Projektijuhtimise e-konspekt (0)

  Tallinna Pedagoogikaülikool  Matemaatika-loodusteaduskond  Informaatika osakond              Martin Sillaots    Projektijuhtimise e-konspekt    Magistritöö           Juhendaja:   Peeter  Normak                    Autor: ............................................................  “  .......  “  ...................  2003    Juhendaja:  .....................................................  “  .......  “  ...................  2003    Osakonna juhataja:  .......................................  “  .......  “  ...................  2003    Tallinn 2003 


Sisukord  Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4 
1 Analüüs........................................................................................................................................ 7  1.1 Probleemi  püstitus ............................................................................................................... 7  1.2 Põhjused .............................................................................................................................. 8 
1.3 Lahendused.......................................................................................................................... 8 
1.4 Sihtrühm .............................................................................................................................. 9 
1.5 Ülevaade  projektijuhtimise valdkonnast ........................................................................... 10  1.5.1 Projektijuhtimise  standardid ...................................................................................... 10  1.5.1.1 Projektijuhtimise  instituut ..................................................................................... 11  1.5.1.2 PMBOK ................................................................................................................. 11 
1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13  1.5.2  Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14  1.5.3  Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16  1.5.4 Projektijuhtimise  tarkvara ......................................................................................... 18  2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20  2.1  Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20  2.2 Konspekti  sisu ................................................................................................................... 20  2.2.1 Tegevuste  hierarhia ................................................................................................... 22  2.2.2 Tegevuste  ahelad ....................................................................................................... 23  2.2.3 Andmed  moodulite  kirjeldamiseks............................................................................ 24  2.2.3.1 Õpitehnoloogia  standardid..................................................................................... 25  2.2.3.2  IMS Meta-Data spetsifikatsioon............................................................................ 26  2.2.3.3  IMS LOM andmemudel ........................................................................................ 26  2.2.3.4  Metaandmed XML formaadis ............................................................................... 30  2.2.3.5 IMS  sisupakendus.................................................................................................. 33  2.2.3.6  Õpiobjektide metaandmete baas............................................................................ 35  2.3 Õpimeetodid ...................................................................................................................... 38  2.3.1 Õpistrateegia.............................................................................................................. 38  2.3.1.1 Õpetamise  teooriad ................................................................................................ 38  2.3.1.2 Erinevad  mõtlemisviisid ........................................................................................ 39  2.3.1.3 Tajueelistused ........................................................................................................ 40  2.3.2 Õpiprotsessi  osad....................................................................................................... 40  2.3.3 Õpitegevused ............................................................................................................. 41  2.4 Hindamisreeglid ................................................................................................................ 42  3 Arendus...................................................................................................................................... 44  3.1 Õpikava.............................................................................................................................. 44  3.1.1 Graafiline  skeem........................................................................................................ 45  3.1.2 Tabel .......................................................................................................................... 46 
3.1.3 Menüü........................................................................................................................ 47  3.2 Õppematerjalid .................................................................................................................. 49  3.2.1 Tekstid ....................................................................................................................... 50 
3.2.2 Graafika ..................................................................................................................... 51 
3.2.3 Animatsioonid ........................................................................................................... 52 
3.2.4 Video ......................................................................................................................... 53  3.3 Õppematerjalide  administreerimine .................................................................................. 53  3.3.1 Juurkataloog .............................................................................................................. 54 
3.3.2 Avavaated .................................................................................................................. 54 
3.3.3 Õppematerjalide  kataloogid....................................................................................... 54  3.3.4 Failinimed.................................................................................................................. 55     


Kokkuvõte ......................................................................................................................................... 56 
Kasutatud kirjandus ........................................................................................................................... 58 
Resume .............................................................................................................................................. 59 
Lisad .................................................................................................................................................. 62 
Lisa 1. Projektijuhtimise kursuste liigid ja näited ............................................................................. 62 
Lisa 2. Projektijuhtimise tarkvara...................................................................................................... 70 
Lisa 3. Projektijuhtimise tegevuste hierarhiline analüüs ................................................................... 89     


  Sissejuhatus   Tänapäeva maailma iseloomustab üha kiirenev elutempo, pidev teaduslik ja tööstuslik areng,  suurenev ressursside nappus ja tihenev konkurents. Selle tulemuseks on meid ümbritseva  keskkonna mitmekesisus ja keerukus, pidev muutumine ja täiustumine igal elualal. Kuidas tulla  toime ja olla edukas sellises jätkuvalt muutuvas ja arenevas keskkonnas? Milliseid käitumisjuhiseid  pakkuda inimestele, kes pigem sooviksid, et neid ümbritsev keskkond püsiks stabiilsena, et  elamiseks vajalikke vahendeid jaguks piisavalt, et oleks võimalikult vähe riske, mis ohustavad  nende töökohti ja sissetulekuid?    Lahendusi nendele küsimustele pakub projektijuhtimise vahendite omandamine ja rakendamine  oma töös ja igapäevases elus. Elul ja projektil on sarnaseid jooni (algus, lõpp, eesmärk, …).  Projektijuhtimise meetoditest on vaieldamatult kasu töö ja isiklike asjade korraldamisel.     Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Juba esimese  kursuse raames sai loodud projektijuhtimise elektrooniline konspekt. Järgmiste kursuste jaoks sama  konspekt nii hästi ei sobinud. Konspekt sisaldas teemasid, mida antud kursuste käigus ei käsitletud.  Samas kogunes uut materjali, kuid õppematerjali täiendamine osutus keeruliseks konspekti jäiga  ülesehituse tõttu. Näiteks tekkis vajadus võtta projekti majanduslike aspektide peatükist projekti  tasuvuse hindamise meetodid ja kombineerida eelarve koostamise harjutusega. Kuna  hindamismeetodid oli osa ühest suuremast HTML-failist, siis oli selle eraldamine tülikas. Lisaks  õppematerjalidele sisaldab keskkond ka andmeid õppetöö kohta. Seetõttu on raske konspekti  kohandada erinevate kursuste vajadustega või soovitada iseõppijatele.    Tekkinud olukorra lahendamiseks kaaluti erinevaid võimalusi:  1.  Luua iga kursuse jaoks uus konspekt. See on kursuse läbiviija seisukohast vastuvõetamatu.  2.  Kasutada igal kursusel ühte konspekti muutmata kujul. See on õpilase seisukohast  vastuvõetamatu.  3.  Luua struktureeritud põhikonspekt, mille moodulitest saab koostada sihtgruppidele sobivad  alamkonspektid.    Magistritöö eesmärk on luua projektijuhtimise konspekt, mis annab valdkonnast tervikliku pildi,  võimaldab valida õppematerjale erinevate kursuste läbiviimiseks ja sobib lugemiseks iseõppijatele.      


  Konspekti mõiste võib tekitada mulje seotusest ühe konkreetse kursusega. Käesoleva töö eesmärk  on siiski pisut laiem. Konspekti õppematerjalide põhjal peab olema võimalik koostada erinevate  kursuste kavasid.     Elektroonilise konspekti idee tekkis soovist täiendada tekstilisi materjale multimeedia  illustratsioonidega. See on segment, mis on täna veel täitmata – puudub eestikeelne  projektijuhtimise elektrooniline konspekt. On olemas Esko Koolituse ja Siseministeeriumi koostöös  loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu  elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda  multimeedia illustratsioone.     Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis  on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise  käsiraamat. Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management  Institute) PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge Guide).     Pole mõtet luua ka projektijuhtimise õpikeskkonda, kui on olemas piisavalt head õpisüsteemid.  Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides  teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada  kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse  haldamise vahendeid. Rõhk on õppematerjalide ülevaatlikkusel, kasutamislihtsusel ja ühilduvusel  erinevate õppekeskkondadega.    Lähtudes magistritöö eesmärgist on püstitatud järgmine hüpotees – õpitegevuste hierarhiline  analüüs ja õpiobjektide meetaandmetega kirjeldamine lihtsustab erinevatele sihtgruppidele sobivate  konspekti läbimisteede loomist.    See tähendab, et sama õppematerjali põhjal saab koostada erinevaid sisukordi:  1.  ülikoolile – täielik konspekt projekti faaside lõikes;  2.  gümnaasiumile – valik kergematest lõikudest ja olulisematest teemadest;  3.  algajale – kergemad (sissejuhatavad) lõigud;  4.  edasijõudnule – projektijuhtimise temaatika grupeerimine valdkondade lõikes.    Kõik kavad peavad olema terviklikud (olulised punktid ei tohi välja jääda) ja mugavad lugeda.  Korduvate peatükkide tekst peab olema erinevatesse kontekstidesse sobiv.    5


  Käesoleva projektijuhtimise elektroonilise konspekti loomise aluseks on võetud Hannafin ja Peck  pisut täiendatud mudel.    Evalvatsioon Rakendus Arendus Planeerimine  Analüüs        (George Washington University 2002)    Erinevatest mudelitest sai valitud just see tema lihtsuse tõttu. Töö autorile meeldis ka, et tulemuse  hindamine toimub pidevalt kogu protsessi käigus, mitte ainult lõpus. Lähtudes sellest mudelist on  magistritöö jagatud kolme ossa:  1.  analüüs sisaldab sihtrühma, ainevaldkonna ja erinevate lahenduskäikude uurimist;  2.  planeerimine koosneb õpieesmärkide püstitamisest, sisu ja meetodite paikapanemisest;  3.  arenduse osas toimub konspekti struktuuri loomine ja testimine ning konspekti prototüübi  loomine.    Hüpoteesi tõestamiseks jagatakse planeerimise faasis projektijuhtimise valdkond õpitegevusteks  (mooduliteks). Objektide parameetrite kirjeldamiseks võetakse kasutusele metaandmed. Ühtlasi  uuritakse metaandmete mudelit ja katsetatakse nende teostust praktikas. Õpiobjektidest ja  metaandmetest moodustatud andmebaasi põhjal testitakse erinevate lugemisteede loomist. Arenduse  osas katsetatakse konspekti erinevaid kavasid praktikas. Selleks otstarbeks luuakse mõned  õppematerjalid ning testitakse nende esitamist erinevates kavades ja sama kava erinevates  peatükkides. Õppematerjalide testimine ja rakendamine õppetöös on magistritöö väline ülesanne.    6


  1 Analüüs  Valdkonna analüüs koosneb järgmistest osadest  1. probleemi  püstitus;  2. põhjuste  analüüs;  3. lahenduste  pakkumine;  4. sihtrühma  analüüs;  5. ülevaade  valdkonnast.    1.1 Probleemi püstitus  Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Paralleelselt  esimese kursuse toimumisega sai loodud aine konspekt. Õppematerjalid tehti Interneti vahendusel  kättesaadavaks, et lihtsustada nende jagamist ja vähendada paljunduskulusid. Konspekti on  järgmiste kursuste käigus täiendatud. Materjali muutumisest aja jooksul saab ülevaate, kui külastada  konspektide vanemaid versioone aadressidel:   http://www.audentes.ee/~martin/projektvana;  http://www.audentes.ee/~martin/projekt2000;  http://www.audentes.ee/~martin/projekt;  http://www.audentes.ee/~martin/pmsoft.    Hoolimata pikaajalisest õpetamisstaažist ja õppematerjalide pidevast täiendamisest ei ole  olemasolev konspekt rahuldav projektijuhtimise kursuste läbiviimiseks.    Põhilised probleemid:  1.  Konspekti struktuur on halb. Selle tulemuseks on lakkamatu vaidlus teiste projektijuhtimise  õppejõududega (näiteks Sigrid Salla TPÜ-st). Arvamused erinevad teemade esitamise  järjekorra ja grupeerimise osas, aga ka terminoloogias.    2.  Valdkonna käsitlus on kohati ebapiisav. Mõned teemad (näiteks riskijuhtimine) jäävad  katmata.    3.  Konspekti ülesehitus on jäik. See raskendab õppematerjali kohandamist erinevatele  sihtgruppidele (näiteks ärieriala tudengid on huvitatud projekti tasuvuse põhjalikust    7


hindamisest, sotsiaalteaduskonna üliõpilased tunnevad rohkem huvi üldjuhtimise temaatika  vastu).    Konspekt on küll avalikult Internetis kõikidele huvilistele lugemiseks, kuid selle ülesehitus ei ole  iseõppijale sobiv. Õppematerjalide kõrval on ka konkreetse kursuse ajakava ja õppetöö tulemused.      1.2 Põhjused  Eelpool mainitud probleemid on tingitud järgmistest põhjustest:    1.  Projektijuhtimise eriala on suhteliselt noor, mistõttu on terminoloogia ja fundamentaalsete  teemade ring alles välja kujunemas.     2. Magistrandi  esimene  projektijuhtimise konspekt valmis õppetöö käigus. See sobis hästi  ühele konkreetsele õpperühmale. Jäik ülesehitus (teemade jagamine peatükkidesse,  peatükkide numeratsioon, näidetele viidatakse peatükkide seest) ei tekitanud esimesel korral  probleeme.    3.  Õppematerjalid on vaheldumisi õppejõu poolt hinnatavate testidega, üliõpilastele mõeldud  teadetega ja õppetöö tulemustega. See on ebavajalik ja häiriv info kursusevälistele  lugejatele.    4.  Õpiobjektide esitus ei ole kooskõlas väljakujuneva õpitehnoloogia standardiga. Materjalid  on erinevates õpkeskkondades raskesti kasutatavad.    Tekkinud on selge vajadus uuendatud struktuuriga ja täiendatud sisuga konspekti järele.      1.3 Lahendused  Magistritöö alguses kaaluti kahte alternatiivset lahenduskäiku:  1.  Projektijuhtimise õpikeskkonna loomine. Keskkond on õpilasekeskne – materjali  vaatamiseks tuleb end kõigepealt autoriseerida, õpilane näeb ainult oma õppetöö tulemusi ja  talle mõeldud teateid.    8


2.  Projektijuhtimise elektroonilise konspekti loomine. Konspekt on valdkonna keskne, materjal  on avalik ega sisalda õppetöö tulemusi ning teateid.     Töö edenedes sai valitud teine lahenduskäik – elektrooniline konspekt. Õpikeskkonna loomine ei  ole mõttekas, sest sarnaseid õppematerjali haldamise keskkondi on väga palju. Olulisem on, et  loodav õpimaterjal oleks erinevatesse õpikeskkondadesse integreeritav, õpilaste poolt kergesti  kasutatav ja projektijuhtimise eriala spetsialistide poolt aktsepteeritav.    Konkreetsemad lahendused eelpool mainitud põhjustele:  1.  Otsida tuge rahvusvahelistest standarditest. Võtta kasutusele parimaid näiteid kogu  projektijuhtimise alasest kirjandusest.  2.  Luua moduleeritud õpimaterjalid, mida saab kasutada erinevatel kursustel ja  õpikeskkondades.  3.  Hoida õppeinfo õppematerjalidest lahus. Teated, hinded ja suhtluskanalid olgu tulevikus  intranetis või mõnes õpikeskkonnas parooliga kaitstud.      1.4 Sihtrühm  Seni on projektijuhtimise elektroonilisi õppematerjale katsetatud järgmiste gruppide peal:  1.  Audentese Ülikooli ärijuhtimise eriala üliõpilased;  2.  Audentese IT eriala;  3.  TPÜ sotsiaalteaduskonna projektijuhtimise tarkvara aines;  4.  Audentese Gümnaasiumi projektijuhtimise praktika raames;  5. Audentese  õppejõudude  ja  õpetajate täiendkoolituses;  6. iseõppijad.    Uuendatud konspekt peab sobima võimalikult hästi nendele sihtgruppidele. Ka täiendavate  huvigruppide lisandumine ei tohi põhjustada konspekti ringitegemist. Materjali ülesehitus peab  olema selline, et iga õppija leiaks kerge vaevaga teda huvitava teema. Konkreetsele huvigrupile  suunatud kursuse raames peab olema võimalik luua valik olemasolevatest teemadest (see võib olla  realiseeritud kinnises õpisüsteemis või eraldi avaliku veebilehena).    Projektijuhtimise esialgne versioon loodi Audentese Ülikooli ärieriala tudengitele. Teistele  sihtgruppidele toimunud kursustel selgus, et projektijuhtimise majanduslikud aspektide pakuvad  huvi ka IT- ning sotsiaalteaduskonna üliõpilastele, sest enamus projekte on vähemal või suuremal    9


määral seotud äri, kulude ja juhtimisega. Ärijuhtimise eriala võib pidada konspekti peamiseks  sihtgrupiks. Probleeme on olnud gümnaasiumile sobivate peatükkide leidmisega. Senine teemade  käsitlus on olnud 10. klassi taseme jaoks liiga raske.    Et konspekt sobiks võimalikult hästi ka teiste erialade tudengitele, tuleb materjalides käsitleda  juhtimisprojekte, sest need puudutavad igat valdkonda. Mitte keskenduda näiteks  tootmisprojektidele. Samal põhjusel ei tohi konspektist välja jätta teemasid, mida õpetatakse mõne  eriala teiste õppeainete raames (näiteks eelarve koostamist õpetatakse ärijuhtimise finantsarvestuse  aines). Konspekti struktuur peab võimaldama tuttavate teemade vahelejätmist.    Seni vaid üksikutel kursusel osalenud tudengitel on olemas projektijuhtimise kogemus. Seetõttu  varasemate kogemuste olemasolu konspekti loomisel arvestada ei saa. Õppematerjal tuleb koostada  algtaseme jaoks. Edasijõudnud võivad omal valikul peatükke vahele jätta.       1.5  Ülevaade projektijuhtimise valdkonnast  Enne konspekti sisuks olevate teemade ja meetodite valimist tuleb saada ülevaade projektijuhtimise  ja selle õpetamise valdkonnast.    Ülevaate saamiseks sai uuritud järgmisi teemasid:  1.  projektijuhtimise standardid – millest juhinduda käesoleva konspekti sisu valimisel;  2.  projektijuhtimise elektroonilised ja paber õppematerjalid – mida võtta eeskujuks;  3.  projektijuhtimise tarkvara – mille baasil luua praktilisi näiteid.      1.5.1 Projektijuhtimise  standardid  Projektijuhtimise standardite loomise ja kontrollimisega tegelevad järgmised organisatsioonid:  1.  Projektijuhtimise instituut (Project Management Institute - PMI) USA-s;  2.  Projektijuhtide ühendus (Association of Project Managers - APMP) Inglismaal;  3.  Austraalia projektijuhtide instituut (Australian Institute of Project Management - AIMP);  4.  ISO projektijuhtimise standardid (International Standards Organization - ISO 10006 Guideline:  Quality in Project Management, ISO 9000-2000).      10


Tähtsaim neist on – PMI, sest nende loodud projektijuhi elukutse (Project Management Professional  PMP) sertifitseerimise süsteemi ja projektijuhtimise käsiraamatut (A Guide to the Project  Management Body of Knowledge – PMBOK Guide) peetakse vaikimisi projektijuhtimise  standardiks kogu maailmas. PMP-l on ka ISO tunnustus.      1.5.1.1 Projektijuhtimise instituut  PMI asutati 1969. aastal Philadelphia-s. Tänapäeval on PMI maailma suurim projektijuhtide  mittetulunduslik organisatsioon. Liikmete arv on umbes 95 000. PMI pakub oma liikmetele  mitmeid erinevaid tooteid ja teenuseid:  1.  eriala standardite koostamine ja arendamine (selle tulemusel on valminud projektijuhtimise  käsiraamat - PMBOK Guide);  2. projektijuhtide  sertifitseerimine;  3. uurimistööde  toetamine;  4.  projektijuhtimisalase kirjanduse avaldamine;  5. koolituse  pakkumine.  6.  projektijuhtimisega seotud teadmiste baas.  (PMI Introduction 2002)    Magistritöö seisukohast on olulisemad teemad standardite arendamine ja projektijuhtide  sertifitseerimine. Koolitusvõimalustest tuleb juttu edaspidi. Ülejäänuid käesolevas töös ei käsitleta.      1.5.1.2 PMBOK  PMBOK (Project Management Body of Knowledge) on PMI poolt loodud  projektijuhtimise  juhendite kogu. See on USA-s üldtunnustatud ja mujal maailmas vaikimisi standardiks võetud,  omab ANSI (American National Standards Institute) ja IEEE (Institute of Electrical and Electronics  Engineers) tunnustust. PMBOK Guide sisaldab põhimõtteid ja praktilisi nõuandeid, mis on  projektijuhtide poolt heaks kiidetud. PMI soovitab seda raamatut kasutada projektijuhtimise  sertifikaadi eksamiks õppimisel. Käsiraamat jagab projekti juhtimise viieks protsessiks ja üheksaks  valdkonnaks.      11


Protsessid:  1. algatamine  (initiating);  2. planeerimine  (planning);  3. täideviimine  (executing);  4. kontrollimine  (controlling);  5. lõpetamine  (closing).    Valdkonnad:  1.  integratsiooni juhtimine (integration);  2.  eesmärgi juhtimine (scope management);  3.  aja juhtimine (time management);  4. kvaliteedi  juhtimine  (quality management)  5.  kulude juhtimine (cost management);  6.  inimressursside juhtimine (human resources);  7.  infovahetuse juhtimine (communication);  8. riskijuhtimine  (risk management);  9.  alltöö juhtimine (procurement).    Kombineerides neid protsesse ja valdkondi tekib omapärane maatriks, mis annab hea ülevaate  projektijuhtimisega seotud üldistest ülesannetest.    Tabel 1.  Projektijuhtimise protsesside ja valdkondade maatriks (PMI 2000)   Algatamine  Paneerimine  Täitmine Kontroll  Lõpetamine  Integratsioon    •  Plaani  koostamine  •  Projekti plaani  täitmine  •  Muudatuste  kontroll    Tegevusulatus  •  Algatamine  •  Ulatuse  planeerimine  •  Ulatuse  defineerimine        Aeg    •  Ülesannete  loetelu  •  Ül kestused  •  Ül seosed    •  Ajakavast  kinnipidamise 
kontroll    Maksumus    •  Ressursid  •  Kulud  •  Eelarve    •  Kulude  kontroll    Kvaliteet    •  Kvaliteedi  planeerimine  •  Kvaliteedi  tagamine  •  Kvaliteedi  kontroll    Inimressursid    •  Meeskonna  moodustamine  •  Töötajate  palkamine  •  Meeskonna  arendamine    •  Meeskonna  laiali saatmine  Infovahetus    •  Infovahetuse  planeerimine  •  Info  levitamine  •  Tegevus  aruanded  •  Arhiveerimine    12


Riskid    •  Riskijuhtimise  planeerimine  •  Riskide  määratlemine  •  Analüüs  •  Vältimise  planeerimine    •  Riskide  jälgimine ja 
kontroll    Alltöö    •  Varustamine  •  Pakkumine  •  Ressursside  valimine  •  Lepingud    •  Lepingu  lõpetamine    Kuna PMBOK on maailmas projektijuhtimise standardiks, siis magistritöö raames loodav  projektijuhtimise konspekt peab tuginema PMBOK Guide-l. Projektijuhtimise valdkondade ja  protsesside maatriksit Tabel 1 on plaanis kasutada konspekti ulatusest ülevaate saamiseks. Tabeli  igas lahtris on lingid, mis avavad vastavad peatükid.      1.5.1.3 Sertifitseerimine  PMI on loonud range projektijuhtide eksamineerimise ja sertifitseerimise süsteemi. PMI tunnistus  (PMI’s Project Management Professional (PMP) Certification) on rahvusvaheliselt tuntud. PMI  sertifitseerimissüsteemil on ISO 9001 tunnustus.     PMP sertifikaadi saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:  1. bakalaureuse  kraad;  2.  4500 tundi projektijuhtimise kogemust 5 erinevas projektifaasis;  3.  töökogemust kokku 36 kuud (3 aastat) ja need kuud peavad mahtuma 6 aasta sisse;  4.  osalenud PMI poolt tunnustatud kursusel 35 astronoomilise tunni ulatuses.    Neljandas punktis mainitud tunnustuse saavad kursused, kus käsitletakse projekti kvaliteedi,  eesmärgi, aja, maksumuse, inimressursside, infovahetuse, riskide ja alltöö juhtimist ning nende  omavahelist integratsiooni. Kursuse mahtu mõõdetakse spetsiaalsetes ühikuteks (Certification  Examination Units – CEU). 1 CEU on võrdne 10 astronoomilise õppetunniga.    Kui sertifikaadi taotleja ei oma kõrgharidust on eeldused pisut teistsugused:  1. keskharidus;  2.  7500 tundi projektijuhtimise kogemust 5 erinevas projektifaasis;  3.  5 aastat kokku 8 aasta sees;  4.  35 tundi õppetööd.  (PMP Sertification Handbook 2002)    13


