõuetest.  3.3  Kulude arvestus kasumiaruandes skeem 2  Kulude  kodeerimiseks  on  ettevõttes  kasutusel  kontoplaan,  kus  on  kulud  jaotatud  üsna  spetsiifiliselt. Töö autor vaatles kontoplaani ja käibeandmikut ning sai teada, et kulukontod  on  jaotatud  lähtuvalt  kulude  funktsioonist  gruppidesse.  Kulukonto  grupid  omakorda  liigenduvad  alakontodeks,  kus  kajastatakse  jooksvalt  ettevõttes  tekkivad  kulud.  Kontogrupid ja alakontod on ühesugused nii turustuskuludes kui  ka üldhalduskuludes ja  ettevõtte kontoplaan on ülesehitatud juhindudes kasumiaruandele skeem 2.   


32    Tabel 3. Ettevõttes avatud kulukontode grupid  Kulukonto grupp  Nimetus  31998  Müüdud kaupade, teenuste kulu  50999,60999  Palk ja palgamaksud  51999,61999  Kindlustuskulud  52999,62999  Transpordikulud  53999,63999  Sidekulud  54999,64999  Lähetuskulud  55999,65999  Ekspluatatsioonikulud  56499,66499  Müügi edendamise kulud  56999,66999  Reklaamikulud  57999,67999  Vastuvõtukulud  58999,68999  Mitmesugused muud kulud  59199,69199  Kulum  75999  Muud ärikulud  84999  Intressikulud  86989  Muud finantskulud  99190  Tulumaks    Tabelist  3  on  välja  toodud  kulukontode  grupid,  mis  ettevõttes  kasutusel  on.  Vaadeldes  käibeandmikku  ja  kasumiaruannet  on  kulukontod  kajastatud  juhindudes  RTJ  2  lisas  2  toodud  kasumiaruande  skeemi  kirjetele.  Kulukonto  grupp  31998  on  kajastatud  kasumiaruande  kirjel  „Müüdud  kaupade,  teenuste  kulu“  ja  seal  on  kajastatud  põhitegevusega seotud kulud. Kulukontode grupid, mis algavad 5-ga, on kasumiaruandes  kajastatud kirjel „Turustuskulud“ ja kulukontod, mis algavad 6-ga on üldhaldusega seotud  kulud ja on kajastatud kasumiaruandes kirjel „Üldhalduskulud“. Kulukontod grupis 75499  on ärikulud ja on kajastatud kasumiaruande kirjel „Ärikulud“.  Intressikulud 84999 ja muud  finantskulud 86989 on kajastatud vastavalt kasumiaruande kirjel „Intressikulud“ ja „Muud  finantstulud ja -kulud“.  Uuritavas ettevõttes on põhitegevuse kulud laonduse ja ekspedeerimisega seonduvad kulud.  Vaadeldes ettevõttele esitatud kuluarveid on töö autor tuvastanud, et klientidele osutatud  ekspedeerimisteenuse  kulu  on  kajastatud  kasumiaruande  kontol  „Müüdud  toodangu  (kaupade  ja  teenuste)  kulu“  dimensioonide  kohaselt.  Dimensioonideks  kasutatakse  ettevõttes  osakonda  ja  kulukeskust  ning  mõningatel  juhtudel  ka  eesmärki.  Ekspedeerimisega  seotud  kulud  konteeritakse  logex  osakonna  ja  kaupade  jaotusveoga  seotud kuluarved konteeritakse logtr osakonna kohaselt. Kuna see teenus on sisse ostetud,  et  klientide  kaupa  vedada  erinevatest  sihtkohtadest  lattu  hoiustamisele  ja  ka  laost  välja  klientidele, siis on see põhitegevusega seotud kulu ning selle kajastamine müüdud kaupade 


33    kuluna on mõistlik ning õige. Teenuste eest esitatud arved viseeritakse ettevõtte määratud  isiku  poolt,  kes  antud  kulu  on  tellinud.  Raamatupidamises  kirjendatakse  kanne  alljärgnevalt:  D Müüdud teenuste kulu  D ostu käibemaks  K võlg tarnijale.  Tabel 4. Müüdud kaupade, teenuste kulu käibeandmik kontode lõikes 01.08.-31.10.2019  Konto  Konto nimi  Algsaldo  Deebet  Kreedit  Netoerinevus  Lõppsaldo  31110  Realiseeritud 
teenuste kulu  1 006 888,78  417 409,84  0,00  417 409,84  1 424 298,62  31120  Taara 
taaskasutuskulu  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31130  Kaupade 
mahakandmine  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31140  Kaupade 
allahindlus  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31150  Transpordi 
korrigeerimine  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31160  Alkoholiaktsiisi 
korrigeerimine  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31170  Tollimaksu 
korrigeerimine  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31180  Komisjonitasud  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31190  Muud kaubakulud  4 825,43  331,53  0,00  331,53  5 156,96  31200  Kaubakulu 
korrigeerimine  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  31290  Muu  kaubakulu  korrigeerimine  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00    Kokku  1 011 714,21  417 741,37  0,00  417 741,30  1 429 455,58    Tabelis  4  on  välja  toodud  kulukontod,  mis  on  ettevõttes  kasutusel  kasumiaruande  kirje  „Müüdud  kaupade,  teenuste  kulu“  kajastamiseks.  Vaadeldes  pearaamatu  kandeid  kulukontol  31110  nägi  töö  autor,  et  antud  kontol  olid  kajastatud  kulud,  mis  tekkisid  ekspedeerimisteenuste sisse ostmisega ja klientide kaupade laialiveoga. Kulukontol 31190  „Muud kaubakulud“ oli ettevõte kajastanud klientide poolt esitatud nõuete kulu,  mis oli  tekkinud laos hoitavate kaupade purunemise ja kadumise eest. RTJ 2 toob välja, millised  kulud peavad olema kajastatud kasumiaruande skeem 2 kirjel „Müüdud toodangu (kaupade  ja  teenuste)  kulu“.  Selle  järgi  on  ettevõte  ekspedeerimisega  ja  kaupade  jaotusveoga  seonduvad kulud kajastanud põhitegevusega seotud otsesteks kuludeks. 


34    Arvete  vaatluse  käigus  tuvastas  autor  mõningatel  juhtudel  eksimusi  tulude  ja  kulude  vastavuse printsiibi jälgimisel. Eksimused olid tekkinud, kuna müügitulu ja müügikulu oli  kajastatud erinevatel perioodidel. Intervjuus tegevjuhiga, et antud olukord tekib juhul, kui  ettevõte ei ole saanud transpordifirmast arveid osutatud teenuste eest. Selliseid olukordi on  vähe  ning  selle  vältimiseks  on  sisse  viidud  korraldus:  kõik  teenustega  seotud  kuluarved  tellida  hiljemalt  aruandekuule  järgnevaks  15.  kuupäevaks.  Muid  eksimusi  töö  autor  ei  tuvastanud  ning  tulud  ja  kulud  olid  korrektselt  kajastatud  juhindudes  RTJ  2  kajastatud  nõuetele.  Vaadeldes  juhtkonna  poolt  antud  käibeandmikku  ja  pearaamatut,  järeldas  töö  autor,  et  kasumiaruande  kirjel  „Müüdud  toodangu  (kaupade  ja  teenuste)  kulu“  ei  olnud  ettevõttel kajastatud teisi kulusid peale kaupade ekspedeerimisekulu ja jaotusvedude kulu.  Turustuskulude kajastamisest  ettevõttes oli  sise-eeskirjas kirjutatud väga  vähe.  Ettevõtte  juhti  intervjueerides  sai  töö  autor  teada,  et  turustuskuludes  kajastab  firma  kulusid,  mis  tekivad  ettevõtte  põhitegevuse  käigus.  Seal  ei  kajastata  ainult  kaupade  jaotusvedude  ja  ekspedeerimisega seotud kulusid, mis kirjendatakse kasumiaruande kontol 31110 „Müüdud  teenuste kulu“.   Vaadeldes ettevõttes kasutatavat kontoplaani, sai töö autor teada, et kulukontode jaotus on  väga ülevaatlik. Ettevõtte juhiga läbi viidud intervjuu käigus selgus, et kõik turustuskulud  jaotatakse vastavalt kulu funktsioonile ja kulu eesmärgile ning ettevõtte tegevjuht kinnitab  kuluarvel  seda  oma  allkirjaga.  Raamatupidaja  kirjutab  kuluarvele  vastava  kande,  mis  kulukontodele  ja  osakondadele  antud  kulu  on  tehtud  ning  sisestab  kande  majandustarkvarasse:  D kulukonto ( jaotatuna osakondadele)  D ostukäibemaks  K võlg tarnijale.  Iga  algdokument  saab  unikaalse  kandenumbri,  mille  alusel  on  seda  kerge  kaustast  või  arhiivist üles leida.   Lõputöö  autor  vaatles  käibeandmikus  turustuskuludega  seotud  kasumiaruande  kontosid  ning tegi järelduse, et vaatlusperioodil on toimud kandeid alljärgnevates kasumiaruandega  seotud kulukontode gruppides (vt. tabel 5).    


