Epüüril märgiga lõik on surutud ja + märgiga tõmmatud. 3. Detaili ristlõikepinge epüür. Märgin detailil ristlõiked ja arvutan nendes pindalad, koonuse osas leian kõigepealt ka diameetrid. Ristlõike G geomeetria ei ole üheselt määratud, seega on seal kaks pindala väärtust. G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4. Detaili pikkepinge epüür. 4.1 Arvutan pikkepinged valitud ristlõigetes. N- ristlõike sisejõud A- ristlõike pindala - pikkepinge 5. 5.1. Määran ohtliku ristlõike. Ohtlik ristlõige on D6=50 mm 5.2. Koostan tugevustingimuse. Kõigepealt leian lubatava (ohutu pinge).
2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavadespaindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada paindetugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavasselle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) ja nihkepinge τ epüürid; normaalpinge σ 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada v ja pöördenurga ϕ universaalvõrrandid;
ristlõikepindala epüüri. 4. Varda ristlõike pindala epüür Lõigul BC on varras silindriline, mille ristlõige on ring. Lõigul CG on varras silindriline, mille ristlõige on rõngas. Lõigul GH on varras kooniline, mille ristlõige on rõngas. Lõigu BC ristlõike pindala on: Lõigu CG ristlõike pindala on: Uurin lõigu GH viit erinevat ristlõiget, sest ristlõike pindala muutub lõigul GH kõverjooneliselt ja nii saan enam vähem piisava täpsusega epüüri. Arvutan koonuse ristlõigete läbimõõdud: Arvutan ülejäänud ristlõigete pindalad: Kujutan saadud tulemusi graafiliselt: 5. Varda tugevusarvutus Kuna sisejõud on terve varda ulatuses samad, siis võin kasutada valemit , kus N on ristlõike sisejõud ja A on ristlõike pindala, ainult erinevate pindalade korral. Pikkepinge avaldised: Pikkepinge epüür Sellelt epüürilt saan välja lugeda, et lõigul CG on varras kõige rohkem pingestatud. Arvutan välja lubatava koormusparameetri F
LAUAD RUUTUDEKS 4,8 LAUDU 13 TK LAIUS 100 MM PIKKUS 4800 MM 1000000 1000 HIND JM 19,9 JOOKSE 62,4 6,24 M2 1000 HIND* 1241,76 *SUMMA EI OLE TÄPNE RUUDUD LAUDADEKS RUUDUD 1 LAIUS 110 MM PIKKUS 4500 MM 4,5 JOOKSUD 9,09 JM HIND JM 37,00 2,02 LAUDA KOOD 124918 HIND* 336,36 ...
õppejõud) 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8
3 × 0,02 ℜ= =1875 0,000032 m2 /s Kuna Re=1875 ¿ 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega. 64 Leian hõõrdetakistusteguri laminaarsel voolamisel. λ= ℜ 64 λ= =0,034 1875 l v2 Leian rõhukao voolul ristlõigete vahel Δp h 1−2=λ × ×× d 2 2 120 3 Δp h 1−2=0,034 × × 900 × =826200 [Pa] 0,02 2 v2 Leian kohttakistuse Δp k =Σξ ×× 2
Kõvera varda R0 = ; keerukus sõltub ritlõike kujust neutraalkihi dA kõverusraadius: A (enamlevinud ristlõigete jaoks on R0 avaldised toodud käsiraamatutes); I kus: I ristlõike inertsimoment Neutraalikhi asukoha e peatelje suhtes, [m4]; ligikaudne avaldis: RA
3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment Nm. Materjal: teras S355J2H (EN 10025) Mehaanilised omadused voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Lubatud paindepinge MPa Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 2 mm; mass m = 2,31 kg/m; ristlõikepindala A = 2,94 cm2; välispindala Au = 0,15 m2/m; inertsimoment Ix = 9,54 cm4; inertsimoment Iy =4,29 cm4; vastupanumoment Wx = 3,81 cm3; vastupanumoment Wy = 2,86 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 4,84 cm3. Konsoolis tekkiv tegelik pinge Tugevuse varutegur Vajalik varutegur S = 1,3...2,5. Valitud toru 50x30x2 rahuldab antud tingimust.