  Kahte eelduste jada omavahel võrreldes võib järeldada, et bakalaureuse kraad on väärt kahe aasta  töökogemust. :o)    Eelduste täidetust tuleb kinnitada mahukate ankeetide abil. Tingimusi rahuldav kandidaat peab  sooritama arvutipõhise testi PMI eksamikeskuses. Eksamineeritav peab vastama 200-le  mitmikvastusega küsimusele 4 tunni jooksul. Materjalide ja kõrvalise abi kasutamine on keelatud.  (PMP Sertification Handbook 2002)    Peale tunnistuse saamist tuleb õpinguid jätkata, et tagada PMI poolt nõutav kvaliteet. Kolme aasta  jooksul tuleb koguda vähemalt 60 PDU-d (PDU - Professional Development Units – elukutse  arendamise ühik). 1 PDU on võrdne ühe astronoomilise tunniga.    Magistritöö raames loodav projektijuhtimise e-konspekt peab rahuldama PMI poolt  õppematerjalidele seatud nõudeid. See tähendab, et käsitleda tuleb kõiki üheksat projektijuhtimise  valdkonda (aja, kulude, riskide, … juhtimine). Tuleviku (magistritöö väliseks) eesmärgiks on  tuginedes konspektile luua kursus, mille kontakttundide maht vastab PMP sertifikaadi eeldustele  (vähemalt 35 astronoomilist, ehk 47 akadeemilist tundi). Kaugem eesmärk on PDU-de ja CEU-de  andmise õiguse saamine.      1.5.2  Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid  Antud teemaga tutvumisel selgus, et elektroonilisi õppematerjale jagatakse enamasti  internetipõhiste kursuste raames. Eraldi õppematerjale eriti ei ole. Veebipõhiseid kursuseid on  tohutult. Näiteks PMI kursuste arhiiv esitas ligi 200 erinevat nime.     Allikad, mida sai põhjalikumalt uuritud:  1.  projektijuhtimise portaali 4PM.com kursused www.4pm.com;  2. PMI  kursused  http://www.corpedia.com/;  3.  Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat  www.sisemin.gov.ee/ministeerium/trykised.html.    Kuna käesoleva magistritöö eesmärk on luua konspekt, mitte kursuse õppekeskkond, siis põhiliselt  sai tutvutud kursuste teemade valiku ja järjekorraga. Huvi pakkus ka õppetöö korraldus, kuid see    14


valdkond seostub kaudselt magistritöö sisuga. Seetõttu on uurimuse põhjalikumad tulemused  esitatud Lisa 1.    4PM.COM kursused - 4PM.com on loodud The Hampton Group, Inc poolt. Ettevõttel on 100  aastane kogemus projektijuhtimise alal. Organisatsiooni kodulehekülg sisaldab projektijuhtimiseks  vajalikke nõuandeid (artiklid, töövahendid, meetodid), raamatuid, kursusi (iseseisvaks õppimiseks  ja auditoorseid) ning viiteid tarkvarale. Pakutakse ka mitmest kursusest koosnevaid  koolitustsükleid. Kõik kursused on tasulised: hinnad alates 800 dollarist kuni 1500 dollarini.     Erinevaid kursusi oli 2002. aasta lõpus 13:  1.  Algajatele - PM algtõed ja MS Project tarkvara.  2.  PMI sertifikaadi taotlejatele - ettevalmistus ja PMI eksam.  3.  Kesktaseme projektijuhtidele - planeerimistarkvara, meeskonna moodustamine, eelarve  koostamine.  4.  IT spetsialistidele - IT projektide juhtimise põhilised meetodid ja vahendid.  5.  IT projektijuhtidele - täiendavad tehnikad IT projektide juhtimiseks.  6. Tervishoiu  spetsialistidele.  7. Tervishoiu  projektijuhtidele.  8. Ehitus-  ja  tööstusspetsialistidele.  9.  Ehitus- ja tööstusprojektide juhtidele.  10.  Kursused sertifitseeritud projektijuhtidele:  10.1.  projektide müümine ja keerulisemate projektide juhtimine;  10.2.  projekti riskide haldamine;  10.3.  projekti meeskonna juhtimine.  11.  Ettevõtte juhtkonnale – projektijuhtimise strateegiad ja taktikad.    Eelpool toodud loetelu on huvitav jälgida sihtgruppide määratlemise seisukohast. Magistritöö  raames loodav e-konspekt rahuldab vaid algtaseme ja PMI sertifikaadi taotlejate vajadusi.    PMI kursused - PMI põhiline ülesanne on kontrollida erinevate kursuste vastavust standardile  (PMBOK-le). Tugev kontroll on tinginud selle, et erinevate firmade poolt pakutavad kursused on  äravahetamiseni sarnased. Näiteks Project Management On-line Distance Learning (aadress  http://www.projectmanagertraining.com/) kursuste nimed ja kirjeldused on väga sarnased  4PM.COM omadega. Seetõttu võib magistritöö raames loodava projektijuhtimise konspekti  ülesehitamisel piirduda PMBOK teemadega.    15


  Ka PMI ise pakub kursuseid. Internetipõhiseks õppeks on kaks võimalust:  1.  e-SeminarsWorldsm – Kursuse toimumise aeg ja kestus on fikseeritud. Olulisel kohal on  õpilaste omavaheline suhtlemine.  2.  e-Learning – Kursuslane võib koolituse kestust ja algust ise oma äranägemise järgi valida.  Olulisel kohal on õpitöö paindlikus.    Kursuste lõppedes saab õpilane PMP sertifikaadi eksami eelduseks vajalikke punkte (Certification  Examination Units – CEU). Sertifikaadi saamiseks on vaja koguda 3,5 CEU-d.  Kui sertifikaat on  juba olemas, siis annab kursus eriala arendamise ühikuid (Professional Development Units - PDU).  Neid on vaja koguda sertifikaadi säilitamiseks. 3 aasta jooksul tuleb koguda vähemalt 60 PDU-d.    Siseministeeriumi ja Esko Koolituse rahvusvaheliste projektide käsiraamat - allikas keskendub  projekti taotluse koostamisele. Põhjalikult tutvustatakse Phare nõudeid. Materjal on inglise- ja  eestikeelne, sisaldab näitefaile (näiteks projekti ajagraafik MS Projectis) ja lühikest sõnastikku.  Enamus materjale on doc-formaadis. Paljud neist sobivad täiendavaks lugemiseks e-konspekti  juurde. Käsiraamatust on ka paberversioon.      1.5.3 Projektijuhtimise  õppematerjalid paberkandjal  Denis Lock, Project Management, Gower Publishing Ltd, 1996 – Magistritöö autori esimene  kokkupuude projektijuhtimise teooriaga. Raamat keskendub ehitus ja tootmisprojektidele. Teatud  teemadest annab hea ülevaate, kuid mõned valdkonnad jäävad vaatluse alt välja. Osaliselt sellest on  tingitud senise projektijuhtimise e-konspekti lünklikkus. Teos sisaldab rohkesõnalisi kirjeldusi ja  juhtumi analüüse. Konspekti koostamise hilisemas staadiumis tasuks antud allika poole tagasi  pöörduda ja võtta eeskuju mõnest juhtumi analüüsi näitest.    PMI, PMBOK Guide, 2000 Edition – asendamatu allikas projektijuhtimisest ülevaatliku pildi  loomiseks. Raamat on väga hästi struktureeritud. Parim näide mitteelektroonilisest hüpetekstist.  Puuduseks on see, et paljude töövahendite ja meetodite puhul on kirja pandud ainult nimi.  Põhjalikum tutvustus puudub. Vahenditest täpsema ülevaate saamiseks tuleb pöörduda teiste  allikate poole. Magistritöö autorit häiris ka teemade valdkonnapõhine käsitlemine (näiteks  riskijuhtimine läbi projekti erinevate faaside). Selline stiil sobib, kui raamatut loeb kogenud  projektijuht, kes soovib meelde tuletada mingit kindlat teemat. Algtaseme jaoks sobib pigem  teemade käsitlus projekti elutsüklite järjekorras (algatamine, planeerimine, täitmine, kontrollimine,    16


lõpetamine). Harjumatu oli ka projekti täitmise ja kontrollimise jagamine erinevateks faasideks,  hoolimata sellest, et rõhutati nende samaaegset toimumist. PMBOK Guide on saadaval ka CD- formaadis.     Sigrid Salla, Projekti planeerimine ja juhtimine, TPÜ 2001 – Tallinna Pedagoogikaülikooli  projektijuhtimise lisaeriala üliõpilaste täiendav loengumaterjal. Sigrid Salla on M. E. Goldratt-i  ideede maaletooja. Eriline on see, et ta jagab projekti kolme põhifaasi: projektieelne, projekti  (planeerimine, teostamine, lõpetamine) ja projektijärgne faas. Tema konspektis on põhjalikult  kirjeldatud projektieelseid ülesandeid ja projekti planeerimist. Projekti teostamist käsitletakse  põgusalt. Suure praktilise väärtusega on konspekti lõpus asuv projekti näidisplaan.    Erinevaid allikaid võrreldes, ei ole selget piiri, kust lõpevad eeltööd ja algavad  planeerimisülesanded. Magistritöö autorile on sümpaatseim PMBOK Guide viis jagada projekt  viieks põhifaasiks.    Algis Perens, Projektijuhtimine, Külim, 1999 - Perens jagab projekti neljaks põhifaasiks:  käivitamine, kavandamine, läbiviimine ja lõpetamine (eestikeelse projektijuhtimise terminoloogias  valitseb suuremat sorti segadus). Õpik on hea struktuuriga. Pisut häirib see, et näited on  projektijuhtimise õpiku koostamise projektist.    Äripäeva projektijuhtimise käsiraamat. 1999 … 2003 – pidevalt täienev kaheköiteline väga  põhjalik käsiraamat. Siit leiab vastused igale projektijuhtimisega seotud küsimusele. Mahukusel on  ka varjukülg – ülevaadet projektijuhtimisega seotud temaatikast on raske saada. Äripäeva  käsiraamatu eripära on veel see, et selle sisu muutub aja jooksul. Teemasid täiendatakse ja  uuendatakse. Natuke kahju on vananenud peatükke välja visata ja asendada uutega. Uus ja vana on  küll teineteisest erinevad, kuid mitte õige ja vale. Kohati häirib ka teemade kordumine. Näiteks  ajurünnaku meetodit tutvustatakse vähemalt kolmes erinevas kohas. See on ilmselt tingitud autorite  suurest hulgast. Samas peaks suurem töömeeskond panema aluse projektijuhtimise alasele  terminoloogiale. Tundub, et hetkel ei ole ühtlustumist veel toimunud. Näiteks projekti plaani  koostamist nimetavad erinevad autorid kavandamiseks, planeerimiseks ja plaanimiseks.    Äripäeva käsiraamatu eelmine põhiautor oli Algis Perens. Seetõttu oli käsiraamatu ülesehitus üpris  sarnane tema õpiku struktuuriga. Käsiraamatu uueks toimetajaks on Sigrid Salla ja üha rohkem  hakkab raamatu ülesehitus sarnanema TPÜ projektijuhtimise konspektiga.      17


  Magistritöö autorile meeldib kõige enam PMBOK Guide struktuur, sest see annab projektijuhtimise  temaatikast selge ülevaate. Konkreetsete meetodite tutvustamise, näidete loomise ja terminoloogia  täpsustamise osas tuleb eeskuju võtta Äripäeva Käsiraamatust.      1.5.4 Projektijuhtimise  tarkvara  Projektijuhtimise e-konspekti elektroonilisi materjale on plaanis illustreerida praktiliste näidetega.  Olulisel kohal on projektijuhtimise tarkvara kasutamine. Magistritöö raames on omavahel võrreldud  üheksa programmi funktsionaalsust ja kasutamismugavust. Eesmärk oli uurida, millist vahendit  konspekti lugejatele soovitada ja mille põhjal luua näiteid.    Need programmi on:  1. Microsoft  Project  www.microsoft.com/project  2. Primavera  SureTrak  www.primavera.com  3. PlaNet  www.planman.fi  4. Milestone  Professional  kidasa.com  5.  Turbo Project LT www.imsisoft.com  6.  Project KickStart 3.1 www.projectkickstart.com  7. Minute  Man  www.minuteman-systems.com  8. PlanBee  www.guysoftware.com  9.  Project Planner PE www.smartworks.us    Uurimuse tulemuste põhjal koostati artikkel ajakirjale A&A. Lisa 2 sisaldab artiklit täismahus.  Järgnevalt lühike kokkuvõte uurimuse tulemustest    Kõige parema mulje jätsid programmid MS Project 2000 ja Turbo Project LT. Esimene neist sobib  suurte projektide juhtimiseks, teine väiksemate planeerimiseks.     Uurimise hetkel (aastal 2002) oli mõlemat programmi võimalik interneti vahendusel hankida. MS  Projecti sai tellida kirja teel CD formaadis. Programmi demo versioon töötas piiranguteta 60 päeva.  Turbo Projecti sai alla laadida interneti vahendusel. Tänasel päeval (2003) ei õnnestu kumbagi  prooviks hankida. Microsoft nõuab kirjasaaja asumist Põhja Ameerikas. Turbo Projecti looja  IMSIsoft ei paku seda programmi enam oma veebilehel. Pakett on siiski kättesaadav  tarkvaraserveritest.    18


  Siit järeldub, et konspekti näiteid pole mõtet üles ehitada vabavara põhjal. Olukord tarkvaraturul  muutub väga kiiresti ja näidete ringitegemine on väga tülikas. Harjutusülesandeid tuleb luua kõige  enam levinud tarkvara – MS Project – põhjal. Ajutise lahendusena võib konspekti lugejatele  pakkuda ka Turbo Project alla laadimise võimalust, kuid pikemas perspektiivis ei ole mõtet levitada  programmi, mida edasi ei arendata.         19


  2 Planeerimine  Õpimaterjali planeerimine koosneb järgmistest osadest:  1. õpieesmärkide  defineerimine;  2.  konspekti sisu määratlemine;  3. õpimeetodite  valimine;  4. hindamisreeglite  paikapanemine.  (Villems, A. Ruul, K. 2001)      2.1  Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid  Kuna loodav konspekt on mõeldud kasutamiseks erinevatel kursustel ja lugemiseks iseõppijatele,  siis ühised üldisemad eesmärgid on:  1. tekitada  konspekti  lugejas terviklik pilt projektijuhtimise temaatikast;  2.  võimaldada õppijatel või kursuste koostajatel määrata teemade järjekorda ja põhjalikkuse  taset.    Temaatikast ülevaate loomiseks on kavas õppematerjalidele luua erinevaid lugemisteid. Näiteks  peatükkide järjestamine projekti faaside või juhtimisvaldkondade lõikes. Õpilasel võiks olla  võimalik valida ka lugemistee formaati. Menüü võib olla esitatud tabelina, graafilise skeemina, või  mitmetasemelise loeteluna. See kiirendab ülevaate loomist, sõltumata inimese tajueelistustest.    Valitud struktuuri kaudu on avatavad konkreetsete teemade lühitutvustused. Lühiülevaadetele  järgnevad põhjalikumad käsitlused ja näited. See võimaldab lugejal määrata teemade käsitluse  sügavust.      2.2 Konspekti sisu  Sisu määratlemisel tuleb valida:  1.  faktid, mida õpilane peale konspekti lugemist peab teadma;  2.  mõisted, mille tähendust peab tundma;  3.  reeglid, mille teadmine on eelduseks tegevuste sooritamisele;    20


4.  tegevused – mida õpilane peale konspekti lugemist peab olema võimeline iseseisvalt  sooritama.  (Laanpere, M. 2002)    Alustada tuleb tegevuste määratlemisest, sest tegevustest sõltub õpisisu. Konspektis käsitletavad  faktid, mõisted ja reeglid peavad toetama tegevuste sooritamist.     Enamasti on tegevus – kui vilumus raskesti määratletav. Defineerimise lihtsustamiseks tuleks  mahukam ja abstraktsem oskuste kogum jagada väiksemateks hoomatavateks osadeks. Tekib  nõndanimetatud tegevuste hierarhia:  1.  vilumus jagatakse ülesanneteks;  2.  ülesanded jagatakse tegevusteks;  3. tegevused  jagatakse  operatsioonideks.  (Laanpere, M. 2002)    Valdkonna liigendamine tegevusteks on väga oluline ka õppematerjali moduleerimise seisukohast.  Seepärast jääb projektijuhtimise faktide, mõistete ja reeglite määratlemine antud magistritöö  raamest välja.    Vilumuste jagamine tegevusteks on väga sarnane projektijuhtimises kasutatava ülesannete loetelu  koostamise meetodiga. Seepärast kasutati tegevuste hierarhia loomisel projektijuhtimise tarkvara  MS Project.     Nagu analüüsi osas otsustatud, valiti temaatika piiritlemisel lähteallikaks PMBOK Guide.  Tegevuste hierarhia ei ole siiski üks-ühene koopia PMI nägemusest. Tegevuste järjestuses on kaks  olulist erinevust:  1.  PMBOK esitab tegevused projektijuhtimise valdkondade lõikes (ajajuhtimine,  riskijuhtimine, …). Magistritöö autor valis oma liigenduse aluseks projekti etapid  (algatamine, planeerimine, …).  2.  PMBOK jagab projekti viieks põhifaasiks (algatamine, planeerimine, täitmine,  kontrollimine, lõpetamine). Magistritöö autor ei pea täitmise ja kontrollimise faasi eristamist  oluliseks.   (PMBOK Guide 2000)      21


Järgnevalt on esitatud projektijuhtimise konspekti tegevuste (teemade) hierarhia. Ülevaatlikkuse  mõttes on ära toodud vaid olulisemad tasemed. Täielik tegevuste ja teemade loetelu on Lisa 3.      2.2.1 Tegevuste  hierarhia  1 Sissejuhatus.  2 Algatamine:  2.1 Projekti  tegevusulatuse  määratlemine.  3 Planeerimine:  3.1 Tegevusulatus:  3.1.1 täpsustamine;  3.1.2 WBS.  Kvaliteedi planeerimine.  3.3 Aja  planeerimine:  3.3.2 Ülesannete  loetelu;  3.3.3 Ülesannete  kestus;  3.3.4 Ülesannete  järjekord;  3.3.5 Ajakava  lühendamine.  3.4 Organisatsiooni  planeerimine.  3.5 Infovahetuse  planeerimine.  3.6 Ressursside  planeerimine.  3.7 Alltöö:  3.7.1 Alltöövõtjate  planeerimine;  3.7.2  Alltöö pakkumise planeerimine;  3.7.3  Alltöö pakkumiste tegemine;  3.7.4 Alltöövõtjate  valimine;  3.8 Riskid:  3.8.1 Riskijuhtimise  planeerimine;  3.8.2 Riskide  identifitseerimine;  3.8.3 Kvalitatiivne  riskianalüüs;  3.8.4 Kvantitatiivne  riskianalüüs;  3.8.5  Riskidele reageerimise planeerimine.  3.9 Kulude  planeerimine.  3.10 Integreeritud  projektiplaan.  4 Täitmine  ja  kontroll:    22


4.1 Projekti  täitmine;  4.2 Info  jagamine;  4.3 Alltöövõtjate  juhtimine;  4.4 Tegevusest  aruandmine;    4.5 Meeskonna  arendamine;  4.6 Ajakava  kontroll;  4.7 Eesmärgi  kontroll;  4.8 Kulude  kontroll;  4.9 Kvaliteedi  kontroll;  4.10 Riskide  juhtimine;  4.11 Muutuste  integreeritud  kontroll.  5 Lõpetamine:  5.1 Projekti  sulgemine.      2.2.2 Tegevuste  ahelad  Järgmine samm konspekti sisu täpsustamisel on tegevuste ahelate moodustamine. See aitab määrata  teemade õpetamise järjekorda. Kuna projektijuhtimise temaatika on väga mahukas, siis olgu  siinkohal ära toodud üldisem tegevuste ahel. Aluseks on võetud projekti põhietapid ja nende  järjekord. Tulemus erineb üpris palju BMBOK Guide teemade ahelatest. Kohati on tõesti teemade  järjekord ning omavahelised seosed küsitavad. Paljud projektijuhtimise protsessid toimuvad  paralleelselt või tsükliliselt. Siiski otsustas magistritöö autor suurendada skeemide selgust. See  lihtsustab valdkonnast ülevaate saamist. Tegevuste integreeritust tuleb eraldi rõhutada.  Tegevusahelate loomiseks kasutati MS Project abi.      Joonis 1. Esimese taseme tegevuste ahel.      23


  Joonis 2. Planeerimise teise ja osaliselt kolmanda taseme alamtegevused.        Joonis 3. Teostuse teise taseme alamtegevused.    Paralleelsed tegevuste ahelad kirjeldavad seda, et paljud projektijuhtimise protsessid toimuvad  samaaegselt. Näiteks ajakavast, kvaliteedist ja eelarvest kinnipidamist kontrollitakse integreeritult.  Sõltuvalt projekti eripärast ja konspekti lugeja vajadustest, võib ebavajalikud tegevuste ahelad  vahele jätta. Näiteks väiksemate projektide puhul ei värvata alltöö tegijaid.      2.2.3 Andmed  moodulite  kirjeldamiseks  Projektijuhtimise valdkonna hierarhilise analüüsi tulemusel tekkis suur hulk mooduleid, mida  konspekti ülesehitusel kasutada. Liigendus ja õpiobjektide järjekord tundub mõistlik, kui võtta    24


aluseks projekti faaside järjekord. Kas tulemus on loogiline, kui jätta vahelt mõned keerulisemad  teemad või järjestada objektid projektijuhtimise valdkondade lõikes? Milliste parameetritega  mooduleid kirjeldada, et õpiobjektid oleksid kergesti taaskasutatavad. Sellele küsimusele vastuse  leidmiseks on otsitud abi õpitehnoloogia standarditest.      2.2.3.1 Õpitehnoloogia standardid  Õpitehnoloogia standardid on alles kujunemisjärgus. Pigem on tegemist spetsifikatsioonide kui  standarditega. Nad täienevad ja muutuvad pidevalt ja seetõttu pole üldist heakskiitu leidnud.    Õpitehnoloogia alaseid spetsifikatsioone pakuvad näiteks:  1. EduComi  IMS (Instructional Management Systems)  2. IEEE  LSTC  LOM (Institute of Electrical and Electronic Engineering  Learning System  Technology Committee  Learning Object Metadata)  3.  USA DoD ADLNet SCORM (Department of Defence  Advanced Distributed Learning  Network  Sharable Content Object Reference Model)    Standardite eesmärk on erinevate õpisüsteemide koostöövõime (interoperaablus). See tähendab:  1.  kursuste ülekandmist ühest süsteemist teise;  2.  õpiobjektide korduv ja ristkasutamist;  3.  õpiobjektide säilitamist ja sorteerimist andmebaasides.    Käesoleva magistritöö seisukohast on kõige olulisem loetelu teine punkt – õpiobjektide  korduvkasutamine.    Õpitehnoloogia spetsifikatsioonid võib jagada nelja valdkonda:  1.  Metaandmed – andmed õpiobjektide kirjeldamiseks. Võimaldavad õppesisu indekseerida,  ladustada, leida ja taasesitada. Erinevad spetsifikatsioonid tuginevad enamasti IEEE LSTC  LOM-le.  2.  Sisupakendus – võimaldavad eksportida kursusi või selle osi ühest õpisüsteemist teise.  Maailmas kasutatakse enim IMS Content Packaging spetsifikatsiooni.  3.  Õppija profiil – standardid õppija isikuandmete jagamiseks  4.  Õppijate register – standardid kursustele registreerunute info vahetamiseks.  (Laanpere, M. Kikkas, K. 2002)      25


Järgnevalt kirjeldatakse põhjalikumalt IMS metaandmete struktuuri ja rakendamist  projektijuhtimise e-konspekti õpiobjektide kirjeldamisel.      2.2.3.2  IMS Meta-Data spetsifikatsioon  IMS Meta-Data spetsifikatsioon esitab reeglid, kuidas kirjeldada õpiobjekte (Learning Object Meta- Data - LOM).     Kõik IMS spetsifikatsioonid koosnevad kolmest osast:  1.  Information Model - andmemudeli üldine kirjeldus;  2.  XML Binding - juhised spetsifikatsiooni rakendamiseks XML formaadis;  3.  Best Practice – rakendusnäited ja soovitused.  (IMS LM Specification 2003)    IMS LOM kattub suures osas IEEE metadata spetsifikatsiooniga. Sisaldab vaid üksikuid  modifikatsioone, mida kirjeldatakse andmemudelis eraldi. Käesolevas magistritöös vaadeldakse  vaid IEEE spetsifikatsioonil tuginevat osa.      2.2.3.3  IMS LOM andmemudel  Spetsifikatsioon esitab metaandmed struktureeritud loeteluna. Järgnevalt lühike ülevaade LOM  struktuurist:    1.  General – õpiobjekti, kui tervikut, kirjeldav info  1.1. Identifier – unikaalne identifikaator  1.2. Title – õpiobjekti nimi  1.3. Catalogentry – ressursside asukoht  1.3.1. Catalog  1.3.2. Entry  1.4. Language – õpiobjekti keel  1.5. Description – õpiobjekti sisukirjeldus  1.6. Keyword – ressursi võtmesõnad  1.7. Coverage – õpiobjekti teemade järjekord  1.8. Structure; - struktuuri iseloom (näiteks hierarchical)    26


1.9. Aggregationlevel – kogumiku tase (näiteks 1 – üksik html leht, 2 – illustreeritud html, 3  html lehed + sisukord, 4 – kursus)    2.  Lifecycle – õpiobjekti ajalugu ja hetkeseis  2.1. Version – versiooni number  2.2. Status – hetkeseis (näiteks Draft, Final, …)  2.3. Contribute – toetajad ja kaasautorid  2.3.1.  Role – toetuse tüüp (näiteks Author, Script Writer, …)  2.3.2.  Centity – toetaja nimi või loetelu (tähtsaim esimesena, kui autor, siis ainult 1)  2.3.3.  Date – avaldamise kuupäev    3.  Metametadata – õpiobjekti kirjeldust kirjeldavad andmed  3.1. Identifier  3.2. Catalogentry  3.2.1. Catalog  3.2.2. Entry  3.3. Contribute  3.3.1. Role  3.3.2. Entity  3.3.3. Date  3.4. Metadatascheme  3.5. Language    4.  Technical – õpiobjekti tehnilised iseloomujooned  4.1. Format – ressursi andmetüüp (näiteks video/mpeg, text/html, …)  4.2. Size – ressursi maht baitides  4.3. Location – URL  4.4. Requirement – ressursile ligipääsemise tingimused  4.4.1.  Type – tingimuse tüüp (näiteks Operating System, Browser)  4.4.2.  Name – nõutud vahendi nimi (näiteks Any, Microsoft Internet Explorer, …)  4.4.3.  Minimumversion – nõutud vahendi min versiooni number  4.4.4.  Maximumversion – nõutud vahendi max versiooni number  4.5. Installationremarks – märkused ressursi installeerimiseks  4.6. Otherplatformrequrements – muu info riist- ja tarkvaraliste nõuete kohta (näiteks souncard)  4.7. Duration – õpiobjekti mahamängimise aeg sekundites    27


