Facebook Like

Projektijuhtimise e-konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
 
Tallinna Pedagoogikaülikool 
Matemaatika -loodusteaduskond 
Informaatika osakond 
 
 
 
 
 
 
Martin Sillaots  
 
Projektijuhtimise e-konspekt 
 
Magistritöö  
 
 
 
 
  Juhendaja
 Peeter 
Normak  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Autor: ............................................................  “  .......  “  ...................  2003 
 
Juhendaja:  .....................................................  “  .......  “  ...................  2003 
 
Osakonna juhataja:  .......................................  “  .......  “  ...................  2003 
 
Tallinn 2003 
Sisukord 
Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4 
1 Analüüs........................................................................................................................................ 7 
1.1 Probleemi 
püstitus ............................................................................................................... 7 
1.2 Põhjused .............................................................................................................................. 8 
1.3 Lahendused.......................................................................................................................... 8 
1.4  Sihtrühm  .............................................................................................................................. 9 
1.5 Ülevaade 
projektijuhtimise valdkonnast ........................................................................... 10 
1.5.1 Projektijuhtimise 
standardid  ...................................................................................... 10 
1.5.1.1 Projektijuhtimise 
instituut ..................................................................................... 11 
1.5.1.2  PMBOK  ................................................................................................................. 11 
1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 
1.5.2 
Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid ...................................................... 14 
1.5.3 
Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal  ......................................................... 16 
1.5.4 Projektijuhtimise 
tarkvara  ......................................................................................... 18 
Planeerimine  .............................................................................................................................. 20 
2.1 
Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 
2.2 Konspekti 
sisu ................................................................................................................... 20 
2.2.1 Tegevuste 
hierarhia  ................................................................................................... 22 
2.2.2 Tegevuste 
ahelad ....................................................................................................... 23 
2.2.3 Andmed 
moodulite  
kirjeldamiseks............................................................................ 24 
2.2.3.1  Õpitehnoloogia  
standardid..................................................................................... 25 
2.2.3.2 
IMS Meta -Data spetsifikatsioon ............................................................................ 26 
2.2.3.3 
IMS LOM andmemudel  ........................................................................................ 26 
2.2.3.4 
Metaandmed XML formaadis  ............................................................................... 30 
2.2.3.5 IMS 
sisupakendus.................................................................................................. 33 
2.2.3.6 
Õpiobjektide metaandmete baas............................................................................ 35 
2.3  Õpimeetodid  ...................................................................................................................... 38 
2.3.1  Õpistrateegia .............................................................................................................. 38 
2.3.1.1 Õpetamise 
teooriad ................................................................................................ 38 
2.3.1.2 Erinevad 
mõtlemisviisid ........................................................................................ 39 
2.3.1.3 Tajueelistused ........................................................................................................ 40 
2.3.2 Õpiprotsessi 
osad....................................................................................................... 40 
2.3.3 Õpitegevused ............................................................................................................. 41 
2.4 Hindamisreeglid ................................................................................................................ 42 
3 Arendus...................................................................................................................................... 44 
3.1 Õpikava.............................................................................................................................. 44 
3.1.1  Graafiline  
skeem........................................................................................................ 45 
3.1.2 Tabel .......................................................................................................................... 46 
3.1.3  Menüü ........................................................................................................................ 47 
3.2 Õppematerjalid .................................................................................................................. 49 
3.2.1 Tekstid ....................................................................................................................... 50 
3.2.2  Graafika  ..................................................................................................................... 51 
3.2.3 Animatsioonid ........................................................................................................... 52 
3.2.4 Video ......................................................................................................................... 53 
3.3 Õppematerjalide 
administreerimine  .................................................................................. 53 
3.3.1 Juurkataloog .............................................................................................................. 54 
3.3.2 Avavaated .................................................................................................................. 54 
3.3.3 Õppematerjalide 
kataloogid ....................................................................................... 54 
3.3.4 Failinimed.................................................................................................................. 55 
 
 
Kokkuvõte ......................................................................................................................................... 56 
Kasutatud kirjandus ........................................................................................................................... 58 
Resume  .............................................................................................................................................. 59 
Lisad .................................................................................................................................................. 62 
Lisa 1. Projektijuhtimise kursuste liigid ja näited ............................................................................. 62 
Lisa 2. Projektijuhtimise tarkvara...................................................................................................... 70 
Lisa 3. Projektijuhtimise tegevuste hierarhiline analüüs ................................................................... 89 
 
 
 
Sissejuhatus  
Tänapäeva maailma iseloomustab üha kiirenev elutempo, pidev teaduslik ja tööstuslik areng, 
suurenev ressursside nappus ja tihenev konkurents . Selle tulemuseks on meid ümbritseva 
keskkonna mitmekesisus ja keerukus, pidev muutumine ja täiustumine igal elualal. Kuidas tulla 
toime ja olla edukas sellises jätkuvalt muutuvas ja arenevas keskkonnas? Milliseid käitumisjuhiseid 
pakkuda inimestele, kes pigem sooviksid, et neid ümbritsev keskkond püsiks stabiilsena, et 
elamiseks vajalikke vahendeid jaguks piisavalt, et oleks võimalikult vähe riske, mis ohustavad 
nende töökohti ja sissetulekuid? 
 
Lahendusi nendele küsimustele pakub projektijuhtimise vahendite omandamine ja rakendamine 
oma töös ja igapäevases elus. Elul ja projektil on sarnaseid jooni (algus, lõpp, eesmärk, …). 
Projektijuhtimise meetoditest on vaieldamatult kasu töö ja isiklike asjade korraldamisel.  
 
Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Juba esimese 
kursuse raames sai loodud projektijuhtimise elektrooniline konspekt. Järgmiste kursuste jaoks sama 
konspekt nii hästi ei sobinud. Konspekt sisaldas teemasid , mida antud kursuste käigus ei käsitletud. 
Samas kogunes uut materjali, kuid õppematerjali täiendamine osutus keeruliseks konspekti jäiga 
ülesehituse tõttu. Näiteks tekkis vajadus võtta projekti majanduslike aspektide peatükist projekti 
tasuvuse hindamise meetodid ja kombineerida eelarve koostamise harjutusega. Kuna 
hindamismeetodid oli osa ühest suuremast HTML-failist, siis oli selle eraldamine tülikas. Lisaks 
õppematerjalidele sisaldab keskkond ka andmeid õppetöö kohta. Seetõttu on raske konspekti 
kohandada erinevate kursuste vajadustega või soovitada  iseõppijatele. 
 
Tekkinud olukorra lahendamiseks kaaluti erinevaid võimalusi: 
1.  Luua iga kursuse jaoks uus konspekt. See on kursuse läbiviija seisukohast vastuvõetamatu. 
2.  Kasutada igal kursusel ühte konspekti muutmata kujul. See on õpilase seisukohast 
vastuvõetamatu. 
3.  Luua struktureeritud põhikonspekt, mille moodulitest saab koostada sihtgruppidele sobivad 
alamkonspektid. 
 
Magistritöö eesmärk on luua projektijuhtimise konspekt, mis annab valdkonnast tervikliku pildi, 
võimaldab valida õppematerjale erinevate kursuste läbiviimiseks ja sobib lugemiseks iseõppijatele.  
 
 
 
Konspekti mõiste võib tekitada mulje seotusest ühe konkreetse kursusega. Käesoleva töö eesmärk 
on siiski pisut laiem. Konspekti õppematerjalide põhjal peab olema võimalik koostada erinevate 
kursuste kavasid.  
 
Elektroonilise konspekti idee tekkis soovist täiendada tekstilisi materjale multimeedia  
illustratsioonidega. See on segment , mis on täna veel täitmata – puudub eestikeelne 
projektijuhtimise elektrooniline konspekt. On olemas Esko Koolituse ja Siseministeeriumi koostöös 
loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu  elektrooniline versioon , kuid see ei sisalda 
multimeedia illustratsioone.  
 
Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis 
on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise 
käsiraamat . Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management  
Institute) PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge Guide).  
 
Pole mõtet luua ka projektijuhtimise õpikeskkonda, kui on olemas piisavalt head õpisüsteemid. 
Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides 
teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada 
kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse 
haldamise vahendeid. Rõhk on õppematerjalide ülevaatlikkusel, kasutamislihtsusel ja ühilduvusel 
erinevate õppekeskkondadega. 
 
Lähtudes magistritöö eesmärgist on püstitatud järgmine hüpotees – õpitegevuste hierarhiline 
analüüs ja õpiobjektide meetaandmetega kirjeldamine lihtsustab erinevatele sihtgruppidele sobivate  
konspekti läbimisteede loomist. 
 
See tähendab, et sama õppematerjali põhjal saab koostada erinevaid sisukordi: 
1.  ülikoolile – täielik konspekt projekti faaside lõikes; 
2.  gümnaasiumile – valik kergematest lõikudest ja olulisematest teemadest
3.   algajale – kergemad (sissejuhatavad) lõigud; 
4.  edasijõudnule – projektijuhtimise temaatika grupeerimine valdkondade lõikes. 
 
Kõik kavad peavad olema terviklikud (olulised punktid ei tohi välja jääda) ja mugavad lugeda. 
Korduvate peatükkide tekst peab olema erinevatesse kontekstidesse sobiv. 
 
5
 
Käesoleva projektijuhtimise elektroonilise konspekti loomise aluseks on võetud Hannafin ja Peck  
pisut täiendatud mudel. 
 
Analüüs 
Planeerimine 
Arendus
Rakendus
 
 
Evalvatsioon
 
(George Washington University 2002) 
 
Erinevatest mudelitest sai valitud just see tema lihtsuse tõttu. Töö autorile meeldis ka, et tulemuse 
hindamine toimub pidevalt kogu protsessi käigus, mitte ainult lõpus. Lähtudes sellest mudelist on 
magistritöö jagatud kolme  ossa
1.  analüüs sisaldab sihtrühma , ainevaldkonna ja erinevate lahenduskäikude uurimist
2.  planeerimine koosneb õpieesmärkide püstitamisest, sisu ja meetodite paikapanemisest; 
3.  arenduse osas toimub konspekti struktuuri loomine ja testimine ning konspekti prototüübi 
loomine. 
 
Hüpoteesi tõestamiseks jagatakse planeerimise faasis projektijuhtimise valdkond õpitegevusteks 
(mooduliteks). Objektide parameetrite kirjeldamiseks võetakse kasutusele metaandmed. Ühtlasi 
uuritakse metaandmete mudelit ja katsetatakse nende teostust praktikas. Õpiobjektidest ja 
metaandmetest moodustatud andmebaasi põhjal testitakse erinevate lugemisteede loomist. Arenduse 
osas katsetatakse konspekti erinevaid kavasid praktikas. Selleks otstarbeks luuakse mõned 
õppematerjalid ning testitakse nende esitamist erinevates kavades ja sama kava erinevates 
peatükkides. Õppematerjalide testimine ja rakendamine õppetöös on magistritöö väline ülesanne. 
 
6
 
1 Analüüs 
Valdkonna analüüs koosneb järgmistest osadest 
1. probleemi 
püstitus; 
2. põhjuste 
analüüs; 
3. lahenduste 
pakkumine; 
4. sihtrühma 
analüüs; 
5. ülevaade 
valdkonnast. 
 
