I veerand 1 6401100 696000 54,7580 125,2420 40,4365 1126,45 1600 II veerand 2 6400450 696920 87,2208 87,2208 38,0212 1031,21 1559,18 I veerand B 6400500 697950 Sirge piketaaz Punkti Koordinaadid L-Est Selgitus PK nr x Y A 0+00 6401000,00 694900,00 Kõverikud 1+00 6401009,05 694999,59 nr NT 2+00 6401018,11 695099,18
Rippuv käik on selline, mille alguses või lõpus on ainult üks riiklik reeper. Sellisel juhul tuleb kõik nivelleerida edasi ja tagasi suunas. Rangeid kontrolli võmalusi pole. Kontrolliks võrreldakse edasi ja tagasi suuna kõrguskasve. hedasi+htagasi= h lub. h=50 hedasi+htagasi Kui erinevus h on lubatud piirides, siis arvutatakase iga sektsiooni kohta tema keskmine kõrguskasv. h1keskm.= h1edasi-h1tagasi/2 h2keskm.= h2 edasi-h2 tagasi/2 H1=HRp+h1 kesk. H2=H1+h2 kesk. 23.Trassi piketaaz. Kõigepealt projekteerija valib trassi suuna kas topograafilisel kaardil või aero fotode põhjal. Geodeet peab märkima selle trassi maastikule ning tegema mõõdistamise.Maastikul tähistatakse trassi alguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi lõpp.Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil. Seejärel määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad. Trassi pikkuse mõõtmise käigus märgitakse trassile iga 100 m tagant punkt ja seda nim. Piketiks.
ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Piketaaz- tähistatakse vaiadega mis viiakse üle ka väljapoole tööde piire. Kui piketaaz erineb uurimustööde käigus tehtud piketaazist, seostatakse see projekti pikiprofiiliga nn lõhutud pikettidega. 5)Muldkeha tähised süvendi maha märkimiseks peavad asuma väljas pool süvendit. Nõlvade kontrollimiseks ja liigse pinnase eemaldamise vältimiseks tuleb süvendi servale paigaldada nõlvalekaal, mis määrab nõlvuse. Mulde asukohat tähistamisekse piki mulde jalami piire vaiadega. Põikprofiili mahamärkimine 25-50m tagant kõigile pikettidele ja lisapunktidele. Mulde
·Nõlvus m=c/h, kraavi ristlõige f=h(b+mh), kraavi pealtlaius a=b+2mh, mullatööde maht V=f1+f2/2 * l. ·Sirged pikad lõigud 3-4m kõrguste tähistega iga 0,5-1km tagant, püstkõverate ja siirdekõverate alg- ja lõpppunktides. Rõhtkõverad tähistatakse 500m ja suuremate raadiuste juures 20m tagant, raadiustel 100-500m 10m tagant, alla 100m raadiustel 5m tagant. ·Tähistatakse vaiadega, mis viiakse üle ka väljaspoole tööde piire. Kui piketaaz erineb uurimistöödest, seotakse see projekti pikiprofiiliga. ·Muldeserva ja telje tähistamine 50-100m tagant. ·Hõlm lastakse kiiresti tarvilikule lõikesügavusele ja siis järk-järgult vähendatakse lõikesügavust vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees. ·Teisaldamine on võimalik : 1. Kui on olemas kraavi seinad või vallid, mis takistavad lohistuskuheliku möödaminekut hõlma külgedest, 2. Tasasel ja kõval pinnasel, kus ujuvas
tulemusena. Väga heal maanteel <=1,39 Mis on liikluse makromudel ja mis mikromudel, mille poolest erinevad - makro-linnaosa tasemel, määrab ära teedevõrgu üksikute lõikude tõenäolise liikluse, kuid ei anna eraldi üksikute pöörete liiklust, mikro annab detailsed pöörded ja selle põhjal saab nende pöörete teenindustaseme. Mida eeldatakse juhul, kui veojõu arvutustes ei arvestata inertsi eeldatakse paigaldminekut või seismist. Mis on piketaaz - Tee telje tähistamine looduses, piketivaiadega trassi pikkuse ja kõrguse määramiseks; piketaazi normaalne samm on 100m. Mis on kogujatee ja millal seda vaja on - Maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks on maanteel oluliselt vähendada ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale alale. Missugustest geomeetrilistest elementidest võidakse moodustada maantee trass sirge, kõver, siirdekõver
ka plaani otstarbest. Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. · Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. · Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaz (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. · Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid. Põiksihtide max pikkused 300 kuni 500m. · Piki magistraale nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga põiksiht omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. · Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