  5.  Educational – õpitööga seotud parameetrid  5.1. Interactivitytype – interaktiivsuse tüüp (näiteks Active, Expositive, …)  5.2. Learningresourcetype – õpiobjekti tüüp (näiteks Exercise, Simulation, Diagram, Figure,  Table, Narrative Text, Exsam, Experiment, Problem Statement, Self assesment).  5.3. Interactivitylevel – interaktiivsuse tase (näiteks very low, … very high)  5.4. Semanticdencity – subjektiivne hinnang õpiobjekti kasulikkusele, võrreldes selle mahuga  5.5. Intendedenduserrolle – õpiobjekti sihtgrupp (näiteks Teacher, Leaner, Author, …)  5.6. Context – keskkond, kus objekti kasutatakse (näiteks Higher Education, University First  Cycle, …)  5.7. Typicalagerange – kasutajate vanusevahemik (vabas vormis)  5.8. Dificulty – raskustase põhisihtgrupile (very easy, … very difficult)  5.9. Typicallearningtime – õpiobjekti läbimise kestus (näiteks 01:30:00)  5.10. Description – selgitus, kuidas õpiobjekti kasutada  5.11. Language – kasutuskeel    6.  Rights – ressursi kasutamise tingimused  6.1. Cost – kas ressursi kasutamine on tasuline (näiteks yes, no)  6.2. Copyrightandotherrestrictions – kas ressursil on autorikaitse (yes, no)  6.3. Description – kasutamisõiguste täiendavad kommentaarid    7.  Relation – õpiobjekti seosed teiste õpiobjektidega  7.1. Kind – seose liik (näiteks IsPartOf, HasPart, …)  7.2. Resource – viide seotud ressursile  7.2.1.  Identifier – teise ressursi identifikaator  7.2.2. Description  –  teise  ressursi lühikirjeldus  7.2.3.  Catalogentry – teise ressursi asukoht  7.2.3.1.Catalog  7.2.3.2.Entry    8.  Annotation – õpiobjekti kommentaarid  8.1. Person – kommenteerija nimi  8.2. Date – kommenteerimise kuupäev  8.3. Description – kommentaar      28


9.  Classification – õpieesmärkide klassifikatsioon  9.1. Purpose – klassifikatsiooni ülesanne (näiteks Discipline, Skill Level, …)  9.2. Taxonpath – klassifikatsiooni erinevad järjekorrad  9.2.1.  Source – klassifikatsiooni nimi (näiteks, ametlik, kasutajasõbralik, …)  9.2.2.  Taxon – klassifikatsiooni punktide pingerida üldiselt üksikule (kuni 9 taset)  9.2.2.1.Id – punkti identifikaator  9.2.2.2.Entry – punkti nimi  9.2.2.3.Description – punkti lühikirjeldus  9.2.2.4.Keyword – võtmesõnad  (IMS LM Information Model 2003)    Õpiobjekti kirjeldamiseks metaandmete valimine sõltub autori vajadustest. Magistriõppe raames  loodava projektijuhtimise elektroonilise konspekti mooduleid kirjeldavate andmete valimisel on  lähtutud vajadusest koostada ühe suure konspekti põhjal väiksemaid, konkreetsele sihtgrupile  sobivaid konspekte.    Väljavalitud metaandmed on:    Üldandmed:  1. identifikaator;  2. tiitel;  3. keel;  4.  võtmesõnad (teemade ring).  Autori andmed.  Õpiandmed:  1. sihtgrupp;  2. raskusaste;  3. õpiobjekti  tüüp;  4. interaktiivsus.  Seotus teiste õpiobjektidega.  Klassifikatsioon:  1.  projekti faaside alusel;  2.  projektijuhtimise valdkondade alusel.      29


Tulemuseks on andmebaas, mis võimaldab konspekti mooduleid vastavalt sihtrühma vajadustele  filtreerida ja järjestada. Metaandmed (andmeväljad) on valitud selliselt, et võimaldada moodulite  (kirjete) taaskasutamist (päringute tegemist) erinevates alamkonspektides.    Valitud metaandmete lisamine võimaldab õpiobjekte järjestada konspektideks:  1.  sihtgrupi järgi (gümnaasiumile, ülikoolile);  2.  raskusastme järgi (ülevaatlik, põhjalik);  3.  projekti etappide järgi (kõik etapid või üks faas);  4.  projektijuhtimisvaldkondade järgi (üks või mitu);  5.  autori järgi (originaallooming, PMBOK, …);  6.  tüübi järgi (tekst, harjutus, test);  7. interaktiivsuse  järgi.    Valitud metaandmed on vaid osaliselt kooskõlas IMS rakendussoovitustega (IMS LM Best Practice  2003). Välja jäid järgmised andmed:  1.  tehnilised parameetrid (technical);  2.  õpiobjekti funktsionaalsuse tase (aggregationlevel);  3. interaktiivsuse  tase  (interaktivitylevel);  4. lõppkasutaja  (intendedenduserrole);  5.  õpiobjekti läbimiseks kuluv aeg (typicallearningtime).    Välja jäänud parameetrid ei ole olulised õpiobjektide järjestamise ja grupeerimise seisukohast.  Mõned neist on küll informatiivsed (näiteks õpiobjekti esitamise tehnilised eeldused ja läbimiseks  kuluv aeg), kuid teiste sisu kogu konspekti ulatuses muutumatu. Näiteks objektide funktsionaalsuse  tasemeks saaks “2”. Konspekt sisaldab vaid tekste, illustratsioone ja teste. Seepärast piisab  interaktiivsuse taseme määramisel interaktiivsuse tüübi fikseerimisest – interaktiivsus on (Active)  või puudub (Expositive). Õpiobjekti kasutajaks on ainult õpilane.      2.2.3.4  Metaandmed XML formaadis  Korrektne metaandmete esitus eeldab õpiobjektiga seotud XML faili loomist. Õpiobjekti andmed  võivad olla kirjas eraldi failis või sisupakenduse manifestis. Siinkohal on toodud projektijuhtimise  elektroonilise konspekti ühe õpiobjekti - sõlmdiagrammi animatsiooni metaandmete elementide  nimed ja väärtused      30


Tabel 2 Õpiobjekti metaandmete näide  Elemendi nimi  Elemendi väärtus  General   Identifier 2033521 
Title Nooldiagrammi  animatsioon  Language ee 
Keyword nool  nooldiagramm 
projekti kestus 
sündmuste hiliseim toimumisaeg 
kriitiline tee  Lifecycle   Contribute   Role Author 
Centity Martin  Sillaots  Date 2002-01-01  Educational   Interactivitytype Expositive  (passiivne)  Learningresourcetype Simulation  (animatsiooni tüüp puudub lubatud sõnastikus)  Context  University First Cycle (1. kursus)  Difficulty Medium  Relation   Kind IsPartOf 
Resource   Identifier 2033520  Classification   Purpose Educational  Objective  Taxonpath   Source Projektifaas 
Taxon   Entry Planeerimine  Classification   Purpose Educational  Objective  Taxonpath   Source Projektijuhtimise  valdkond  Taxon   Entry Ajajuhtimine    Järgnevalt samade andmete esitus xml formaadis.   
 
 
 
   
    
      2033521 
       
       
      ee 
      nool 
      nooldiagramm 
      projekti kestus 
      hiliseim toimumisaeg 
      kriitiline tee    31


    
    
       
          
            LOMv1.0 
            Author 
             
             
          
          
             
               begin:vcard 
               fn: Martin Sillaots 
               end:vcard 
             
             
              
         
         2002-01-01 
       
    
    
       
         LOMv1.0 
         Expositive 
       
       
         LOMv1.0 
         Simulation 
       
       
         LOMv1.0 
         University First Cycle 
       
       
         LOMv1.0 
         medium 
       
    
    
       
         LOMv1.0 
         IsPartOf 
       
       
         2033520 
       
    
    
       
         LOMv1.0 
         Educational Objective 
       
       
         Projektifaas 
          
            Planeerimine 
          
       
    
    
       
         LOMv1.0 
         Educational Objective 
       
       
         Projektijuhtimise valdkond 
          
            Ajajuhtimine 
          
          32


    
    
  (IMS LM XML Binding 2003)      2.2.3.5 IMS sisupakendus  Teine võimalus õpiobjekti metaandmete esitamiseks on panna need kirja õpiobjekti sisu manifestis.    Sisupakendamise (Content Packaging) üldised eesmärgid on:  1.  õpiobjektide koostamise lihtsustamine;  2.  objektide säilitamine andmevaramus;  3. objektide  taaskasutamine;  4.  kapseldamine – kõik vajalikud detailid ühes koos.    IMS mõistes on õpiobjektiks tekst, pilt, video, test aga ka õpilase andmed, kommunikatsiooni  vahendid ja nii edasi.    Sisupakenduse tulemuseks on zip-fail, mille sees on:  1.  imsmanifest.xml (kohustuslik nimi) – info õpiobjekti kohta;  2.  õpiobjektid – tekstid või muud õpimaterjalid, mille struktuuri manifest kirjeldab.    Manifesti osad on:  1.  metadata – andmed manifesti kirjeldamiseks;  2.  organizations – õpiobjekti struktuur(id);  3.  resources – viited õpiobjekti failidele;  4.  manifest – alammanifestid.  (IMS CP Information Model 2003)      33


Alljärgnevas näites on manifesti täiendatud õppemetaandmetega.                 IMS Content      1.1.3                                       Nooldiagrammi animatsioon                                                                                                                          expositive              simulation              university First Cycle              medium                                     (IMS CP XML Binding 2003)    34


    2.2.3.6  Õpiobjektide metaandmete baas    IMS spetsifikatsiooni üldised eesmärgid olid:  1.  lihtsustada komponentidel põhinevat õpet;  2. tagada  objektide  interoperaablus (ühilduvus erinevate õpisüsteemidega).    Esimene eesmärk langeb kokku käesoleva magistritöö eesmärgiga. Teine eesmärk ei ole hetkel  oluline. Seepärast on plaanis järgida IMS soovitusi õpiobjekti metaandmete osas, kuid konspekti  igale objektile IMS spetsifikatsioonile vastava xml-faili loomine pole vajalik. Magistritöö autori  arvates on mõttekam luua õpiobjektide andmebaas ja katsetada, kas valitud metaandmete põhjal on  võimalik koostada konspektile erinevaid struktuure, lähtudes sihtrühma vajadustest.    Andmebaasi andmeväljad:  1. identifikaator;  2.  õpiobjekti nimi eesti keeles;  3.  õpiobjekti nimi inglise keeles;  4.  võtmesõnad - teemade ring lühiloeteluna;  5. autor;  6. avaldamise  kuupäev;  7. interaktiivsuse  tüüp;  8. õpiobjekti  tüüp;  9. sihtgrupp;  10. raskusaste;  11. täiendavad seosed teiste osadega;  12. klassifikatsioon projekti faaside alusel;  13. klassifikatsioon projektijuhtimise valdkondade alusel.    Lihtsuse mõttes realiseeritakse andmebaasi tavalise, mitterelatsioonilise andmetabelina. Probleeme  võib tekkida korduvat laadi info sisestamisel. Näiteks võib ühel objektil olla mitu kaasautorit.  Raskusi tekib ka korduvate teemade esitamisega. Näiteks ajurünnakut kasutatakse nii meeskonna  siseste probleemide lahendamiseks kui ka projekti ideede genereerimiseks.      35


Tulevikus (magistritöö väliselt) võiks kogu konspekt olla realiseeritud veebipõhise andmebaasina.  Lisaks etteantud teedele võiks konspekti lugeja ise koostada päringu ja kuvada ekraanil just talle  sobivad konspekti osad. Hetkel on andmebaasi eesmärk katsetada, kas loodud tegevuste hierarhia ja  objekte kirjeldavad metaandmed on piisavad juhendajale erinevate konspekti kavade koostamiseks.    Andmebaasi loomisel tekkisid järgmised tähelepanekud:  1.  Andmebaasis ei ole õpiobjekti sihtrühma määratlus kõige korrektsem. Kui sihtrühmaks on  Higher Education, ei tähenda see seda, et sama materjal ei sobi üliõpilasele. Vastupidine aga  kehtib. Konteksti määramise eesmärgiks on konspektist välja filtreerida gümnaasiumi õpilastele  ja projektijuhtimise tarkvara kursuslastele sobivad objektid. Tõenäoliselt oleks mõistlikum luua  materjali liigitamiseks veel kolmas klassifikatsioon, sest konteksti etteantud sõnastik ei ole  piisav.    2.  Metaandmete sõnastikus etteantud õpiobjektide tüübid on ebapiisavad. Näiteks tekkis suur  vajadus tüübi “näide” järele. Kuigi enamasti on näited graafilised, ei tahaks graafiku tüüpi  kasutada.    3.  Sissejuhatava teksti raskushinnang ei ole peatüki keskmine vaid hinnang avalehel asuvale  infole.    4.  Kirjete järjekorra ja omavahelised seosed määrab identifitseeriv kood. Seepärast ei ole seoste  veeru täielik täitmine vajalik. Oluline on täita lahtrid siis, kui õpiobjekt sobib kasutamiseks  konspekti erinevates peatükkides.    Andmebaasis on kokku 487 kirjet. Tõenäoliselt muutuvad õpiobjektide hulk ja andmed reaalsete  õppematerjalide loomisel.     Peale andmete sisestamist katsetati erinevaid päringuid:  1.  Mõned õpiobjektid korduvad. Samast sisust hoolimata on need kirjed saanud erinevad  identifikaatorid. See aitab meeles pidada kohad konspektis, kus objekti korrata tuleb. Et  õpiobjekti koostamisel peetaks silmas erinevate peatükkide kontekste, on sisestatud info  sõltuvuste veergu “IsPartOf”. Andmebaas võimaldab korduvate peatükkide väljafiltreerimist.  Korduvalt on kasutatud  66 objekti.       36


2.  Hetkel puuduvad andmebaasist võtmesõnad ja autori andmed. Põhjuseks on see, et enamus  õpiobjekte pole reaalselt valmis või on nende loomine pooleli. Õpiobjektide lähteallikad  täpsustuvad materjalide koostamise käigus. Autori andmed ei ole vajalikud konspekti põhjal  erinevate õpiteede loomiseks vaid näiteks originaalloomingu filtreerimiseks ja taasesitamiseks.    3.  Andmebaas võimaldab objektide filtreerimist interaktiivsuse astme ja harjutuse tüübi järgi.  Näiteks praktiliste ülesannete loetelu esitamine.    4.  Küllaltki asjaliku tulemuse annab päring, kui kontekstiks valida gümnaasium. Tulemuseks on  152-st punktist koosnev konspekt, mille teemade ring ja raskusaste on magistritöö autori  hinnangul keskkooli õpilasele sobiv. Päringu põhjal koostatakse põhikonspektist alamkonspekt.     5.  Pisut vaieldav on tulemus, kui filtreerida konspekti õpiobjekte nende raskusastmete järgi.  Ülevaatliku kava saab, kui otsida kergeid ja väga kergeid peatükke. Segasemaks läheb pilt siis,  kui lisada keskmisi ja raskeid punkte. Raskusastmete hinnang on subjektiivne ja tugineb suures  osas magistritöö autori kogemustele.    6.  Andmete filtreerimine projekti faaside klassifikatsiooni alusel ei ole vajalik. Põhikonspekti  struktuuri ülesehitusel on lähtutud projekti tsüklite põhimõttest. Seda on arvestatud ka  õpiobjektide identifikaatorite loomisel. Vaid ühte projektifaasi läbivaid konspekti kavasid ei ole  plaanis luua. Faaside vahelejätmist saab teha põhikonspekti sees.    7.  Huvitava tulemuse annab andmete järjestamine projekti juhtimisvaldkondade lõikes.  Tulemuseks on konspekti kava, kus objektid on grupeeritud valdkondade lõikes. Selline  konspekt sobib edasijõudnud õppurile, kes on enamasti kursis projektijuhtimise temaatikaga,  kuid tahab korrata mõnda valdkonda. Näiteks võib tutvuda riskijuhtimise temaatikaga läbi  projekti erinevate faaside. Päringu andmete põhjal loodi konspektile alternatiivne sisukord.    Mainitud baas ja päringud asuvad aadressil www.audentes.ee/~martin/mddb.mdb.        37


2.3 Õpimeetodid  Õpimeetodite määratlemine sisaldab:  1. toetatava  õpistrateegia  täpsustamist;  2. õpiprotsessi  osade  kirjeldamist;  3. õpitegevuste  valimist.      2.3.1 Õpistrateegia  Tõenäoliselt on projektijuhtimise konspekti lugejatel juba tekkinud oskus iseseisvalt õppida. Mõni  neist valdab üksikut tehnikat, kuidas teadmisi paremini meelde jätta, mõnel on kujunenud kindel  õpistrateegia. Et konspekt sobiks erinevatele lugejatele, on õpimeetoditega arvestamine oluline.  Järgnevalt lühike ülevaade strateegiatest ja eelistustest, mida loodavas õpimaterjalis toetatakse.      2.3.1.1 Õpetamise teooriad  Kolm enimtuntud õpetamise teooriat on:  1.  konstruktivism – õpilane ehitab oma teadmiste pagasi ise.   2.  empirism – teadmised omandatakse otseste kogemuste kaudu.  3.  pragmatism – teadmine on ajas muutuv.  (Villems, A. Ruul, K. 2001)    Projektijuhtimise konspekt toetab mõnda konstruktivistliku õpetamisteooria alustala. Lugejal on  võimalik haarata tervikut ja valida teemade läbimise järjekorda. Konspektil on ka omadusi, mis ei  toeta konstruktivismi. Näiteks standardiseeritud enesetestid, suhtlemise ja koostöö võimaluse  puudumine.    Empirismiga ei ole antud konspektil seoseid. Töö autor ei usu, et inimene on “puhas leht”. Ka  puuduvad konspektis võimalused otseste kogemuste tekitamiseks.    Kõige enam on konspekti loomisel järgitud pragmatismi ideid (seepärast on see loetelus paksus  kirjas). Prggmatismi kandev idee on: teadmine on rühma ekspertide omavaheline kokkulepe.  Konspekti aluseks võetud PMBOK on ülevaade meetoditest ja vahenditest, mis on ülemaailmselt  projektijuhtide poolt heaks kiidetud.      38


  2.3.1.2 Erinevad mõtlemisviisid  Teine võimalus õpistrateegiat määratleda on lähtuda inimeste mõtlemisviisidest:  1.  Aktivist – seotud kogemusega. Aktivistide motoks on – “ma tahan kõike korra ise järele  proovida”. Nad kipuvad enne toimima ja alles siis mõtlema oma tegevuse tagajärgedele.  Aktivistide jaoks on olukorra eelnev analüüs ja lahenduse rakendamine igavust tekitavad.     2.  Reflektor – seotud ümberkirjeldamisega. Reflektoritele meeldib enda ja teiste kogemusi  mitmetest eri vaatenurkadest ümber mõtestada. Enne otsuse langetamist tahavad nad põhjalikult  olemasolevat teavet analüüsida.     3.  Teoreetik – seotud järeldamisega. Teoreetikud saavad kenasti hakkama faktide ja teooria  sobitamisega. Nad vaatlevad kõike teatud eelduste, põhimõtete, teoreetilise mudeli või süsteemi  vaatevinklist. Nendele meeldivad loogilised seletused.     4.  Pragmaatik – seotud planeerimisega. Pragmaatikud kaaluvad alati iga idee praktilist väärtust ja  üritavad teooriaid praktikas rakendada. Neid huvitavad üksnes reaalses elus toimivad ja kasu  toovad lahendused.  (Laanpere, M. 2002)    Kindlasti ei sobi loodav konspekt aktivistile. Nemad lahendavad olukordi katse eksituse meetodiga.  Kõige enam peetakse silmas pragmaatiku vajadusi. Konspekti sisuks valitud teemad peavad olema  praktilise väärtusega – koheselt rakendatavad. Loodetavasti leiavad ka reflektorid ning teoreetikud  piisavalt võrdlusi ja analüüsi võimaldavat materjali.    Teine võimalus mõtlemisviise eristada on luua vastandlikke poolusi:  1.  Kontekstist sõltuv vs kontekstist sõltumatu.  2.  Terviklik vs järjestikuline.  3. Impulsiivne  vs  reflektiivne.  4.  Verbaalne vs visuaalne.  (Laanpere, M. 2002)    Enamasti ei eelista inimesed selgelt vaid ühte poolust. Kõik sõltub konkreetsest olukorrast.       39


Projektijuhtimise konspekt toetab kontekstist sõltuvat lugejat, pakkudes hästi struktureeritud  õppematerjale. Kontekstist sõltumatu õpilane kasutab antud konspekti ühe abivahendina paljude  seast. Õppematerjali eesmärk on luua terviklik pilt, kuid pakutakse ka teemade järjestikulise  läbimise võimalust. Konspekt sobib pigem reflektiivsetele inimestele, kes vajavad otsuste  langetamiseks põhjalikku informatsiooni. Õpimaterjal sisaldab nii tekste (verbaalne), kui ka  graafilisi materjale. Seega neljanda pooluste paari mõlemad osad on esindatud.      2.3.1.3 Tajueelistused  Õpistrateegiad võivad erineda lähtudes inimese tajueelistustes:  1.  kuulaja – mõistmiseks piisab kuulamisest;  2.  lugeja/kirjutaja – mõistmiseks peab lugema või kuuldu ise kirja panema;  3.  vaataja – mõistmiseks tahab näha skeeme ja jooniseid;  4.  kineetik – mõistmiseks tahab näha animatsioone, tahab kõike praktikas katsetada.  (Fleming, N.  2002)    Eelistatud seisus on lugeja, sest enamus materjale on tekstina, kuid ka teisi tajueelistusi on plaanis  toetada: vaataja jaoks luuakse staatilisi skeeme, kuulaja jaoks helindatud animatsioone ja videoid,  kineetiku jaoks interaktiivseid animatsioone. Kuna enamus inimesi on multimodaalsed (eelistavad  võrdselt kahte või enamat tajuviisi) siis on multimeediumis illustratsioonide loomine hädavajalik.       2.3.2 Õpiprotsessi  osad  Õpiprotsess koosneb järgmistest osadest:  1. tähelepanu  köitmine;  2.  õpieesmärkide teadvustamine;  3. varemõpitu  meeldetuletamine;  4.  uue osa esitamine;  5.  iseseisev või rühmatöö;  6. õpitu  rakendamine;  7.  hindamine;  8. tagasiside;  9.  õpitu kinnistamine ja rakendamine teises kontekstis.  (Laanpere, M. 2002)    40


  Paljud eelpool loetletud osad ei leia elektroonilises konspektis rakendust. Näiteks on võimatu  kontrollida lugeja tähelepanu köidetust ja õpitu rakendamist. Mõned osad on siiski teostatavad.    Iga peatüki kõrval avaneb menüü, mis kirjeldab teema asukohta projektijuhtimise valdkonnas.  Juhul, kui mõnda teemat on varem vaadatud, siis asukoha määratlus tuletab seda meelde. Peatüki  alguses on ka lühike ülevaade teemadest, mida antud osas tutvustatakse. See annab ülevaate  õpieesmärkidest.    Projekti ülesannete järjekorra määramise peatüki sissejuhatuse näide   
Ülesannete järjekord 
 
Teema asukoha määratlus: 
Projektifaas – planeerimine 
Valdkond - ajajuhtimine 
 
Eesmärk – tutvuda ülesannete järjekorra määramise meetoditega. 
 
