ühistranspordi, rahvastiku toimingute, perekonnaseisu, infrastruktuuri ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. 2. Päästeamet - Ida päästekeskus on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Päästeameti Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev struktuuriüksus, mille tegevusvaldkonda kuulub päästetööde korraldamine, päästeala ennetustöö, riiklik tuleohutusjärelevalve ja kriisireguleerimine.Ida päästekeskus on üks neljast regionaalsest päästekeskusest.Ida päästekeskuse tegevuspiirkonda kuuluvad Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Piirkond hõlmab ca 6990 km2 ja 37 kohalikku omavalitsusüksust, millest Ida-Virumaal on 22
Sellest tulenevalt on eesmärk tagada professionaalne ja operatiivne päästetööde (teenuse) osutamise tase, mis on tasakaalus piirkondlike riskide, õnnetuste toimumise tõenäosuse ning ühiskonna ootuste ja riigi võimalustega. Analüüsi aluseks on erinevad ametlikud registrid, statistika, planeeringud ja rahvusvaheline praktika. (Siseministeeriumi kodulehelt 04.05 2014) 1.4 Regionaalsete päästekeskuste kontaktandmed: 1.4.1 Põhja päästekeskus: Raua 2, Tallinn 10124 Telefon 628 2100 Faks 628 2197 E-post: [email protected] (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.4.2 Ida päästekeskus: Rahu 38, 41532 Jõhvi tel. 339 1900, faks 339 1939 E-post: [email protected] (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 7 1.4.3 Lõuna päästekeskus: Vanemuise 64 Tartu 50410 tel. 733 7300 faks 733 7327 e-post: louna[@]rescue.ee ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 1.4.4 Lääne päästekeskus:
erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10.2014) Tulekahju korral laevas, kui laev on sadamas, juhib hädaolukorra lahendamist Päästeamet või päästekeskus ning hädaolukorra lahendamisel juhindutakse hädaolukorra tulekahju, plahvatuse või varingu, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi, lahendamise plaanist. (Paljude kannatanutega...06.10.2014) Päästjate jaoks on laeva kustutamisel vaja järgida, et alati on tegemist kõrgendatud risikikeskonnaga. Sisenemis ning väljumisteekonnad on pikad, temeperatuurid kõrged, ning koridorite süsteem küllaltki keeruline. Samuti on läbipääsuavad kitsad ja paljudes kohtades
põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi; 12) täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt. (1) Kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui asukohajärgne päästekeskus on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud. (2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu. (3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. § 6. Evakuatsiooninõuded
20. Ohualad ja ohualade tsoonid. Ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimese elule, tervisele ja varale. Ohuala on jagatud kolmeks tsooniks: I tsoon- eriti ohtlik ala II tsoon- väga ohtlik ala III tsoon – ohtlik ala 21. Planeeringute Päästeameti poolne kooskõlastamine. Päästeamet võib olla nii riigi eriplaneeringu, maakonna, üld-, eri- kui detailplaneeringute kooskõlastaja. Kooskõlastamisel päästekeskus vaatab: kas planeeringust ja planeeringule lisatud materjalidest (KSH aruandest, muudest riskianalüüsidest) selgub planeeringu menetlemiseks vajalik info; kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust; kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad; kas planeering vastab tuleohutusnõuetele; 22. Elutähtsad teenused, nende osutajad ja toimepidevuse korraldajad.
hädaolukord - sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus (Hädaolukorra seadus, 15.06.2009) häirekeskuse logistik - häirekeskuse töötaja, kes saadab välja päästetehnikat IPK - Ida Päästekeskus LõPK- Lõuna Päästekeskus LäPK - Lääne Päästekeskus MV - meeskonnavanem mall - fail, kuhu salvestatakse joonise või dokumendi kujutist OPK - operatiivkorrapidaja operatiivkaart - on hoones operatiivtöö läbiviimiseks kasutatav mõõtkavaline hoone, korruste ja lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate operatiivtööks vajalike andmetega ja muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis (Ehitusseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27.03.2014)
päästekeskusesse. Päästeamet korraldab päästekeskuste üle Kohalik täidesaatva riigivõimu asutus on eraldiseisev teenistuslikku järelevalvet, valitsusasutus, millele on kindlaksmääratud lahendab päästekeskuste otsuste peale esitatud vaideid ning juhib teeninduspiirkonda. Näites on kohalikuks täidesaatva päästekeskuste tegevust. riigivõimu asutuseks päästekeskused. Organisatsiooniliselt on iga päästekeskus siiski suhteliselt iseseisev. Mitmes vallas ja linnas on täiendavalt moodustatud ka kohalikud päästekomandod, kes osalevad päästetöödel, teostavad järelevalvet ja teevad ennetustööd. 10(12) ülesanne: Selgita mõisteid valitsusasutuse hallatav asutus ja kohalik täidesaatva riigivõimu asutus. 2) Tiit on lõpetanud 2006.a Ametikoht on koht asutuse struktuuris. Näites on korrektsiooni eriala
või 3) kui see on vajalik, võttes arvesse uusi ohutust käsitlevaid tehnilisi teadmisi, mis on saadud õnnetusi või õnnetuselähedasi juhtumeid ja ohtude hindamist käsitlevate teadmiste arengu analüüsimisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb kooskõlastada pädeva asutusega. Pädevaks asutuseks on: 1) teabelehe ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse puhul Tehnilise Järelevalve Amet; 2) ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani puhul päästekeskus; 3) riskianalüüsi ja ohutusaruande puhul Tehnilise Järelevalve Amet koostöös päästekeskusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb esitada kooskõlastamiseks mõistlikul ajal enne neis kajastatud muudatuste rakendamist, millega kaasneb suurõnnetuse oht või selle suurenemine. Dokumentide esitamisel tuleb eelistada nende elektroonilist esitamist. (7) Tehnilise Järelevalve Amet ja päästekeskus kooskõlastavad dokumendi 60 tööpäeva jooksul
annaabi.ee 