1.1 Probleemi püstitus 
Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Paralleelselt 
esimese kursuse toimumisega sai loodud aine konspekt. Õppematerjalid tehti Interneti vahendusel 
kättesaadavaks, et lihtsustada nende jagamist ja vähendada paljunduskulusid. Konspekti on 
järgmiste kursuste käigus täiendatud. Materjali muutumisest aja jooksul saab ülevaate, kui külastada 
konspektide vanemaid versioone aadressidel:  
http://www.audentes.ee/~martin/projektvana; 
http://www.audentes.ee/~martin/projekt2000; 
http://www.audentes.ee/~martin/projekt; 
http://www.audentes.ee/~martin/pmsoft. 
 
Hoolimata pikaajalisest õpetamisstaažist ja õppematerjalide pidevast täiendamisest ei ole 
olemasolev konspekt rahuldav projektijuhtimise kursuste läbiviimiseks. 
 
Põhilised probleemid: 
1.  Konspekti struktuur on halb. Selle tulemuseks on lakkamatu vaidlus teiste projektijuhtimise 
õppejõududega (näiteks Sigrid Salla TPÜ-st). Arvamused erinevad teemade esitamise 
järjekorra ja grupeerimise osas, aga ka terminoloogias
 
2.  Valdkonna käsitlus on kohati ebapiisav. Mõned teemad (näiteks riskijuhtimine ) jäävad 
katmata
 
3.  Konspekti ülesehitus on jäik. See raskendab õppematerjali kohandamist erinevatele 
sihtgruppidele (näiteks ärieriala tudengid on huvitatud projekti tasuvuse põhjalikust 
 
7
hindamisest, sotsiaalteaduskonna üliõpilased tunnevad rohkem huvi üldjuhtimise temaatika 
vastu). 
 
Konspekt on küll avalikult Internetis kõikidele huvilistele lugemiseks, kuid selle ülesehitus ei ole 
iseõppijale sobiv. Õppematerjalide kõrval on ka konkreetse kursuse  ajakava ja õppetöö tulemused. 
 
 
1.2 Põhjused 
Eelpool mainitud probleemid on tingitud järgmistest põhjustest: 
 
1.  Projektijuhtimise eriala on suhteliselt noor, mistõttu on terminoloogia ja fundamentaalsete 
teemade ring alles välja kujunemas. 
  
2. Magistrandi 
esimene 
projektijuhtimise konspekt valmis õppetöö käigus. See sobis hästi 
ühele konkreetsele õpperühmale. Jäik ülesehitus (teemade jagamine peatükkidesse, 
peatükkide numeratsioon , näidetele viidatakse peatükkide seest) ei tekitanud esimesel korral 
probleeme. 
 
3.  Õppematerjalid on vaheldumisi õppejõu poolt hinnatavate testidega, üliõpilastele mõeldud 
teadetega ja õppetöö tulemustega. See on ebavajalik ja häiriv info kursusevälistele 
lugejatele. 
 
4.  Õpiobjektide esitus ei ole kooskõlas väljakujuneva õpitehnoloogia standardiga. Materjalid 
on erinevates õpkeskkondades raskesti kasutatavad. 
 
Tekkinud on selge vajadus uuendatud struktuuriga ja täiendatud sisuga konspekti järele. 
 
 
1.3 Lahendused 
Magistritöö alguses kaaluti kahte alternatiivset lahenduskäiku: 
1.  Projektijuhtimise õpikeskkonna loomine. Keskkond on õpilasekeskne – materjali 
vaatamiseks tuleb end kõigepealt autoriseerida, õpilane näeb ainult oma õppetöö tulemusi ja 
talle mõeldud teateid. 
 
8
2.  Projektijuhtimise elektroonilise konspekti loomine. Konspekt on valdkonna keskne, materjal 
on avalik ega sisalda õppetöö tulemusi ning teateid.  
 
Töö edenedes sai valitud teine lahenduskäik – elektrooniline konspekt. Õpikeskkonna loomine ei 
ole mõttekas, sest sarnaseid õppematerjali haldamise keskkondi on väga palju. Olulisem on, et 
loodav õpimaterjal oleks erinevatesse õpikeskkondadesse integreeritav, õpilaste poolt kergesti 
kasutatav ja projektijuhtimise eriala spetsialistide poolt aktsepteeritav. 
 
Konkreetsemad lahendused eelpool mainitud põhjustele: 
1.  Otsida tuge rahvusvahelistest standarditest. Võtta kasutusele parimaid näiteid kogu 
projektijuhtimise alasest kirjandusest. 
2.  Luua moduleeritud õpimaterjalid, mida saab kasutada erinevatel kursustel ja 
õpikeskkondades. 
3.  Hoida õppeinfo õppematerjalidest lahus. Teated , hinded ja suhtluskanalid olgu tulevikus 
intranetis või mõnes õpikeskkonnas parooliga kaitstud. 
 
 
1.4 Sihtrühm 
Seni on projektijuhtimise elektroonilisi õppematerjale katsetatud järgmiste gruppide peal: 
1.   Audentese Ülikooli ärijuhtimise eriala üliõpilased; 
2.  Audentese IT eriala; 
3.  TPÜ sotsiaalteaduskonna projektijuhtimise tarkvara aines; 
4.  Audentese Gümnaasiumi projektijuhtimise praktika raames; 
5. Audentese 
õppejõudude 
ja 
õpetajate täiendkoolituses; 
6. iseõppijad. 
 
Uuendatud konspekt peab sobima võimalikult hästi nendele sihtgruppidele. Ka täiendavate 
huvigruppide lisandumine ei tohi põhjustada konspekti ringitegemist. Materjali ülesehitus peab 
olema selline, et iga õppija leiaks kerge vaevaga teda huvitava teema. Konkreetsele huvigrupile 
suunatud kursuse raames peab olema võimalik luua valik olemasolevatest teemadest (see võib olla 
realiseeritud kinnises õpisüsteemis või eraldi avaliku veebilehena). 
 