Käsitletavad teemad:  1.  ülesannete vahelised seosed; 
2. kuupäevalised  piirangud;  3. nooldiagrammid; 
4. sõlmdiagrammid; 
5. ribagraafikud; 
6. matemaatilised  meetodid.   
  Konspekti kasutamine eeldab iseseisvat tööd materjalide lugemisel, näidete vaatamisel ja  lahendamisel.     Lugejal on võimalik oma teadmisi kontrollida iga peatüki lõpus asuva enesetesti kaudu. Tulemus  esitatakse ekraanil peale testi lõppu. Vastavat infot ei säilitata. Õpilasel on võimalik teate akna  kaudu edastada ettepanekuid ja küsimusi. Sellega tagasiside võimalused piirduvad.      2.3.3 Õpitegevused  Õppetöö läbiviimisel on soovitav kasutada kõiki järgmisi tegevusi:  1.  presentatsioon;  2.  iseseisev töö materjaliga;    41


3. nõustamine;  4. rühmaarutelu;  5.  iseseisvad ülesanded ja harjutused;  6. rühmaülesanded;  7.  hindamine;  8. haldamine.    Tegevusi tuleb valida sõltuvalt õppeeesmärgist. Mida rohkem erinevaid õppevorme, seda parem.  Erinevad tegevused peaksid toimuma vaheldumisi. See muudab õppetööd mitmekesisemaks ja  huvitavamaks.  (Laanpere, M. 2002)    Konspekti eripära ja eesmärkide (meeldejätmine, mõistmine) tõttu on teostatavad vaid neli tegevust:  1.  Iseseisev töö materjalidega - html-tekstid koos staatiliste graafiliste piltidega.  2.  Arvuti poolt juhitavad presentatsioonid - animatsioonid ja videod.  3.  Iseseisvad harjutused. Iga meetodi teoreetiline tutvustus sisaldab ka näidet selle rakendamise  kohta. Lugejal on võimalus seda praktikas järgi teha või edasi arendada.  4.  Hindamine läbi enesetestide. Iga suurema peatüki lõpus on test teoreetiliste teadmiste kohta.  Põhipeatükkide loetelu on sama, mis 2.2.1 tegevuste hierarhia.      2.4 Hindamisreeglid  Paljudest teadmiste hindamise vahenditest kasutatakse projektijuhtimise konspektis vaid eneseteste  (selftest). See on tingitud eesmärgist vältida juhendajaga suhtlemise ja õppetöö tulemuste esitamise  vajadust. Samas on soov pakkuda konspekti lugejale tagasisidet teadmiste omandamise kohta.    Enesetesti iseloomustavad järgmised tunnused:  1.  saavutustest – kasutatakse peatüki lõpus teadmiste mõõtmiseks;  2.  formatiivne hindamine – tagasiside õpilasele;  3.  kriteerium test – vastab peatüki sisule ja kontrollib selle omandatust.    Käesolevas konspektis on plaanis rakendada vaid valikvastusega teste.    Eneseteste on võimalik täita peale igat peatükki. Igas testis tuleb vastata 10 küsimusele lõppenud  peatüki teemadel. Igal küsimusel on 4 vastusevarianti. Õige on vaid üks vastus. Peale küsimustele    42


vastamist esitatakse ekraanil aruanne õigetest ja valedest vastustest. Testi sooritamise aega ja  kordade arvu ei piirata. Tulemusi ei säilitata.    Et ükski oluline õpieesmärk ei jääks testis küsimustega katmata või olulised küsimused õpetamata  on soovitav enne õppematerjalide koostamist luua testiplaanid.    Tabel 3. Ülesannete järjekorra määramise testi plaani näide    Eesmärgi kategooria    Õppeeesmärk  Teadmine  Rakendamine  Kokku  Eristada rangeid ja eelistatavaid seoseid  1 küsimus    1 Teha vahet erinevatel planeerimistehnikatel  1 küsimus    1 Valida sobiv planeerimistehnika  1 küsimus    1 Tunda diagrammi detaile  1 küsimus    1 Tunda diagrammi koostamise reegleid  1 küsimus    1 Analüüsida kriitilist teed  1 küsimus  1 küsimus  2 Analüüsida diagrammi korrektsust    1 küsimus  1 Arvutada ülesannete varaseimat ja hilisemat algust  1 küsimus  1 küsimus  2 Kokku 7  3  10   Hetkel jääb lahtiseks, kuidas testid sobituvad erinevatesse õpiteedesse, sest metaandmete baasis  vastavad kirjed puuduvad. Arvatavasti sobib üks ja sama test esitamiseks projekti faasidel või  juhtimisvaldkondadel põhinevates kavades, kuid ülikooli taseme jaoks loodud test ei sobi  gümnaasiumi õpilastele. Lihtne, kuid töömahukas lahendus on luua iga sihtrühma jaoks eraldi  testid. Intelligentsem lahendus on, kui testi küsimuste raskusaste ja kasutamise koht on kirja pandud  metaandmetega. Lahenduse leidmiseks on plaanis magistritöö väliselt tutvuda IMS testide ja  küsimuste spetsifikatsiooniga (IMS Question & Test Interoperability).    43


  3 Arendus  Konspekti arendamine koosneb:  1. õpikava  väljatöötamisest;  2. õpimaterjalide  loomisest;  3.  õpimaterjalide administreerimiskeskkonna loomisest.      3.1 Õpikava  Konspekti läbimiseks sobiva kava loomine koosneb järgmistest etappidest:  1.  tegevuste ja teadmiste jagamine sobiva suurusega mooduliteks (tehtud hierarhilises  alajaotuses peatükis 2.2.1);  2.  moodulite järjekorra määramine (osaliselt tehtud tegevusahelate peatükis 2.2.2 ja moodulite  kirjeldamise peatükis 2.2.3).    Projektijuhtimise temaatika struktureerimisega sai väga põhjalikult tegeldud tegevuste analüüsi  raames. Seepärast antud temaatikat siin peatükis ei korrata. Põhjalikumalt võetakse vaatluse alla  teemade järjestamine.    Eesmärk on luua erinevaid kavasid, millede hulgast konspekti lugeja saab valida talle sobiva. Peale  sobiva kava valimist võib lugeja määrata selle konspekti avaleheks (muutes veebilehtede favoriidiks  või lisades järjehoidja). Kõik kavad on interaktiivsed sisukorrad. Klikkides sisukorra konkreetsel  punktil avaneb vastava teemaga seotud õppematerjal.    Lähtudes õpiobjektide metaandmete andmebaasi katsetamise tulemustest, on võimalik konspektile  luua järgmisi sisukordi:  1.  Projektijuhtimise valdkonna põhjalik käsitlus, teemad järjestatud projektifaaside järgi.  Sihtgrupiks ärijuhtimise eriala tudengid.  2.  Valdkonna pealiskaudne käsitlus, moodulid grupeeritud faaside järgi. Sihtgrupiks  gümnaasiumi õpilased.  3.  Materjali detailne käsitlus, teemad grupeeritud projektijuhtimise valdkondade lõikes.  Sihtgrupiks edasijõudnud ja kordajad.      44


Mainitud sisukorrad teostatakse hierarhiliste tekstiloeteludena. Lisaks tekstipõhistele menüüdele  pakutakse lugejale valdkonnast graafilist ülevaadet.  Graafilised vaated on:  1.  Skeem projekti faasidest (Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3). Sobib valdkonnast pinnapealse  ülevaate saamiseks, kuid pole otseselt mõeldud gümnaasiumi õpilastele.  2.  Projekti faaside ja juhtimisvaldkondade maatriks (Tabel 1). Annab pinnapealse ülevaate  mõlema klassifikatsiooni osas.    Lisaks eelpool mainitud kavadele võib lisada ka teiste autorite projektijuhtimise temaatika  liigendusi (näiteks Sigrid Salla , Algis Perens). Alternatiivsed võimalused on kasulikud, kui  elektroonilist konspekti loeb inimene, kes on eelnevalt tutvunud teiste autorite töödega ja harjunud  nende esitusega. Tuttav struktuur lihtsustab lugejal konspektist ülevaate saamist.    Erinevate kavade pakkumine eeldab teemade ja näidete modulariseeritud esitamist. Kõik erinevad  menüüd viitavad samadele õppematerjalidele. Lähenemisteede paljusust tuleb avalehel ka  kommenteerida. Muidu võib lugejal tekkida mulje väga mahukast ja teemasid kordavast  konspektist.      3.1.1 Graafiline  skeem  Magistritöö autori arvates annab graafiline vaade projektijuhtimise valdkonnast kõige parema  ülevaate.    Klikkides ühel konkreetsel faasil avatakse detailsem skeem alamfaasidest. Näiteks projekti  planeerimise alt avaneb Joonis 2 kujutatud skeem. Skeemid peavad ära mahtuma aknasse suurusega  575*379 pikselit. Akna suurus on tingitud ekraani suurusest 800*600, konspekti sisu ja menüü  akende laiusest ja lehitseja akna kõrgusest.    Detailsema graafiku erinevad objektid on lingid, mis avavad juba sisulise õppematerjali.  Õppematerjal kuvatakse kaheraamilises aknas (Joonis 4). Valdkonnas sügavuti liikumiseks  minnakse üle menüü vaatesse. Kolmandat, veel detailsemat graafikut pole mõtet luua – see ei  suurenda ülevaatlikust.      45


Avaskeemi arendamisel ei õnnestunud siduda skeemi ja menüüd. Klikkides diagrammi konkreetsel  objektil avaneb küll menüü vaade ja valitud õppematerjal, kuid ei esitata materjali asukoht menüüs.  Esialgu jääb lahendus poolikuks. Probleem lahendatakse magistritöö väliselt.      3.1.2 Tabel  Projektijuhtimise valdkonda kirjeldava tabeli idee on saadud PMBOK Guide-st. Elektroonilise  konspekti ühe avavaatena pakutav tabel on originaalist siiski pisut erinev. Magistritöö autor on seda  lihtsustanud ja muutnud teemade järjekorda lähtudes isiklikest subjektiivsetest eelistustest.  Täiendava alternatiivina võib kaaluda PMBOK originaali esitamist (Vaata Tabel 1).     Tabel 4.  Projektijuhtimise e-konspekti avavaade tabelina.      Lahtris olevad punktid on viited, mis avavad konkreetset teemat puudutava õppematerjali menüü  keskkonnas. Detailsemate tabelite esitamine tekitaks segadust, seepärast tuleb tööd jätkata menüü  vormis. Tabel 4 kaudu on võimalik materjalidega tutvuda nii valdkondade kui ka faaside lõikes.    Tabeli ja menüü vaate omavahelisel sidumisel puututi kokku samade, tehnilise lahendusega seotud  probleemidega, mis kerkisid esile graafilise skeemi ja menüü sidumisel. Tuleb tunnistada, et  magistritöö autor omab paremat ettekujutust õpimaterjali planeerimisest, kui teostamisest.     46


    3.1.3 Menüü  Menüü vaates jagatakse ekraan kaheks. Vasakul pool on konspekti struktureeritud loetelu, paremal  menüüst valitud peatüki sisu. Loetelus on tähistatud, milline osa konspektist on avatud.       Joonis 4. Menüü ja konkreetse peatüki sissejuhatav tekst.    Hoolimata erinevatest avaskeemidest ja tabelitest, on põhikeskkonnaks struktureeritud lineaarne  menüü (Joonis 4). Kui ülevaade valdkonnast on kujunenud, on mõtet just see vaade konspekti  avaleheks valida.     Korrektselt toimiva ja kergesti täiendatava menüü loomine käis magistritöö autoril üle jõu. Seetõttu  katsetati teiste poolt loodud lahendusi. Erinevatest võimalustest valiti lõpuks välja Geir Landrö  dtree Javascript. Koodi autor lubab oma loomingut kasutada, kui tema nime veebilehel mainitakse.   (Landrö, G 2003)    Vasakpoolse menüü laiuseks on planeeritud 200 pikselit, sisu akna laius on 600 pikselit. Nii sisu kui  ka menüü aknas on parempoolne kerimisriba. Selle laiusega tuleb tekstide ja menüülõikude  koostamisel arvestada. Horisontaalset kerimisriba on plaanis vältida. Menüü esimese ja teise taseme  punktid on nummerdatud, kuid tekstide pealkirju ei nummerdata. Nummerdamata pealkirjad    47


võimaldavad konspekti lehti kasutada erinevates sisukordades. Jäik numeratsioon võib tekitada  segadust.    Iga menüü põhipunktil klikkides avaneb paremas aknas vastavat valdkonda tutvustav lühiülevaade.  Konkreetsemad töövahendid ja meetodid selgitatakse lahti eraldi alampeatükkidena. See võimaldab  vajadusel nende korduva kasutamise teistes peatükkides.     Õpiobjektide loomise käigus selgus, et eelpool koostatud tegevuste hierarhiat saab üldjoontes  aluseks võtta, kuid see ei sobi menüüks üks-üheselt. Sobivad põhipunktid (esimene, teine ja  osaliselt komas tase), kuid alampunktid tuleb ringi struktureerida sõltuvalt teemade mahukusest,  olulisusest ja kordumisest.     Näiteks projekti ulatuse planeerimise (Scope Planning) ühe olulise osa WBS (Work Brakedown  Structure) struktuur tegi reaalsete õpiobjektide loomisel läbi järgmise muutuse:    Vana struktuur  Uus struktuur  WBS:  Tükeldamise põhimõtted 
WBS mallid 
Tegevusulatuse täpsustus  WBS:  Tükeldamine 
Kodeerimine 
Sarnased terminid 
WBS mallid:  N 1 
N 2 
…  Tarkvara kasutamise näited:  Mitmetasemeline loetelu (MS Word) 
Mitmetasemeline loetelu (MS Project) 
Blokkskeem (MS Org Chart) 
Mõistekaart (MindMap)    Menüü põhipunkt (antud näites WBS) avab sisu aknas olulisema teksti: eesmärk, lähteandmed,  lühitutvustus ja näide. Lugeja võib omal valikul tutvuda valdkonnaga sügavuti (avada  alamteemasid) või minna edasi järgmise põhiteema juurde (näiteks ajaplaneerimine).    Praktikas selgus, et väljatöötatud struktuur võimaldab taaskasutada korduvaid teemasid. Näiteks  WBS tükeldamise põhimõtted on samad, mis ülesannete loetelu loomisel kasutatavad reeglid.  Samale failile viidatakse menüüs uuesti. Kordus tähistatakse tärniga.      48


Menüü koostamine on pikaajaline ja lõputu protsess. Täiendavate materjalide lisandumisel luuakse  alampunkte juurde. Näiteks mõned üldises kirjelduses mainitud teemad kirjutatakse põhjalikumalt  lahti eraldi failides. Menüü hierarhiline struktuur on täiendamiseks sobiv.    Menüü pidev täiendamine on seotud teatud riskidega. Võib tekkida vajadus jagada mõni suurem  punkt kaheks põhipunktiks (näiteks kulude planeerimine jagada maksumuse hindamise ja eelarve  koostamise osadeks). Menüü muutmine on suhteliselt lihtne, kuid tülikas on teiste vaadete  (avaskeemi ja tabeli) täiendamine. Seepärast on prototüübi loomisefaasis mõistlik keskenduda vaid  menüü vaatele. Graafik ja tabel luua hiljem, kui konspekti põhiosa on valmis. Erinevate  lähenemisteede võrdlemiseks on graafiku ning tabeli esialgsed versioonid siiski loodud.    Konspekti prototüübile on loodud menüüd projekti faaside ja projektijuhtimise valdkondade järgi.  Kolmas menüü – gümnaasiumi õpilastele sobiv jäi esialgu valmis õpiobjektide vähesuse tõttu  loomata. Magistritöö autor oli arvamusel, et gümnaasiumi konspektikava võrdlemine põhikonspekti  kavaga ei ole eriti huvitav. Pigem on tegemist eraldi kursuse kavaga, mis tugineb põhikonspektile.  Sarnaseid konkreetsetele sihtgruppidele mõeldud kavasid on plaanis luua teisigi (näiteks  projektijuhtimise tarkvara praktikum).    Olulisem on leida küsimus vastusele, kas samad moodulid on esitatavad sisuliselt erinevas  järjekorras (faaside ja valdkondade järgi). Õpiobjektide metaandmete baasi katsetamine andis  sellele jaatava vastuse, kuid kas reaalset sisu omavad lehed on erinevates kavades loetavad ja  mõistetavad. Olukorra selgitamiseks saigi loodud kaks erinevat menüüd. Menüü loomisel projekti  faaside järgi ei tekkinud probleeme, sest valdkonna hierarhiline analüüs sai tehtud samade  põhipunktide alusel. Suhteliselt valutult õnnestus samade moodulite järjestamine projektijuhtimise  valdkondade järgi. Kaduma läksid vaid mõned üldised sissejuhatused (neli erineva faasi tutvustust)  ja juurde tuli luua iga valdkonna üldine sissejuhatus. Pisut keeruline oli valdkondadel põhinevas  struktuuris orienteeruda faaside põhjal loodud objektide identifikaatorite järgi. Koodid võiksid  määratleda objekti asukohta nii valdkondade kui ka faaside lõikes, kuid lihtsuse ja kiiruse eesmärgil  seda ei tehtud. Objektidele koodi määramisel kasutati MS Project abi, kus numeratsioon tehakse  automaatselt.      3.2 Õppematerjalid  Et kontrollida eelpool kirjeldatud struktuuride loogilisust, oli vaja väikest hulka õpiobjekte.  Järgnevalt on fikseeritud parameetrid, mida tuli arvestada õpiobjektide loomisel.     49


  Projektijuhtimise elektrooniline konspekt sisaldab:  1. tekstilisi  õppematerjale;  2.  staatilisi graafilisi illustratsioone;  3. animeeritud  näiteid;  4. video  näiteid;  5. eneseteste.    Heli eraldi meediumina ei kasutada. See on integreeritud animatsioonide ja video koosseisu.      3.2.1 Tekstid  Kõik tekstid luuakse HTML-formaadis. PDF, TXT ja muid tekstifaile pole plaanis kasutada.  Tekstide loomisel kasutatakse tekstiredaktori Notepad abi.    Nõuded HTML-tekstile:  1.  Teksti suurus põhitekstis 12 punkti, menüüdes ja jooniste all 10.  2.  Teksti värv must, taust elevandiluu valge #FFFFEE.  3.  Tekstiala laius 575 punkti. See on oluline suuremate kui 800*600 ekraanide puhul. Kui  maksimaalne laius pole määratud, paigutub tekst aknas vabalt ringi. Liiga pikad read  halvendavad tekstide lugemist.  4.  Kirja šrift Arial. Kuna veebileht on mõeldud lugemiseks arvuti ekraanilt, siis on soovitav  kasutada San Serif fonte.  5.  Hüpertekst klassikalise kujundusega (sinised, alljoonega ja muudavad peale külastamist värvi).  See lihtsustab algajal kasutajal lingi ülesleidmist ja oma asukoha määramist.  6.  Täpitähtede asendamine HTML-erikoodidega pole vajalik. Piisab, kui dokumendi päisesse  lisada järgmine tag:  See määrab Brauseris kasutatavaks keeleks eesti keele. ###  7.  Pealkirjade suurus 1. tase 16, 2. tase 14, 3. tase 12 punkti.  8.  Lõikude vahele üks tühi rida, pealkirja ette 2 tühja rida.    Järgides W3C (World Wide Web Consortium) HTML spetsifikatsiooni, tuleb HTML sisu ja  kujundus hoida lahus. Kujundus panna kirja stiililehes. HTML failis viidata css-failile ja dokumendi  tüübi definitsioonile. See teeb sisulise töö oluliselt lihtsamaks ja tagab lehekülgede sarnase  kujunduse. (W3C HTML 4.01 Specification 1999)    50


  Eelpool püstitatud kujunduskriteeriumid on realiseeritud järgmise css failina:    
 < 
 < 
 < 
 < 
 
 
 
 <   (Wium Lie, H. Bos. B, 1999)    HTML dokumentide vastavust spetsifikatsioonile testiti W3C validaatori abil  http://validator.w3.org/      3.2.2 Graafika  Kogu staatiline graafika salvestatakse PNG-formaadis. JPG-d ja GIF formaate pole plaanis  kasutada. PNG on GIF edasiarendus, mis sisaldab kadudeta kompresseerimist ja läbipaistvaid  alasid. Ühtlasi võimaldab kasutada 256 erinevat läbipaistvuse astet (mis ei leia antud konspektis  rakendamist).    Nõuded PNG failidele:  1.  Optimaalne formaat. Iga illustratsiooni suurus sõltub konkreetsest olukorrast, kuid  maksimaalne suurus on 575*379 – tekstiakna suurus. Maksimaalne kõrgus on määratud    51


Netscape Navigatori akna kõrgusega ekraani suuruse 800*600 juures. Mitrosoft Internet  Exploreri akna kõrgus on pisut suurem.  2.  Resolutsioon 72 dpi – kuvari lahutusvõime.   3.  Värvisügavus. Sõltub illustratsiooni eesmärgist. Paljudel juhtudel piisab sügavusest 1 bpp –  must toon ja läbipaistev taust. Esteetilisema tulemuse saamiseks on plaanis kasutada rohkem  erinevaid toone. Kui võimalik, kasutada vaid elevandiluu valget (enamasti määratud  läbipaistva alana) #FFFFEE ja sinist #BFCFE0. Salvestamisel graafika optimeeritakse (2 …  8 bpp).  4.  Illustratsioonidel puuduvad raamid.  5.  Viide pildifailile peab sisaldama laiust, kõrgust ja alternatiivset teksti kirjeldavaid  parameetreid.  6.  Jooniste kõrvale tekste ei lisata.  7.  Igal joonisel on number (igal lehel algab numeratsioon uuesti) ja nimi.  8.  Horisontaalseid rõhtjooni ei kasutata. Tekstide liigendamiseks kasutatakse erineva  kõrgusega lõiguvahesid. Erandiks on autori ja allika andmete eraldamine põhitekstist.  9.  Taustamustreid ei kasutata.    Graafika töötlemisel kasutatakse programmi IrfanView.      3.2.3 Animatsioonid  Animatsioonide loomisel on plaanis kasutada programmi Micromedia Flash. Flash animatsioon  võimaldab luua vektorgraafilisi kujundeid (allalaadimine võtab vähem aega, kui rastergraafika),  lisada heli ja interaktiivsust. Samas ei ole Flash vaadatav vanemate interneti lehitsejatega. Seepärast  võib Flash animatsioone kasutada täiendava illustreeriva materjalina – sarnane info peab olema  kättesaadav ka teksti ja staatilise illustratsioonina.     Flash animatsioonina on plaanis luua näiteks avaskeem. Põhjenduseks efektsem ja kiiremini avanev  illustratsioon. Alternatiivina võib kaaluda klikitava kaardi (image map) loomist. Teiseks on plaanis  interaktiivsete ja helindatud animatsioonidena luua mõned näited. Need muudavad õppematerjali  mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Näiteks nooldiagrammi animeeritud näide. Selliste  animatsioonide loomine on väga töömahukas. Ületegemiste ja otsastalustamise vältimiseks tuleb  luua stsenaarium.       52


Magistritöö autor on informatsiooni visualiseeritud ja animeeritud esitamise pooldaja. Paraku on  prototüübis animatsioone üpris vähe nende koostamise ajamahukuse tõttu.      3.2.4 Video  Videot on plaanis sarnaselt animatsioonile kasutada täiendava materjalina. Sama info peab olema  kättesaadav teksti ja graafika kujul. Videona on mõtet esitada tarkvara kasutamise näiteid.  Salvestada liikumised ekraanil, töödelda klippe, lisada instruktsioonid heli ja teksti kujul ning  salvestada veebi jaoks sobivasse formaati.    Videofaili parameetrid:  1.  video aken tekstilõikude vahel;  2.  Real video formaadis – streaming serverit pole plaanis esialgu kasutada;  3.  Akna suurus 320*240 pikselit;  4.  Kaadri sagedus 25 fps;  5.  Heliparameetrid – mono, 22 kHz, 16 bit.    Videoklippide loomiseni ei ole prototüübi raames jõutud.      3.3 Õppematerjalide administreerimine  Õppematerjalide haldamiseks ei looda eraldi keskkonda. Selleks kasutatakse  operatsioonisüsteemide juurde kuuluvat failihaldusvahendeid. Materjalid ei ole hallatavad veebi  vahendusel.    Peatüki eesmärk on täpsustada, mis stiilis luua katalooge ja nimetada faile, et õppematerjali haldus  oleks võimalikult kiire ja mugav.    Struktuur peab võimaldama:  1.  lisada juurde uusi faile, ilma et tekkiks vajadus vanu ringi grupeerida või nimetada;  2.  leida kiiresti vajalikke faile, et neist moodustada erinevatele sihtgruppidele sobivaid  konspekte.        53


3.3.1 Juurkataloog  Konspekti aadress peab olema võimalikult lihtsalt tuletatav. Näiteks www.audentes.ee/pj või  www.audentes.ee/pm. Eestikeelse konspekti juurkataloogi nimeks on mõistlik valida PJ (hoolimata  sellest, et see võib seostuda personalijuhtimisega) ja PM reserveerida sama konspekti inglisekeelse  versiooni jaoks. Konspekti prototüüp asubki esimesena mainitud aadressil.      3.3.2 Avavaated  Konspekti erinevatele menüüdele on soovitav luua eraldi kataloogid. See lihtsustab aadresside  käsitsi sisestamist juhul, kui järjehoidjad on kadunud.    Põhivaadete alamkataloogid on:  …/pj/faasid  …/pj/gymnaasium  …/pj/valdkonnad  …/pj/graafik  …/pj/tabel    Sarnaselt võib luua katalooge alternatiivsete vaadete jaoks. Näiteks:  …/pj/salla  …/pj/perens    Kõik avavaated viitavad samadele õpiobjektidele. Seepärast ei sisalda eelpool mainitud kataloogid  ühtegi õppematerjali.       3.3.3 Õppematerjalide  kataloogid  Õppematerjalide kataloogid paigutatakse PJ juurkataloogi. Struktuuri loomisel võtta aluseks  peatükis 2.2.1 esitatud tegevuste hierarhia. Kataloogi nime alguses kasutad sama järjekorra numbrit  ja teema lühendit.    Näiteks:  0sisse 
1algatam 
 101skopedef    54


2plan 
 201skopeplan 
 202wbs 
 203qualplan  204timeplan  01ylloet 
02ylkest 
03yljar    Struktuuri loomisel on püütud leida kompromiss lihtsuse ja ülevaatlikkuse vahel. Koodid teise  taseme kataloogide nimedes kirjeldavad teema asukohta struktuuris. Kolmanda taseme kataloogides  on pikast koodist lihtsuse mõttes loobutud. Segadusi võib tekkida peatüki paigutamisel ühest osast  teise. Kuna struktuuri loomisel on tuginetud projektijuhtimise valdkonna põhjalikule analüüsile, siis  loodetavasti struktuuri muutmise vajadust ei teki.     Mõned näites esitatud kataloogid tuleb omakorda alamkataloogideks jagada. Näiteks 03yljar –  ülesande järjekorra määramise peatükk. Põhjuseks on seda teemat käsitlevate õppematerjalide suur  hulk. Täiendavate alamkataloogide loomise vajadust hinnata õppematerjalide koostamise käigus.  Tõenäoliselt tuleb iga peatükk paigutada eraldi kataloogi, sest iga teemaga on seotud suur hulk  illustratsioone ja näiteid.      3.3.4 Failinimed  Kataloogides asuvaid HTML-tekste, illustratsioone ja näitefaile ei nummerdata. Nende nimed  peavad olema nii täpsed ja lühikesed, kui võimalik. Parema ülevaate saamiseks tuleb tagada, et  erinevaid faile ühes kataloogis poleks rohkem kui 10.           55


