Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33 Kasumiaruande üldreeglid 21-25 Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 26-27 Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28-29 Koondkasumiaruanne 30-33 RAHAVOOGUDE ARUANNE 34-44 Üldreeglid 34-36 Rahavood äritegevusest 37-39 Rahavood investeerimistegevusest 40
....................................... 53 5.3 Raamatupidamise aastaaruande koostisosad .................................................................. 54 LISA 1 Bilansiskeem ................................................................................................................ 56 LISA 2 Ülesanne ...................................................................................................................... 58 LISA 3 Kasumiaruande skeemid .............................................................................................. 60 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 62 2 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE 1.1 Majandusarvestuse olemus Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus,
otsuseid kas varasemate, praeguste või tulevaste sündmuste hindamisel. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). Raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida: ühe bilansiskeemi ja kahe kasumiaruande skeemi vahel (toodud EV raamatupidamise seaduse lisades). Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: 1) inventeeritakse ettevõtte varade ja arvelduste saldod, 2) hinnatakse varad ja kohustused; MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 11 3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, 4) arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, 5) selgitatakse majandustegevuse tulemus (kasum või kahjum), 6) vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne.
· lõplikud kulud kajastuvad kasumiaruandes · jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada) Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse periooditi kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid aruande koostamisel. Ärikulude kajastamisel kasumiaruandes lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist aruandeperioodist arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. ( rmp. Seadus §16 , p.6) (vt
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Birgit Rool BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS KEHTIVATELE NÕUETELE RIMI EESTI FOOD AS NÄITEL Miniuuring Õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSILE JA SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED..............................
Antud kontol puudub alg- ja lõppsaldo, sest tulemus kasum või kahjum, suletakse arvestusperioodi lõpus kasumi (kahjumi) kontole (vt lisa 1). Näide TULEMUSKONTO Deebet Kreedit 1. Müüdud toodang, kaup või teenus 2. Toodangu, kaupade või teenuste tootmise (omahinnas), soetamise või müügihind osutamise hinnas Müügikasum (2 - 1) Müügikahjum (1 - 2) KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDE KONTOD Aktivakontod Tulukontod Passivakontod Kulukontod Kontraaktiva kontod Kontratulu kontod Kontrapassiva kontod Kontrakulu kontod Aktiva analüütilised Analüütilised (täiend)- (täiendkontod) tulukontod Passiva analüütilised Analüütilised (täiend)- (täiendkontod) kulukontod
24 7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid....................................................... 25 8. Ettevõtte tegevuse hindamine .........................................................................25 8.1. Bilansi horisontaalanalüüs.......................................................................................... 25 8.2. Bilansi vertikaalanalüüs.............................................................................................. 26 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs............................................................................ 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs................................................................................ 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs.........................................
aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust.
Kõik kommentaarid