35    Tabel 5. Turustuskulude käibeandmik kontogruppide lõikes 01.08.2019-31.10.2019  Konto  Konto nimi  Algsaldo   Deebet  Kreedit  Netoerinevu
s  Sulgemissal
do   50999  Palk ja 
palgamaksud  572 387,33  261 649,92  15 767,61  246 496,26  818 883,59  51999  Kindlustuskulud   3 326,93  1 409,92  0  1 409,92  4 736,85  52999  Transpordikulud   38 541,61  15 792,31  0,00  15 792,31  54 333,92  53999  Sidekulud  14 434,56  6 182,29  0,00  6 182,29  20 616,85  54999  Lähetuskulud  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  55999  Ekspluatatsiooni 
-kulud   333 849,70  142 924,46  0,00  142 924,46  476 774,16  56999  Reklaamikulud  0,00  0,00  0,00  0,00  0,00  57999  Vastuvõtukulud   55,29  12,56  0,00  12,56  67,85  58999  Mitmesugused 
muud kulud   23 534,85  9 539,06  0,00  9 539,06  33 073,91  59199  Kulum   19 021,63  9 097,83  0,00  9 097,83  28 119,46  59999  Turustuskulud 
kokku  1 005 151,90  446 608,35  15 153,66  431 454,69  1 436 606,59    Tabelis  5  on  välja  toodud  turustuskulu  kontogruppide  käibeandmik  ning  siit  järeldub,  et  kõige  suuremad  kulude  grupid  on  palk  ja  palgamaksud  ning  ekspluatatsiooni  kulud.  Üksikasjalikumalt on töö autor välja toonud kulud kontode lõikes käibeandmikus (Lisa 6).  Palga  ja  palgamaksude  (konto  50110  kuni  50250)  all  summas  246  496,26  eurot  on  kajastatud  kõikide  töötajate  (välja  arvatud  tegevjuht)  palgad,  tööjõumaksud,  puhkusetasureserv  ja  tööjõurent  ning  erisoodustuse  maksud  osakondade  lõikes.  Kindlustuskulude (konto 51110 kuni 51170) kontodel summas 1 409,92 eurot on kajastatud  ettevõtte  kahe  kaubiku  liiklus-  ja  kaskokindlustuskulud  ning  kauba-,  vara-  ja  vastutuskindlustus.  Transpordikulude  (konto  52110  kuni  52490)  kontodel  summas  15  792,31 eurot on ettevõte kajastanud kahe kaubiku ja ühe renditud sõiduauto kütuse, rendi,  varuosad, hooldus ja autokompensatsioon. Vaadeldes pearaamatut sai töö autor teada, et  kontol 52130 „Autorent“ on kajastatud ka laos kauba ladustamiseks ja komplekteerimiseks  kasutatavate  tõstukite  rent.  Tõstukid,  mida  kasutatakse  laos  klientidele  kaupade  komplekteerimiseks ja ladustamiseks on seotud ettevõtte põhitegevusega ning on otsesed  kulud.  Juhindudes  RTJ  2  lisas  toodud  kasumiaruande  kirjeldusele  tuleb  sellised  kulud  kajastada  real  „Müüdud  toodangu  (kaupade,  teenuste)  kulu“.  Kontol  52140  „Autokompensatsioon“ on kirjendatud isikliku sõiduauto hüvitise kulud. Sidekulude grupis  (konto 53110 kuni 53490) on summas 6 182,29 eurot ettevõte kajastanud laotöötajate laua-  ja  mobiiltelefonikulud  osakondade  lõikes.  Ekspluatatsioonikulude  grupis  (konto  55110 


36    kuni 55490) summas 142 924,46 eurot on kajastatud laohoone rent, elekter, vesi, soojus,  prügivedu ja haldus-, valve- ja koristusteenus ning ka ruumide remont ja hooldus.  Vaadeldes  pearaamatust  ekspluatatsioonikulude  kontode  kandeid  järeldas  töö  autor,  et  ruumide  rendi  all  on  kajastatud  nii  laopinna  kui  ka  büroopinna  rent.  Kuna  hoone  rendimaksed  ja  kommunaalkulud  on  vajalikud,  et  ettevõte  saaks  tegeleda  oma  põhitegevusega, siis näeb lõputöö autor vastuolu RTJ 2 toodud kasumiaruande skeemi 2  kirjeldusega. Põhitegevusega seotud hoone rendi ja kommunaalkulud on otsekulud ja ilma  nende  kuludeta  ei  saa  ettevõte  oma  põhitegevuse  teenuseid  osutada.  Ülejäänud  hoone  haldamisega  seotud  kulud  on  autori  arvates  põhitegevusega  seotud  üldkulud  ning  neid  kajastatakse jätkuvalt kasumiaruandes kirjel „Turustuskulud“.  Vastuvõtukulude grupis (konto 57110 kuni 57560) summas 12,56 eurot on vaatlusperioodil  toimunud tehingud ainult kulukontol „Töötajate transporditeenus“. Pearaamatut vaadeldes   sai  autor  teada,  et  antud  kontol  kirjendatud  kanded  on  oma  töötajate  mobiilse  parkimise  kulud,  mis  on  maksustatud  erisoodustusega.  Mitmesuguste  muude  kulude  grupis  (konto  58110  kuni  58990)  summas  9  539,06  eurot  kajastatud  erinevad  kulud,  mis  on  tekkinud  majandustegevuse  käigus.  Pearaamatut  vaadeldes  sai  autor  teada,  et  suuremad  kulud  on  bürootarbed, tarkvara ja selle hooldus ning pakkematerjalid. Tarkvara kulud on tekkinud  seoses  igakuise  litsentsimaksuga,  kuna  ettevõte  rendib  ekspedeerimistarkvara.  Pakkematerjalide kulukontol näitab ettevõte laos kauba pakkimiseks kasutatavat pakkekilet  ja  teipi.  Kulukontol  59110  on  amortisatsioonikulu  summas  9097,83  eurot.  Algdokumenditest  selgus,  et  sellel  kulukontol  on  põhiliselt  laoriiulite,  tõstukite  ja  laotöötajate arvutite kulum. Antud kulud on otseselt seotud põhitegevuse teenustega ning  need  tuleb  kajastada  otsekuludena.  Tulenevalt  RTJ  2  toodud  kasumiaruande  skeemi  2  kirjete  mõistetele,  peab  kajastama  kasumiaruande  turustuskuludes  ettevõttes  turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulusid.   Töö autor järeldab uuritud dokumenditest ja raamatupidamiseregistritest, et kasumiaruande  skeemi  2  turustuskulude  kirje  sisu  ei  ole  vastavuses  Eesti  finantsaruandluse  standardiga.  Antud  kasumiaruande  kirjel  on  kajastatud  ettevõtte  põhitegevusega  seotud  kulusid,  mis  raamatupidamise  seaduse  lisas  1  toodud    kasumiaruande  skeemi  2  kirjelduse  järgi  tuleb  kajastada kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“.  Ettevõtte  raamatupidamise  sisekorra-eeskirjast  sai  töö  autor  teada,  et  üldhalduskuludes  kajastatakse ettevõtte juhtimisega seotud kulusid. Vaadates ettevõtte struktuuri, on ettevõtte 