Kokkuvõte  Kokkuvõtteks võib öelda, et magistritöö käigus õnnestus püstitatud hüpotees tõestada –  projektijuhtimise temaatikat on võimalik jagada mooduliteks ja mooduleid kirjeldada  metaandmetega, mis lihtsustavad õpiobjektide (moodulite) korduvkasutamist. Samade  õpiobjektidest õnnestus koostada erinevatele sihtgruppidele mõeldud alamkonspekte ning ühte ja  sama objekti võis korrata erinevate põhipeatükkide sees (kui vaja).    Moduleeritud esitus sai võimalikuks ennekõike tänu PMI PMBOK Guide suurepärasele  ülesehitusele. Raamat annab projektijuhtimise valdkonnast hea ülevaate ilma et oleks vaja  konkreetsete projektijuhtimise meetoditega põhjalikult tutvuda. Reaalsete õpiobjektide loomisel  selgus, et tegevuste hierarhilise analüüsi tulemusel saadud moodulite sisu ja hulka on mõttekas pisut  muuta, kuid põhipunktide osas jäi liigendus samaks.     Struktuuri sai muudetud järgmistel põhjustel:  1.  kõrgema taseme moodulid peavad andma valdkonnast tervikliku pinnapealse ülevaate;  2.  et moodulite suurused oleks enam vähem võrdsed;  3.  korduva mooduli koostamisel on oluline, et objekti sisu oleks mõistetav kõikide  põhipeatükkide kontekstis, kus materjal kordamisele tuleb.    Moodulite kirjeldamisel otsiti abi IMS metaandmete spetsifikatsioonist. Õpiobjekti kirjeldamine  metaandmetega lihtsustas projektijuhtimise elektroonilise konspekti erinevate lugemisteede loomist  ja aitas hoida magistritööd õigel suunal. Töö keskel tekkis oht, et konspekti loomisel piirdutakse  vaid ühe, projekti faasidel tugineva sisukorraga.     Töös tutvuti põhjalikult IMS metaandmemudeliga ja katsetati selle rakendamist praktikas. Samas ei  pea magistritöö autor vajalikuks luua kõikide õpiobjektide jaoks metaandmete xml-faile, kuna  nende rakendamine praktikas ei olnud käesoleva töö eemärgiks.    Õpiobjektide ja metaandmete põhjal loodi andmebaas. Selle täiendamist on plaanis jätkata ka  magistritöö väliselt. Tuleb muuta ja täiendada olemasolevaid kirjeid paralleelselt reaalsete  õpiobjektide loomisega. Kavas on lisada täiendavaid objekte. Näiteks enesetestid ja praktilised  tarkvara kasutamise näited. Kirjeldatud andmebaasi on mugav kasutada erinevatele sihtgruppidele  mõeldud kursuste konspektide sisukordade loomiseks. Magistritöö järgseks ideeks on teostada    56


konspekt veebipõhise andmebaasina, kus lisaks etteantud sisukordadele on lugejal võimalus  koostada päring teda huvitavatest teemadest.    Konspekti prototüübi loomisel sai katsetatud hüpoteesi paikapidavust praktikas. Õpiobjektide  metaandmete baas osutus heaks abivahendiks objekti tekstilise osa koostamisel. Moodulite  kordamine sama kava sees või järjekorra muutmine teise kava raames ei tohtinud halvendada  loetavust.    Hoolimata sellest, et valdkonna hierarhilises analüüsis võeti aluseks projektijuhtimise valdkonna  liigendamine projektifaaside järgi, õnnestus suhteliselt valutult samade moodulite järjestamine  projektijuhtimise valdkondade järgi. Kaduma läksid vaid mõned üldised sissejuhatused (neli erineva  faasi tutvustust) ja juurde tuli luua iga valdkonna üldine sissejuhatus. Pisut keeruline oli  valdkondadel põhinevas struktuuris orienteeruda faaside põhjal loodud objektide identifikaatorite  järgi. Koodid võiksid määratleda objekti asukohta nii valdkondade kui ka faaside lõikes, kuid  lihtsuse ja kiiruse eesmärgil seda ei tehtud. Objektidele koodi määramisel kasutati MS Project abi.    Magistritöö kõrvalproduktina valminud metaandmete baasi on soovitav rakendada ka teiste  õppematerjalide või kursuste planeerimisel. See võimaldab ühe kursuse jaoks loodavaid õpiobjekte  kasutada tulevikus toimuvate kursuste raames. Täiendavat uurimist väärib valdkonna liigendamine  erinevates dimensioonides. Projektijuhtimise temaatika esitamine kahe, oluliselt erineva põhimõtte  järgi (faasid või valdkonnad) on magistritöö autori jaoks ainulaadne. Täiesti võimalik, et selline  erinev liigendus on ka teistes õppeainetes võimalik.     Magistritöö raames loodud projektijuhtimise elektrooniline konspekt on külastatav aadressil  http://www.audentes.ee/pj. Selles esitatud õppematerjali hulk ei ole lõplik. Töö käigus valmis  minimaalne hulk mooduleid, et katsetada erinevate menüüde loogilisust ja korduvate teemade  esitamist. Kuna konspekti on plaanis kasutada käesoleval õppeaastal (2003/2004) algavatel  projektijuhtimise kursustel, siis hakkab selle sisu kiiresti täienema.     Konkreetsete kursuste seisukohast võib magistritööd vaadata kui eeltööd – raamistikku või  reeglistikku, mis annab kindlustunde uute gruppidega kohtumiseks ja täiendavate teemade  õpetamiseks.      57


Kasutatud kirjandus  Fleming, N. (2002). VARK. URL http://www.vark-learn.com.  George Washington University. (2002). Õpidisaini meetodid ja mudelid. URL  http://www.student.seas.gwu.edu/~tlooms/ISD/hp_design.html.  IMS. (2003) Content Packaging XML Binding. URL  http://www.imsglobal.org/content/packaging/cpv1p1p3/imscp_bindv1p1p3.html.  IMS. (2003). Content Packaging Information Model. URL  http://www.imsglobal.org/content/packaging/cpv1p1p3/imscp_infov1p1p3.html.  IMS. (2003). Learning Resource Meta-Data Information Model. URL  http://www.imsglobal.org/metadata/imsmdv1p2p1/imsmd_infov1p2p1.html.  IMS. (2003). Learning Resource Meta-data Specification. URL  http://www.imsglobal.org/metadata/index.cfm.  IMS. (2003). Learning Resource Meta-Data XML Binding. URL  http://www.imsglobal.org/metadata/imsmdv1p2p1/imsmd_bindv1p2p1.html#1204681.  IMS. (2003). Learning Resource Meta-Data Best Practice and Implementation Guide. URL  http://www.imsglobal.org/metadata/imsmdv1p2p1/imsmd_bestv1p2p1.html.  Laanpere, M. (2002). MM õpisüsteemi disain kursuse konspekt.  Laanpere, M. Kikkas, K. (2002). Õpitehnoloogia standarditest 1. A&A, 6. 30-37.   Landrö, G. (2003). Menüüpuu. URL http://www.destroydrop.com/javascripts/tree.  PMI. (2000). A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK Guide). ISBN  1880410230.  PMI. (2002). Introduction to the Project Management Institute. URL   http://www.pmi.org/info/AP_IntroOverview.asp?nav=0201.  PMI. (2002). PMP Sertification Handbook  URL  http://www.pmi.org/prod/groups/public/documents/info/PDC_PMPHandbookFile.asp.  W3C. (1999). HTML 4.01 Specification. URL http://www.w3.org/TR/html401/.  Villems, A. Ruul, K. (2001). Kaugkoolituskursuse loomise konspekt.  Wium Lie, H. Bos. B. (1999). Cascading Style Sheets, designing for the Web. Addison Wesley,  URL http://www.w3c.org/Style/LieBos2e/enter/.    58


Resume  Statistics:  Subject: Project Management e-conspectus  Author: Martin Sillaots  Tutor: Peeter Normak  Number of pages 60 (with appendixes 93)  Number of words 10 224 (with appendixes 18 616)    Lot of students is interested of acquiring the project management methods because these methods  are useful at work and in private life. The author of this post-graduate paper has a long experience  in teaching the project management subject.    The first Project Management e-conspectus was made in the beginning of 2000. Intention was to  create flexible access to learning materials. The conspectus satisfied the first curse needs but it was  not so suitable for next courses. One reason was the hulking structure of learning materials. The sub  captures are included in one HTML-file and it was very hard to use them separately. In other hand  the different stakeholders had different needs. Materials made for university students were not  suitable for higher education.     The goal of post-graduate paper is to great well-structured and modulated project management e- conspectus. The modules must be described in manner, that it is possible to compose sub  conspectuses suitable for different stakeholders.    Concept of e-conspectus is presentation of learning materials, not including assessment and  collaboration tools. It is not Learning Management System. Difference between paper and  electronic training materials is better navigation between captures and possibility to include  multimedia illustrations.    In Estonian language are some good books of Project management but none of e-materials. That  fact was also important in choosing the subject of post-graduation paper.    Initiating from the goal of post-graduate paper was set the hypothesis – if the training materials are  well modulated and the modules are reasonable described then it is easy to create different learning    59


ways through same project management conspectus suitable for different stakeholders needs. It is  also important to notice that the modulation process can’t worsen the readability of materials.    The structure of post-graduation paper is based on Hannafin and Peck’s slightly modified  instructional design module.    Evaluation Implementation  Development Design Analysis        (George Washington University. 2002)    Initiating from that module the post-graduation paper is divided into three parts:    1.  Analysis – contains identification of problem, comparison of different solutions and analysis  of project management field. Study of project management standards, review of training  courses and research of software usability are also included.    2.  Design – contains identification of learning objectives, setting the scope of content,  elaborate learning and assessing methods. Basic research is made in activity tree analysis  and in describing the project management activities with IMS metadata. The realization of  learning objects and metadata is based on XML-files. To simplify the sorting of learning  objects was created metadata database. The queries between metadata proved, that it is  possible to create different sequences of learning objects to satisfy different stakeholders  needs.    3.  Development – contains creation of some learning objects and different curriculums to  present them. The objective was to ensure, that learning object what contain content are  reusable. The answer was yes. The metadata database was useful to elaborate the context of  learning object. It reminded that the wording of repeated object must be suitable for  different captures.     The implementation is not part of post-graduation paper, because the hypothesis was proved in  development part. The implementation and testing in learning process will be external task of post- graduate paper.      60


In conclusion the objective of post-graduation paper was completed. It is possible to divide project  management knowledge into small modules, describe them with metadata and reuse learning  objects.    The modulation succeeded because the main knowledge source PMI PMBOK Guide is well  structured. That book provides a good overview of Project Management field, without forcing users  to read deep details of some method. In process of making the real learning objects transpired that it  is reasonable to make small changes in activity tree. It included the capacity and content of modules  to improve reusability but in top levels the structure stayed unchangeable.     The metadata database (supporting product of post-graduation paper) is usable in other courses and  training materials design. It helps to reuse of learning objects maid for one course to in other. In  course point of view the post-graduation paper is like groundwork to provide framework or policies,  which give self-assurance to meet new student groups and to provide additional issues.       61


Lisad  Lisa 1. Projektijuhtimise kursuste liigid ja näited  Projektijuhtimise kursusi võib liigitada:  1. taseme  järgi;  2.  kursusel käsitletavate projektide liigi järgi;  3.  kursuse lõpus saadava tunnistuse taseme järgi.    Põhjalikumalt vaadeldakse algõppe ja üldist projektijuhtimist käsitlevaid kursusi, sest magistritöö  raames valmiv projektijuhtimise e-konspekt peab rahuldama just algajate vajadusi. Terviklikuma  ülevaate saamiseks vaadeldakse antud peatükis põgusalt ka teisi projektijuhtimise kursuste liike.      Algtaseme kursused    Enamasti on tegemist ühe osakonna siseste või ühe valdkonnaga seotud projektide juhtimise  õpetamisega. Õpetatakse töögraafikute koostamist, muudatuste juhtimist ja töö käigu kontrollimist.    Algõppe kursusi pakuvad näiteks projektijuhtimise portaal 4PM.COM ja projektijuhtimise instituut  PMI.      4PM.COM algõppe kursus    4PM.COM algõppe kursustel käsitletavad teemad on:  1.  Eesmärgid ja tegevusplaan. Eesmärkide püstitamine probleemide lahendamiseks.  Töö  valdkonna piiritlemine. Mida teha eesmärkide saavutamiseks. Millised on riskid ja kuidas neid  vältida.  2.  Projekti jagamine väiksemateks ülesanneteks (WBS). Dünaamiliste projektiplaanide loomine,  mis viiksid soovitud eesmärgini võimalikult kiiresti ja odavalt.  3.  Võrkdiagrammid. Ülesannete loogilise järjekorra kontrollimine. Ülesannete ja ressursside  vaheliste seoste määramine. Tarkvara kasutamine.    62


4.  Meeskonna efektiivsuse suurendamine. Meeskonnaliikmetega suhtlemine, üheselt mõistetavate  ja jõukohaste ülesannete määramine.  5.  Ajakavade ja eelarvete koostamine. Tarkvara abil korrektsete tööplaanide koostamine.  6.  Protsessi juhtimine. Meeskonnaliikmete ja tellijate informeerimine. Probleemide ilmnemisel  lahenduste pakkumine. Aruanded.  7.  Probleemide varajase avastamise oskuse arendamine.  8.  Kriitilise tee analüüs. Töökava täiustamine ja projekti kestuse lühendamine.     Kursuse üldandmed:  1. maksumus  $800;  2.  sisaldab WebCD ja õpikut;  3.  kursuse maht 30 h;  4.  tulemus 1 ACE ainepunkt või 30 PMI PDU  5. eeldused  puuduvad    ACE - American Council on Education Recommendation - ACE ainepunkt on aktsepteeritav  enamuses USA ülikoolides.  PDU - Professional Development Units – PMI ainepunktid.    Kursus on mõeldud inimestele, kes pole kursis projektijuhtimisega või kes soovivad värskendada  oma teadmisi.    Õpetatakse väikeste projektide juhtimiseks sobivat 19-astmelist meetodit. Alustatakse plaani ja  ajakava koostamisest. Lõpetatakse töö käigu kontrollimisega ja ülemusele aruannete esitamisega.  Kasutades projektijuhtimise tarkvara MS Project 2000 õpetatakse, kuidas luua dünaamilist  projektimudelit, mida on lihtne uuendada ja mis võimaldab katsetada projekti teostamise  alternatiivseid võimalusi.    Kursus on jagatud üheksaks mooduliks:  Moodulid Eesmärgid  Ülesanded  1.  Eesmärgid  Projekti valdkonna ja eemärkide 
määratlemine  Inimestele küsimuste esitamine, 
eesmärgi määratlemine, tulemuse 
esitamine juhendajale.  2. Nõuded  Lõppeesmärkide  ja  alameesmärkide  määramine  Eesmärkide võrgu (Network) esitamine 
juhendajale eesmärkide saavutamiseks.  3.  Riskid  Riskide defineerimine  Riskide alandamise võimaluste 
esitamine juhendajale.  4. WBS  Arvutitarkvara  kasutamine  ülesannetevaheliste loogiliste sõltuvuste  Ülesannetest loogilise süsteemi loomine 
ja kriitilise tee määramine. Projekti    63


määramiseks. kestuse  lühendamine.  5.  Ressursid  Isikute ja ülesannete sidumine. Isikule 
määratud tööhulga arvutamine. 
Töögraafikute koostamine ja 
aruandluskohustuste jagamine.  Töögraafikute muutmine ja kohustuste 
ringitõstmine instruktorilt saadud info 
järgi. Ülemuse rolli mängimine.  6.  Kriitiline tee  Võrkdiagrammi analüüs  Instruktorile projekti lühendamise 
ettepanekute tegemine.  7. Meeskonna  juhtimine  Meeskonnasiseste konfliktide 
lahendamine ja ärahoidmine.  Juhtimisstiili defineerimine ja 
näitekonfliktide lahendamine.  8.  Töö käigu kontrollimine  Meeskonnaliikmetelt hetkeolukorra kohta 
andmete kogumine. Projekti plaani 
uuendamine kogutud andmete põhjal. 
Probleemide avastamine.  Projekti käigust aru andmine ja 
ettepanekute tegemine probleemide 
lahendamiseks.  9.  Eksam  Kestus 1 h. Eksamineerija juures.   Vähemalt 80%.    Iga moodul sisaldab:  1.  lugemismaterjale - näited projektidest ja projektijuhtide sagedamatest vigadest;  2.  loenguid - kogenud projektijuhid selgitavad kontseptsioonide, vahendite ja tehnikate kasutamist;  3.  videosid - õpetatakse kasutama tarkvara MS Project;  4.  ülesandeid - õpitu iseseisev katsetamine;  5.  tagasisidet - juhendajale küsimuste esitamine.    Õppekeskkond kannab nime WebCD. Kursuslasele saadetakse õpik, CD-ROM ja kasutajanimi ning  parool instruktoriga interneti vahendusel ühenduse loomiseks.     Kõik tekstid, loengud ja videod on CD peal. Instruktoriga suhtlemine käib e-maili või telefoni  vahendusel. Koduste tööde esitamine, testide ja eksamite sooritamine toimub interneti vahendusel.  Tõenäoliselt algab ühenduse loomine CD keskkonnast.     Õppetöö toimub õpilasele sobival ajal ja kohas. Juhendajaga võib ühendust võtta suvalisel ajal.  Õpetatakse praktilisi oskusi, mida saab kohe rakendada, mitte teoreetilisi teadmisi (kõik näited  sisaldavad küll väga mahukaid tekste). Võib omandada USA ülikoolides tunnustatud ainepunkte ja  projektijuhi tunnistuse.    Kõik moodulid on optimaalse mahuga. See võimaldab kursusest osa võtta ka väga tiheda  töögraafikuga inimestel. Juba õpitud teemat saab uuesti korrata. Instruktorile võib esitada nii palju  küsimusi, kui kursuslane soovib. Tulemuseks on interaktiivsuse tase, mis ületab tublisti auditoorsete  loengute taseme. Juhendaja ja kursuslase vaheliste kontaktide arv ühe kursuse kohta on keskmiselt  60.      64


Kursuse juhendajad on kogenud projektijuhid (vähemalt 15 aastase staažiga). Juhendaja on  kursuslasega isiklikult seotud ja ta vastutab kõikide küsimuste lahendamise eest.    Mõned ülesanded imiteerivad tellijatega, meeskonnaliikmetega ja ülemustega suhtlemist.  Probleemide lahendamist ja eesmärkide määratlemist. Sellisel juhul mängib instruktor kõiki neid  rolle ja kursuslane esitab talle küsimusi ja lahenduskäike. Tegemist on nõndanimetatud e- simulatsiooniga. Õppematerjali saab kasutada ka peale kursuse lõppu. CD jääb kasutajale. Kursuse  demo asub aadressil http://www.4pm.com/demo/4pmflash.html  [Allikas http://www.4pm.com/classes/essentialsindx.html]    Sellest kursusest ei piisa PMP sertifikaadi eksami sooritamiseks. Magistritöö käigus loodav  konspekt võiks olla eelpool vaadeldud näitest mahukam (30 tunni asemel vähemalt 35). Üpris  sümpaatne on kursusel käsitletav teemade ring. See väärib jäljendamist. Paraku on magistritöö  autorile ülejõu käiv selline interaktiivsuse tase. Loodav konspekt ei hakka sisaldama ei  inimnõustajat, ega arvuti tutorit. Kuna info vahetus ja inimeste vaheline suhtlemine on  projektijuhtimises olulise tähtsusega, siis nende oskuste treenimiseks peab külastama ka  auditoorseid tunde. Füüsiline klassiruum ja virtuaalne konspekt peavad teineteist täiendama.     Konspektiga seotud kursustel on plaanis piirata ka õpingute aega. Kursuse algus ja lõpp  fikseeritakse õppesemestri alguse ja lõuga. Peatükkide läbivaatamist ja ülesannete sooritamist  seotakse õppenädalaga. Üliõpilane peab vähemalt kord nädalas külastama kursuse kodulehekülge.  Millisel päeval ta seda teeb, on tudengi otsustada. Selles mõttes on ajaline vabadus säilinud.     Loodav konspekt peab olema kättesaadav interneti vahendusel. CD-sid ja raamatuid pole plaanis  luua. Õppematerjal peab olema ka tasuta kasutatav kõigile huvilistele. Iseseisvat õppimist ei piirata.  Kursuse läbimist kinnitava tunnistuse saamiseks tuleb end siiski ametlikult registreerida ja õppetöö  eest tasuda.      PMI kursus    PMI pakub kursust nimega Projektijuhtimise raamistik (An Applied Framework for Project  Management). Tegemist on ajast ja kohast sõltumatu koolitusega (e-Learning) Kursused on loodud  PMI ja Corpedia Education koostööna (http://www.corpedia.com/) ja põhineb PMBOK Guide  standardil. Corpedia on loonud e-õppe rakendusi paljudele organisatsioonidele.    65


  Mainitud kursus on jagatud 10 osaks. Iga kursus sisaldab selgitusi, interaktiivseid ülesandeid ja  küsimuste sektsioone.    Need kümme osa on:  1.  Sissejuhatav kursus – ülevaade mõistetest (projekti ja projektijuhtimise olemus, projekti faasid,  rollid projektis), töövahendite ja koolituse aluseks oleva PMBOK Guide tutvustamine (45 min).  2.  Projekti algatamine – ideed, riskid, projektis osalejate rollid  (90 minutit).  3.  Planeerimine A – eesmärgi planeerimine ja määratlemine, riskijuhtimise planeerimine (150  min).  4.  Planeerimine B – ülesannete määratlemine, kvaliteedi planeerimine, ülesannete järjekorra  planeerimine ja kestuse hindamine (150 min).  5.  Planeerimine C – kulude hindamine, töögraafiku arendamine, riskide identifitseerimine ja  kvalitatiivne analüüs (135 min).  6.  Planeerimine D – kvantitatiivne analüüs, riskide vältimise planeerimine, hangete, konsultantide  ja organisatsiooni planeerimine (135 min).  7.  Planeerimine E – töötajate muretsemine, kulude eelarvestamine, infovahetuse planeerimine ja  projekti plaani arendamise tehnikad (135 min).  8.  Projekti juhtimine – käivitunud projekti juhtimine, aga ka juhtimisest projekti teistes faasides  (165 min).  9.  Protsessi kontrollimine – ülesannete täitmisest aruandmine, kvaliteedi, eesmärgi ja muudatuste  kontroll, kulude ning riskide kontroll (150 min).  10. Projekti lõpetamine – lepingu lõpetamine, meeskonna laialisaatmine (45 min).     Kursused on loodud nii, et sobiksid kõigile projektijuhtimisest huvitatud inimestele. Järgmist  kursust ei saa valida, kui eelmine pole lõpetatud. Kursuste kestuste summa on 1200 minutit (20  astronoomilist tundi või 26,7 akadeemilist tundi). Eesti mõistes 1 ainepunkti vääriline kursus. PMI  punktisüsteem on pisut teistsugune. Koolituse läbinu saab 2 CEU ja 20 PDU punkti. Kursuse  maksumus on $475.  [Allikas http://www.corpedia.com/]    Ka sellest kursusest ei piisa sertifikaadi saamiseks vajalike koolitustundide kogumiseks. PMI  kursuse kava on sümpaatsem, kui 4PM.COM algkursuse oma, sest sisaldab ka teemasid projekti  alustamisest ja lõpetamisest. Ka magistritöö raames loodav e-konspekt peaks tuginema PMBOK    66


standardil. Ühest peatükist teise pääsemist ei ole plaanis testidega piirata. See raskendaks  õppekeskkonna vaba kasutamist.      Edasijõudnute kursused    Teemad, mis nendel kursusel on olulised:  1. riskide  haldamine;  2. tellijatega  suhtlemine;  3. eelarvete  koostamine;  4. efektiivse  töömeeskonna  moodustamine.    Edasijõudnute kursuseid võib jagada veel omakorda:  1.  Mitmeid osakondi või eluvaldkondi hõlmavate projektide juhtimine. Õpetatakse  juhtimist,  raamatupidamist, töö jagamist ja jälgimist.  2.  Ettevõtte välisele tellijale orienteeritud projektid. Väga olulisel kohal on eesmärkide  määratlemine ja hindamine, riskide hindamine ja vähendamine.  3.  Juhtkonna tasandil projektide juhtimine. Koolitatakse mitme projekti samaaegset juhtimist,  prioriteetide määramist ja ressursside jagamist. Eripäraks see, et keskendutakse rohkem  tulemusele kui vahenditele.  [Allikas http://www.4pm.com/ouradpmmethodology.htm]      Kursuste liigitus projekti sisu järgi    Projektijuhtimise kursusi võib valida ka lähtudes projekti sisust. Kõige enam on levinud üldised  projektijuhtimise kursused. Treenitakse meetodeid, mida on vaja ettevõtte siseste, mitmeid osakondi  hõlmavate projektide juhtimiseks. Õpetatakse, kuidas erinevate erialade esindajad ja osakonnad  panna tööle ühise eesmärgi nimel. Et osakondade vahelised piirid ja varem väljakujunenud  alluvussuhted ei takistaks koostööd.    Eraldi kursuseid pakutakse ehitus- ja tööstusprojektide juhtimiseks. Need projektid on väga  töömahukad. Enamasti ei täida neid vaid üks meeskond. Peatöövõtja on lepingulistes seostes  altöövõtjate ja varustajatega. Projektijuhi üks olulisemaid oskusi ongi läbirääkimiste pidamine ja  lepingute koostamine. Allöövõtjate tõttu on ka tööplaani koostamine ja tarkvara kasutamine    67


keerulisem. Õpetatakse fikseeritud hinnaga töölõikude planeerimist töötundidest sõltuvate hindade  asemel.    IT projektid on väga erinevad ehitus ja tootmisprojektidest. Nende õpetamiseks on eraldi kursused.  Tellijal ei ole selget ettekujutust, mida ta soovib saada. Olulisel kohal on kliendi vajaduste  väljaselgitamise oskuse arendamine. IT projektide eripära on veel see, et nende käigus esineb  muudatusi sagedamini võrreldes teiste projektidega. See on tingitud tellija vajaduste täpsustumisest  süsteemi arendamise käigus. Projekti plaan peab sisaldama ka tarkvara arendamise ja kvaliteedi  kontrolli ülesandeid.    Magistritöö käigus loodav projektijuhtimise konspekt hakkab sisaldama näiteid üldprojektide  juhtimisest. Ehituse ja IT projektide õpetamist esialgu ei tule.      Kursuste liigitus tunnistuse taseme järgi    Enamasti on tegemist lühiajaliste kursustega. Nende lõpus tuleb sooritada eksam. Selle edukast  sooritamisest annab tunnistust vastav diplom. Mõnede kursuste lõpus toimub eksam PMI PMP  sertifikaadi saamiseks.     Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi saamisele võib koguda kursuse lõpus ainepunkte.  Nendest on kasu mõnda ülikooli astudes. Kogunenud ainepunktid kantakse üle.    Näiteks 4PM.com kursuse lõpetaja saab nii PMI sertifikaadi, kui ka ülikoolide poolt  aktsepteeritavad ainepunktid.    Kolmas võimalus on valida kraadiõpe. Sellist võimalust pakub näiteks Lääne Carolina Ülikool. Õpe  kestab 6 semestrit. Ühe semestri maksumus on $ 2 608,5 (hind ei sisalda õppematerjalide  maksumust). Lõpetaja saab magistrikraadi.    Magistriõpe koosneb järgmistest ainetest:  1. projektijuhtimise  süsteem;  2. projekti  plaani  väljatöötamine;  3. plaani  analüüs;  4.  projekti plaani edasiarendus – ressursid ja reeglid;    68