Projektijuhtimise esialgne versioon loodi Audentese Ülikooli ärieriala tudengitele. Teistele 
sihtgruppidele toimunud kursustel selgus, et projektijuhtimise majanduslikud aspektide pakuvad 
huvi ka IT- ning sotsiaalteaduskonna üliõpilastele, sest enamus projekte on vähemal või suuremal 
 
9
määral seotud äri, kulude ja juhtimisega. Ärijuhtimise eriala võib pidada konspekti peamiseks 
sihtgrupiks. Probleeme on olnud gümnaasiumile sobivate peatükkide leidmisega. Senine teemade 
käsitlus on olnud 10. klassi taseme jaoks liiga raske. 
 
Et konspekt sobiks võimalikult hästi ka teiste erialade tudengitele, tuleb materjalides käsitleda 
juhtimisprojekte, sest need puudutavad igat valdkonda. Mitte keskenduda näiteks 
tootmisprojektidele. Samal põhjusel ei tohi konspektist välja jätta teemasid, mida õpetatakse mõne 
eriala teiste õppeainete raames (näiteks eelarve koostamist õpetatakse ärijuhtimise finantsarvestuse  
aines). Konspekti struktuur peab võimaldama tuttavate teemade vahelejätmist. 
 
Seni vaid üksikutel kursusel osalenud tudengitel on olemas projektijuhtimise kogemus. Seetõttu 
varasemate kogemuste olemasolu konspekti loomisel arvestada ei saa. Õppematerjal tuleb koostada 
algtaseme jaoks. Edasijõudnud võivad omal  valikul peatükke vahele jätta.  
 
 
1.5  Ülevaade projektijuhtimise valdkonnast 
Enne konspekti sisuks olevate teemade ja meetodite valimist tuleb saada ülevaade projektijuhtimise 
ja selle õpetamise valdkonnast. 
 
Ülevaate saamiseks sai uuritud järgmisi teemasid: 
1.  projektijuhtimise standardid – millest juhinduda käesoleva konspekti sisu valimisel; 
2.  projektijuhtimise elektroonilised ja paber õppematerjalid – mida võtta eeskujuks; 
3.  projektijuhtimise tarkvara – mille baasil luua praktilisi näiteid. 
 
 
1.5.1 Projektijuhtimise 
standardid 
Projektijuhtimise standardite loomise ja kontrollimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: 
1.  Projektijuhtimise instituut (Project Management Institute - PMI) USA-s; 
2.  Projektijuhtide ühendus ( Association of Project Managers - APMP) Inglismaal; 
3.  Austraalia projektijuhtide instituut ( Australian Institute of Project Management - AIMP); 
4.  ISO projektijuhtimise standardid (International Standards Organization - ISO 10006 Guideline: 
Quality in Project Management, ISO 9000-2000). 
 
 
10
Tähtsaim neist on – PMI, sest nende loodud projektijuhi  elukutse (Project Management Professional 
PMP) sertifitseerimise süsteemi ja projektijuhtimise käsiraamatut (A Guide to the Project 
Management Body of Knowledge – PMBOK Guide) peetakse vaikimisi projektijuhtimise 
standardiks kogu maailmas. PMP-l on ka ISO tunnustus. 
 
 
1.5.1.1 Projektijuhtimise instituut 
PMI asutati 1969. aastal Philadelphia-s. Tänapäeval on PMI maailma suurim projektijuhtide 
mittetulunduslik organisatsioon . Liikmete arv on umbes 95 000. PMI pakub oma liikmetele  
mitmeid erinevaid tooteid ja teenuseid: 
1.  eriala standardite koostamine ja arendamine (selle tulemusel on valminud projektijuhtimise 
käsiraamat - PMBOK Guide); 
2. projektijuhtide 
sertifitseerimine; 
3. uurimistööde 
toetamine
4.  projektijuhtimisalase kirjanduse avaldamine; 
5. koolituse 
pakkumine. 
6.   projektijuhtimisega seotud teadmiste baas. 
(PMI Introduction 2002) 
 
Magistritöö seisukohast on olulisemad teemad standardite arendamine ja projektijuhtide 
sertifitseerimine. Koolitusvõimalustest tuleb juttu edaspidi. Ülejäänuid käesolevas töös ei käsitleta. 
 
 
1.5.1.2 PMBOK 
PMBOK (Project Management Body of Knowledge) on PMI poolt loodud  projektijuhtimise 
juhendite kogu. See on USA-s üldtunnustatud ja mujal maailmas vaikimisi standardiks võetud, 
omab ANSI (American National Standards Institute) ja IEEE (Institute of Electrical and Electronics 
Engineers) tunnustust. PMBOK Guide sisaldab põhimõtteid ja praktilisi nõuandeid, mis on 
projektijuhtide poolt heaks kiidetud . PMI soovitab  seda raamatut kasutada projektijuhtimise 
sertifikaadi eksamiks õppimisel. Käsiraamat jagab  projekti juhtimise viieks  protsessiks ja üheksaks 
valdkonnaks. 
 
 
11
Protsessid: 
1. algatamine 
(initiating); 
2. planeerimine 
( planning ); 
3. täideviimine 
( executing ); 
4. kontrollimine 
( controlling ); 
5. lõpetamine  
( closing ). 
 
Valdkonnad: 
1.  integratsiooni juhtimine (integration); 
2.  eesmärgi juhtimine ( scope management); 
3.  aja juhtimine (time management); 
4. kvaliteedi 
juhtimine 
(quality management
5.  kulude juhtimine ( cost management); 
6.  inimressursside juhtimine (human resources); 
7.  infovahetuse juhtimine (communication); 
8. riskijuhtimine 
(risk management); 
9.   alltöö juhtimine (procurement). 
 
Kombineerides neid protsesse ja valdkondi tekib omapärane maatriks , mis annab hea ülevaate 
projektijuhtimisega seotud üldistest ülesannetest. 
 