37    juhtimisega seotud ainult tegevjuht. Tema tegevusega seotud kulud kirjendatakse erinevatel  üldhalduskulude kontodel. Raamatupidamise sise-eeskirjas on välja toodud, et ettevõttes  kantakse kohvikulud (kohv, piim, tee, suhkur) proportsionaalselt 50% oma töötajate kuluks  ja 50% äripartnerite kuluks ning need kulud kajastatakse üldhalduskuludes.  Tabel 6. Üldhalduskulude käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019  Kuluko
nto  Konto nimi  Algsaldo  Deebet  Kreedit  Netoerinevus  Sulgemis
saldo  60110  Palk  21 893,02  11 470,43  0,00  11 470,43  33 363,45  60190  Puhkusetasureserv  1 260,90  2 299,56  499,31  1 800,25  3 061,15  60210  Sotsiaalmaks  7 224,69  3 785,24  0,00  3 785,24  11 009,93  60220  Tulumaks erisoodustuselt  1 235,95  281,91  0,00  281,91  1 517,86  60230  Sotsiaalmaks 
erisoodustuselt  2 039,27  465,13  0,00  465,13  2 504,40  60240  Töötuskindlustusmaks  175,15  91,76  0,00  91,76  266,91  61130  Sõidukikindlustus  298,48  127,87  0,00  127,87  426,35  61140  Liikluskindlustus  82,88  35,51  0,00  35,51  118,39  62110  Kütus  1 382,70  650,90  0,00  650,90  2 033,60  62120  Transpordivahendite 
varuosad ja remont  1 276,98  3 454,85  0,00  3 454,85  4 731,83  62130  Autorent  0,00  822,06  0,00  822,06  822,06  62490  Muud transpordikulud  0,0  19,16  0,00  19,16  19,16  63120  Mobiiltelefon  185,88  74,04  0,00  74,04  259,92  63140  Post  91,35  45,00  0,00  45,00  136,35  67150  Äripartnerite kohvikulud  784,91  329,41  0,00  329,41  1 114,32  67540  Töötajate kohvikulud  784,96  329,41  0,00  329,41  1 114,37  68120  Juhtimisteenus  7 000,00  3 000,00  0,00  3 000,00  10 000,00  68140  Raamatupidamisteenus  28 000,00  12 000,00  0,00  12 000,00  40 000,00  68170  Personalitöö teenus ja 
personaliotsing  7 000,00  3 000,00  0,00  3 000,00  10 000,00  68190  Bürootarbed ja -inventar  43,35  19,07  0,00  19,07  62,42  68330  Tarkvara ja selle hooldus  42 308,43  18 145,26  0,00  18 145,26  60 453,69  68340  IT teenuse sisseost  21 000,00  9 000,00  0,00  9 000,00  30 000,00  68380  Lilled ja haljastus  106,50  58,58  0,00  58,58  165,08  68390  Pangateenused  372,08  185,82  0,00  185,82  557,90  68990  Mitmesugused muud 
kulud  206,00  57,15  0,00  57,15  263,15  69110  Kulum  1 216,00  578,92  0,00  578,92  1 794,92    Tabelis  6  on  välja  toodud  kulukontod,  kus  vaatlusperioodil  toimusid  kanded.  Analüüsi  tegemiseks  vaatles  töö  autor  tarnijate  poolt  väljastatud  erinevaid  kuluarveid,  mis  olid  viseeritud tegevjuhi poolt. Tegevjuht oli viseerinud arvetele, millistele kulukontodele kulud  kirjendatakse. Samuti vaatles autor pearaamatut, kus oli kannete viisi arvetelt saadud info  kirjendatud. Kulukontodel 60110 kuni 67540 oli kajastatud erinevate tegevuste lõikes kõik  tegevjuhiga ja ettevõtte juhtimisega seotud kulud (töötasu, töötasuga seotud maksud, autoga  seotud  kulud  ja  telefonikulud),  postikulud  ning  kohvikulud.  Kulukontodel  68120  kuni  68340  oli  kajastatud  emaettevõttelt  sisse  ostetud  erinevad  juhtimisega  seotud  teenused. 


38    Kontol 69110 oli kirjendatud tegevjuhi sõiduauto, tema kasutuses oleva kontoritehnika ja  mööbli kulum.  Ärikuludes  ei  olnud  ettevõte  vaatlusperioodil  kajastanud  ühtegi  kannet.  Ettevõtte  finantsjuhiga läbi viidud intervjuu käigus sai töö autor teada, milliseid kulusid ärituludes  kajastatakse.  Finantskandeid  oli  ärikuludes  2019  aasta  jooksul  vähe,  seal  oli  kajastatud  ainult  liikmemaks  Eesti  Väikepruulijate  Liidule  summas  50,00  eurot.  Kulukanne  oli  kirjendatud kontol 75110 „Ettevõtlusega seotud liikmemaksud“:  D Ettevõtlusega seotud liikmemaksud  K Võlg tarnijale.  Muudes  finantskuludes  kajastati  vaatlusperioodil  igakuiselt  kuludes  Eesti  Maksu-  ja  Tolliameti poolt antud garantii lepingutasu. See kulu oli võetud raamatupidamises arvele  bilansis ettemakstud kuludesse ning raamatupidaja poolt oli tehtud finantsarvestuses enne  aruande kuu sulgemist kulukanne:  D muud finantskulud kasumiaruandes  K ettemakstud kulud bilansis.  Töö autor tegi järelduse vaadeldes algdokumenti, mis olid seotud finantskulude kannetega,  et kulud olid kajastatud õigesti ning oli järgitud raamatupidamislikke alusprintsiipe. Antud  kanded  raamatupidamises  vastasid  raamatupidamise  seaduse  §16  välja  toodud  alusprintsiipidele ja kulud olid kajastatud kasumiaruandes kirjel „Muud finantstulud ja - kulud“.  Lähtuvalt  analüüsi  tulemustest  teeb  lõputöö  autor  järeldused  ja  ettepanekud  ning  teeb  omapoolseid ettepanekuid kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest. Eksitud on RTJ 2 lisa 2  toodud kasumiaruande skeemi 2 kirje „Turustuskulud“ kajastamisel. Ettevõte on kajastanud  sellel  kirjel  kulusid,  mis  peaksid  olema  kirjendatud  real  „Müüdud  toodangu  (kaupade,  teenuste) kulu“. Lõputöö autor toob välja kulude jaotuse lähtudes ettevõtte põhitegevusest  ja  seadusandlusest.  Kuna  ettevõttes  on  kulude  liigitamiseks  kasutusel  dimensioonid  osakondade  näol,  teeb  töö  autor  omapoolse  ettepaneku,  millised  kulud  peaksid  olema  kajastatud  kasumiaruande  ridadel  „Turustuskulud“  ja  „Müüdud  toodangu  (kaupade,  teenuste) kulu“. 


39    Intervjuust  ettevõtte  juhiga  selgus,  milliste  osakondade  kulud  on  ettevõtte  tegevusega  seotud:  •  osakond  logwh  –  otseselt  seotud  laoteenuste  osutamisega  ja  klientide  kaupade  käitlemisega;  •  osakond property – kasutatakse hoone haldamisega seotud kulude kirjendamiseks; 
•  osakond logex – kaupade ekspedeerimisega seotud kulud; 
•  osakond logtr – kaupade jaotusveoga seotud kulud; 
•  osakond sale – uute klientide värbamine, taustauuringud ja kliendisuhete hoidmine; 
•  osakond logcu – tolliteenuste osutamine.  Selle käigus jõudis töö autor järeldusele, et põhitegevusega seotud kulud on logwh, logex  ja logtr osakondade kulud. Osakonna property kuludest on põhitegevusega seotud hoone  rendi  ja  kommunaalkulud,  kuna  ilma  nende  kuludeta  ei  saa  ettevõte  oma  põhitegevuse  teenuseid  osutada.  Ülejäänud  hoone  haldamisega  seotud  kulud  on  autori  arvates  põhitegevusega  seotud  üldkulud  ning  neid  kajastatakse  jätkuvalt  kasumiaruandes  kirjel  „Turustuskulud“.  Osakonna  logcu  ja  sale  kulud  on  samuti  põhitegevuse  üldkulud  ning  kajastatakse  kirjel  „Turustuskulud“.  Samas  tuleks  ettevõttes  sisse  viia  kulude  täpsem  kodeerimine, kuna osaliselt on ka osakondades logwh, logex ja logtr kulusid, mis ei liigitu  müüdud teenuste kulude rubriiki. Autor jõudis järeldusele, et sellisteks kuludeks on nende  osakondade  töötajate  kontoritarbed,  vastuvõtukulud,  telefonikulud  ja  muud  otsesed  üldkulud, mis ei ole seotud teenuste pakkumisega kliendile.  Ettepanekute ja järelduste tegemiseks kasutas töö autor 2018 a. ja  2019 a. käibeandmikku  ja  pearaamatut,  kus  oli  võimalik  kulusid  grupeerida  osakondade  lõikes.  Vaadeldes  pearaamatut,  kus  on  kulud  kajastatud  osakondade  ja  kontode  lõikes  koostas  autor  kasumiaruande jaoks tabeli (lisa 7), kus on müüdud teenuste kulud ja turustuskulud jaotatud  osakondade  lõikes.  Lisas  7  asuva  tabeli  alusel  oli  võimalik  koostada  korrektne  kasumiaruanne (lisa 3 ja 4), mis vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Töö autor on  arvamusel,  et  selliselt  koostatud  kulude  arvestus  kasumiaruandes  näitab  ettevõtte  juhtkonnale õiget brutokasumit ning nad saavad õigema ülevaate turustuskulude ja müüdud  teenuste kulude arvestuses. 