5.  projekti käigu ja toodangu kontroll;  6. projekti  lõpetamine.    Eriala aadress on http://cess.wcu.edu/cobmpm/. Kursusel on WebCT demo aadressil  http://online2.wcu.edu:8900/SCRIPT/Demo/scripts/serve_home.pl.    Magistritöö raames valmiv e-konspekt võiks olla kooskõlas PMP sertifikaadi saamise eelduseks  läbitava koolitusega. Esialgu ei ole plaanis hankida CEU-de andmise õigust. See on tuleviku plaan.      Koolitusfirmade andmebaas    PMI hoiab silma peal projektijuhtimise haridust pakkuvatel organisatsioonidel. Selleks otstarbeks  on loodud koolituskeskuste andmebaas (Registered Education Providers - REP). Andmebaasi  eesmärk on soodustada PMI liikmete arengut ja tagada koolituse kõrge tase. Registrisse saab  ettevõte ainult siis, kui nende kursused vastavad PMI nõudmistele. Enamasti tähendab see seda, et  kursused peavad tuginema PMI standarditele (PMBOK). Kursuse läbides saab osaleja PMI poolt  tunnustatud punkte.     Kursuseid pakuvad erinevad huvigrupid, koolid, ettevõtete koolituskeskused, valitsusasutused ja  konsultatsioonifirmad. Sellest tulenevalt on kursused jagatud erinevatesse kategooriatesse:  1.  Basic – ettevõtted, mis pakuvad 3 või vähem erinevat projektijuhtimise kursust;  2.  Global – ettevõtted, mis pakuvad 4 või enam erinevat kursust;  3.  Corporate/Government – pakuvad koolitus vaid oma organisatsiooni töötajatele;  4.  Charter – asutajad – esimesed liitujad aastatest 1999 ... 2000.    Andmebaasist otsingut sooritades sai päringu tingimusteks määratud, et kursused peavad  võimaldama distants-õpet. Tulemuseks anti 185 erinevat nimetust. Seejärel täpsustati päringut, et  visata välja korporatiivsed koolituskeskused ja kirjed, kus peale organisatsiooni nime ja  veebiaadressi muid andmeid ei olnud. Alles jäi 155 allikat.  [Allikas PMI www.pmi.org/]    Magistritöö käigus valmiv projektijuhtimise konspekt võiks vastata PMI standarditele. Strateegiline  eesmärk (magistritööväline) on lisada valmiv keskkond REP andmebaas    69


Lisa 2. Projektijuhtimise tarkvara  Enamik projektijuhtimise meetodeid on tekkinud 20. sajandi teisel poolel. Nende väljatöötamisel on olnud 
väga oluline roll suurorganisatsioonidel ja sõjatööstusel. Samadest meetoditest on huvitatud ka ettevõtted, 
kes soovivad arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tulla nendega turule konkurentidest varem. Tänu 
personaalarvutite levikule on rasketööstuse ja riigikaitse jaoks loodud vahendeid võimalik kasutada ka 
väikeettevõtetes ja kodumajapidamises.  Millised on need programmid, mida ettevõtted ja eraisikud saavad oma tööde planeerimisel kasutada? 
Käesoleva artikli eesmärk on luua ülevaade tarkvarast, mida saab kasutada projektide juhtimiseks.  Artiklis antakse ülevaate projekti üldistest etappidest, süstematiseeritakse projektijuhtimise tarkvara ja 
esitatakse allikaid programmide hankimiseks. Artikli teine pool sisaldab konkreetsete programmide võrdlust. 
Eraldi võrreldakse suurte projektide juhtimiseks loodud programme ja väikeste projektide tarkvara. Ühtlasi 
leitakse vastus küsimusele, kas MS Project on parim projektijuhtimise tarkvara. Suurte projektide jaoks 
mõeldud tarkvara (ka MS Project) on kallis ja sisaldab väga palju vahendeid, mida väiksemate projektide 
puhul vaja ei lähe. Eesmärk on selgitada, kas leidub tarkvara, mis on võimalikult odav (ehk isegi tasuta), 
sisaldab piisava hulga töövahendeid ja on mugav kasutada.  1. Projekti etapid  Enne konkreetse tarkvara valimist tuleks analüüsida, milliseid ülesandeid tahetakse projektiga lahendada. 
Allolev loetelu annab ülevaate projekti üldistest etappidest. Kõik projektid võib jagada neljaks põhifaasiks, 
mis omakorda sisaldavad alametappe. Mõne töölõigu lihtsustamiseks saab kasutada arvutiprogrammide abi. 
Näiteks allolevas loetelus on sulgudes märgitud töövahendid, mida MS Project pakub vastavate etappide 
teostamiseks.  1.  Projekti algatamine - projektieelne periood:   1.1.  Probleemi analüüs  
1.2.  Eelinformatsiooni kogumine  
1.3.  Eesmärkide püstitamine  
1.4.  Lahenduskäikude uurimine  
1.5.  Riskide analüüs  
1.6.  Projekti tasuvuse hindamine  
1.7.  Projekti ligikaudse maksumuse ja kestuse arvutamine  
1.8.  Projekti alustamise otsus  
1.9. Meeskonna moodustamine     2.  Projekti planeerimine:   2.1.  Projekti plaani koostamine (ajatabel ja Gantt diagramm)  
2.2.  Kriitilise tee esiletoomine (sõlmdiagramm)  
2.3.  Ülesannete ja ressursside sidumine (töögraafik ja kalendrid)  
2.4. Eelarvete ja maksegraafikute koostamine (maksete ajastamine)  
2.5.  Kvaliteedikontrolli planeerimine  
2.6.  Riskijuhtimise planeerimine  
2.7.  Infovahetuse planeerimine (maililistid või MS Project Central)     3.  Projekti läbiviimine:   3.1.  Ressursside ja protsessi juhtimine (plaani ja tegeliku olukorra võrdlus)  
3.2.  Kulude kontroll (eelarve ja kulude võrdlus ning teenitud väärtuse arvutamine)  
3.3. Riskijuhtimine  
3.4. Kvaliteedikontroll       70


4.  Projekti lõpetamine – projektijärgne periood:   4.1.  Lõpetamisega seotud ülesanded  
4.2.  Projekti tulemuse üleandmine  
4.3. Lõpparuande koostamine  
4.4. Arhiveerimine     Loetelust selgub, et MS Project’ist on abi projekti plaani koostamisel ja käivitunud projekti juhtimisel, kuid. 
projektieelse ja -järgse perioodi juhtimiseks seda programmi kasutada ei saa. Ka on MS Project üpris abitu 
riskide ja kvaliteedi juhtimises. Etteruttavalt võib öelda, et see kehtib ka teiste programmide kohta (väheste 
eranditega).  Eelnev projekti liigendus alamosadeks ei ole kindlasti täielik ega lõplik. Põhi- ja alamosade hulk ning 
nimetused võivad varieeruda sõltuvalt autoritest. Näiteks käsiraamatus PMBOK Guide (A Guide to the 
Project Management Body of Knowledge) on projekti juhtimine jagatud viieks protsessiks ja üheksaks 
valdkonnaks:  Protsessid:  1) algatamine  (initiating)  2) planeerimine  (planning)  3) täideviimine  (executing)  4) kontrollimine  (controlling)  5) lõpetamine  (closing)  Valdkonnad:  6)  integratsiooni juhtimine (integration)  7)  eesmärgi juhtimine (scope management)  8) aja  juhtimine  (time management)  9)  kvaliteedi juhtimine (quality management)  10) kulude juhtimine (cost management)  11) inimressursside juhtimine (human resources)  12) infovahetuse juhtimine (communication)  13) riskijuhtimine (risk management)  14) allhangete juhtimine (procurement)    Neid protsesse ja valdkondi kombineerides tekib omapärane maatriks, mis annab hea ülevaate 
projektijuhtimisega seotud üldistest ülesannetest.  Projektjuhtimisprotsesside ja –valdkondade maatriks (allikas PMBOK Guide)    Tabel 1   Algatamine  Planeerimine  Täitmine  Kontroll  Lõpetamine  Integratsioon    Plaani koostamine  Projekti plaani 
täitmine  Muudatuste 
kontroll    Eesmärk  Algatamine Eesmärgi  planeerimine  Eesmärgi defineerimine        Kestus   Ülesannete  loetelu  Ül kestused 
Ül seosed   Ajakavast  kinnipidam. 
kontroll    Maksumus   Ressursid  Kulud 
Eelarve   Kulude  kontroll    Kvaliteet   Kvaliteedi  planeerimine  Kvaliteedi 
tagamine  Kvaliteedi 
kontroll    Inimressursid   Meeskonna  moodustam.  Töötajate palkamine  Meeskonna 
arendamine   Meeskonna  laiali  saatmine  Infovahetus   Infovahetuse  planeerimine  Info levitamine  Tegevus 
aruanded  Arhiveerimine  Riskid   Riskijuhtimise  planeerimine 
Riskide määratlemine 
Riskide analüüs 
Riskide vältimise 
planeerimine   Riskide  jälgimine  ja kontroll    Allhanked   Varustamine  Pakkumine  Ressursside 
valimine 
Lepingud   Lepingu  lõpetamine    71


  Esimene ühemõõtmeline loetelu on pisut lihtsam ja seepärast võetud aluseks projektijuhtimise tarkvara 
funktsionaalsuse hindamisel. Eesmärk on võrrelda erinevaid programme ühe projekti erinevate etappide 
teostamisel, mitte hinnata neid ühe programmi (näiteks MS Project) suhtes.  2. Projektijuhtimise tarkvara liigitus  Projektijuhtimise tarkvara kuulub majandustarkvara kategooriasse ja juhtimistarkvara alamkategooriasse. 
Vastavaid programme on väga palju (umbes 200). Nende hulgast sobiva valimisel võib lähtuda:  1)  programmis sisalduvate töövahendite hulgast 
2) hinnast 
3) projekti  sisust  4) töökeskkonnast    Tarkvara ei muuda projektijuhti võimekamaks. See on lihtsalt üks abivahendeid. Programm ei õpeta, kuidas 
määrata eesmärke, suhelda tellijatega või motiveerida töötajaid. See lihtsalt aitab neid ja teisi 
projektijuhtimise ülesandeid kergemini lahendada.  Projektijuhtimise tarkvara liigitamiseks on mitu võimalust. Lihtsaim võimalus on seda liigitada 
litsentsitingimuste järgi:  2.1. Tarkvara liigitus litsentsi järgi:  1) vabavara 
2) jaosvara 
3) ärivara.    Vabavara  Artikli kirjutamise käigus õnnestus leida ainult üks vabavara - Project Planner PE (aadressil 
www.smartworks.us). Kahjuks ei õnnestunud selle tarkvaraga luua oma projekti, sai vaid vaadata näitefaile. 
Siit võib järeldada, et funktsioneeriv projektijuhtimise vabavara puudub.  Jaosvara  Interneti vahendusel on võimalik hankida päris korralikku jaosvara, nt. Turbo Project LT (aadressil 
www.imsisoft.com). Need sobivad väiksemate projektiplaanide koostamiseks. Puuduvad võimalused 
käivitunud projekti kontrollida. Enamasti on jaosvara programmid 20- kuni 30-päevase kasutamispiiranguga. 
Edaspidiseks kasutamiseks tuleb tasuda 30 kuni 100 dollarit.  Ärivara  Suurem osa projektijuhtimise programmidest kuulub äritarkvara kategooriasse. Hinnad jäävad vahemikku 
100 kuni 20 000 dollarit. Ka ärivara on võimalik enne raha maksmist katsetada. Ilmselt on põhjuseks 
erinevate projektijuhtimise programmide suur hulk ja uute kasutajate võitmise soov. Näiteks MS Project 2002 
saab aadressilt www.microsoft.com/office/project/default.htm   Tarkvara saadetakse kasutajale CD-l. Tasuda tuleb postikulude eest. Programmi katsetamiseks on aega 60 
päeva. Kahjuks on kasutamispiirangutele lisandunud Põhja-Ameerikas asumise nõue.  Ärivara võib Interneti vahendusel ka tasuta hankida. Näiteks Primavera SureTrak asub aadressil 
www.primavera.com/products/sure%5Fdownload.html   Enimlevinud on tarkvara liigitamine projekti suuruse või valdkonna järgi.    72


2.2. Projektide liigitus töö mahu järgi:  1)  ühte valdkonda hõlmavad väiksemad projektid 
2)  mitmeid valdkondi hõlmavad mahukad projektid 
3)  mitme projekti samaaegne juhtimine.    Väikesed projektid  Väikesed on projektid, mis sisaldavad kuni 1000 ülesannet ja 150 ressurssi. Projektijuhi ülesandeks on 
projekti kestuse arvutamine, harvemini tööhulga ja ressursside vajaduse arvutamine. Ülesannete algus- ja 
lõppkuupäevi võib sisestada käsitsi. Eelarvet ei kasutata töö käigu kontrollimiseks. Vajalike töövahendite 
hulk on väike. Need on enamasti olemas kõikides programmides. Sel juhul on soovitatav osta lihtne 
programm, mitte kulutada raha vahenditele, mida kunagi ei kasutata. Probleemid tekivad siis, kui soovitakse 
teostada keerukamat projekti. Samuti on projektijuhi areng piiratud. Eeliseks on see, et programmi hind on 
väike – enamasti alla $100.  Lihtsamaid vahendeid pakuvad:  1)  Turbo Project LT (www.imsisoft.com) 
2)  Project KickStart 3.1 (www.projectkickstart.com) 
3)  Minute Man (www.minuteman-systems.com) 
4) PlanBee  (www.guysoftware.com)  5)  Project Planner PE (www.smartworks.us).    Neid programme võrreldakse omavahel allpool põhjalikumalt.  Suured projektid  Suuremaid projekte on raske vaid inimjõudu kasutades kontrollida. Programm peaks võimaldama projekti 
simuleerida, tööplaani dünaamiliselt muuta ja optimeerida. Eelarvel on oluline osa töö käigu planeerimisel ja 
kontrollimisel. Tööde alguskuupäevad sõltuvad ülesannetevahelistest seostest, mitte käsitsi sisestatud 
kuupäevadest. Tarkvara peaks võimaldama planeerida  ka ettevõtteväliste ekspertide tööd ning arvestada 
seadmete ja transpordi kulusid. See võiks sisaldada ka teenitud väärtuse, nihke ja viivituste aruandeid, 
kriitilise tee näitamise ning ressursside ülekoormuse kaotamise võimalusi. Hinnaklass 300 kuni 600 dollarit.  Sobivad tooted:  1)  Microsoft Project (www.microsoft.com/office/project/default.asp) 
2) Primavera  SureTrak  (www.primavera.com/products/sure%5Fdownload.html)  3)  PlaNet 5.01 (www.planman.fi) 
4)  Milestone Professional (kidasa.com).    Ka neid programme tutvustatakse edaspidi.  Mitu projekti  Tarkvara, mis on mõeldud mitme (suure) projekti samaaegseks juhtimiseks, peab lihtsustama ettevõtte 
juhtkonna tööd. Ülesannete planeerimise asemel keskendutakse lõpptulemusele. Leitakse lahendusi, kuidas 
jagada piiratud ressursse mitme erineva projekti vahel, millised ülesanded või projektid on ettevõtte 
seisukohast olulisemaid. On vaja luua detailseid eelarveid. Selliseid tingimusi rahuldav süsteem on väga 
sarnane ettevõtte raamatupidamissüsteemiga. Vahe on vaid selles, et andmeid vajatakse enne protsessi 
algust, finantsarvestuse tarkvara pakub neid alles pärast tehingu kajastamist. Vajatakse ka riskide 
kindlakstegemise ja töö käigu jälgimise vahendeid.  Selliseid võimalusi pakuvad:  1)  Microsoft Project Central 
2) Primavera  Enterprise  3) Open  Plan  4) Cobra 
5) Enterprise  PM  6)  Micro Planner X-Pert.    73


  Selle rühma jaoks on väga palju erinevaid süsteeme. Hinnaklass on 400 kuni 20 000 dollarit. Käesolevas 
artikliseerias ei ole uuritud korporatiivseid projektijuhtimise infosüsteeme.  2.3. Tarkvara liigitus projekti sisu järgi  Lähtudes projekti sisust võib tarkvara jagada järgmistesse gruppidesse:  1)  ehitus- ja tööstusprojektid 
2) tootearendusprojektid 
3) juhtimisprojektid 
4) IT  projektid  5) uurimisprojektid.    Paljud tarkvarapaketid sobivad võrdselt kõigi eri liiki projektide juhtimiseks, näiteks MS Project. Parema 
tulemuse saamiseks võib valida kindla sisuga projektide juhtimiseks mõeldud programmi.  Ehitusprojektid  Ehitus- ja tööstusprojektid on väga töömahukad. Enamasti ei täida neid ainult üks meeskond. Peatöövõtja on 
lepingulistes seostes alltöövõtjate ja varustajatega. Projektijuhi üks raskemaid ülesandeid ongi läbirääkimiste 
pidamine ja lepingute koostamine. Alltöövõtjate tõttu on ka tööplaani koostamine ja tarkvara kasutamine 
keerulisem. Töötundidest sõltuvate hindade asemel kasutatakse fikseeritud hinnaga töölõike. Sobiv tarkvara 
on näiteks Primavera Expedition  ja Primavera Project Planner.  Tootearendusprojektid  Tootearendusprojektide eripäraks on projekti lühendamise vajadus. Turule tuleb jõuda enne konkurente. 
Teine eripära on seotud riskiga kalduda eesmärgist kõrvale. Projekti tulemuseks võib olla esialgsest plaanist 
erinev toode. See võib olla hea, kuid mitte sobida sihtgrupile või rahuldada hinnataset. Seepärast on 
muudatuste kontrollimine tootearendusprojektis väga oluline. Sobiv tarkvara on näiteks Primavera 
TeamPlay.  IT-projektid  IT projektid erinevad oluliselt ehitus- ja tootmisprojektidest. Tihti ei ole tellijal selget ettekujutust, mida ta 
soovib saada. Väga palju aega kulub kliendi eesmärkide väljaselgitamiseks. IT-projektide eripära on veel 
see, et nende käigus esineb muudatusi sagedamini, võrreldes teiste projektidega. See on tingitud tellija 
vajaduste täpsustumisest tarkvara arendamise käigus. Projekti plaan peab sisaldama ka tarkvara 
arendamise ja kvaliteedi kontrolli ülesandeid. Tarkvarana sobib jällegi Primavera TeamPlay.  3. Programmid suurte projektide juhtimiseks  Võrdluseks valiti programmide üldandmed  Tabel 2  Nimi  Allikas  Valmistaja  Hind  Kasutamispiirangud Microsoft Project  www.microsoft.com/project  Microsoft  $599  USA ja Kanada, 60  päeva Primavera SureTrak  www.primavera.com  Primavera Systems Inc  $499  Puuduvad PlaNet  www.planman.fi  Artemis Finland OY  1500€  Soomekeelne,  salvestamiskeeld Milestone Professional  kidasa.com  Kidasa Software  $230  Saab 20 korda  salvestada, linke luua  ei saa.   Kõik programmid on ärivara litsentsiga. Loodud nii, et sobiksid võrdselt hästi kõikide projektide juhtimiseks, 
olenemata nende sisust.  Üldandmete põhjal tundub kõige mõistlikum kasutada programmi Primavera SureTrak. See on interneti 
vahendusel vabalt kättesaadav. Katsetamist ei piirata ajaliselt. Kõik programmi funktsioonid töötasid 
kitsendusteta.    74


Kõige vähem pakub huvi soomlaste loodud PlaNet. Põhjuseks selle kõrge hind ja soomekeelne 
töökeskkond. Hoolimata sellest on PlaNet Eestis populaarsuselt teisel kohal (MS Project järel). Ilmselt on 
põhjuseks see, et siin asuvates Soome ettevõtete tütarfirmades on kasutusele võetud emafirma töömeetodid 
ja vahendid.  Üldandmetest olulisemad on funktsioonid ja töövahendid, mida programm pakub. Teine oluline aspekt on 
programmi kasutamislihtsus, töö- ja veakindlus ning üldine mulje. See osa hinnangust on kahjuks 
paratamatult mõjutatud hindaja subjektiivsest arvamusest. Objektiivsema pildi saamiseks lasti TPÜ 
sotsiaalteaduskonna tudengitel erinevaid projektijuhtimisprogramme katsetada.  3.1. Funktsionaalsuse koondvõrdlus  Kriteeriumid, mille põhjal programme hinnati:  Kood  Põhikriteeriumid  Hinnatavate aspektide hulk  1 Projekti  kavandamine  10  2  Projekti planeerimine:  35, sealhulgas:  2.1  Projekti plaani koostamine  17  2.2 Ressursside  planeerimine  8  2.3  Kulude, kvaliteedi ja riskide vältimise planeerimine 10  3  Projekti läbiviimine:  11, sealhulgas:  3.1  Ressursside ja protsessi juhtimine  7  3.2  Kulude, riskide ja kvaliteedi kontroll  4  4 Projekti  lõpetamine  4    Kokku 65 erinevat punkti.  Tabelis 3 on lühikokkuvõte hinnatavate programmide funktsioonidest. Koodid tabeli päises vastavad ülalpool 
toodud loetelu punktidele. Protsendid konkreetse programmi nime taga kirjeldavad vastava projekti etapi 
teostamiseks vajalike vahendite olemasolu. Näiteks 20% MS Project real nr 1 veerus tähendab seda, et 1. 
kriteeriumi – projektieelse perioodi kümnest võimalikust töövahendist on olemas kaks.  Suurte projektide juhtimiseks mõeldud programmide koondtabel  Tabel 3  Nimi  1 2.1 2.2 2.3 3.1 3.2  4  Kokku Microsoft Project  2 15 8 7 6 1  1  40 Primavera SureTrak  5 15 7 8 6 1  1  43 PlaNet 1 15 6 5 6 0  1  34 Milestone Professional  0 9 0 0 4 0  1  14   Tabelist 3 selgub, et kõige enam funktsioone sisaldab Primavera SureTrack. Kas see programm on ka kõige 
mugavam kasutada, selgub allpool.  3.2. Projektieelne periood (tabel 3 veerg nr 1)  Projektieelse perioodi ülesannete teostatavus suurprojektide programmide lõikes    Tabel 4  Nr  Funktsiooni nimi  MSP  SureTrak  PlaNet  Milestone 1.1 Probleemi  analüüs  -  +  -  -  1.2 Eelinformatsiooni  kogumine  -  +  -  -  1.3 Eesmärkide  püstitamine  -  +  -  -  1.4 Lahenduskäikude  uurimine  -  -  -  -  1.5 Riskide  analüüs  -  +  -  -  1.6  Projekti tasuvuse hindamine  -  +  -  -  1.7  Projekti ligikaudse maksumuse ja kestuse arvutamine +  -  -  -  1.8  Projekti alustamise otsustamine  -  -  -  -  1.9 Meeskonna  moodustamine  +  -  -  -  1.10 Allhankelepingute juhtimine  -  -  +  -    Kokku: 2  5  1  0      75


Üldiselt projektijuhtimise tarkvara ei toeta projekti kavandamist. Selle etapi läbimisel võib kasutada tavalise 
tekstiredaktori või tabelarvutusprogrammi abi. Erandiks on Primavera SureTrak. Põhjuseks see, et selles 
programmis projektifaili alustades võib kasutada Project KickStart nõustaja abi. Wizard küsib infot projekti 
eesmärkide, riskide, ressursside ja projekti etappide kohta. Tuletab meelde vajadust planeerida riskide 
vältimiseks ja eesmärkide saavutamiseks täiendavaid ülesandeid. Sobib inimestele, kes pole varem 
projektijuhtimisega kokku puutunud. Enamus programme arvutikasutajale sellist tuge ei paku.  3.3. Projekti plaani koostamine (tabel 3 veerg 2.1)  Ajagraafikute koostamine on projektijuhtimise tarkvara põhiline funktsioon. Tabelist 3 selgub, et töövahendid 
plaani koostamiseks on enamuses programmides võrdselt hästi esindatud. Erandiks on Milistones 
Profesional.   Projekti plaani koostamise vahendite esindatus    Tabel 5  Nr  Funktsiooni nimi  MSP  SureTrak  PlaNet  Milestone 2.1.1 Alguskuupäeva määramine  +  +  +  +  2.1.2 WBS  +  +  +  +  2.1.3 Ajatabel  +  +  +  +  2.1.4 Gantt diagramm  +  +  +  +  2.1.5 Erinevad ühikud  +  +  +  -  2.1.6 Ühendused ülesannete vahel  +  +  +  +  2.1.7 Ühenduste erinevad tüübid  +  +  +  -  2.1.8  Ülesannete kattuvused ja viivitused (ajavaru)  +  +  +  -  2.1.9 Tähtajad (milestones)  +  -  +  2.1.10 Ülesannete  grupeerimine  +  +  +  +  2.1.11 Alamtasemete  varjamine  +  +  +  +  2.1.12 Kuupäevalised  piirangud  +  +  +  +  2.1.13 Prioriteetide  määramine  +  +  +  -  2.1.14 Nooldiagramm  -  -  -  -  2.1.15 Sõlmdiagramm  +  +  +  -  2.1.16 Tsüklogramm  -  -  +  -  2.1.17 Kriitilise tee esitamine  +  +  +  -    Kokku:  15 15  15  9  +    Hoolimata programmidele antud sarnasest hinnangust, on eelpool mainitud töövahendite kasutatavus erinev.   MS Project on väga hea Gantti diagrammi loomiseks. Andmeid on mugav sisestada. Linke saab luua otse 
graafikul. Puuduseks see, et kriitiline tee ei ole avagraafikul kohe näha. Selle esitamiseks tuleb vahetada 
ekraanivormi.    76