Tabel 1.  Projektijuhtimise protsesside ja valdkondade maatriks (PMI 2000) 
 Algatamine 
Paneerimine  
Täitmine Kontroll 
Lõpetamine 
Integratsioon  
 
•  Plaani 
•  Projekti plaani  •   Muudatuste  
 
koostamine 
täitmine 
kontroll 
Tegevusulatus 
•  Algatamine 
•   Ulatuse  
 
 
 
planeerimine 
•  Ulatuse 
defineerimine  
Aeg 
 
•  Ülesannete 
 
•  Ajakavast 
 
loetelu  
kinnipidamise 
•  Ül kestused 
kontroll 
•  Ül seosed 
Maksumus 
 
•   Ressursid  
 
•  Kulude 
 
•  Kulud 
kontroll 
•  Eelarve 
Kvaliteet 
 
•  Kvaliteedi 
•  Kvaliteedi 
•  Kvaliteedi 
 
planeerimine 
tagamine 
kontroll 
Inimressursid 
 
•  Meeskonna 
•  Meeskonna 
 
•  Meeskonna 
moodustamine 
arendamine 
laiali saatmine  
•  Töötajate 
palkamine  
Infovahetus  
 
•  Infovahetuse 
•  Info 
•  Tegevus 
•   Arhiveerimine  
planeerimine 
levitamine 
aruanded  
 
12
Riskid  
 
•   Riskijuhtimise    
•  Riskide 
 
planeerimine 
jälgimine ja 
•  Riskide 
kontroll 
määratlemine 
•  Analüüs 
•  Vältimise 
planeerimine 
Alltöö 
 
•  Varustamine 
•  Ressursside 
 
•  Lepingu 
•  Pakkumine 
valimine 
lõpetamine 
•   Lepingud  
 
Kuna PMBOK on maailmas projektijuhtimise standardiks, siis magistritöö raames loodav 
projektijuhtimise konspekt peab tuginema PMBOK Guide-l. Projektijuhtimise valdkondade ja 
protsesside maatriksit Tabel 1 on plaanis kasutada konspekti ulatusest ülevaate saamiseks. Tabeli 
igas lahtris on lingid , mis avavad vastavad peatükid
 
 
1.5.1.3 Sertifitseerimine 
PMI on loonud range projektijuhtide eksamineerimise ja sertifitseerimise süsteemi. PMI tunnistus  
(PMI’s Project Management Professional (PMP) Certification) on rahvusvaheliselt tuntud. PMI 
sertifitseerimissüsteemil on ISO 9001 tunnustus.  
 
PMP sertifikaadi saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 
1. bakalaureuse  
kraad
2.  4500 tundi projektijuhtimise kogemust 5 erinevas projektifaasis; 
3.  töökogemust kokku 36 kuud (3 aastat) ja need kuud peavad mahtuma 6 aasta sisse; 
4.  osalenud PMI poolt tunnustatud kursusel 35 astronoomilise tunni ulatuses. 
 
Neljandas punktis mainitud tunnustuse saavad kursused , kus käsitletakse projekti kvaliteedi, 
eesmärgi, aja, maksumuse, inimressursside, infovahetuse, riskide ja alltöö juhtimist ning nende 
omavahelist integratsiooni. Kursuse mahtu mõõdetakse spetsiaalsetes ühikuteks (Certification 
Examination  Units  – CEU). 1 CEU on võrdne 10 astronoomilise õppetunniga. 
 
Kui sertifikaadi taotleja ei oma kõrgharidust on eeldused pisut teistsugused: 
1. keskharidus
2.  7500 tundi projektijuhtimise kogemust 5 erinevas projektifaasis; 
3.  5 aastat kokku 8 aasta sees; 
4.  35 tundi õppetööd. 
(PMP Sertification Handbook 2002) 
 
13
 
Kahte eelduste jada omavahel võrreldes võib järeldada, et bakalaureuse kraad on väärt kahe aasta 
töökogemust. :o) 
 
Eelduste täidetust tuleb kinnitada mahukate ankeetide abil. Tingimusi rahuldav kandidaat peab 
sooritama arvutipõhise testi PMI eksamikeskuses. Eksamineeritav peab vastama 200-le 
mitmikvastusega küsimusele 4 tunni jooksul. Materjalide ja kõrvalise abi kasutamine on keelatud. 
(PMP Sertification Handbook 2002) 
 
Peale tunnistuse saamist tuleb õpinguid jätkata, et tagada PMI poolt nõutav kvaliteet. Kolme aasta 
jooksul tuleb koguda vähemalt 60 PDU-d (PDU - Professional Development Units – elukutse 
arendamise ühik). 1 PDU on võrdne ühe astronoomilise tunniga. 
 
Magistritöö raames loodav projektijuhtimise e-konspekt peab rahuldama PMI poolt 
õppematerjalidele seatud nõudeid. See tähendab, et käsitleda tuleb kõiki üheksat projektijuhtimise 
valdkonda (aja, kulude, riskide, … juhtimine). Tuleviku (magistritöö väliseks) eesmärgiks on 
tuginedes konspektile luua kursus , mille kontakttundide maht vastab PMP sertifikaadi eeldustele 
(vähemalt 35 astronoomilist , ehk 47 akadeemilist tundi). Kaugem eesmärk on PDU-de ja CEU-de 
andmise õiguse saamine. 
 
 
1.5.2  Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid 
Antud teemaga tutvumisel selgus, et elektroonilisi õppematerjale jagatakse enamasti 
internetipõhiste kursuste raames. Eraldi õppematerjale eriti ei ole. Veebipõhiseid kursuseid on 
tohutult. Näiteks PMI kursuste arhiiv esitas ligi 200 erinevat nime.  
 