40    3.4  Kasumiaruande analüüs  Raamatupidamise  sise-eeskirja  vaatlusel  selgus,  et  kasumiaruannet  koostatakse  raamatupidajate  poolt  üks  kord  kuus  peale  20.  kuupäeva  eelmise  kuu  kohta.  Ettevõtte  juhtkonnale  esitatakse  finantsaruannete  pakett  hiljemalt  25.  kuupäevaks.  Intervjueerides  ettevõtte  finantsjuhti  selgus,  et  vigade  välistamiseks  viiakse  läbi  igakuine  tulu-  ja  kulukontode  analüüs.  Finantsjuht  võrdleb  tulu-  ja  kulukontosid  eelarvega  ning  viib  läbi  analüüsi  ettevõttes  kasutatavate  dimensioonide  (osakond,  kulukeskus,  eesmärk)  lõikes.  Seejärel  trükib  raamatupidaja  kasumiaruande  paberkandjal,  kuna  ettevõtte  dokumentatsiooni  arhiveeritakse  veel  paberkandjal.  Viimaseks  tegevuseks  on  finantsaruannete täitmine kontserni emaettevõtte jaoks. Töö autor vaatles finantsjuhi käest  saadud kasumiaruannet, mis oli koostatud 2018 ja 2019 aasta andmete alusel ning koostas  selle  aruande  põhjal  horisontaal-  ja  vertikaal  analüüsi,  et  paremini  aru  saada  ettevõtte  kasumlikkusest (vt. lisa 1 ja 2).  Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte müügitulu on suurenenud 24%,  mis on töö autori arvates hea tulemus. Samas on kasvanud müüdud teenuste kulu ligi 37%  ning vähesel määral on kasvanud turustuskulud 8,0% ja üldhalduskulud 2,4%. Vesteldes  ettevõtte juhiga selgus, et müügitulu kasvamise põhjuseks oli uute klientide lisandumine  kliendibaasi. Uute klientide lisandumisega kasvasid ka turustuskulud ja müüdud teenuste  kulud. Seoses kliendibaasi kasvamisega võttis ettevõte juurde hoone rendipinda ning see  suurendas  rendikulu,  mis  kajastus  kasumiaruandes  turustuskuludes.  Muude  äritulude  suurenemise põhjuseks oli kasutatud euroaluste müügi kasvamine ettevõttele Woodexpo  OÜ ja muude ärikulude muutuse põhjuseks oli immateriaalse vara mahakandmine. Muude  finantstulude (kulude) muutus oli väike, mis oli tingitud ühesugustes summades tasumisega  garantii- ja lepingutasude eest. Intervjuus tegevjuhiga selgus, et ettevõte maksis 2019 aastal  dividende ning seoses sellega suurenes tulumaksukulu 100%. Kokkuvõttes saab töö autor  järeldada, et ettevõtte kasumi suurenemise põhjuseks oli müügitulu ja äritulude märgatav  suurenemine  ning  kulude  suurenemine  jäi  samas  tagasihoidlikuks.  Ettevõtte  kasum  oli  kasvanud 2019. aasta lõpuks 1272,2%, mis absoluutmuutuses teeb 149 750 eurot.  Kasumiaruande vertikaalanalüüsist selgus, kui suure osakaalu moodustasid tulud ja kulud  müügitulust.  Ettevõtte  kasumiaruande  vertikaalanalüüs  on  toodud  lisas  2,  kus  on  näha  tulude ja kulude osakaal müügitulust. Vaadeldes kasumiaruande vertikaalanalüüsi, oli näha,  et  2019  aastal  moodustas  müüdud  teenuste  kulu  müügitulust  44,2%  ja  turustuskulude 


41    osakaal  müügitulust  oli  44,3%.  Üldhalduskulude  osakaal  müügitulus  oli  6,8%,  nende  kulude osakaal on äritegevuses üldjuhul alati väiksem põhitegevuse kuludest.     Joonis 3. Kasumiaruande kulukirjete osatähtsus müügitulus 2018 ja 2019  Vaadates  joonisel 3 kujutatud  tulpdiagrammi  selgub,  et  2019 aastal  on  turustuskulude ja  üldhalduskulude  osakaal  müügitulust  vähenenud  võrreldes  aastaga  2018.  Sellega  saab  seletada  2019  aastal  kasumitõusu,  kuna  müügitulu  kasvas,  kuid  kulud  samas  langesid  võrreldes  baasaastaga.  Turustuskulud  on  2019  aastal  vähenenud  6,7%  võrreldes  2018  aastaga ning üldhalduskulud on 2019 vähenenud võrreldes 2018 aastaga 1,5%.  Töö autor vaatles kasumiaruannet, et välja arvutada ettevõtte kasumlikkus ehk rentaablus.  Selleks tuli arvutada käibe kogurentaablus, ärirentaablus ja puhasrentaablus. Alljärgnevas  tabelis  on  välja  toodud  kolme  erineva  rentaabluse  näitajad  ettevõtte  kasumiaruande  näitajate alusel.   Tabel 7. Ettevõtte rentaabluse suhtarvud 2018 ja 2019  Suhtarv  2019  2018  Käibe kogurentaablus  55,81  59,83  Käibe ärirentaablus  4,86  0,77  Käibe puhasrentaablus  3,80  0,34    Tabelist  7  on  näha,  et  ettevõte  on  teeninud  2019  aastal  55,81  senti  brutokasumit,  kui  müügitulust on maha arvatud müüdud teenuste kulu. Samas 2018 aastal on antud suhtarv  suurem  4,02 senti. Ärirentaabluse suhtarv näitab, et ettevõtte on peale kulude ja intresside  maha arvamist teeninud kasumit 4,86 senti ning 2018 aastal on see näitaja 0,77 senti. Peale  44,2% 44,3% 6,8% 40,2% 51,0% 8,3% 0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% Müüdud teenuste kulu Turustuskulud Üldhalduskulud 2019 2018


42    kõikide kulude maha arvamist teenis 2019 aastal ettevõte müügikäibe iga euro kasumit 3,8  senti, kuid 2018 aastal on see näitaja tunduvalt väiksem. Antud analüüsist järeldub, et 2019  aasta  oli  ettevõttele  palju  kasumlikum.  Saab  öelda,  et  uute  klientide  lisandumine  kliendibaasi ja kulude protsentuaalne langemine on viinud kasumi tõusuni.   Töö  autor  koostas  uurimustöö  tulemusel  saadud  finantsnäitajate  alusel  kasumiaruande  võrdleva  analüüsi.  Uurimustöö  tulemusel  koostatud  kasumiaruande  horisontaalanalüüs  (lisa  3)  näitab  brutokasumi  vähenemist  35,7%  võrreldes  ettevõttes  kasutusel  oleva  kasumiaruande  arvestusmeetodiga  (lisa  1).  Suurenesid  müüdud  teenuste  kulud  nii  2018  aastal kui ka 2019 aastal, samas vähenesid mõlemal aastal turustuskulud. Kasumiaruande  vertikaalanalüüsist  selgub,  et  töö  autori  poolt  koostatud  kasumiaruandes  on  müüdud  teenuste kulu suurenenud peaaegu 100% ning suurenes ka brutokasum.  Tabel.8  Ettevõtte rentaablusnäitajad autori koostatud kasumiaruande alusel  Suhtarv  2019  2018  Käibe kogurentaablus  14,67  12,03  Käibe ärirentaablus  4,86  0,77  Käibe puhasrentaablus  3,80  0,34    Tabelist 8 selgus, et käibe kogurentaablus on autori poolt koostatud kasumiaruande 2019  aastal 14,67 senti ja 2018 aastal 12,03 senti. Kui võrrelda ettevõtte koostatud (lisa 1) ja töö  autori  koostatud  (lisa  4)  kasumiaruandeid,  siis  selgus,  et  uurimustöö  põhjal  koostatud  kasumiaruande  käibe  kogurentaablus  on  oluliselt  vähenenud.  Põhjuseks  on  vähenenud  brutokasum, mis tulenes müüdud teenuste kulu suurenemisest kasumiaruandes.     