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 24.03.2015 Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 1/min. Koormused, liite nimimõõde koormuse liigid ning siduri nõutud eripära valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile (А) ja eelviimasele (B): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
1. Andmed. INP-profiil S235 a=3 m b=c=a/2=1,5 m F=10 kN [S]=4 Joonis mõõtkavas 1:20 2. Toereaktsioonid 2.1. Ühtlase joonkoormuse resultant 2.2. Kuna toereaktsiooni Fc väärtus tuli negatiivne, siis on vektor joonisel vale pidi. 2.3. 2.4. Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged. 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Sisejõud lõikes D MD=0 3.2. Sisejõud lõikes C (+) 3.3. Sisejõud lõikes B (+) 3.4. Sisejõud lõikes E Selles punktis peaks QE=0 3.5. Sisejõud lõikes A FA=QA=7,5 kN(+) MA=0 3.6. Sisejõudude epüürid Ohtlikud ristlõiked on D ja E QE=0 QD=10 kN MD=0 4. Tugevusarvutused 4.1 INP-ristlõike nõutav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 26 kui paine on umber telje y 4.2 IN...
Materjal: teras S355J2H (EN 10025) [1, 2] Mehaanilised omadused : voolavuspiir ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatud paindepinge: ning minimaalne telgvastupanumoment: Meile sobiv ristlõike: nelikanttoru toru 50x30x4 [1, 2], Wx = 6,10 cm3, mass m = 4,20 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 30 mm; seinapaksus t = 4,0 mm; mass m = 4,20 kg/m; ristlõikepindala A = 5,35 cm2; välispindala Au = 0,146 m2/m; inertsimoment Ix = 15,25 cm4; inertsimoment Iy = 6,69 cm4; vastupanumoment Wx = 6,10 cm3; vastupanumoment Wy = 4,46 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 7,71 cm3
Vedeliku tihedus: = 860kg/m3 Torustiku pikkus: L =25 m Vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur: = 20 mm2/s = 20*10-6 m2/s Kohalike takistuste tegurite summa: =20 Leida: Milline on rõhukadu meetrites ja baarides-? Lahendus: Leiame kogu rõhukao vedeliku voolamisel kahe vooluristlõike vahel. See on arvutatav hõõrdekadude ja kohalike kadude summana: h1-2 = hh1-2 + hk 1-2 m hh1-2 - hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu ristlõigete 1 ja 2 vahel hk 1-2 - kohalikest takistustest põhjustatud rõhukadu ristlõigete 1 ja 2 vahel L v2 hh1-2 = m d 2g hõõrdetakistuse tegur g raskuskiirendus, 9,81 m/s2 Teeme kindlaks, kas tegemist on laminaarse või turbulentse voolamisega: vd Re =
2 Ühtlaselt väänatud ühtlase Tl ... ja suhteline T = ; = ; ümarvarda väändenurk: GI 0 väändenurk: GI 0 kus: T ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G materjali nihkemoodul, [Pa]; I0 ristlõike polaar-inertsimoment, [m4]. 10.2.2. Astmeliselt väänatud ümarvarras Astmeline vääne = üksik- Igat ühtlast ja ühtlase väändemomendiga väändemomentide koostoime lõiku vaadeldakse kui eraldi ühtlaselt
MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Algandmed ja ülesande püstitus 1.1. Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. 1.2. Algandmed Mv = 1300Nm Koormuse liik krez valimiseks = Keskmine Siduri nõutud eripära = Suur nurklõtk, suur ülekantav moment [s]=3 Teras C45 = ReH = 370 MPa n=0...1000p/min 2. Lahenduskäik 2.1. Odavam sidur Selleks, et valida jäiksiduri seast õige ja odav sidur, tuleb kõigepealt arvutada võlli läbimõõt. Kuna meil on teada Mv siis saame arvutada läbimõõdu järgnevalt : 2.1.1. Võlli läbimõõdu arvutamine
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit
oleks 0 (jooniselt nr3. on näha, et jõud FB projektsioon y- teljele võrdub nulliga). Koormuste komponendid telgedel y ja z: F Az =F A∗cos 30 °=730,1∗cos 30 ° ≈ 632,3 N ¿ −¿ F Ay =F A∗sin 30 °=730,1∗sin 30° ≈ 365,1 N ¿ ¿ { F Bz=0 F y =F B =365,1 N Joonis 3. Võlli ristlõigete keskpeateljed 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Tugevusarvutused paindele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 F = 10 kN p = F/b [S] = 4 a = 2,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 1,25*8 = 10 kN p = => 8 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0 F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega FB...
MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised. Mv = 1500 Nm Koormus = Väga raske (Summutab lööke, suur nurklõtk) ReH = 370MPa (teras C45) Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja tööreziimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? Lahendus Odavam lahendus (jäiksidur) Muhvsidur Jäigaks siduriks valiti sidur SKA80 ondrives.com leheküljelt, arvestades rasket koormust ja suurt pöördemomenti. Marv = Mv x Krez < T SKA80
net dekomponeerida – jagada väiksemateks ja üksteisega mitte väga tugevalt seotud alaülesanneteks. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 23 Teataval määral eraldi vaadeldavad on elektrijaamade, alajaamade, elektri- võrkude ja võrgu osade projekteerimine. Teatava tinglikkuse juures on eraldi vaadeldavad võrgu üldskeemi, nimipinge- te, juhtide ristlõigete ja muude parameetrite valiku ülesanded. Seejuures tuleb loomulikult kuidagi püüda arvestada nende alaülesannete omavahelist sõltuvust. Selleks vaadeldakse projekteerimist kui iteratiivset protsessi, kus esimeses lähenduses lahendatakse alaülesandeid väga ligikaud- selt ja orienteerivalt. Sellele järgneb saadud tulemuste omavaheline kooskõlastamine ja korrigeeri- mine, ning alles siis asutakse detailsemale projekteerimisele.
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-9 Tugevusarvutused paindele B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 0,75 m F = 10 kN p = F/b = 13,33 kN [S] = 4 a = 1,5 m 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 0,375*13,33 = 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0 F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega -FB = 1.1 Toereaktsioonid (3) =0 FA*AB Fres*DB + F*BC = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega FA = vektori sound vale Joonis parandatud vektoriga 1.1 Toereaktsioonid (4) kontroll =0 F + FB FA Fres1 Fres2 = 0 => 10 + 8,75 8,75 5...