Allikad, mida sai põhjalikumalt uuritud: 
1.  projektijuhtimise portaali 4PM.com kursused www.4pm.com; 
2. PMI 
kursused 
http://www.corpedia.com/; 
3.  Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat 
www.sisemin.gov.ee/ ministeerium /trykised.html. 
 
Kuna käesoleva magistritöö eesmärk on luua konspekt, mitte kursuse õppekeskkond, siis põhiliselt 
sai tutvutud kursuste teemade valiku ja järjekorraga. Huvi pakkus ka õppetöö korraldus, kuid see 
 
14
valdkond seostub kaudselt magistritöö sisuga. Seetõttu on uurimuse põhjalikumad tulemused 
esitatud Lisa 1. 
 
4PM.COM kursused - 4PM.com on loodud The Hampton Group, Inc poolt. Ettevõttel on 100 
aastane kogemus projektijuhtimise alal. Organisatsiooni kodulehekülg sisaldab projektijuhtimiseks 
vajalikke nõuandeid (artiklid, töövahendid, meetodid), raamatuid, kursusi (iseseisvaks õppimiseks 
ja auditoorseid) ning viiteid  tarkvarale . Pakutakse ka mitmest kursusest koosnevaid  
koolitustsükleid. Kõik kursused on tasulised: hinnad alates 800 dollarist kuni 1500 dollarini.  
 
Erinevaid kursusi oli 2002. aasta lõpus 13: 
1.  Algajatele - PM algtõed ja MS Project tarkvara. 
2.  PMI sertifikaadi taotlejatele - ettevalmistus ja PMI eksam
3.  Kesktaseme projektijuhtidele - planeerimistarkvara, meeskonna moodustamine, eelarve 
koostamine. 
4.  IT spetsialistidele - IT projektide juhtimise põhilised meetodid ja vahendid. 
5.  IT projektijuhtidele - täiendavad tehnikad IT projektide juhtimiseks
6. Tervishoiu 
spetsialistidele. 
7. Tervishoiu 
projektijuhtidele. 
8. Ehitus- 
ja 
tööstusspetsialistidele. 
9.  Ehitus- ja tööstusprojektide juhtidele. 
10.  Kursused sertifitseeritud projektijuhtidele: 
10.1.  projektide müümine ja keerulisemate projektide juhtimine; 
10.2.  projekti riskide haldamine
10.3.  projekti meeskonna juhtimine. 
11.  Ettevõtte juhtkonnale – projektijuhtimise strateegiad ja taktikad. 
 
Eelpool toodud loetelu on huvitav jälgida sihtgruppide määratlemise seisukohast. Magistritöö 
raames loodav e-konspekt rahuldab vaid algtaseme ja PMI sertifikaadi taotlejate vajadusi. 
 
PMI kursused - PMI põhiline ülesanne on kontrollida erinevate kursuste vastavust standardile 
(PMBOK-le). Tugev kontroll on tinginud selle, et erinevate firmade poolt pakutavad kursused on 
äravahetamiseni sarnased. Näiteks Project Management On-line Distance Learning (aadress 
http://www.projectmanagertraining.com/ ) kursuste nimed ja kirjeldused on väga sarnased 
4PM.COM omadega. Seetõttu võib magistritöö raames loodava projektijuhtimise konspekti 
ülesehitamisel piirduda PMBOK teemadega. 
 
15
 
Ka PMI ise pakub kursuseid. Internetipõhiseks õppeks on kaks võimalust: 
1.  e-SeminarsWorldsm – Kursuse toimumise aeg ja kestus on fikseeritud. Olulisel kohal on 
õpilaste omavaheline suhtlemine
2.  e-Learning – Kursuslane võib koolituse kestust ja algust ise oma äranägemise järgi valida. 
Olulisel kohal on õpitöö paindlikus. 
 
Kursuste lõppedes saab õpilane PMP sertifikaadi eksami  eelduseks vajalikke punkte (Certification 
Examination Units – CEU). Sertifikaadi saamiseks on vaja koguda 3,5 CEU-d.  Kui sertifikaat on 
juba olemas, siis annab kursus eriala arendamise ühikuid (Professional Development Units - PDU). 
Neid on vaja koguda sertifikaadi säilitamiseks. 3 aasta jooksul tuleb koguda vähemalt 60 PDU-d. 
 
Siseministeeriumi ja Esko Koolituse rahvusvaheliste projektide käsiraamat - allikas keskendub 
projekti taotluse koostamisele. Põhjalikult tutvustatakse Phare nõudeid. Materjal on inglise- ja 
eestikeelne, sisaldab näitefaile (näiteks projekti ajagraafik MS Projectis) ja lühikest sõnastikku. 
Enamus materjale on doc-formaadis. Paljud neist sobivad täiendavaks lugemiseks e-konspekti 
juurde. Käsiraamatust on ka paberversioon. 
 
 
1.5.3 Projektijuhtimise 
õppematerjalid paberkandjal 
Denis Lock, Project Management, Gower Publishing Ltd, 1996 – Magistritöö autori esimene 
kokkupuude projektijuhtimise teooriaga. Raamat keskendub ehitus ja tootmisprojektidele. Teatud 
teemadest annab hea ülevaate, kuid mõned valdkonnad jäävad vaatluse alt välja. Osaliselt sellest on 
tingitud senise projektijuhtimise e-konspekti lünklikkus. Teos sisaldab rohkesõnalisi kirjeldusi ja 
juhtumi analüüse. Konspekti koostamise hilisemas staadiumis tasuks antud allika poole tagasi 
pöörduda ja võtta eeskuju mõnest juhtumi analüüsi näitest. 
 