43    KOKKUVÕTE  Ettevõtte  finantsaruannete  koostamisel  peab  järgima  raamatupidamise  seadust  ning  juhinduma Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Ettevõtte omanike üks eesmärkidest  on saada kasumit, mille üheks võimaluseks on suurendada ettevõtte tulude poolt ja teiseks  omada  ülevaadet  tulude  ja  kulude  õigest  kajastusest  finantsaruannetes.  Sellepärast  on  kasumi õige arvestamine väga oluline ning samuti on kasumiaruanne ettevõttes väga oluline  finantsaruanne. Kasumiaruande skeem 2 on sobilik tootmisettevõtetel, kuna annab ülevaate  kulude struktuurist funktsioonide alusel ning seal on vajalik eristada kulud tootmiskuludeks  ja  perioodikuludeks.  Nii  tulude  kui  ka  kulude  kajastamisel  on  oluline  korrektne  algdokument,  mis  vastab  ettevõttes  kehtestatud  sise-eeskirja  nõuetele  ning  mille  alusel  tehakse  kanded  raamatupidamisregistrites.  Sageli  ei  kajastata  algdokumentidelt  saadud  infot kulude osas õigetel kasumiaruande kirjetel ning see toob kaasa vale brutokasumi ning  annab juhtkonnale ebaõiget infot.  Lõputöö uurimisobjektiks valiti logistika ja laondusega tegelev osaühing Vinare Logistika.  Uurimusobjektiks olev ettevõte oli saanud auditi käigus mitu aastat järjest märkuse kulude  ebaõigest kajastamisest kasumiaruandes.  Lõputöö  eesmärkideks  oli  välja  selgitada  selle  ettevõtte  tulude  ja  kulude  arvestus  ja  kajastamine  kasumiaruandes  skeem  2  ning  läbi  viia  kasumiaruande  finantsanalüüs.  Eesmärgi  saavutamiseks  oli  vajalik  uurida  milliseid  tulusid  ja  kulusid  ettevõte  kasumiaruande  kirjetel  kajastatakse.  Saadud  andmete  alusel  teostada  analüüs  tulude  ja  kulude  kontodel  kasutatud  finantskannete  kohta.  Kasumiaruande  finantsanalüüsi  koostamiseks võrreldi 2018 ja 2019 aasta kasumiaruande kirjeid ning koostati saadud info  alusel horisontaal-,vertikaal- ja suhtarvude analüüs.  Töö  esimeses  osas  kirjeldati  kasumiaruandes  skeem  2  tulu-  ja  kulukirjeid  ning  kasumiaruande  analüüsimeetodeid.  Selle  tulemusena  sai  töö  autor  teada  kasumiaruande  skeemi 2 kirjete teoreetilisest olemusest, milliseid tulusid ja kulusid tuleb kirjetel kasutada,  et kasumiaruanne annaks õiget ja arusaadavat infot aruande tarbijatele. Samuti on oluline  ettevõttes kasumiaruande analüüs, et saada teada ettevõtte finantsnäitajaid ja nende alusel  teha  otsuseid.  Töö  teises  osas  andis  lõputöö  autor  ülevaate  lõputöö  metoodikast.  Töö  kolmandas  osas  viis  töö  autor  läbi  uurimuse  kasumiaruande  skeemi  2  rakendamisest,  koostamisest ning analüüsist laoteenuseid ostutavas ettevõttes Vinare Logistika OÜ. 


44    Andmete kogumise meetodina kasutati lõputöö uuringu läbiviimiseks ja vajalike andmete  saamiseks  dokumendivaatlust.  Selleks  vaadeldi  erinevaid  algdokumente  (müügiarveid,  teenuste  kuluarveid,  pearaamatut,  käibeandmikku)  perioodiga  01.08.2019  –  31.10.2019  ning  selgitati  välja,  kas  tulude  ja  kulude  kanded  finantsarvestuses  on  vastavuses  Eesti  finantsaruandluse  standardiga.  Uurimustöös  valiti  vastav  vaatlusperiood,  kuna  algdokumentide maht ettevõttes oli suur ning ettevõtte igapäevase tegevusega seotud tulude  ja kulude arved olid sarnased.   Kasumiaruanne on ettevõtte üks olulisemaid aruandeid, mis näitab ettevõtte põhitegevust  kahe  bilansipäeva  vahel  ning  selle  koostamisel  peab  juhinduma  tulude  ja  kulude  õigest  vastandamisest.  Tulude  kajastamisel  on  oluline  jälgida  tulu  tekkimise  momenti  ja  tulu  õiglast väärtust. Oluline  on eristada tulude tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest.  Uurimustöös selgus, et Vinare Logistika OÜ tulud koosnesid suures osa põhitegevusega  seotud  klientide  kaupade  ladustamise  ja  ekspedeerimisega  seotud  teenustest.  Vähesel  määral moodustas müügitulust tolliteenuste pakkumine. Enamus müügitulust saadi teenuste  müükidest  kohalikele  klientidele,  kus  suurem  protsent  on  teenuste  müük  kontserni  ettevõtetele.  Ettevõttes  tulude  kajastamisel  eksimusi  ei  olnud  ning  kasumiaruandes  olid  tulud kajastatud RTJ 10 toodud nõuetele.  Kasumiaruande skeemis 2 on ettevõttele oluline näitaja brutokasum, mis saadakse müüdud  kaupade  ja  teenuste  kulu  lahutamisel  müügitulust.  Brutokasum  näitab  ettevõtte  kasumlikkust põhitegevusest, enne perioodikulusid, intresse ja tulumaksukulu. Läbiviidud  uurimustöö tulemusel selgus, et uuritud ettevõttes ei käsitletud turustuskulusid ja müüdud  teenuste  kulusid  õigesti  lähtudes  seadusandlusest.  Vaatlusperioodil  oli  palju  eksimusi  algdokumentidel,  kus  põhitegevusega  seotud  kulud  ei  olnud  kajastatud  kasumiaruande  kirjel  „Müüdud  toodangu  (kaupade,  teenuste)  kulu“.  Dokumentide  vaatlemisest  ja  läbiviidud  intervjuudest  ettevõtte  juhi  ning  finantsjuhiga  jõuti  järeldusele,  et  ettevõttes  registreeritud  algdokumendid  on  viseeritud  ja  kinnitatud  juhtkonna  poolt  korrektselt.  Üldjuhul on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mõningatel juhtudel on tehtud  paranduskandeid, et tehingud viia vastavusse RPS § 16 lg 6 toodud nõuetele.  Korrektselt  koostatud  kasumiaruande  alusel  on  võimalik  ettevõtte  juhtkonnal  ja  analüütikutel  koostada  erinevaid  analüüse  ning  teha  õigeid  äri-  ja  juhtimisotsuseid.  Kasumiaruande  finantsanalüüsi  järelduste  tegemine  toimus  võrdlemise  teel,  mille  käigus  võrreldi ettevõtte 2018 ja 2019 aasta kasumiaruandeid töö autori uurimuse põhjal tehtud 


45    kasumiaruande analüüsiga. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et ettevõte on 2019 aastal  olnud edukam, sest tõusnud on kõik kolm rentaablusnäitajat. Kogurentaablus on tõusnud  4,02,  ärirentaablus  4,86  ja  puhasrentaablus  3,45  senti.  Uurimustöö  tulemusel  koostatud  kasumiaruande  põhjal  tehtud  analüüs  näitas,  et  ettevõtte  brutorentaablus  on  oluliselt  muutunud. 2019 muutus brutorentaablus väiksemaks 41,14 sendi võrra ja 2018 aastal 47,80  sendi võrra. Käibe kogurentaablus on autori poolt koostatud kasumiaruande tulemusel 2019  aastal  14,67  senti  ja  2018  aastal  12,03  senti.  Ettevõtte  ja  töö  autori  koostatud  kasumiaruandeid  võrreldes  selgus,  et  uurimustöö  põhjal  koostatud  kasumiaruande  käibe  kogurentaablus on vähenenud. See tulenes vähenenud brutokasumist, sest müüdud teenuste  kulu  kasumiaruandes  suurenes.  Brutokasum  muutus,  kuna  uurimustöö  põhjal  tõsteti  põhitegevusega seotud kulud ümber turustuskuludest müüdud teenuste kuludesse.  Selleks, et  ettevõtte kulud saaksid  edaspidi kajastatud õigel kasumiaruande kirjel,  peaks  tegevjuht  kõikide  kuluarvete  saabumisel  need  viseerima  vastavalt  kulude  funktsioonile.  Uuritavas ettevõttes oli kulude liigitamiseks kasutusel dimensioonid osakondade näol ning  selle alusel oli võimalik aru saada, milliste osakondade kulud on seotud põhitegevusega.  Vaatlusperioodi  käibeandmikku  ja  pearaamatut  osakondade  lõikes  kasutades  koostas  lõputöö  autor  kasumiaruande,  kus  tulud  ja  kulud  olid  kajastatud  RTJ  10  toodud  kasumiaruande  skeemi  2  nõuetele.  Põhitegevusega  seotud  kulud  kirjendas  autor  kirjel  „Müüdud  toodangu  (kaupade,  teenuste)  kulu“  ja  kõrvaltegevusega  seotud  kulud  perioodikuludena kirjel „Turustuskulud“. Kõikide põhitegevusega otseselt seotud kulude  puhul peaks tegevjuht viseerima algdokumendile kulukontoks müüdud teenuste kulu ning  ülejäänud  kulud  liigituvad  siis  vastavalt  kas  turustuskuludeks,  üldhalduskuludeks,  ärikuludeks või finantskuludeks. Töö autor on seisukohal, et vastavad muudatused tuleks  viia  sisse  ka  ettevõtte  raamatupidamise  sise-eeskirjas.  Selle  järgi  on  raamatupidajal  võimalik  kulusid  kirjendada  majandustarkvaras  vastavalt  RTJ  10  toodud  kasumiaruande  skeemi 2 nõuetele.   Kui  ettevõte  kajastab  kulud  õigetel  kasumiaruande  kirjetel,  saab  selle  alusel  koostada  korrektse  kasumiaruande  ja  finantsanalüüs.  Kasumiaruande  finantsanalüüsi  alusel  saab  juhtkond hinnata ettevõtte rentaablust. Uurimustöö tulemusel valminud kasumiaruande ja  ettevõttes  uuritud  kasumiaruande  finantsanalüüs  tõi  välja  ebakõla  brutokasumi  kajastamisest finantsarvestuses.  Töö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. 


46    KASUTATUD KIRJANDUS  Allen, M.W., Myddelton, D.R. (1992). Essential Management Accounting. Cambridge:  Prentice Hall.  Alver, J.,  Reinberg, L. (1999). Juhtimisarvestus. Tallinn: Rafiko&AT Audiko.  Alver, L.,  Alver, J. (2017). Finantsarvestus. (3.trükk). Tallinn: Deebet.  Bõtškova, J., Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand.  CIMA. (2002). Management Accounting.Official Terminology. Cima Publishing.  Cooper, R., Kaplan, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus.  Kulud ja raamatupidamine. (s.a.). EAS. Kasutamise kuupäev: 19. 01 2020, allikas  https://www.eas.ee/: https://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/kulud-ja- raamatupidamine/  Garminder-Laur, E. (2001). Mõnda kasumiaruandest. Rmt: Kallas, K. Garminder-Laur, E.  (Toim), Majandusarvestus ja finantsjuhtimine, Aktuaalseid probleeme Eesti  Vabariigis III     (lk 23-30). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.  Haldma T., Karu S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko &  AT Audiko.  Haldma T., Listra, E., Mullaste, M. (2003). Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene  aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee  Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.  Ilisson, R. (2015). Kasumiaruande skeemi valik. Raamatupidamise Praktik , 93.  Investing Answers. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 16. 03 2020, allikas Investing Answers:                https://investinganswers.com/dictionary/i/income-statement  Kalmus, V., Masso, A. & Linno, M. (2015) Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise  kuupäev: 02.03.2020, allikas http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys  Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus.  Karu, S. (2012). Omahinna arvestamine ja üldkulude jaotamine. Raamatupidamise  Praktik, 68 , lk 4. 


47    Kuusik, A., Virk, K., & Printshal, I. (2010). Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli  Kirjastus.  Kõomägi, M. (2006). Ärirahandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus  Linnaks, E. (1994). Ettevõtte raamatupidamine (2.trükk). Tallinn: Külim.  Nukka, A. (2018). Finantsanalüüs: mineviku tõlgendus annab juhiseid tulevikuks.  Raamatupidamise Praktik , 127.  Otsus-Carpenter, M. (2016). Väikeettevõtte raamatupidamine. Tallinn: Äripäev.  Palmipuu, M. (2015). Majandusaasta aruande koostamine. Tallinn: Pandekt.  Pärl, Ü. (2016). Omahind ja kulude struktuur. Raamatupidamise Praktik ,105 , lk 13-16.  Raamatupidamise Seadus. (20. 11 2002. a.). Viimati muudetud 02.05.2012. Kasutamise  kuupäev: 25. 02 2020, allikas Riigi Teataja:  https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016  Raamatupidamise Toimkonna Juhend 1. Raamatupidamise aastaaruanne koostamise  üldpõhimõtted. (2016). Raamatupidamise Toimkond. Kasutamise kuupäev:  05.01.2020, allikas  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3020/3201/6001/RTJ%201%20Aastaaruande% 20koostamise%20%C3%BCldp%C3%B5him%C3%B5tted%20(2016).pdf  Raamatupidamise Toimkonna Juhend 2. Nõuded informatsiooni esitusviisile  raamatupidamise. (2018). Raamatupidamise Toimkond. Kasutamise kuupäev:    10. 03 2020, allikas  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%202.pdf  Raamatupidamise Toimkonna Juhend 10. Tulu kajastamine. (2018). Raamatupidamise  Toimkond. Kasutamise kuupäev: 23. 02 2020, allikas   https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%2010.pdf  Reinberg, L. , Alver, J. (1999). Juhtimisarvestus. Tallinn: Trükkal.  Rünkla, J. (1997). Ettevõtte kulud,varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim.  Sloog, U. (2011). Kulude arvestus ettevõttes, 2.osa. Raamatupidamise Praktik ,57, lk 7- 11.  Tikk, J. (2016). Finantsarvestus. Tallinn: Pakett Trükikoda. 


48    Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteaduses.  Kasutamise kuupäev: 20.03.2020, allikas  http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/36419/ounapuu_kvalitatiivne.pdf         


49    LISAD     


50    Lisa 1. Vinare Logistika OÜ kasumiaruanne horisontaalanalüüs  Kasumiaruanne (eurodes)  Muutus    31.12.2019  31.12.2018  Absoluutarvudes  %  Müügitulu  3 996 721,14  3 211 760,41  784 960,73  24,4%  Müüdud teenuste 
kulu  -1 766 336,83  -1 290 133,90  -476 202,93  36,9%  Brutokasum  2 230 384,31  1 921 626,51  308 757,80  16,1%  Turustuskulud  -1 769 559,82  -1 637 359,91  -132 199,91  8,1%  Üldhalduskulud  -273 292,75  -266 833,68  -6 459,07  2,4%  Muud äritulud  12 670,73  7 197,29  -5 473,44  76,1%  Muud ärikulud  -5 774,80  -50,23  -5 724,57  11396,7%  Ärikasum  194 427,67  24 579,98  169 847,69  691,0%  Muud finantstulud 
ja - kulud  -12 618,82  -13 520,90  902,08  -6,7%  Kasum enne 
maksustamist  181 808,85  11 059,08  170 749,77  1544,0%  Tulumaks  30 000,00  0,00  30 000,00  100%  Aruandeaasta 
kasum  151 808,85  11 059,08  140 749,77  1272,7%       


51    Lisa 2. Vinare Logistika OÜ kasumiaruanne vertikaalanalüüs  Kasmiaruanne 
(eurodes) 
      31.12.2019  %  31.12.2018  %  Müügitulu  3  996 721,14  100,0%  3 211 760,41  100,0%  Müüdud teenuste kulu  -1 766 336,83  -44,2%  -1 290 133,90  -40,2%  Brutokasum  2 230 384,31  55,8%  1 921 626,51  59,8%  Turustuskulud  -1 769 559,82  -44,3%  -1 637 359,91  -51,0%  Üldhalduskulud  -273 292,75  -6,8%  -266 833,68  -8,3%  Muud äritulud  12 670,73  0,3%  7 197,29  0,2%  Muud ärikulud  -5 774,80  -0,1%  -50,23  0,0%  Ärikasum  194 427,67  4,9%  24 579,98  0,8%  Muud finantstulud ja    
- kulud  -12 618,82  -0,3%  -13 520,90  -0,4%  Kasum enne 
maksustamist  181 808,85  4,5%  11 059,08  0,3%  Tulumaks  30 000,00  0,8%  0,00  0,0%  Aruandeaasta kasum  151 808,85  3,8%  11 059,08  0,3%   
   


52    Lisa  3.  Uurimuse  tulemusel  koostatud  kasumiaruanne  ja  horisontaalanalüüs  (autori 
koostatud) 
  Kasumiaruanne (eurodes)  Muutus    31.12.2019  31.12.2018  Absoluutarvudes  %  Müügitulu  3  996 721,14  3 211 760,41  784 960,73  24,4%  Müüdud teenuste 
kulu  -3 410 373.93    -2 825 546,20  -584 827,73    20,7%  Brutokasum  586 347,21  386 214,21  200 133,00  51,8%  Turustuskulud  -125 522,72  -101 947,61  -23 575,11  23,1%  Üldhalduskulud  - 273 292,75  -266 833,68  6 459,07  2,4%  Muud äritulud  12 670,73  7 197,29  5 473,44  76,0%  Muud ärikulud  -5 774,80  -50,23  5 724,57  11396,7%  Ärikasum  194 427,67  24 579,98  169 847,69  691,0%  Muud finantstulud 
ja -kulud  -12 618,82  -13 520,90  -902,08  -6,7%  Kasum enne 
maksustamist  181 808,85  11 059,08  170 749,77  1544,0%  Tulumaks  30 000,00  0,00  30 000,00  100%  Aruandeaasta 
kasum  151 808,85  11 059,08  140 749,77  1272,7%   
   