- materjalid - liidete detailjoonised, üksikosade eritöötlus Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - nõuded keevis ja mehaanilisliidete kohta - korrosioonkaitse, keskkonnatingimused - tulekaitsemeetmed kui on ette nähtud tööprojektis - pindade viimistlus - kasutatud toosete ja materjalide loetelu C.2.3 Puittooted Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - toote üldkuju, mõõtmed valmistustolerantsidega - toote kõik detailid - ristlõigete (profiilide) joonised - materjalid (sealhulgas liited) ja nende nõuded Tootejoonisel kooseisus esitatakse: - liidete detailjoonised - puidu eritöötlus - pindade eriviimistlus - metallelementide korrosioonkaitse - tulekaitsemeetmed (kui ette nähtud) C.3 Muude projekteerimisvaldkondade tootejoonised Muude projekteerimisvaldkaondade tootejooniste koostamisel juhindutakse tootejooniste eesmärkidest ja konkreetses ehitusprojektis esitatud nõuetest
S 3=π ×( ) 2 =π ×(0,35 m 2 )=0,03 m2 d4 2 1,6 m 2 S 4 =π × ( ) 2 =π × ( 2 )=0,64 m 2 d5 2 1,3 m 2 2 S 5=π ×( ) =π ×( ) =0,42m 2 2 Eelnevalt leitud ristlõigete pindaladega arvutan voolukiirused antud ristlõigetes. Selleks tuletan q v= vooluhulga valemist q=ν × S voolukiiruse valemi S . 3 m q1 0,8 s v 1= = =1,42 m/s S1 0,56 m2 q2 0,8 m3 /s v 2= = =1,11m/ s S2 0,72 m2 q3 0,8 m3 /s v 3= = =26,67 m/s
Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliine kasutatakse : · Tihedasti asustatud linnarajoonides · Mujal, kus ei ole võimalik ohuliine rajada Kaablite isolatsioon Alumiinium ja vasksoonelised kaablid on kaetud: · Ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga (PVC) · Polüeteeniga (PE.PEX,PEH,XLPE) AMCMK kolme faasiga L1 L2 L3 AXMK (alumiinium) ühesooneline KAABEL mitte juhe XMK (vask) ühesooneline kaabel Kaablite ristlõigete skaala mm2 4x16 4x25 4x35 4x50 4x70 4x95 4x120 4x150 4x185 4x240 1x300 1x500 1x800 Kaablite aalisristlõiked mm2 4x16 4x25 4x35 4x50 4x70 4x120 4x240 Kaablikaevis · Vajalike mõõtmetega kraav · Kaitseks kaabli alla liivapadi · Kaabli peale kaitse ja
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Tala tugevusarvutus paindele A-1 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112441 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed INP-profiil S235 F = 10 kN a =4,5 m b = c = a/2 = 2,25 m p = F/b = 4,4 kN/m [S] = 4 Toereaktsioonid Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 4,4*2,25 = 9,9 kN Toereaktsioonid 2 =0 F*AD - FB*AB + Fres*(AC /2) = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega FB = Toereaktsioonid 3 =0 FA*AB Fres*(AC/2+CB) + F*BD = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega FA = Toereaktsioonide kontroll =0 F FB FA +Fres = 0 = > 10 17,475 ...
Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: SAEMATERJALID Immutatud saematerjali kasutamine pikendab niisketes tingimustes või väliskeskkonnas asuvate ehitiste, rajatiste või konstruktsioonide eluiga. Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali
lahendus). Või siis tuleks valida tugevam hammasvõll kas suuremate mõõtmetega või teisest materjalist. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. Liistliidete Eelised Puudused 1. Konstruktsiooni ja 1. Liidetavate detailide NÕRGESTAMINE liistusoonte ja valmistamise LIHTSUS; avadega: 2. Kokkupaneku ja · ristlõigete vähenemine; lahtivõtmise MUGAVUS; · pingete kontsentreerumine; 3. Madal HIND. 2. Liidetavate detailide SAMATELGSUSE täpne TAGAMINE on keerukas; 3. Ühe liistuga ülekantav PÖÖRDEMOMENT on VÄIKE; 4. Reverseeritav koormus tekitab liites NURKLÕTKU Hammasliidete Eelised Puudused 1. Võimaldavad üle kanda suuri 1
materjalis ning spetsiifilise purunemismehhanismiga avarii korral (Joon.7.2). Pike Puhas lõige Vääne Puhas paine 1. Ristlõiked jäävad tasapinnalisteks, v.a. mitte-ümarvarraste väändel (Bernoulli hüpotees); 2. Ristlõigete kuju ei muutu; 3. Ristlõigete pindala ei muutu; 4. Ristlõiked jäävad risti detaili teljega; 5. Ristlõiked jäävad paralleelseteks; 5. Ristlõiked kalduvad; 6. Detaili telg jääb sirgeks 6
Koostada valitud mõõtkavas arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Arvutada toereaktsioonide väärtused; 3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür; 4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; 5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk ; 9
KODUTÖÖ NR. 6 Siduri valik Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. Koormused, liite nimimõõde (võlli ja rummu läbimõõt), koormuse liigid ning siduri nõutud eripära valitakse vastavalt õppekoodi viimasele numbrile () ja eelviimasele (B): A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Mv, Nm 900 800 700 600 500 700 900 1300 1000 1500
M ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. = [ ] . Wx 3.11 Miks on terasest I-tala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? Optimaalne ristlõige = pinna osade paigutus võimalikult kaugel nulljoonest (võrreldes sama pindalaga A,kuid erineva kujuga ristlõigete tugevust paindel) Sama ristlõikepindala A korral on kõige tugevam I-profiil (enamus materjalist paikneb nulljoonest kaugel) ja nõrgem ümartala, kuna asub nulljoonele lähemal. 3
- põikjõud muutub lineaarselt (tan = q), tähises vahekriips puudub, (QAC); - paindemoment on kirjeldatud ruutvõrrandiga. 3. Ristlõikes, kus on rakendatud põikjõud F - Q-epüüril on aste, mis on võrdne jõu F väärtusega; - M-epüüril on samas kohas murdekoht. 4. Ristlõikes, kus on rakendatud koondatud moment M - M-epüüril on aste, mis on võrdne paindemomendi M väärtusega; - Q-epüüril muutusi ei toimu. Märkus: Ristlõigete tähistuses esimene alaindeks tähendab millise punkti juures on tehtud lõige ja teine indeks - millise punkti poolt. Seega tähis QAC tähendab, et põikjõudu arvutatakse ristlõikes, mis asub punkti A juures ja punkti C poolt. Kuna tähises puudub vahekriips, siis põikjõud muutub selles vahemikus lineaarselt. TEADMISEKS VARRASTARINDI TASAKAALU KONTROLLIMISEL Varrastarindi tasakaalu kontrollimiseks lõigatakse sellest näiteks sõlm, varras, post
Re<2300, järelikult tegemist on laminaarse voolamisega, arvutan hõõrdetakistuse teguri. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2 väljendatuna meetrites, mis vastab vedeliku samba kõrgusele, mille tekitatud rõhk vastab rõhukaole; hõõrdetakistuse tegur; l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3.
mitteprimaatilises kui ka loodussängis. Tulemus on seda täpsem, mida lühemate lõikudena vabapind arvutatakse. Arvutusseose saab kahe naaberristlõike jaoks kirjutada Bernoulli võrrandist. Pärilanguga (i0>0) primaatilise sängi puhul: i0l+h1+1v12/2g=h2+2v22/2g+hl, kus hl=Q2/(C2A2R) l=Il. Arvutuskäik teadaoleva sügavuse (h1 või h2) järgi arvutatakse sellele vastav Er. Hüdrauliline lang I=Q2/(Ck2Ak2Rk), kus Ck, Ak ja Rk on ristlõigete 1 ja 2 jaoks arvutatud vastavate suuruste keskmised väärtused. 12.Vabapinna arvutamine loodussängis:(jõed, ojad) enamasti on vaja arvutada paisjooni , et selgitada, kuhu ulatub vesiehitisega tekitatud paisutus. Probl on eelkirjeldatust tublisti keerukam, sest loodussängid on korrapäratu kujuga ja nii piki sängi kui sügavuti ebaühtlase karedusega. Paisjoont saab loodussängile arvutada siis, kui veejuhe on väga põhjalikult uuritud. Ka Chezy moodul C
Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2 väljendatuna meetrites, mis vastab vedeliku samba kõrgusele, mille tekitatud rõhk vastab rõhukaole; hõõrdetakistuse tegur; l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3.
Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2 väljendatuna meetrites, mis vastab vedeliku samba kõrgusele, mille tekitatud rõhk vastab rõhukaole; hõõrdetakistuse tegur; l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3.
Seega tegemist on III teooria üldistusega habrastele materjalidele. 7. Varda tugevusarvutus lubatav pinge võttega: Üldmetoodika – varrast võib pidada tugevaks, kui kõigis punktides on küllaldase varuga välistatud materjali piirseisundi teke. Selleks peab kõigis punktides olema rahuldatud tugevustingimus. Tugevustingimuse rahuldamist punktide lõpmatus hulga võimaldab saavutada metoodika, mille kohaselt piirdutakse ainult üksikute ristlõigete ja nendes mõnede punktide uurimisega. Selle metoodika kohaselt tugevusarvutus sooritatakse järgmises järjestuses: a. Ohtliku ristlõike määramine – selgitatakse varda sisejõud, need esitatakse püüridena. Sisejõudude kaudu määratakse varda ohtlik ristlõige. Kui ühtlases vardas esineb ainult üks sisejõud, siis ilmselt ohtlik on suurima sisejõuga ristlõige. mitme sisejõu samaaegsel
nimed. f) Koostage Exceli valemid pindala ja ümbermõõdu leidmiseks. NB! Valemites kasutage nimesid. g) Tehke valemiredaktori (MS Equation) abil (Insert - Equation) valemid pindala (A) ja ümbermõõdu (P) leidmiseks. b h2 d2 A b h1 bv hv 2 8 d P 2 h1 2 bv b d 4 h22 b 2 2 Detaili ristlõigete variandid (sooned on kas ristkülikud, võrdhaarsed kolmnurgad või poolringid): 4 Leht ,,Kompositsioon" Teha kompositsioon enda poolt valitud teemal. Peab olema vähemalt kaks liitkujundit (koosnevad mitmest kujundist shape). Lisada võiks mitmesuguseid pilte näiteks Clip Art'ist, failidest jm. Lisandite tegemisel võib kasutada Paint'i ja teisi graafikaprogramme. Pilte (klippe)
f(t)dt, on funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a, b]. Newton-Leibnitzi valem. Teoreem: Kui F on pideva funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a, b], siis kehtib valem ba f(x)dx = F(b) - F(a) =: F(x)|ba 37. Kirjeldada asendusvõtet määratud integraali arvutamisel. Esitada ositi integreerimise valem määratud integraali jaoks Ositi integreerimise valem: 38. Üks määratud integraali rakendus omal valikul, koos tõestusega Tõestada keha ruumala valem ristlõigete pindalade kaudu ja tuletada sellest pöördkeha ruumala valem Olgu antud ruumiline keha V , mis paikneb tasandite x = a ja x = b vahel. Tähistame selle keha ruumala samuti V -ga. Tuletame valemi V arvutamiseks. Tekkiva ristlõike pindala sõltub lõiketasandi asukohast, seega on ta muutuja x funktsioon. Tähistame ristlõike pindala S (x) -ga. Eeldame, et S (x) on pidev. Tükeldame lõigu [a, b] osalõikudeks punktidega a = < < < . . . < = b. Valime igal osalõigul [, ] ühe punkti
M C E M dx Ristlõigete väändepinged Tasakaalus pingeelement (puhas nihe) BF F B B F BC EF
intensiivsemalt. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem. Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Tavakarastus ehk ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise
Nihkepingevälja puhul kehtivad reeglid: Ristlõike serval saab esineda ainult puutujasihiline nihkepinge. Ristlõike väljaastuvas nurgapunktis võrdub nihkepinge nulliga Valem 3 Väändenurga arvutamine Väändel ümarristlõike korral kehtib ristlõigete tasandilisuse hüpotees: Tasandilised varda ristlõiked jäävad tasandiliseks ka peale deformatsiooni. Ümarristlõike pöördumine lõike otsast põhjustab väände terves vardas, varras pöördub ümber telje, raadius jääb samaks ja deformatsioonid on tasandilised. Vt. joonis 1. Samad seaduspärasused kehtivad ka rõndasristlõikel. Mõlemal ristlõikel on suurim väändepinge (max τ) lõike serval. Väändenurga saab arvutada valemi 3 abil arvutada. Joonis 1
14. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa käsitleda klassikalise 10.4. Mis on materjali nihkemoodul? tugevusõpetuse seisukohast? 10.5. Mis on detaili väändejäikus? 10.15. Mida näitab väändenurga epüür? 10.6. Kuidas arvutada ühtlaselt väänatud ühtlase võlli väändenurka? kus: T- ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G- materjali nihkemoodul, [Pa]; I0-ristlõike polaar-inertsimoment, [m4]. ühikjõud F = 1N; *arvutatakse ja koostatakse vaid ühikjõuga koormatud varda paindemomendi epüür m(x); *saadud paindemomentide funktsioonid viiakse Mohri
max y Tugevustingimused: [ ] My O2 Surve punktis O 2 Joonis 8.5 · kõikide ristlõigete sisejõudude Fx = 0 N = F ( -) avaldised (sõltuvalt koormuse väärtusest ja M y = Fe z (- ) ;
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid.....................
c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega Küsimus 34 Valmis Hindepunkte 0/1 Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Valige üks: a. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine b. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine c. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine d. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine Küsimus 35 Valmis Hindepunkte 1/1 Savisisaldus vormisegudes %-des ei ületa Valige üks: a. 16 b. 2 c. 45 d. 6 Küsimus 36 Valmis Hindepunkte 1/1 Halvim vedalvoolavus on Valige üks: a
c. sidumisvõime d. kõvadus Question 10 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Select one: a. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine b. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine c. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Select one: a. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik b. vorm valmistatakse kipsist c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Question 12 Correct Mark 1
Vali üks: a. vältida räbu ja õhu sattumist vormi b. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine c. vedelmetalli pidev andmine vormi d. vormi purunemise vältimine Küsimus 20 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Vali üks: a. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine b. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine c. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege täppisvalu puudused Vali üks: a. tehnoloogia keerukus ja kõrge maksumus b
tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 355 237 MPa S 1,5 ning minimaalne telgvastupanumoment M 1575 W = = 6,7 * 10 -6 cm3 = 6,7 cm3 [ ] 237 *10 6 Sobiv ristlõike: toru 50x50x2,5 [2, 3], W = 8,07 cm3, mass m = 3,6 kg/m. Valime nelikanttoru 50x50x2,5 Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 50 mm; seinapaksus t = 2,5 mm; mass m = 3,6 kg/m; ristlõikepindala A = 4,59 cm2; välispindala Au = 0,191 m2/m; inertsimoment Ix = 27,53 cm4; inertsimoment Iy =16,94 cm4; vastupanumoment Wx = 8,07 cm3; vastupanumoment Wy = 6,78 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 10,22 cm3. Konsoolil tekkiv tegelik pinge M 980 = = xxx MPa W 8,07 *10 -6 Tugevuse varutegur R 355 S = eH = 2,9
*Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantakse avakülgedele mördikihi ja tasandatakse see, toimingut tuleb korrata nii kaua, kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. *Hõõrutakse avaküljed siledaks ja kontrollitakse pinnad rihtlatiga. *Vasaraga kergelt koputades eemaldatakse juhtlauad. *Lõpuks tuleb krohvihõõrutiga parandada pisivead. Sirgjooneliste tõmmiste tegemine *Tõmmised koosnevad üksikutest arhitektuurilistest profiilidest. Nende ristlõigete piirjooned on kas sirged (liistusarnased) või kõverjoonelised (ümarliistud, simsid jm.). *Tõmmiste tõmbamiseks kasutatakse vastava kujuga sabloone. Lihtsamad ümarnurgad lagede all aga tehakse käsitsi. *Vastava profiiliga ja mõõtmetega sabloonid tuleb puidutöökojas varem valmis teha. Sabloonid karniisi tõmbamiseks *Sageli on vaja teha krohvitöödel erinevaid arhitektuurilisi (lihtsaid ja keerulisi) tõmmiseid.
annaabi.ee 