  Joonis 1. MS Projecti Gantt diagramm.    Joonis 2. MS Projecti sõlmdiagramm.  Primavera SureTrak ei jää millegi poolest MS Projectist maha. Paremini on lahendatud kriitilise tee esitus. 
See on kohe Ganttil näha. Eraldi tasub mainida head WBS-i. On võimalus luua oma koodisüsteem. 
Erinevaid ülesannete tasemeid saab värvidega eristada (värv muutub automaatselt, kui ülesande taset 
vahetada). Puuduseks tülikas kuupäevaliste piirangute sisestamine. Teisalt on see ka eelis. Näiteks 
planeerimise algfaasis on soovitav fikseeritud ülesannete alg- ja lõppkuupäevadest hoiduda. Plaan peaks 
muutuma paindlikult (näiteks MS Projectis on liiga lihtne kuupäevi fikseerida). Ebamugav on ka 
sõlmdiagrammi keskkonnas plaani koostada. Tuleb kasutada sisestusblanketti. Kõige enam tekitab segadust 
tööriistaribal nupupaar + ja -. SureTrak-is tähendab + ülesande lisamist ja – kustutamist. Teistes 
projektijuhtimise programmides tähendab – alamülesannete varjamist ja + taasesitamist.    77


  Joonis 3. Primavera SureTrak Gantt diagramm.    Joonis 4. Primavera SureTrak sõlmdiagramm.  PlaNet näitab kriitilist teed kohe Ganttil. Ka on näha ülesannetega seotud ajavaru. Üpris mugav on 
orienteeruda erinevate kraanivormide ja tabelite vahel. MS Projektis on see pisut kohmakas. Näiteks akna 
üldsisu tuleb valida vasakpoolsest ikooniveerust, konkreetsem sisu View menüüst. PlaNetil on ka ekraani 
vasakus servas ikooniveerg, aga konkreetsel nupul klikkides avatakse menüü ekraanivormi täpsustamiseks. 
Puuduseks on üpris tülikas ülesannete vaheliste seoste loomise viis. See käib läbi sisestusakna. Väga suur 
puudus on see, et kahe ülesande vahel saab olla mitu erinevat linki (vaata joonis 7). Vanad ühendused tuleb 
ise kustutada. Sõlmdiagrammi ülesehitus jätab soovida. Normaalse pildi saamiseks tuleb ülesanded ise    78


sobivasse kohta sikutada. Häirib ka see, et tähtaegasid – 0 kestusega ülesandeid - Gantti graafikus ei 
näidata. Kogu programmil on natuke harjumatu ülesehitus ja kujundus.    Joonis 5. PlaNet Gantt diagramm.    Joonis 6. PlaNet sõlmdiagramm.    Joonis 7. PlaNet võimaldab kahte ülesannet siduda mitme erineva lingiga. See teeb kava segaseks 
(vigaseks).  Milestines Professional oli vaadeldud programmidest kõige kesisem. Tundub, et tarkvara põhieesmärk on 
luua efektne ja erinevaid kujunduselemente sisaldav ajagraafik. Pikemaajalisel katsetamisel selgus, et 
graafikut on võimalik siduda ka tabelis asuvate andmetega. Siiski oli vajalike töövahendite otsimine tülikas ja 
vaevarikas. Ka puudus sõlmdiagrammi loomise võimalus. Ülesandeid oli võimalik omavahel linkida, kuid 
prooviversioonis ühendusi ekraanil ei näidatud.      79


  Joonis 8. Milestones Gantt diagramm.  3.4. Ressursside planeerimine (tabel 3 veerg 2.2)  Teine oluline osa projekti planeerimisest on töötajate määramine, materjalide valimine ja ruumide 
broneerimine.  Ressursside planeerimise vahendid    Tabel 6  Nr  Funktsiooni nimi  MSP  SureTrak  PlaNet  Milestone 2.2.1  Aja- või ressursipõhise planeerimise valimine  +  +  -  -  2.2.2 Ressursside  loetelu +  +  +  -  2.2.3  Ülesannete ja ressursside sidumine  +  +  +  -  2.2.4 Ülekoormuse  avastamine  +  +  -  -  2.2.5 Töökoormuse  automaatne silumine  +  +  +  -  2.2.6  Ajavaru ja viivituste esitamine  +  +  +  -  2.2.7 Kalendrid  +  -  +  -  2.2.8  Erinevate töögraafikute loomise võimalus  +  +  +  -   Kokku:  8  7  6  0    Võrdlusest selgus, et MS Projectile ei ole ressursside planeerimise osas vastast. Väga mugav on luua 
ressursside loetelu, siduda ülesanded ressurssidega, vaadata ja kaotada ülekoormust. Tulemuseks reaalne 
töögraafik, mille järgi projekti juhtida ja kontrollida. Projektijuhi ainus ülesanne on hinnata, kui suures mahus 
on inimene ülesandega hõivatud. Ülejäänu teeb arvuti.  SureTrak sai madalama tulemuse vaid seetõttu, et puudus kalender eraldi ekraanivormina. PlaNetil ei 
õnnestunud leida kohta töötajate ülekoormuse vaatamiseks. Milestones programmis ei saanud ressursse 
määrata.    80


3.5. Kulude, kvaliteedi ja riskijuhtimise planeerimine (tabel 3 veerg 2.3)  Täiendavad planeerimisvahendid erinevate suurprojektide programmide lõikes    Tabel 7  Nr  Funktsiooni nimi  MSP  SureTrak  PlaNet  Milestone 2.3.1 Eelarvete ja maksegraafikute koostamine  +  +  +  -  2.3.2 Tööjõukulude arvestamine  +  +  +  -  2.3.3  Varustuse maksumuse arvutamine  +  +  +  -  2.3.4  Ülesande maksumuse arvutamine  +  +  +  -  2.3.5  Projekti maksumuse arvutamine  +  +  +  -  2.4  Kvaliteedi kontrolli planeerimine  -  -  -  -  2.5 Riskijuhtimise  planeerimine  -  +  -  -  2.6 Infovahetuse  planeerimine  -  +  -  -  2.7  Mitme projekti samaaegse juhtimise võimalus  +  -  -  -  2.8 Valmis  aruanded  +  +  -  -   Kokku:  7  8  5  0    MS Project, SureTrak ja PlaNet said enam vähem võrdse tulemuse. Üldiselt ei olnud vaadeldavates 
programmides eriti võimalusi projekti kvaliteedi ja riskide juhtimiseks. Paremini on esindatud kulude 
planeerimise pool. Ressurssidele saab määrata hindu. Tööjõudu või vahendeid ülesannetega sidudes on 
võimalik arvutada üksikülesande ja kogu projekti maksumust. Kirjeldatud meetod on siiski pisut kohmakas. 
Parem on kulusid planeerida ja arvestada näiteks tabelarvutuskeskkonnas.   Esile võiks tuua Primavera SureTrak, sest selles programmis on osaliselt täidetud riskijuhtimise funktsioon. 
Vähemalt plaani loomise alguses küsitakse ettevõtmisega seotud riske ja nende vältimiseks sooritatavaid 
ülesandeid.   Kõige nigelam oli Milestones, sest kulude, kvaliteedi ja riski kontrollimise võimalused puudusid täielikult.  3.6. Protsessi juhtimine (tabel 3 veerg 3.1)  Selle klassi projektijuhtimise tarkvara eripäraks on, et lisaks plaani koostamisele, saab tarkvara kasutada ka 
käivitunud projekti juhtimiseks ja kontrollimiseks.  Projekti täitmise kontrollimise vahendid erinevate programmide lõikes    Tabel 8  Nr  Funktsiooni nimi  MSP  SureTrak  PlaNet  Milestone 3.1.1 Kontrollplaan  +  +  +  -  3.1.2 Vaheplaanid  +  -  +  -  3.1.3  Jooksva info sisestamine  +  +  +  +  3.1.4  Plaani ja tegeliku olukorra võrdlemine  +  +  +  +  3.1.5  Olukorra hindamine (mahajäämuse tuvastamine)  +  +  +  +  3.1.6 Kava korrigeerimine  +  +  +  +  3.1.7 Muudatustest teavitamine -  +  -  -   Kokku:  6  6  6  4    Jällegi on enamus programme (erandiks Milestones) saanud võrdselt hea tulemuse. Projekti faili saab 
salvestada esialgse plaani. Tegeliku olukorra kohta sisestatavad andmed mõjutavad koopiat. Esialgset 
plaani ja tegelikku seisu on võimalik omavahel võrrelda ja teha parandusi. Enamasti puudus võimalus 
meeskonna liikmeid muudatustest teavitada.   Halva üllatuse valmistas Milestones. Ülesannete täidetust oli võimalik määrata teatud kuupäeva seisuga. 
Võrdlus esialgse plaaniga ei olnud võimalik.  3.7. Kulude juhtimine (tabel 3 veerg 3.2)  Projektijuhtimise tarkvara saab kasutada ka juba käivitunud projekti kulude kontrollimiseks. Enamasti piirdub 
see tegelikkuses tehtud kulude sisestamisega (PlaNet) või tegelikkuses tehtud töö maksumuse hindamises    81


esialgu planeeritud tunnihindades. Seda nimetatakse teenitud väärtuse arvutamiseks (Earned Value). Antud 
meetod on kasutusel nii MS Projectis kui ka Primavera SureTrakis.  3.8. Projekti lõpetamine (tabel 3 veerg 4)  Sarnaselt projektieelsele perioodile, ei paku enamus programme vahendeid projektijärgse perioodi 
lihtsustamiseks. Üks hädavajalik funktsioon oleks näiteks faili salvestamine projektide võrdlust 
võimaldavasse arhiivi. Kõikides programmides on võimalik tagant järgi plaani lisada lõpetamisega seotud 
ülesandeid.  3.9. Kokkuvõte  MS Project on lihtne kasutada inimesele, kes on harjunud näiteks Exceli või Wordi menüüde ja 
nupuribadega. Suurimaks puuduseks võib pidada erinevate ekraanivormide suurt arvu ja raskusi nende 
valimisel. Eeliseks on põhjalik Help. MS Projekt on lollikindel. Algaja seisukohast on see hea. 
Professionaalile tundub ahistav.  Primavera SureTrak on hea programm. Ei jää millegi poolest maha MS Projekctist. Kuna demoverisooni 
kasutamine ei sisaldanud piiranguid, ning projekti loomisel on võimalik kasutada KickStart nõustajat, siis 
sobib see programm väga hästi algajale projektijuhile. Ka MS Projecti kasutajal ei ole raske ringi õppida. 
Puuduseks võib pidada kummalist failihaldust. SureTraki üks projekt koosneb 30 erinevast failist.  PlaNet eeliseks on erinevate ekraanivormide parem navigeeritavus. Artikli autori seisukohast on suurimaks 
puuduseks soomekeelne kasutuskeskkond. See võib olla põhjuseks, kui mõni funktsioon jäi avastamata. Ka 
programmi help ei andnud vastuseid tekkinud küsimustele.  Milestones Proffessionali eeliseks on atraktiivsete graafikute loomine. Paraku on see ainus pluss. Üldiselt 
on programm kohmakas ja suurprojektide jaoks sobimatu. Hoolimata hinnaklassist ja töövahendite hulgast 
sobib see programm pigem väikeste projektide juhtimiseks.  4. Programmid väikeste projektide juhtimiseks  Võrdluseks valiti tarkvara üldandmed  Tabel 9  Nimi  Allikas  Valmistaja  Hind  Kasutamispiirangud  Turbo Project LT  www.imsisoft.com IMSIsoft  $100  Puuduvad Project KickStart 
3.1  www.projectkickstart.com  Experience in Softvare INC  $130  20 päeva, printimise ja  linkimise piirangud Minute Man  www.minuteman-
systems.com  Minuteman Systems  $50  21 päeva PlanBee  www.guysoftware.com  Guy Software  $30  30 päeva Project Planner PE  www.smartworks.us  Accord Software & Systems 
Inc  0 Puuduvad   Enamus programme on jaosvara litsentsiga. Erandiks on Project Planner. See on vabavara. Esialgse 
hinnangu põhjal tundub, et kõige mõistlikum oleks kasutada just Project Plannerit. Kahjuks on sellel 
programmil vabavarale omane puudus – halb töökindlus. Milline eelpool mainutud programmidest sisu 
poolest parimaks osutub selgub allpool.  4.1. Funktsionaalsuse koondvõrdlus  Väikeste projektide juhtimiseks mõeldud tarkvara hinnati samade kriteeriumite lõikes, mida kasutati 
suurprojektide tarkvara analüüsimisel. Tulemused on tabelis 10.  Väikeprojektide tarkvara töövahendite võrdluse koondtabel  Tabel 10  Nimi  1 2.1 2.2 2.3 3.1 3.2  4  Kokku Turbo Project LT  0 11 5 0 1 0 0  17 Project KickStart 3.1  5 7 2 0 0 0 0  14 Minute Man  0 8 2 5 1 1 0  17 PlanBee  0 9 2 0 1 0 0  12   82


Funktsioonide arvu poolest on saanud kõige parema tulemuse Turbo Project ja Minute Man. Esimest neist 
oli ka väga mugav kasutada. Kõigest põhjalikumalt allpool.   4.2. Projektieelne ja –järgne periood (tabel 10 veerg 1 ja 4)  Enamus projektijuhtimise programme ei paku vahendeid projekteelse ja -järgse perioodi läbiviimiseks. 
Seetõttu on üllatav, et kaks programmi – Project KickStart ja Project Planner – sisalavad nii palju vahendeid 
projekti kavandamise lihtsustamiseks. Project KiskStardist sai räägitud eespool, sest see programm on 
integreeritud Primavera toodetesse. Tõeline üllatus oli Project Planneri. Näiteks enne plaani loomist küsiti, 
millised on ettevõtmisega seotud riskid, mis tüüpi need on, kui suur on nende asetleidmise tõenäosus ja 
mõju. Üheski teises programmis ei olnud nii põhjalikku riskijuhtimise vahendit. Ka sai selles programmis 
säilitada infot allhanke lepingute kohta.  4.3. Projekti plaani koostamine (tabel 10 veerg 2.1)  Planeerimisvahendid väikeprojektide juhtimiseks mõeldud programmides  Tabel 11  Nr  Funktsiooni nimi  TurboP KickStart  MinuteM PlanBee 2.1.1 Alguskuupäeva määramine  +  -  - +  2.1.2 WBS  +  +  +  -  2.1.3 Ajatabel  +  +  +  +  2.1.4 Gantt diagramm  +  +  +  +  2.1.5 Erinevad ühikud  -  -  -  -  2.1.6 Ühendused ülesannete vahel  +  -  +  +  2.1.7 Ühenduste erinevad tüübid  +  -  -  +  2.1.8  Ülesannete kattuvused ja viivitused (ajavaru)  +  -  -  +  2.1.9 Tähtajad (milestones)  -  +  +  -  2.1.10 Ülesannete  grupeerimine  +  +  +  +  2.1.11 Alamtasemete  varjamine  +  +  -  -  2.1.12 Kuupäevalised  piirangud  +  +  -  -  2.1.13 Prioriteetide  määramine  -  -  -  -  2.1.14 Nooldiagramm  -  -  -  -  2.1.15 Sõlmdiagramm  -  -  +  +  2.1.16 Tsüklogramm  -  -  -  -  2.1.17 Kriitilise tee esitamine  +  -  +  +    Kokku:  11 7  8  9    See on väikeprojektide juhtimiseks mõeldud tarkvara põhifunktsioon. Võimaluste poolest on kõik programmid 
enam vähem võrdsed. Teistest pisut parema tulemuse sai Turbo Project. Selle eelisteks on mugav andmete 
sisestus andmetabeli kaudu, linkimise võimalus graafikul ja kriitilise tee kohene esitus. Eripäraks veel see, et 
projekti nimi on tabelis esimese taseme ülesanne. Puuduseks sõlmdiagrammi puudumine.    83


  Joonis 9. Turbo Project LT Gantt diagramm.  Project KickStaridi eeliseks on hea wizard. Selle tulemusel koostatud plaan on aga üpris algeline. Näiteks 
ei saa ülesandeid omavahel linkida. Ainus võimalus ülesandeid ajatelje suhtes nihutada, on sisestada 
ülesannetele fikseeritud alguskuupäevi. Sõlndiagramm puudub.  Minute Man suureks puuduseks on andmete sisestamine läbi sisestusblanketi. Eeliseks see, et ülesannete 
vahelisi seoseid saab luua otse graafikul. Ka on olemas sõlmdiagrammi vaade. Lisaks Gantt-ile ja 
võrkgraafikule sisaldas Minute Man ainulaadset Outline vaadet. Seda oli harjumatu, kuid mugav kasutada. 
Tundus, et see ongi programmi põhiline töökeskkond.    84


  Joonis 10. Minute Mani võrkdiagramm.    Joonis 11. Minute Mani Outline diagramm.  PlanBee funktsioonide hulk on piisav, kuid programmi on natuke ebamugav kasutada. Andmete sisestamine 
käib läbi sisestusblanketi. Ülesandeid saab siduda ainult spetsiaalse tabeli kaudu. Linke Ganttil ei näidata, 
võrkgraafikul näidatakse. Tööaknad on väga väikesed ja nende suurust muuta ei saa. Jääb mulje, et 
programm on kujundatud 640 ×480 suuruse ekraanipildi jaoks. Eripäraks on veel see, et koondülesandeid  nimetatakse pealkirjadeks ja neid linkida ei saa. Lihtne võimalus loogikavigade vältimiseks.     85


       Joonis 12. PlanBee ajatabel, Gantt ja sõlmdiagramm.  Ainsas vabavaras – Project Planneris oli üpris tülikas luua ülesannete loetelu ja nendevahelisi ühendusi. 
Kõik käis läbi sisestusblanketi. Eripäraks oli see, et tähtajad said olla 0-st pikema kestusega. Sõlmdiagramm 
puudus.    86


  Joonis 13. Project Planneri Gantt.  4.4. Ressursside planeerimine (tabel 10 veerg 2.2)  Väikeste projektide puhul piisab, kui programm võimaldab ülesande taha kirjutada inimese nime, kes selle 
töö peab täitma. Ülekoormuse otsimine ja kaotamine ei ole oluline. Enamus uuritud programmidest pakkuski 
ressursside kirjeldamiseks minimaalseid vahendeid. Sai koostada ressursside loetelu ja neid ülesannetega 
siduda. Erandiks oli Turbo Project. Lisaks mugavale ressursside planeerimisele pakuti võimalusi ka 
töökoormuse arvutamiseks. Ülekoormuse kaotamiseks vahendid siiski puudusid.   Ressursside planeerimise vahendid väikeprojektide juhtimise programmides  Tabel 12  Nr  Funktsiooni nimi  TurboP KickStart  MinuteM PlanBee  2.2.1  Aja- või ressursipõhise planeerimise valimine  -  -  -  -  2.2.2 Ressursside  loetelu +  +  +  +  2.2.3  Ülesannete ja ressursside sidumine  +  +  +  +  2.2.4 Ülekoormuse  avastamine  +  -  -  -  2.2.5 Töökoormuse  automaatne  silumine  -  -  -  -  2.2.6  Ajavaru ja viivituste esitamine  +  -  -  -  2.2.7 Kalendrid  -  -  -  -  2.2.8  Erinevate töögraafikute loomise võimalus  +  -  -  -   Kokku:  5  2  2  2      87


4.5. Kulude ja kvaliteedi planeerimine (tabel 10 veerg 2.3)  Väikese projekti juhtimiseks mõeldud tarkvara ei pea võimaldama kulude ja kvaliteedi planeerimist. Minute 
Man ja Project Planner siiski neid võimalusi pakuvad. Minute Man programmis on need andmed vaadatavad 
erinevate aruannete vahendusel.  4.6. Käivitunud projekti juhtimine (tabel 10 veerud 3.1 ja 3.2)  Ka see ei ole väikeprojektide juhtimiseks kasutatava programmi oluline funktsioon. Enamasti olid uuritud 
programmides vastavad võimalused ka kesiselt esindatud. Enamuses neis sai kirjeldada ülesande täidetuse 
astet, kuid puudus võimalus võrrelda esialgset plaani tegeliku olukorraga. Eraldi võiks mainida Minute Man 
programmi, mis sisaldas teenitud väärtuse aruannet.  4.7. Kokkuvõte  Turbo Project on kõige mugavam kasutada. Võimalusi on kahjuks vähe, aga need toimivad laitmatult.   Project KickStarti on juba kiidetud hea alustusnõustaja poolest. Valminud plaani on aga pisut raske muuta.  Minute Man on eriline oma outline töökeskkonna poolest. Ekraanil on hea vihjeriba, mis selgitab, mida teha 
kursori alla jääva ikooni või aknaga.  PlanBeel on väga hea help. Keskkond ise on pisut ebamugav kasutada. Tabelid on liiga väikesed ja 
sisestusblanketid tülikad.   Project Planneris on töö alustamiseks hea nõustaja. Puuduseks lünklik help, ebamugav opereerimine 
erinevate akendega ja raskused andmete sisestamisel.  Kõike eelpool mainitut kokku võttes arvan, et uuritud programmidest on kõige parem kasutada Turbo 
Projecti. Erinevaid töövahendeid on vähe. Programmi on kerge kasutada. Katsetamisaega ei piirata aja ja 
funktsioonide puudumisega.  5. Allikad  Lisaks siin esitatud viidetele võib lugeja tarkvara otsida Interneti vahendusel. Parimad kohad, kust tarkvara 
valida, on:  1)  The Project Management Center - Directory of Project Management Software aadressil  www.infogoal.com/pmc/pmcswr.htm.  2) tarkvaraserver  TuCows  aadressil tucows.ibs.ee.    Esimene neist on väga pikk ja põhjalik projektijuhtimise programmide ja veebipõhiste keskkondade loetelu. 
Erinevaid nimetusi on kokku umbes 200. Puuduseks see, et lehelt viidatakse edasi toodet pakkuva ettevõtte 
kodulehele ja pole sugugi kindel, kas konkreetne programm on allalaaditav. Hoolimata linkide suurest 
hulgast ei ole loetelu täielik.  TuCows tarkvaraserver osutus üllatavalt heaks kohaks projektijuhtimise jaosvara allalaadimiseks. 2002. 
aasta lõpus sai Business-kategooria alamkategooriast Project umbes 20 erinevat nimetust. See arv on 
vähenenud. Näiteks aastal 2001 oli projektijuhtimise programmide hulk umbes 40. Ilmselt on enamik 
projektijuhtimise programme muutunud ärivaraks või konkurentide poolt üles ostetud. Näiteks Project 
KickStart on saanud osaks programmist Primavera SureTrak.  TuCows eeliseks on ka see, et installeerimisfaili allalaadimise eel pole vaja täita pikki registreerimisblankette. 
Tuleb vaid otsida sobiv fail ja see endale salvestada.  Et erinevaid projektijuhtimise programme on väga palju, siis on üpris raske otsustada, millist tarkvara üldse 
katsetama hakata. Loodetavast on valiku tegemisel abi käesolevast artikliseeriast. Teine võimalus on uurida 
projektijuhtimisega tegelevate organisatsioonide arvamust. PMI (Project Management Institute) ei tõsta esile 
ühtegi tarkvara, aga näiteks projektijuhtimise koolitust pakkuv ettevõte 4PM.com jagab omapoolseid 
soovitusi aadressil www.4pm.com/articles/selpmsw.html.    88


Lisa 3. Projektijuhtimise tegevuste hierarhiline analüüs  1 Sissejuhatus  1.1 Konspekti  kasutamisõpetus  1.2 Projekti  mõiste  1.3 Projektijuhtimise  olemus  1.4 Projektijuhtimise  seotus teste juhtimisvaldkondadega  1.5  Programm ja projekt  1.6 Projektifaasid  ja  elutsükkel  1.7 Elutsüklite  näited  1.8 Organisatsioon 
1.9  G Ül Rühma moodustamine  1.10 TEST  2 Algatamine    2.1  Projekti tegevusulatuse määratlemine 
2.1.1 Probleemi  tuvastamine  2.1.1.1 Näitarvud 
2.1.1.2 Kontrolllehed 
2.1.1.3 Intervjuu 
2.1.1.4 Simulatsioon 
2.1.1.5 Probleemipuu  2.1.2 Ideede  genereerimine  2.1.2.1 Ajurünnak 
2.1.2.2 635 
2.1.2.3 CNB 
2.1.2.4 Delfi 
2.1.2.5 SWOT  analüüs  2.1.2.6 Küsimustikud 
2.1.2.7  Eelduste analüüs   2.1.3  Indi Ül Probleemi/idee püstitamine  2.1.4  G Ül Ühise teema valimine  2.1.5 Huvigruppide  määratlemine  2.1.5.1 Huvigruppide  identifitseerimine  2.1.5.2  Huvigruppide infovajaduse väljaselgitamine  2.1.5.3  Huvigruppide nõudmiste ja ootuste kindlakstegemine  2.1.5.4  Huvigruppide mõjutamise planeerimine  2.1.6  G Ül Huvigruppide loetelu  2.1.7 Projekti  tulemuse üldine kirjeldus  2.1.8 Alternatiivide  väljatöötamine  2.1.9 Alternatiivide  hindamine  2.1.9.1 Otsustusmudelid  2.1.9.1.1 Otsustuspuu 
2.1.9.1.2 Sundvalik 
2.1.9.1.3 Analüütiline struktuur 
2.1.9.1.4 Loogiline raamistik  2.1.9.2 Arvutusmeetodid 
2.1.9.3  Tulu mõõtmise meetodid 
2.1.9.3.1 Tulemuste võrdlus 
2.1.9.3.2 Tulemusanalüüs 
2.1.9.3.3 Tulusus 
2.1.9.3.4 Majandusmudelid 
2.1.9.3.5 Optimeerimise meetodid 
2.1.9.3.6 Matemaatilised mudelid 
2.1.9.3.7 Tasuvuse analüüs 
2.1.9.3.8  Investeeringu tasuvuse hindamine 
2.1.9.3.9  Tasuvus perioodi ennustamine  2.1.10  G Ül Ühe lahenduskäigu valimine  2.1.11 Eksperthinnangud 
2.1.12 Kogemused 
2.1.13 Eesmärgi  püstitamine  2.1.14 Strateegilised  plaanid  2.1.15  Keskkonna mõju uuring  2.1.16 Piirangud 
2.1.17  Eeldused ja oletused  2.1.18 Projektijuhi  määramine  2.1.19 Projekti  ettepanek  2.1.20  G ÜL Projektitaotlus  3 Planeerimine  3.1 Tegevusulatuse  täpsustamine  3.1.1 Tegevusulatuse  planeerimine  3.1.1.1  Projekti planeeritava tulemuse täpsustus  3.1.1.2  Sama tulemuse alternatiivsed lahenduste väljatöötamine*  3.1.1.3 Lahenduskäigu  valimine*  3.1.1.4 Tegevusulatuse  kirjalik kinnitus*    89


3.1.1.5  Tegevusulatuse juhtimise plaan   3.1.1.6  G ÜL Tegevusulatuse juhtimise plaan  3.1.2 WBS  3.1.2.1 Tükeldamise  põhimõtted  3.1.2.2 WBS  mallid  3.1.2.3 Tegevusulatuse  täpsustus  3.1.2.4  G ÜL WBS  3.2 Kvaliteedi  planeerimine  3.2.1  Kvaliteedi tagamise eeskirjad  3.2.2  Standardid ja regulatsioonid   3.2.3 Eeskujud    3.2.4 Plokkskeemid    3.2.4.1 Põhjus-tagajärg  diagrammid  3.2.4.2  Süsteemi või protsessi graafikud  3.2.4.3  Mõju avaldumise diagrammid  3.2.5  Töökõlblikkuse definitsioon   3.2.6  Kvaliteedi maksumuse analüüs  3.2.7 Küsimustikud 
3.2.8  Kvaliteedi juhtimise plaan   3.2.9  G ÜL ???  3.3 Aja  planeerimine  3.3.1 Ülesannete  loetelu  3.3.1.1 Tükeldamise  põhimõtted*  3.3.1.2 Mallid 
3.3.1.3 Kogemused 
3.3.1.4 WBS  täpsustus  3.3.1.5  G ÜL Ülesannete loetelu  3.3.2 Ülesannete  kestus  3.3.2.1 Ressursivajaduse  hindamine  3.3.2.2  Varasematele kogemustele tuginemine  3.3.2.3 Identifitseeritud  riskid*  3.3.2.4 Võrdlev  hinnang    3.3.2.5  Kestuse hindamine lähtudes töö mahust   3.3.2.6 Ajavaru  planeerimine  3.3.2.7  Ülesannete kestuste hinnangud   3.3.2.8 Hinnangute  alus    3.3.2.9  Ülesannete loetelu täpsustus  3.3.2.10  G ÜL Ülesannete kestuste määramine  3.3.3 Ülesannete  järjekord  3.3.3.1 Ranged  seosed    3.3.3.2  Eelistatavad seosed   3.3.3.3  Ettevõtte sisesed sõltuvused   3.3.3.4 Kuupäevalised  piirangud  3.3.3.4.1  Projektiväliselt pealesurutud kuupäevad 
3.3.3.4.2  Planeerimise tulemusel määratud verstapostid  3.3.3.5 Võrkdiagrammid    3.3.3.5.1 Sõlmdiagramm  
3.3.3.5.2 Nooldiagramm  
3.3.3.5.3  Tingimuslikud diagrammid   3.3.3.6 Ribagraafikud  3.3.3.6.1 Gantt originaal 
3.3.3.6.2 Gantt edasiarendus  3.3.3.7 Diagrammide  mallid  3.3.3.8  Ülesannete loetelu täiendused  3.3.3.9  G ÜL sõlmdiagramm  3.3.4 Ajakava  lühendamine  3.3.4.1  Matemaatiline analüüs  
3.3.4.1.1  Kriitilise tee analüüs 
3.3.4.1.2  Seoste loogilisuse ja graafiku täielikkuse hindamine 
3.3.4.1.3  Ülesannete kestuste hinnangute kaalutud keskmise kasutamine  3.3.4.2  Kattuvused ja viivitused   3.3.4.3 Fast  tracking  3.4 Organisatsiooni  planeerimine  3.4.1  Inimeste juhtimisest (üldjuhtimise osa)  3.4.2 Ressursivajadused* 
3.4.3 Piirangud 
3.4.4  Rollide, vastutuste ja aruandmiskohustuste määramine  3.4.5 Org  struktuur  3.4.6  Tööjõu juhtimise plaan  3.4.7  Täiendava tööjõu muretsemine 
3.4.7.1 Kandidaatide  parameetrid  3.4.7.2  Värbamise kogemused   3.4.7.3  Lisatööjõu mõju põhiorganisatsioonile  3.4.7.4 Läbirääkimised    3.4.7.5 Alltöö  võtmine  3.4.8 Täiendavad  detailid  3.4.9  G ÜL Org struktuur + vastutuse maatriks  3.5 Infovahetuse  planeerimine  3.5.1 Infovahetusest  organisatsioonis (üldjuhtimine)    90


3.5.2 Kommunikatsioonitehnoloogia    3.5.3 Huvigruppide  infovajadus*  3.5.4 Infovahetuse  plaan  3.5.5  G ÜL Infovahetuse plaan + virtuaalse tööruumi loomine  3.6 Ressursside  planeerimine  3.6.1 Ressursivajadused* 
3.6.2  Ülesannete ressurssidega sidumine  3.6.3 Töökoormuse  ühtlustamine  3.6.3.1 Crashing 
3.6.3.2 Kestuse  pikenemine  3.6.4 Kalendrid    3.6.5 Projekti  ajakava    3.6.5.1 Võrkgraafik* 
3.6.5.2 Ribadiagramm  (Gantt)*  3.6.5.3 Verstapostide  diagramm  3.6.5.4 Tsüklogrammid  3.6.6  Ajakava kontrollimise plaan   3.6.7 Ressurssvajaduse  täpsustus  3.6.8  G ÜL ajakava Gantt formaadis  3.7 Alltöö  3.7.1  Alltöövõtjate planeerimine  
3.7.1.1  Alltöövõtjate allikad   3.7.1.2 Turutingimused    3.7.1.3  Teha või osta analüüs   3.7.1.4 Eksperthinnangud 
3.7.1.5  Lepingu tüübi valik  
3.7.1.5.1  Fikseeritud hinnaga leping 
3.7.1.5.2  Kulude katmise leping 
3.7.1.5.3  Aja ja materjali lepingud  3.7.1.6  Alltöövõtjate juhtimise plaan  
3.7.1.6.1  Mis tüüpi lepinguid kasutatakse? 
3.7.1.6.2  Kes hindab alltöövõtjaid? 
3.7.1.6.3  Kui ettevõttes on varustusosakond, mis ülesanded jäävad projektimeeskonnale? 
3.7.1.6.4  Kas on olemas standardiseeritud dokumendid alltöö vormistamiseks? 
3.7.1.6.5  Kuidas juhitakse erinevate alltöövõtjate tööd? 
3.7.1.6.6  Kuidas on alltöö seotud projekti ajakavaga ja aruandlusega?  3.7.1.7  Töö kirjeldused   3.7.2  Alltöö pakkumise planeerimine  
3.7.2.1  Pakkumise ja alltöö dokumendid  
3.7.2.1.1  Kutse hinnapakkumise tegemiseks 
3.7.2.1.2  Palve koostööpakkumise tegemiseks 
3.7.2.1.3  Palve hinnapakkumise esitamiseks 
3.7.2.1.4 Kutse läbirääkimistele 
3.7.2.1.5 Esialgne pakkumine 
3.7.2.1.6  Standardiseeritud blanketid   3.7.2.2  Pakkumiste hindamise tingimused  
3.7.2.2.1  Varasemad toote/teenuste näited 
3.7.2.2.2 Pakkumise hind 
3.7.2.2.3  Vajaduste mõistmine pakkuja poolt 
3.7.2.2.4  Pakutava lahenduse üld- või halduskulud 
3.7.2.2.5  Pakkuja võimekus ja oskused 
3.7.2.2.6 Pakkuja juhtimisoskused 
3.7.2.2.7  Pakkuja rahaline olukord  3.7.2.3  Töö kirjelduse täpsustus  3.7.3  Alltöö pakkumiste tegemine  
3.7.3.1  Sobivate pakkujate loetelu   3.7.3.2  Pakkujatele suunatud esitlus  3.7.3.3 Reklaam    3.7.3.4  Alltöövõtjate pakkumised   3.7.4  Alltöövõtjate valimine  
3.7.4.1 Läbirääkimised    3.7.4.2  Objektiivse hinnangu andmine  3.7.4.3 Eeltingimused 
3.7.4.4  Sõltumatud hinnangud   3.7.4.5 Lepingu  sõlmimine  3.7.4.6  G ÜL Alltöö vajaduse määratlemine  3.8 Riskid  3.8.1  Riskijuhtimise planeerimine  
3.8.1.1 Planeerimiskoosolekud    3.8.1.1.1  Huvigruppide riskitundlikkuse uurimine* 
3.8.1.1.2  Eelmääratud rollide ja vastutuspiiride kindlakstegemine* 
3.8.1.1.3 Organisatsiooni olemasolevate riskijuhtimise reeglitega tutvumine 
3.8.1.1.4 Riskijuhtimise planeerimise abivahendid   3.8.1.2  Riskijuhtimise plaan  
3.8.1.2.1 Riskijuhtimise meetodid  3.8.1.2.1.1 Lähenemisteed 
3.8.1.2.1.2 Vahendid 
3.8.1.2.1.3 Informatsiooni  allikad  3.8.1.2.1.4  Hinnangu andmise meetod    91


3.8.1.2.2  Kes milliste riskijuhtimisülesannete eest vastutab 
3.8.1.2.3  Riskijuhtimise eelarve koostamine 
3.8.1.2.4  Millal ja kui tihti riske uuritakse 
3.8.1.2.5  Ajakavale ja meetodile sobiva hindamis- ja tõlgendamismeetodi valimine 
3.8.1.2.6 Riskilävi 
3.8.1.2.7 Riskijuhtimise protsessi dokumenteerimise viis 
3.8.1.2.8  Andmete säilitamine tulevikuks  3.8.2  Riskide identifitseerimine  
3.8.2.1  Riskide kategooriad  
3.8.2.1.1  Tootmisega seotud riskid 
3.8.2.1.2  Juhtimisega seotud riskid 
3.8.2.1.3  Organisatsiooniga seotud riskid 
3.8.2.1.4 Välised riskid  3.8.2.2 Projektiplaanide läbivaatamine 
3.8.2.3 Infokogumise  tehnikad*  3.8.2.4 Plokkskeemid* 
3.8.2.5  Riskide loetelu   3.8.2.6  Sümptomid ja ohumärgid   3.8.2.7  Plaani muutmise ettepanekud  3.8.2.8  G ÜL SWOT analüüs + riskide loetelu  3.8.3  Kvalitatiivne riskianalüüs  
3.8.3.1  Projekti hetkeseisu mõju riskidele  3.8.3.2  Projektitüübi mõju riskidele  3.8.3.3  Riskide tõenäosuse ja mõju suuruse hindamine 
3.8.3.3.1  Tõenäosuse ja mõju suuruse skaalad  
3.8.3.3.2  Tõenäosuse ja mõju hindamise maatriks   3.8.3.4  Eelduste testimine   3.8.3.5  Andmete täpsuse hindamine  
3.8.3.5.1  Riskidest arusaamise määra hindamine 
3.8.3.5.2  Riskide hindamiseks vajalike andmete kättesaadavus 
3.8.3.5.3 Andmete kvaliteet 
3.8.3.5.4 Andmete usaldatavus ja terviklikkus  3.8.3.6 Projekti  riskireiting  3.8.3.7  Riskide edetabel   3.8.3.8  Täiendavat uurimist vajavate riskide loetelu   3.8.3.9  Kvalitatiivse riskianalüüsi trendid   3.8.3.10  G ÜL riskide maatriks  3.8.4  Kvantitatiivne riskianalüüs  
3.8.4.1  Vestlus huvigruppide ja ekspertidega  3.8.4.2  Kolmekordne hinnang projekti faasi maksumusele ja kestusele  3.8.4.3  Tõenäosuse jaotumise analüüs 
3.8.4.3.1 Unifitseeritud 
3.8.4.3.2 Normaalne 
3.8.4.3.3 Kolmnurk 
3.8.4.3.4 Beeta 
3.8.4.3.5 Logaritmiline  3.8.4.4  Tundlikkuse analüüs   3.8.4.5 Otsustuspuu  analüüs*  3.8.4.6 Simulatsioon    3.8.4.6.1  Monte Carlo tehnika 
3.8.4.6.2  Maksumuse riski analüüs (aluseks WBS) 
3.8.4.6.3  Ajagraafiku riski analüüs (aluseks PDM)  3.8.4.7  Olulisemate kvantifitseeritud riskide loetelu   3.8.4.8  Projekti tõenäosusanalüüs   3.8.4.9  Projekti eelarvest ja tähtajast kinnipidamise tõenäosus   3.8.4.10  Kvantitatiivse riskianalüüsi trendid   3.8.5  Riskidele reageerimise planeerimine  
3.8.5.1  Ühised riski põhjused   3.8.5.2 Reageerimisstrateegiad  3.8.5.2.1 Vältimine  
3.8.5.2.2 Ülekandmine  
3.8.5.2.3 Leevendamine  
3.8.5.2.4 Arvestamine  3.8.5.3 Riskijääk    3.8.5.4  Riskidele reageerimise plaan  
3.8.5.4.1  Reageerimisega kaasnevad riskid  
3.8.5.4.2  Riskide kirjeldused, millist osa projektist mõjutavad, põhjused 
3.8.5.4.3 Riskikandjad ja vastutajad 
3.8.5.4.4 Riskianalüüsitulemused 
3.8.5.4.5 Reageerimisviisid 
3.8.5.4.6 Riskijäägid 
3.8.5.4.7 Reageerimistegevused 
3.8.5.4.8  Tegevustega seotud ajakava ja maksumus 
3.8.5.4.9  Tegevusplaanid riskide realiseerumisel  3.8.5.5  Vastutuse määramine lepingutega   3.8.5.6  Ettepanekud ajakava, eelarve ja ressursside täiendamiseks  3.8.5.7 G  ÜL  Olulisematele  riskidele reageerimise planeerimine  3.9 Kulude  planeerimine  3.9.1 Maksumus    92


3.9.1.1  Ressursside ühiku hindade täpsustamine  3.9.1.2  Maksumuse hinnangud  
3.9.1.2.1 Võrdlev hinnang  
3.9.1.2.2  Hinnang tunnuste järgi  
3.9.1.2.3  Detailne hinnang  
3.9.1.2.4 Muud meetodid   3.9.2 Eelarve 
3.9.3 Maksegraafik 
3.9.4  Kulude kontrollimise plaan   3.9.5  G ÜL Eelarve  3.10 Integreeritud  projektiplaan  3.10.1 Projekti  ulatus  3.10.1.1  Projekti alustamise käsk 
3.10.1.2  Projekti tulemuse kirjeldus 
3.10.1.3 Tegevusulatuse kirjalik kinnitus 
3.10.1.4 Tegevusulatusest kinnipidamise plaan  3.10.2 WBS 
3.10.3  Kvaliteedi juhtimise plaan   3.10.4 Kestus  3.10.4.1 Ajagraafik 
3.10.4.2 Kontrollplaan 
3.10.4.3  Verstapostid ja tähtajad 
3.10.4.4  Ajagraafikust kinnipidamise plaan  3.10.5 Maksumus  3.10.5.1 Eelarve 
3.10.5.2 Kassavooplaan 
3.10.5.3  Kuludest kinnipidamise plaan  3.10.6 Inimressursid  3.10.6.1 Vastutusalad 
3.10.6.2  Töötajate kvalifikatsioon ja maksumus 
3.10.6.3  Töötajate juhtimise plaan  3.10.7 Infojuhtimise  plaan  3.10.8 Riskid  3.10.8.1 Riskijuhtimise  plaan  3.10.8.2 Riskide  loetelu  3.10.8.3  Riskidele reageerimise plaan  3.10.9  Alltööde juhtimise plaan  3.10.10  Täiendavad detailid   3.10.10.1 Täiendav, planeerimise käigus tekkinud info  3.10.11 Lahendamata  teemad  3.10.12 Tehnilised  dokumendid  3.10.13 Standardite  dokumentatsioon  3.10.14  G ÜL täieliku projektiplaani koostamine  4  Täitmine ja kontroll 
4.1 Projekti  täitmine  4.1.1 Töökoosolekud    4.1.2  Volituste andmise kord  4.1.3 Juhtimisoskused* 
4.1.4  Valdkonnaga seotud oskused   4.1.5 Organisatoorsed  meetodid    4.1.6  Ennetavad tegevused   4.1.7 Ülesannete  täitmine  4.1.8  Korrigeerivad tegevused   4.1.9  Ülevaade töö tulemustest   4.1.10  Ettepanekud muutuste tegemiseks   4.2 Info  jagamine  4.2.1 Infovahetuse  oskused  4.2.2 Infosüsteemid    4.2.3  Infolevitamise meetodid   4.2.4  Projekti andmed   4.2.5 Aruanded    4.2.6 Presentatsioonid    4.3 Alltöövõtjate  juhtimine  4.3.1  Ettepanekud muutuste tegemiseks   4.3.2  Alltöövõtjate arved   4.3.3  Lepingu tingimuste muutmise kontroll  
4.3.3.1 Aruanded    4.3.3.2 Jälgimissüsteem 
4.3.3.3  Vaidluste lahendamise protseduurid  4.3.3.4  Muudatuste heakskiitmise tasemed  4.3.4  Tegevusest aruandmine   4.3.5 Maksesüsteem    4.3.6 Kirjavahetus    4.3.7  Lepingu muutused   4.3.8 Maksekorraldused    4.4  Tegevusest aruandmine  
4.4.1 Töökoosolekud* 
4.4.2  Erinevuse analüüs  
4.4.2.1  Ajakava ja aruannete võrdlus    93


4.4.2.2  Eelarve ja kulude võrdlus  4.4.2.3  Planeeritud ja tegeliku ulatuse võrdlus  4.4.2.4  Planeeritud ja kasutatud ressursside võrdlus  4.4.2.5  Ennustatud ja tegelikult aset leidnud riskide võrdlus  4.4.3  Trendide analüüs   4.4.4  Teenitud väärtuse analüüs   4.4.5  Info vahetamise vahendid ja meetodid*  4.4.6 Tegevusaruanded    4.4.6.1  Võrdlevad Gantti graafikud  4.4.6.2  S-kõverad (teenitud väärtuse graafiline kirjeldus)  4.4.6.3  Teenitud väärtuse tabelid*  4.4.7  Ettepanekud muutuste tegemiseks   4.5 Meeskonna  arendamine  4.5.1 Arendusvajaduse  määratlemine  4.5.1.1  Projektiga seotud töötajate omadused  4.5.1.2 Projektiplaaniga seotud vajadused 
4.5.1.3  Tööjõu juhtimise plaan   4.5.1.4 Tegevusaruanded    4.5.1.5  Väline tagasiside   4.5.2  Meeskonda loovad tegevused (Üld juhtim)  4.5.3 Juhtimisoskused* 
4.5.4  Tasu ja tunnustus   4.5.5  Meeskonna koondamine ühisele territooriumile   4.5.6  Koolitus (Üld juht)  4.5.7  Tegevuse paranemine   4.6 Ajakava  kontroll  4.6.1  Ajakava muutmise reeglid*  4.6.2  Plaani ja tegeliku seisu võrdlus  4.6.3  Erinevuse analüüs   4.6.4  Tehtud töö mõõtmine   4.6.5  Ajakava uuendused   4.6.6 Täiendav  planeerimine (baseline muutmine)  4.6.7 Korrigeerivad  tegevused*  4.7 Eesmärgi  kontroll  4.7.1  Eesmärgist kinnipidamise kontroll  4.7.2  Ettepanekud muutuste tegemiseks   4.7.3  Eesmärgi muutumise reeglid*  4.7.4  Eesmärgi muutused   4.7.5 Täiendav  planeerimine*  4.7.6 Korrigeerivad  tegevused*  4.7.7 Kohendatud  kontrollplaan*  4.8 Kulude  kontroll  4.8.1  Eelarve muutmise reeglid*  4.8.2  Tehtud töö mõõtmine*  4.8.3  Teenitud väärtuse analüüs  4.8.4 Täiendav  planeerimine*  4.8.5 Kulude  revideerimine  4.8.6 Eelarve  täiendamine  4.8.7  Projekti lõpliku maksumuse ennustus  
4.8.7.1  Aruandlushetkeni tehtud kulutused + uus hinnang ülejäänud töö maksumusest  4.8.7.2  Tehtud kulutused + allesjäänud eelarve  4.8.7.3  Tehtud kulutused + allesjäänud eelarve kohendatud edenemise faktoriga  4.9 Kvaliteedi  kontroll  4.9.1  Kvaliteedi tagamine   4.9.2 Ülevaatus    4.9.3 Kontrollgraafikud    4.9.4  Vigade esinemise histogrammid   4.9.5 Valimid    4.9.6 Plokkskeemid* 
4.9.7  Trendide analüüs  
4.9.7.1 Tulemuse  kvaliteet  4.9.7.2 Projekti  kvaliteet  4.9.8 Muudatusettepanekud  4.9.8.1  Kvaliteedi parandamine   4.9.8.2  Heakskiitev otsus   4.9.8.3 Ületegemine    4.9.8.4  Täpsustunud protsessid   4.9.8.5 Täidetud  kontrollnimekirjad  4.10 Riskide  juhtimine  4.10.1  Riskidele reageerimise hindamine   4.10.2  Regulaarne riskide vaatlus   4.10.3  Toote töövalmiduse mõõtmine   4.10.4  Täiendav riskidele reageerimise planeerimine   4.10.5 Workaround  plans  4.10.6  Korrigeerivad tegevused   4.10.7  Ettepanekud muutuste tegemiseks   4.10.8  Riskidele reageerimise plaani täiendused   4.10.9  Riskide andmebaas   4.10.10 Riskide  identifitseerimise kontrollnimekirjade täiendused     94


4.11  Muutuste integreeritud kontroll 
4.11.1  Ettepanekud muutuste tegemiseks*  4.11.2  Muutuste tegemise reeglid  4.11.3  Konfiguratsioonide haldamine   4.11.4  Tehtud töö mõõtmine*  4.11.5  Täiendav planeerimine   4.11.6  Projekti plaani täiendus   4.11.7 Korrigeerivad  tegevused*  4.11.8  Kogunenud kogemuste säilitamine  5 Lõpetamine    5.1 Projekti  sulgemine  5.1.1  Alltöö lepingute lõpetamine   5.1.2  Tegevuse dokumendid   5.1.3  Toote dokumendid   5.1.4  Muud projekti andmed*  5.1.5  Tegevusest aruandmise tehnikad*  5.1.6 Lõpparuanne* 
5.1.7 Presentatsioonid* 
5.1.8 Projektide  arhiiv  5.1.9  Lõpetamise otsus   5.1.10 Kogemused* 
5.1.11  Dokumentide arhiveerimine   5.1.12  G ÜL Enesehinnag   
    95

Document Outline

• Analüüs
  • Probleemi püstitus
  • Põhjused
  • Lahendused
  • Sihtrühm
  • Ülevaade projektijuhtimise valdkonnast
    • Projektijuhtimise standardid
      • Projektijuhtimise instituut
      • PMBOK
      • Sertifitseerimine
    • Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid
    • Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal
    • Projektijuhtimise tarkvara
• Planeerimine
  • Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid
  • Konspekti sisu
    • Tegevuste hierarhia
    • Tegevuste ahelad
    • Andmed moodulite kirjeldamiseks
      • Õpitehnoloogia standardid
      • IMS Meta-Data spetsifikatsioon
      • IMS LOM andmemudel
      • Metaandmed XML formaadis
      • IMS sisupakendus
      • Õpiobjektide metaandmete baas
  • Õpimeetodid
    • Õpistrateegia
      • Õpetamise teooriad
      • Erinevad mõtlemisviisid
      • Tajueelistused
    • Õpiprotsessi osad
    • Õpitegevused
  • Hindamisreeglid
• Arendus
  • Õpikava
    • Graafiline skeem
    • Tabel
    • Menüü
  • Õppematerjalid
    • Tekstid
    • Graafika
    • Animatsioonid
    • Video
  • Õppematerjalide administreerimine
    • Juurkataloog
    • Avavaated
    • Õppematerjalide kataloogid
    • Failinimed