PMI, PMBOK Guide, 2000 Edition – asendamatu allikas projektijuhtimisest ülevaatliku pildi 
loomiseks. Raamat on väga hästi struktureeritud. Parim näide mitteelektroonilisest hüpetekstist. 
Puuduseks on see, et paljude töövahendite ja meetodite puhul on kirja pandud ainult nimi. 
Põhjalikum tutvustus puudub. Vahenditest täpsema ülevaate saamiseks tuleb pöörduda teiste 
allikate poole. Magistritöö autorit häiris ka teemade valdkonnapõhine käsitlemine (näiteks 
riskijuhtimine läbi projekti erinevate faaside). Selline stiil sobib, kui raamatut loeb kogenud 
projektijuht, kes soovib meelde tuletada mingit kindlat teemat. Algtaseme jaoks sobib pigem 
teemade käsitlus projekti elutsüklite järjekorras (algatamine, planeerimine, täitmine, kontrollimine, 
 
16
lõpetamine). Harjumatu oli ka projekti täitmise ja kontrollimise jagamine erinevateks faasideks, 
hoolimata sellest, et rõhutati nende samaaegset toimumist. PMBOK Guide on saadaval ka CD-
formaadis.  
 
Sigrid Salla, Projekti planeerimine ja juhtimine, TPÜ 2001 – Tallinna Pedagoogikaülikooli 
projektijuhtimise lisaeriala üliõpilaste täiendav loengumaterjal . Sigrid Salla on M. E. Goldratt-i 
ideede maaletooja. Eriline on see, et ta jagab projekti kolme põhifaasi: projektieelne, projekti 
(planeerimine, teostamine, lõpetamine) ja projektijärgne faas. Tema konspektis on põhjalikult 
kirjeldatud projektieelseid ülesandeid ja projekti planeerimist. Projekti teostamist käsitletakse 
põgusalt . Suure praktilise väärtusega on konspekti lõpus asuv projekti näidisplaan. 
 
Erinevaid allikaid võrreldes, ei ole selget piiri, kust lõpevad eeltööd ja algavad 
planeerimisülesanded. Magistritöö autorile on sümpaatseim PMBOK Guide viis jagada projekt 
viieks põhifaasiks. 
 
Algis Perens , Projektijuhtimine , Külim, 1999 - Perens jagab projekti neljaks põhifaasiks: 
käivitamine , kavandamine, läbiviimine ja lõpetamine (eestikeelse projektijuhtimise terminoloogias 
valitseb suuremat sorti segadus ). Õpik on hea struktuuriga. Pisut häirib see, et näited on 
projektijuhtimise õpiku koostamise projektist. 
 
Äripäeva projektijuhtimise käsiraamat. 1999 … 2003 – pidevalt täienev kaheköiteline väga 
põhjalik käsiraamat. Siit leiab vastused igale projektijuhtimisega seotud küsimusele. Mahukusel on 
ka varjukülg – ülevaadet projektijuhtimisega seotud temaatikast on raske saada. Äripäeva 
käsiraamatu eripära on veel see, et selle sisu muutub aja jooksul. Teemasid täiendatakse ja 
uuendatakse. Natuke kahju on vananenud peatükke välja visata ja asendada uutega. Uus ja vana on 
küll teineteisest erinevad, kuid mitte õige ja vale. Kohati häirib ka teemade kordumine. Näiteks 
ajurünnaku meetodit tutvustatakse vähemalt kolmes erinevas kohas. See on ilmselt tingitud autorite  
suurest hulgast. Samas peaks suurem töömeeskond panema aluse projektijuhtimise alasele 
terminoloogiale. Tundub, et hetkel ei ole ühtlustumist veel toimunud. Näiteks projekti plaani 
koostamist nimetavad erinevad autorid kavandamiseks, planeerimiseks ja plaanimiseks. 
 
Äripäeva käsiraamatu eelmine põhiautor oli Algis Perens. Seetõttu oli käsiraamatu ülesehitus üpris 
sarnane tema õpiku struktuuriga. Käsiraamatu uueks toimetajaks on Sigrid Salla ja üha rohkem 
hakkab raamatu ülesehitus sarnanema TPÜ projektijuhtimise konspektiga. 
 
 
17
 
Magistritöö autorile meeldib kõige enam PMBOK Guide struktuur, sest see annab projektijuhtimise 
temaatikast selge ülevaate. Konkreetsete meetodite tutvustamise, näidete loomise ja terminoloogia 
täpsustamise osas tuleb eeskuju võtta Äripäeva Käsiraamatust. 
 
 
1.5.4 Projektijuhtimise 
tarkvara 
Projektijuhtimise e-konspekti elektroonilisi materjale on plaanis illustreerida praktiliste näidetega. 
Olulisel kohal on projektijuhtimise tarkvara kasutamine. Magistritöö raames on omavahel võrreldud 
üheksa programmi funktsionaalsust ja kasutamismugavust. Eesmärk oli uurida, millist vahendit 
konspekti lugejatele soovitada ja mille põhjal luua näiteid. 
 
Need programmi on: 
1. Microsoft  
Project 
www.microsoft.com/project 
2. Primavera  
SureTrak 
www.primavera.com 
3.  PlaNet  
www.planman.fi 
4. Milestone 
Professional 
kidasa.com 
5.   Turbo Project LT www.imsisoft.com 
6.  Project KickStart 3.1 www.projectkickstart.com 
7. Minute  
Man 
www.minuteman-systems.com 
8. PlanBee 
www.guysoftware.com 
9.  Project Planner PE www.smartworks.us 
 
Uurimuse tulemuste põhjal koostati artikkel ajakirjale A&A. Lisa 2 sisaldab artiklit täismahus. 
Järgnevalt lühike kokkuvõte uurimuse tulemustest 
 
Kõige parema mulje jätsid programmid MS Project 2000 ja Turbo Project LT. Esimene neist sobib 
suurte projektide juhtimiseks, teine väiksemate planeerimiseks.  
 