53    Lisa  4.    Uurimuse  tulemusel  koostatud  kasumiaruanne  ja  vertikaalanalüüs  (autori 
koostatud) 
  Kasumiaruanne 
(eurodes) 
      31.12.2019  %  31.12.2018  %  Müügitulu  3  996 721,14  100,0%    3 211 760,41  100,0%  Müüdud teenuste kulu  -3 410 373,93  -85,3%  -2 825 546,20  -88,0%  Brutokasum  586 347,21  14,7%  386 214,21  12,0%  Turustuskulud  -125 522,72  -3,1%         -101 947,61  -3,2%  Üldhalduskulud  -273 292,75  -6,8%  -266 833,68  -8,3%  Muud äritulud  12 670,73  0,3%  7 197,29  0,2%  Muud ärikulud  -5 774,80  -0,1%  -50,23  0,0%  Ärikasum  194 427,67  4,9%  24 579,98  0,8%  Muud finantstulud ja       
- kulud  -12 618,82  -0,3%  -13 520,90  -0,4%  Kasum enne 
maksustamist  181 808,85  4,5%  11 059,08  0,3%  Tulumaks  30 000,00  0,8%  0,00  0,0%  Aruandeaasta kasum  151 808,85  3,8%  11 059,08  0,3%   
   


54    Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale  1.  Millised on ettevõtte põhitegevusega seotud teenused?  2.  Milliseid majandustarkvarasid ettevõte kasutab?  3.  Miks kasutab ettevõte kasumiaruande skeemi 2?  4.  Kuidas on ettevõttes korraldatud arvete viseerimise kord?  5.  Millised on ettevõttes otsekulud ja millised perioodikulud?  6.  Kuidas on ettevõttes finantsarvestuses  reguleeritud kulude jaotus?  7.  Sain teada, et kulusid jaotate osakondadele. Millised osakonnad on ettevõttes  kasutusel?  8.  Kes otsustab arve saabumisel ettevõttesse, mis kuludega tegemist on?  9.  Millised osakonnad Teie arvates on seotud otseselt põhitegevuse teenuste  tegemisega?  10. Millised tegevused eelnevad aruandekuu lõpetamisele, et saada korrektne  kasumiaruanne?  11. Kui sageli koostatakse ettevõttes kasumiaruande analüüse?       


55    Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 
  Konto  Konto nimi  Saldo 
31.07.2019  Deebet 
01.08.19-
31.10.19  Kreedit 
01.08.19-
31.10.19  Netoerinevus  Sulgemissaldo 
31.10.19  50110  Palk  380 880,62  166 549,22  0  166 549,22  547 429,84  50120  Ametiauto kompensatsioon  0  0  0  0  0  50130  Tööjõukulude kompensatsioon  0  0  0  0  0  50140  Preemia  0  0  0  0  0  50150  Aastaboonuse reserv  0  0  0  0  0  50160  Toetused  0  0  0  0  0  50170  Pensionimaksed  0  0  0  0  0  50180  Töövõimetushüvitis  1 358,19  268,1  0  268,1  1 626,29  50190  Puhkusetasureserv  45 061,05  35 541,19  15 153,66  20 387,53  65 448,58  50200  Käibemaks autode omatarbelt  0  0  0  0  0  50210  Sotsiaalmaks/Tööturumaks  124 606,03  54 542,61  0  54 542,61  179 148,64  50220  Tulumaks erisoodustustelt  351,92  150,14  0  150,14  502,06  50230  Sotsiaalmaks erisoodustustelt  580,68  247,73  0  247,73  828,41  50240  Töötuskindlustusmaks  3 047,01  1 332,41  0  1 332,41  4 379,42  50250  Tööjõurent  16 501,83  3 018,52  0  3 018,52  19 520,35  50999  Palk ja palgamaksud kokku  572 387,33  261 649,92  15 153,66  246 496,26  818 883,59  51110  Kaubakindlustus  513,1  219,9  0  219,9  733  51120  Varakindlustus  85,4  36,6  0  36,6  122  51130  Sõidukikindlustus  482,16  206,62  0  206,62  688,78  51140  Liikluskindlustus  200,83  86,07  0  86,07  286,9  51150  Veosekindlustus  0  0  0  0  0  51160  Ärikatkemiskindlustus  0  0  0  0  0  51170  Vastutuskindlustus  2 045,44  860,73  0  860,73  2 906,17  51999  Kindlustuskulud kokku  3 326,93  1 409,92  0  1 409,92  4 736,85  52110  Kütus  2 620,64  1 105,64  0  1 105,64  3 726,28  52120  Transpordivahendite varuosad ja remont  2 058,62  215,83  0  215,83  2 274,45  52130  Autorent  30 614,57  13 258,24  0  13 258,24  43 872,81  52140  Autokompensatsioon  2 477,70  1 212,60  0  1 212,60  3 690,30  52150  Autokompensatsioon üle piirmäära  0  0  0  0  0  52160  Kaupade veokulud  0  0  0  0  0  52170  Transporditeenus  0  0  0  0  0  52180  Automaks  0  0  0  0  0  52490  Muud transpordikulud  770,08  0  0  0  770,08  52999  Transpordikulud kokku  38 541,61  15 792,31  0  15 792,31  54 333,92  53110  Lauatelefon  236,12  99,52  0  99,52  335,64  53120  Mobiiltelefon  973,69  388,65  0  388,65  1 362,34  53130  Internet ja andmeside  13 155,51  5 694,12  0  5 694,12  18 849,63  53140  Post  0  0  0  0  0  53150  Sideseadmed  69,24  0  0  0  69,24  53490  Muud sidekulud  0  0  0  0  0  53999  Sidekulud kokku  14 434,56  6 182,29  0  6 182,29  20 616,85  54110  Lähetuse transport  0  0  0  0  0  54130  Lähetuse majutus  0  0  0  0  0  54150  Lähetuse päevarahad  0  0  0  0  0  54160  Lähetuse päevarahad üle piirmäära  0  0  0  0  0  54190  Reisikindlustus  0  0  0  0  0  54490  Lähetuse muud kulud  0  0  0  0  0  54999  Lähetuskulud kokku  0  0  0  0  0  55110  Ruumide rent  265 165,82  116 120,76  0  116 120,76  381 286,58  55120  Ruumide valve  921,42  402,42  0  402,42  1 323,84  55130  Ruumide elekter  21 233,57  9 651,14  0  9 651,14  30 884,71  55140  Vesi-ja kanalisatsioon  1 132,76  485,48  0  485,48  1 618,24  55150  Prügivedu  587,23  245,34  0  245,34  832,57  55160  Soojusenergia/Gaas  10 144,63  1 054,50  0  1 054,50  11 199,13  55170  Puhastusteenus  17 720,30  7 614,86  0  7 614,86  25 335,16  55180  Puhastusvahendid  1 749,68  439,6  0  439,6  2 189,28  55190  Maamaks/Kinnisvaramaks  0  0  0  0  0  55200  Ruumide remont ja hooldus  9 129,05  6 303,16  0  6 303,16  15 432,21 


56    Konto  Konto nimi  Saldo 
31.07.2019  Deebet 
01.08.19-
31.10.19  Kreedit 
01.08.19-
31.10.19  Netoerinevus  Sulgemissaldo 
31.10.19  55210  Territooriumi korrashoid  5 977,30  607,2  0  607,2  6 584,50  55490  Muud eksplutatsioonikulud  87,94  0  0  0  87,94  55999  Ekspluatatsioonikulud kokku  333 849,70  142 924,46  0  142 924,46  476 774,16  56110  Reklaamivahendid  0  0  0  0  0  56120  Müügivahendid, nende rent ja hooldus  0  0  0  0  0  56130  Tarbijakampaaniad - jae  0  0  0  0  0  56140  Turundustugi - jae  0  0  0  0  0  56150  Turundustugi - HoReCa  0  0  0  0  0  56160  Kaubandusreklaam ja PR  0  0  0  0  0  56170  Degusteerimiskaubad ja näidised  0  0  0  0  0  56180  Degusteerimisvahendid ja-teenused  0  0  0  0  0  56190  Reklaamüritused  0  0  0  0  0  56200  Turu-uuringud  0  0  0  0  0  56210  Kampaaniate auhinnad  0  0  0  0  0  56220  Tulumaks müügiedenduse kuludelt  0  0  0  0  0  56230  Reklaami üldkulud  0  0  0  0  0  56490  Tarnijatelt saadud turundustugi  0  0  0  0  0  56499  Müügi edendamise kulud kokku  0  0  0  0  0  56510  TV reklaam  0  0  0  0  0  56520  Raadioreklaam  0  0  0  0  0  56530  Internetireklaam  0  0  0  0  0  56540  Välireklaam  0  0  0  0  0  56550  Trükireklaam  0  0  0  0  0  56560  Sisemeedia reklaam  0  0  0  0  0  56570  Kinoreklaam  0  0  0  0  0  56580  Otseturundus  0  0  0  0  0  56590  Avalikud suhted ja üritused  0  0  0  0  0  56600  Agentuuritöö  0  0  0  0  0  56610  Reklaamide tootmine  0  0  0  0  0  56620  Toodete väljatöötamine  0  0  0  0  0  56630  Kaubamärkide registreerimine  0  0  0  0  0  56990  Tarnijatelt saadud turundustugi  0  0  0  0  0  56999  Reklaamikulud kokku  0  0  0  0  0  57110  Äripartnerite majutamine  0  0  0  0  0  57120  Äripartnerite toitlustamine  19,6  0  0  0  19,6  57130  Äripartnerite transport  0  0  0  0  0  57140  Äripartnerite meelelahutus  0  0  0  0  0  57150  Äripartnerite kohvikulud  0  0  0  0  0  57160  Äripartnerite kingitused-maksustatav  0  0  0  0  0  57165  Äripartnerite kingitused-reklaami 
eesmärgil  0  0  0  0  0  57170  Äripartnerite muud kulud  0  0  0  0  0  57180  Äripartnerite VVK tulumaks  0  0  0  0  0  57500  Töötajate majutamine  0  0  0  0  0  57510  Töötajate toitlustamine  19,6  0  0  0  19,6  57520  Töötajate transporditeenus  16,09  12,56  0  12,56  28,65  57530  Töötajate meelelahutus  0  0  0  0  0  57540  Töötajate kohvikulud  0  0  0  0  0  57550  Töötajatele tehtud kingitused-
maksustatav  0  0  0  0  0  57560  Töötajatele tehtud kingitused  0  0  0  0  0  57999  Vastuvõtukulud kokku  55,29  12,56  0  12,56  67,85  58110  Väljaõppe-ja täiendkoolitus  0  0  0  0  0  58120  Juhtimisteenus  0  0  0  0  0  58130  Juristiteenus  0  0  0  0  0  58140  Raamatupidamisteenus  0  0  0  0  0  58150  Audiitorteenus  0  0  0  0  0  58160  Info-ja konsultatsiooniteenus  70  30  0  30  100  58170  Personalitöö teenused ja personaliotsing  978  0  0  0  978  58180  Ajakirjandus ja infomaterjal  0  0  0  0  0 


57    Konto  Konto nimi  Saldo 
31.07.2019  Deebet 
01.08.19-
31.10.19  Kreedit 
01.08.19-
31.10.19  Netoerinevus  Sulgemissaldo 
31.10.19  58190  Bürootarbed ja-inventar  8 531,03  2 965,90  0  2 965,90  11 496,93  58200  Mööbel ja majandusinventar  645  0  0  0  645  58210  Blanketid ja vormid  0  0  0  0  0  58220  Kaupade logistilised kulud  0  0  0  0  0  58230  Kaupade ekspertiisikulu (sh riigilõiv)  0  0  0  0  0  58240  Kaupade deklareerimiskulu  0  0  0  0  0  58250  Kaubaalused/kaubaaluste rent  0  0  0  0  0  58260  Muud pakkematerjalid  3 880,94  3 169,08  0  3 169,08  7 050,02  58270  Müügiteenuse sisseostmine  0  0  0  0  0  58290  Ebatõenäoliselt laekuvad arved  1 305,61  0  0  0  1 305,61  58300  Lootusetu debitoorne võlgnevus  0  0  0  0  0  58310  Debitoorse võlgnevuse sissenõudmise 
kulud  0  0  0  0  0  58320  Arvutitehnika ja selle hooldus  43,91  56,95  0  56,95  100,86  58330  Tarkvara ja selle hooldus  6 463,01  2 890,14  0  2 890,14  9 353,15  58340  IT teenuse sisseostmine  0  0  0  0  0  58350  Töötervishoiukulud  127,43  40,75  0  40,75  168,18  58360  Töötajate tervishoiukulud  0  0  0  0  0  58370  Tööriided ja töökaitsevahendid  1 281,45  299,92  0  299,92  1 581,37  58380  Lilled ja haljastus  0  0  0  0  0  58390  Pangateenused  0  0  0  0  0  58400  Faktoorimise teenustasu  0  0  0  0  0  58990  Mitmesugused muud kulud  208,47  86,32  0  86,32  294,79  58999  Mitmesugused muud kulud kokku  23 534,85  9 539,06  0  9 539,06  33 073,91  59110  Kulum  19 021,63  9 097,83  0  9 097,83  28 119,46  59120  Allahindlus  0  0  0  0  0  59199  Kulum kokku  19 021,63  9 097,83  0  9 097,83  28 119,46  59810  Kulude eraldamine  0  0  0  0  0  59899  Kulude eraldamine kokku  0  0  0  0  0  59999  TURUSTUSKULUD KOKKU  1 005 151,90  446 608,35  15 153,66  431 454,69  1 436 606,59       


58    Lisa 7.  Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (töö autori koostatud)  Kulukonto 
grupid  LogWh  LogEx  LogTr  Property  LogCu  Sale  Kulud kokku  31999  1 027 215,00  1 213 299,38  594  923,97  574 935,62  0,00  0,00  3 410 373,97  Müüdud 
teenuste 
kulu 
kokku 
2019  1 027 215,00  1 213 299,38  594 923,97  574 935,62  0,00  0,00  3 410 373,93  50999  0,00  0,00  0,00  0,00  24 685,95  48  678,80  73 364,75  51999  2 869,82  2 975,67  6,00  7,00  6,00  6,00  5 870,49  52999  4 507,80  0,00  0,00  22,00  0,00  6 914,93  11 444,73  53999  1 365,16  283,7  116,98  0,00  311,66  0,00  2 077,50  57999  5,11  23,54  0,00  0,00  0,00  39,20  67,85  58999  19 448,32  197,80  0,00  0,00  9 063,08  1 816,20  30 565,40  59999  0,00  0,00  0,00  1 956,00  216,00  0,00  2 172,00  Turustus
kulu 
kokku 
2019  28 196,21  3 480,71  122,98  1 985,00  34 282,69  57 442,59  125 522,72  31999  893 028,76  856 983,77  48 4047,17  591 486,80  0,00  0,00  2 825 546,50  Müüdud  teenuste  kulu  kokku  2018  893 028,76  856 983,77  48 4047,17  591 486,80  0,00  0,00  2 825  546,50  50999  0,00  0,00  0,00  0,00  24 767,26  45 013,13  69 780,39  51999  2 882,63  3 031,89  0,00  0,00  0,00  0,00  5 914,52  52999  738,90  0,00  0,00  0,00  0,00  6 973,34  7 712,24  53999  1 408,13  285,66  123,94  24,17  309,56  0,00  2 151,46  57999  11,82  12,93  0,00  0,00  0,00  0,00  24,75  58999  17 216,43  168,15  0,00  0,00  2 341,31  -5 611,64  1 414,25  59999  0,00  0,00  77,90  1 956,00  216,00  0,00  2 249,99  Turustus kulu  kokku  2018  22 257,91  3 498,63  201,84  1 980,17  27 634,13  46 374,83  101 947,61       


59    Lisa 8. Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks 
tegemiseks    Mina,  Piret Suuursild,    sünnikuupäev:  26.01.1971,    1.  annan  Tallinna  Tehnikakõrgkoolile  (edaspidi  kõrgkool)  tasuta  loa  (lihtlitsentsi)  enda loodud teose    Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-le ja finantsanalüüs OÜ-s Vinare Logistika, 
 
mille juhendajaks on  Siiri Luts, 
 
reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas 
kõrgkooli  repositooriumisse  lisamise  eesmärgil  alates  04.05.2020  kuni  autoriõiguse 
kehtivuse tähtaja lõppemiseni;    2.  olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;  3.  kinnitan, et:  3.1. lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega  isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusi;  3.2. PDF-failina esitatud töö vastab täielikult kirjalikult esitatud tööle.   
 
 
 
Mõdriku  04.05.2020 
     
 
 
 
________________ 
  (autori allkiri)