Uurimise hetkel (aastal 2002) oli mõlemat programmi võimalik interneti vahendusel hankida. MS 
Projecti sai tellida kirja teel CD formaadis. Programmi demo versioon töötas piiranguteta 60 päeva. 
Turbo Projecti sai alla laadida interneti vahendusel. Tänasel päeval (2003) ei õnnestu kumbagi 
prooviks hankida. Microsoft nõuab kirjasaaja asumist Põhja Ameerikas. Turbo Projecti looja 
IMSIsoft ei paku seda programmi enam oma veebilehel. Pakett on siiski kättesaadav 
tarkvaraserveritest. 
 
18
 
Siit järeldub, et konspekti näiteid pole mõtet üles ehitada  vabavara põhjal. Olukord tarkvaraturul 
muutub väga kiiresti ja näidete ringitegemine on väga tülikas. Harjutusülesandeid tuleb luua kõige 
enam levinud tarkvara – MS Project – põhjal. Ajutise lahendusena võib konspekti lugejatele 
pakkuda ka Turbo Project alla laadimise võimalust, kuid pikemas perspektiivis ei ole mõtet levitada 
programmi, mida edasi ei arendata.  
 
 
 
19
 
2 Planeerimine 
Õpimaterjali planeerimine koosneb järgmistest osadest: 
1. õpieesmärkide 
defineerimine; 
2.  konspekti sisu määratlemine; 
3. õpimeetodite 
valimine; 
4.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Projektijuhtimise e-konspekt #1 Projektijuhtimise e-konspekt #2 Projektijuhtimise e-konspekt #3 Projektijuhtimise e-konspekt #4 Projektijuhtimise e-konspekt #5 Projektijuhtimise e-konspekt #6 Projektijuhtimise e-konspekt #7 Projektijuhtimise e-konspekt #8 Projektijuhtimise e-konspekt #9 Projektijuhtimise e-konspekt #10 Projektijuhtimise e-konspekt #11 Projektijuhtimise e-konspekt #12 Projektijuhtimise e-konspekt #13 Projektijuhtimise e-konspekt #14 Projektijuhtimise e-konspekt #15 Projektijuhtimise e-konspekt #16 Projektijuhtimise e-konspekt #17 Projektijuhtimise e-konspekt #18 Projektijuhtimise e-konspekt #19 Projektijuhtimise e-konspekt #20 Projektijuhtimise e-konspekt #21 Projektijuhtimise e-konspekt #22 Projektijuhtimise e-konspekt #23 Projektijuhtimise e-konspekt #24 Projektijuhtimise e-konspekt #25 Projektijuhtimise e-konspekt #26 Projektijuhtimise e-konspekt #27 Projektijuhtimise e-konspekt #28 Projektijuhtimise e-konspekt #29 Projektijuhtimise e-konspekt #30 Projektijuhtimise e-konspekt #31 Projektijuhtimise e-konspekt #32 Projektijuhtimise e-konspekt #33 Projektijuhtimise e-konspekt #34 Projektijuhtimise e-konspekt #35 Projektijuhtimise e-konspekt #36 Projektijuhtimise e-konspekt #37 Projektijuhtimise e-konspekt #38 Projektijuhtimise e-konspekt #39 Projektijuhtimise e-konspekt #40 Projektijuhtimise e-konspekt #41 Projektijuhtimise e-konspekt #42 Projektijuhtimise e-konspekt #43 Projektijuhtimise e-konspekt #44 Projektijuhtimise e-konspekt #45 Projektijuhtimise e-konspekt #46 Projektijuhtimise e-konspekt #47 Projektijuhtimise e-konspekt #48 Projektijuhtimise e-konspekt #49 Projektijuhtimise e-konspekt #50 Projektijuhtimise e-konspekt #51 Projektijuhtimise e-konspekt #52 Projektijuhtimise e-konspekt #53 Projektijuhtimise e-konspekt #54 Projektijuhtimise e-konspekt #55 Projektijuhtimise e-konspekt #56 Projektijuhtimise e-konspekt #57 Projektijuhtimise e-konspekt #58 Projektijuhtimise e-konspekt #59 Projektijuhtimise e-konspekt #60 Projektijuhtimise e-konspekt #61 Projektijuhtimise e-konspekt #62 Projektijuhtimise e-konspekt #63 Projektijuhtimise e-konspekt #64 Projektijuhtimise e-konspekt #65 Projektijuhtimise e-konspekt #66 Projektijuhtimise e-konspekt #67 Projektijuhtimise e-konspekt #68 Projektijuhtimise e-konspekt #69 Projektijuhtimise e-konspekt #70 Projektijuhtimise e-konspekt #71 Projektijuhtimise e-konspekt #72 Projektijuhtimise e-konspekt #73 Projektijuhtimise e-konspekt #74 Projektijuhtimise e-konspekt #75 Projektijuhtimise e-konspekt #76 Projektijuhtimise e-konspekt #77 Projektijuhtimise e-konspekt #78 Projektijuhtimise e-konspekt #79 Projektijuhtimise e-konspekt #80 Projektijuhtimise e-konspekt #81 Projektijuhtimise e-konspekt #82 Projektijuhtimise e-konspekt #83 Projektijuhtimise e-konspekt #84 Projektijuhtimise e-konspekt #85 Projektijuhtimise e-konspekt #86 Projektijuhtimise e-konspekt #87 Projektijuhtimise e-konspekt #88 Projektijuhtimise e-konspekt #89 Projektijuhtimise e-konspekt #90 Projektijuhtimise e-konspekt #91 Projektijuhtimise e-konspekt #92 Projektijuhtimise e-konspekt #93 Projektijuhtimise e-konspekt #94 Projektijuhtimise e-konspekt #95
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 95 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mart33 Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
159
doc
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
70
pdf
Majandusalased uurimismeetodid
544
pdf
Mitmekeelne oskussuhtlus
555
doc
Programmeerimiskeel
575
docx
Nimetu
161
pdf
Juhtimise alused
92
pdf
Infosüsteemide ülalhoid - konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun