FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL 
Majandusarvestuse  ja maksunduse  osakond  
 
 
 
 
Maria Kashirova 
FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE 
PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE 
Lõputöö 
 
  
 
                                                                                          Juhendaja : Rene  Pihlak  
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2011 
 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 
1  ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE  TEOREETILISED  ALUSED .............. 6 
1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 
1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 
1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10 
1.4 Likviidsuse näitajad .................................................................................................................12 
1.4.1 Käibekapital .....................................................................................................................13 
1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja................................................................................14 
1.4.3  Likviidsuskordaja  .............................................................................................................14 
1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja ..........................................................................................15 
1.5 Finantsvõimenduse näitajad .....................................................................................................15 
1.5.1 Omakapitali  suhtarv  ..........................................................................................................16 
1.5.2 Võlakordaja ......................................................................................................................16 
1.5.3 Finantsstabiilsuse suhtarv .................................................................................................17 
1.5.4 Kapitaliseerituse tase ........................................................................................................17 
1.5.5 Omafinanseerimise kattekordaja .......................................................................................17 
1.5.6 Finantsvõimenduse suhtarv ...............................................................................................18 
2  EESTIS TEGUTSEVATE ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE HINNANG ........................19 
2.1  Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetodi kasutamine ettevõtte finantsseisundi  uurimisel  .......19 
2.1.1 Likviidsuse ja finantsvõimenduse näitajaite valimine ........................................................20 
2.1.2 Valitud näitajate tegelikke väärtuste leidmine ...................................................................22 
2.1.3 Valitud näitajate väljendamine punktides ..........................................................................34 
2.1.4  Hinnete  suurendamise või vähendamise tingimuste määratlemine .....................................34 
2.1.5 Finantsstabiilsuse klassi määratlemine ..............................................................................35 
2.2  Diskriminantanalüüsil põhinevate meetodite kasutamine ettevõtte finantsseisundi uurimisel ...37 
2.2.1  Altmani  Z-seisu võrrand ...................................................................................................37 
2.2.2 Springate´i mudel .............................................................................................................39 
2 
 
2.2.3. T - mudel .........................................................................................................................40 
2.2.4 Meetodite effektiivsuse võrdlemine ..................................................................................42 
KOKKUVÕTTE ...............................................................................................................................45 
KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................48 
Lisa 1 Ettevõtete näitajate  tegelikud  väärtused 2005.a. ......................................................................50 
Lisa 2  Ettevõtete näitajate tegelikud väärtused 2006.a. .....................................................................51 
Lisa 3 Ettevõtete näitajate tegelikud väärtused 2007.a. ......................................................................52 
Lisa 4 Ettevõtete näitajate tegelikud väärtused 2008.a. ......................................................................53 
Lisa 5 Ettevõtete näitajate punktide  kogusumma  2005.a. ...................................................................54 
Lisa 6 Ettevõtete näitajate punktide kogusumma 2006.a. ...................................................................55 
Lisa 7 Ettevõtete näitajate punktide kogusumma 2007.a. ...................................................................56 
Lisa 8 Ettevõtete näitajate punktide kogusumma 2008.a. ...................................................................57 
Lisa 9  Ettevõtete  finantsstabiilsuse  hinnangud   Z-seisu võrrandi järgi 2005-2008. a. ........................58 
Lisa 9  Ettevõtete  finantsstabiilsuse hinnangud  Springate´i mudelii järgi 2005-2008. a. ...................59 
Lisa 9  Ettevõtete  finantsstabiilsuse hinnangud  T- mudelii järgi 2005-2008. a. .................................60 
Lisa 10 Uuringutes  esindatud  ettevõtete nimekiri ..............................................................................61 
РЕЗЮМЕ .........................................................................................................................................62 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
SISSEJUHATUS 
 
Äri   lahutamatu  omadus  turumajanduses  on  ettevõtluse   riskid ,  mis  on  seotud  pankrotiohuga. 
Firma  pankrotiohu   uurimine   on  vajalik  nii  aktsionäridele,  firma  juhtkonnale,  krediitoritele, 
äripartneritele  kui  ka  konkurentidele.  Kui  võimalikult  varem on  avastatud  pankrotiks  juhtiv 
trend ,  seda varem on võimalus korraldada  meetmed  äriühingu päästmiseks, ja seda suurem 
on tõenäosus, et ettevõtte väljub kriisist.  
Pankrotiohu  prognoosimiseks  on  välja  töötatud  erinevad  metoodikad.  Osad  neist  annavad 
väga  täpset  prognoosi,  kuid  ainult  selles  keskkonnas,  kus  nad  olid  arvutatud.  Teistel 
metoodikatel  puuduvad  piisava  ulatusega  eksperimentaalsed  katsed.  Eestis  on  pankroti 
prognoosimise  mudelite  koostamise  ja  meetodite  tõestamise  praktika  vähene.  Kuid  kuna 
lähiminevikust  on  palju  näited  nii  väike  ettevõtete,  kui  ka  mitmete  suurettevõtete 
pankrotistumisest, siis on piisavalt suur vajadus konkreetsete uurimuste järele.  
Töö uudsus väljendub järgnevates  aspektides : 
•  Eestis  läbiviidud  uurimustes  on  vaatluse  all  olnud  tööstusettevõtted  ja 
kaubandusettevõtted  kuid  käesolevas  töös  on  käsitletud  ka  teiste  valdkondade 
ettevõteid. 
•    Senini   on  autorile  teadaolevalt  Eestis  pankrotistumiste  uurimiseks  rakendatud 
ainult diskriminantanalüüsi, logit-analüüsi,  korduva  ositamise meetodi, kuid autor 
kasutab ka finantsstabiilsuse reitingu skoori meetodit. 
•  Autorile  teadaolevalt  Eestis  ei  ole  reitingu  skoori  meetodi  järgi  pankrotistumiste 
alaseid uurimusi läbi  viidud . 
Autori  eesmärgiks  lõputöö  koostamisel  on  välja  selgitada  finantsstabiilsuse  reitingu  skoori 
meetodi   rakendamise   effektiivsust  nii  maksevõimetuse,  kui  ka  pankrotiohu  prognoosimisel, 
kasutades  selleks  Eestis  tegutsevate  ettevõttete  andmeid  ja  saadud  tulemuste  võrdlemine 
diskriminantanalüüsil põhinevate mudelite tulemustega.  
Lõputöö   teoreetilise   põhjenduse  moodustab   enamuses   võõrkeelne  kirjandus.  Eestikeelse 
kirjanduse  vähese kasutamise põhjuseks on  lihtsalt vastavasisuliste allikate puudumine, kuid 
siiski on töös  viidatud  kahele Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas koostatud uurimustööle. 
4 
 
Empiiriline   osa  põhineb  Eesti  Äriregistrist  pärinevatel  Eestis  tegutsevate  ettevõtete 
majandusaasta   aruannete  andmetel  perioodil  2005-2008  aasta,  mille  põhjal  autor  on  teinud 
mahukaid   arvutusi .  Uuringute   meetoditest   on  kasutatud  finantsstabiilsuse  reitingu  skoori 
meetod  ning  selle  tulemuste  võrdlemiseks  olid  kasutatud  diskriminantanalüüsil  põhinevad 
Altmani Z-seisu võrrand, ning Springate´i mudel  ja T-mudel.  
Eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgnevad uurimisülesanded: 
•  Koostada  analüütiline  ülevaade  pankroti  prognoositavate  meetodite   teooriatest ,  mis 
võimaldaks selgitada pankroti prognoosimise teoreetilisi aluseid. 
•  Analüüsida  ettevõtete  pankroti  tõenäosust  finantsstabiilsuse  reitingu  skoori  metodi 
järgi. 
•  Analüüsida ettevõtete pankroti tõenäosust kasutades selleks ülalnimetatuid  mudeleid . 
Lõputöö   sisuline   osa  koosneb  kahest  peatükist.  Töö  esimeses  peatükis  tuuakse  ära 
finantsstabiilsuse  mõiste  erinevad  käsitlused,  maailmas  enim  levinud  pankrotistumise 
prognoseerimise   meetodeid   ning  põhilised  kapitali  teooria  mõisted  ja  suunad.  Töö  teises 
peatükis tuuakse kahe erineva meetodi  rakendused  Eestis tegutsevate ettevõtete näitel. 
Autor  tänab  oma  juhendajat  ja  Dr  O.  Tveretina  (Karlsruher  Institut  für  Technologie, 
Saksamaa) arutelude ja nõuannete eest.  
 
 
 
 
 
 
 
 
5 
 
1  ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE 
TEOREETILISED ALUSED 
 
1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht 
 
Teoreetilises  erialakirjanduses   pankrotti    defineeritakse   erinevalt.  Kuid  autori  arvates  Eesti 
pankrotiseadus  iseloomustab seda kõige paremini: 
„Pankrotiseaduse  kohaselt  on  isik  maksejõuetu,  kui  ta  ei  suuda  rahuldada  võlausaldaja 
nõudeid  ja  see   suutmatus   ei  ole  võlgniku  majanduslikust  olukorrast  tulenevalt  ajutine. 
Juriidilise  isiku  puhul  on  maksejõuetus  ilmne  ka  siis,  kui  isiku  vara  ei  kata  tema  kohustusi 
ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine” (4)  
Ettevõtte  tarnimise-,  tootmise-,  turustamise-  ja  finantstegevuse  protsessis  toimub  pidev 
kapitalikäive,  muutuvad  ettevõtte  vahendite  struktuur  ja  nende  rahastamisallikad,  muutuvad  
finantsressurside  olemasolu  ja  vajadus.   Nendest   protsessidest tulenevalt  muutub  ka  ettevõtte 
finantsseisund .  
Finantsstabiilsus  on  ettevõtte  tegevuse  stabiilsus,  mille  hindamiskriteeriumiteks  on  ettevõte 
bilanssi  struktuur  ja  sõltuvuse  määr  laenuandjatest    ja  investoritest.   Finants   stabiilsust 
hinnatakse  finantsaruannete  põhjal  arvutatud  suhtarvude  abil,  millest  paljud on suunatud 
rahastamisallikate  analüüsimiseks.   Kui  ettevõte  on  suuteline  õigeaegselt   teostama   makseid, 
finanseerima  oma  tegevust,   taluma   ootamatuid  väliskeskkonna  muutusi  ja  hoidma  oma 
maksevõime ebasoodsates oludes, siis ettevõtte finantsseisund on stabiilne ja vastupidi. (9 lk 
35).  Võõrkapitali   kasutamisel   ettevõttel  on  suurem  potentsiaal  oma  arenguks  ja  tõstab 
omakapitali  rentaablust.  Võõrfinantseeringu  kaasamist  ettevõtte  kapitali  struktuuri 
nimetatakse  ka  finantsvõimenduseks.  Finantsvõimenduse  taseme  käsitlemisel  on  ka  oluline 
mõista  erinevaid  kapitali  struktuuri   teooriaid .  Parem  kapitali  struktuuri  teooriate  tundmine 
aitab mõista  seoseid  finantsvõimenduse ja finantsstabiilsuse vahel.  
Modigliani ja  Milleri  poolt oli välja töötatud kapitali struktuuri irrelevantsuse teooria. Nende 
teooria  vähemal  või  rohkemal  määral  pani  aluse  kõikidele  teistele  teooriatele  ning 
uuringutele.  Vaatamata  sellele,  et  Modigliani  ja  Milleri  teoreem  ei  anna  vastust,  kuidas 
6 
 
ettevõtted  peaksid  ennast  finantseerima,  kuid  leiab  ta  põhjuseid,  miks  ettevõtte  kapitali 
struktuur on oluline. Enamlevinud kapitali struktuuri teooriad on finantshierarhia teooria  ning 
staatiline kompromissiteooria:  
•  Staatilise  kompromissiteooria  üheks  oluliseks   eelduseks   on  see,  et  kapitali  struktuuri 
pideval  kohandamisel  puuduvad  kulud  ning  seeläbi  muutub  võimalikuks  kasutada 
optimaalset  võõrfinantseerimise  taset,  mis  omakorda  võimaldab  maksimeerida  ettevõtte 
väärtust. (2 lk 15) 
•  Finantshierarhia  teooria  eelduseks  on  sisemiste  vahendite  ja  laenude  eelistamist  uute 
lihtaktsiate  emiteerimisele  uute  projektide    finanseerimisel.  Kuid  selle  teooria 
rakendamine on rohkem  effektiivne  suurte ettevõtete jaoks (12). 
Ettevõtte,  mille  tegevus  on   finanseeritud   enamasti  kreditooride  ja  laenuandjate  arvelt,  võib 
pankrotistuda, kui mitu kreditiitorit hakkavad nõudma oma krediitide tagastamist üheaegselt. 
Ainult  omafinanseerimist  kasutataval  ettevõttel  on  kõrgeim  finantsstabiilsuse  tase.  Kuid 
samas  see  ettevõte  pidurdab  oma  arenemise  kiirust,  kuna  ei  suuda  tagada  soodsate 
turutingimuste  perioodil  varade  lisamahu  kujunemist,  ning  ei  kasuta  oma   rahastamis  
võimalusi  omakapitali  tasuvuse   suurendamiseks .  Seega  ettevõte  finantsstabiilsus  on  seotud 
ettevõte üldise kapitali struktuuriga ja kreditoorse sõltuvuse määraga. Kuid samas võõrkapital 
tekitab   finantsriski   ja  pankrotiohtu,  mis  kasvatab   proportsionaalselt   võla  osatähtsuse 
suurenemisele.(10 lk 532) 
 Ülaltoodut tulenevalt kriisi tunnused ettevõtte tegevuses saab  avastada  nii likviidsuse, kui ka 
kapitali  struktuuri  (ehk  finantsvõimenduse)  näitajate  arvestustest.  Need  näitajad  täiendavad 
teineteist  ja  koos  annavad  ettekujutust  ettevõtte  finantsseisundist.  Kui  ettevõte  likviidsuse 
näitajad  on  nõrgad,  kuid  finantsvõimenduse  näitajad  on  head,  siis  ettevõtel  on  võimalus 
keerulist olukorda ületada. Aga kui likviidsuse ja finantsvõimenduse näitajad on nõrgad, siis 
selline ettevõtte on tõenäoline kandidaat pankrotti.  
Järelikult  finantsstabiilust,  kui  ettevõte  tasakaalustatud  tegevuse  tulemust,  saab  kasutada 
pankrotiohu prognoosimisel. 
 
 
 
7 
 
1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks 
 
Ettevõtte pankrotiohu  hindamiseks on viimastel aastakümnetel  välja töötatud mitmesuguseid 
meetodeid.  Tavaliselt tuuakse  esile kaks   pankroti  prognoosimise  lähenemist:    heuristiline  ja 
majandusmatemaatiline(13). 
 Heuristilised  meetodid eeldavad, et  prognoosi  väljatöötamisel  domineerivad   subjektiivsed 
alused (varasemad kogemused, loovuse ja kujutlusvõime,  intuitsioon ).  Siia kuluvad erinevad 
eksperdi   hinnangu  meetodid:  ekspert  uurib  erinevaid  pankrotti  viivaid   iseloomustusi   ja 
võrdleb  neid  analüseeritava  ettevõtte  vastava  tunnusega.  Ja  kui  antud  ettevõttel  on  sellised 
tunnused olemas, siis ekspert annab subjektiivse eksperdi hinnangu pankroti suure tõenäosuse 
kohta. See on pankrotiohu prognoosimise kvalitatiivne lähenemine.  
Majandusmatemaatilised  meetodid  kasutavad  prognoosi   koostamiseks   predikatiivseid 
mudeleid.  Need  mudelid  arvutatakse  statiistiliste  andmete  põhjal.  Siia  rühma  kuuluvad 
trendide 
ekstrapoleerimise 
meetodid, 
regressiooni 
analüüsi 
meetodid, 
ja 
majandusmatemaatilise   programmeerimise     meetodid.  Majandusmatemaatilised  meetodid 
moodustavad    kvantitatiivne  lähenemine  pankrotiohu  prognoosimiseks:   finantsstabiilsust 
iseloomustavatele  analüütilistele   näitajatele  või  nende  kombinatsioonile  määratakse 
normatiivsed  ( kriitilised )  väärtused.  Faktiliste  väärtuste  väljumine  normatiivpiiridest  
tähendab pankroti tõenäosuse suurenemist.  
Mõned  teadlased  peavad  täpsemaks  kvalitatiivsed  meetodid,  kuna  analüütikul  on  võimalus 
kasutada prognoosimiseks rohkem andmeid ja informatsiooni. Predikatiivsete mudelite puhul 
informatsiooni  kogum  on  piiratud.     Teiselt   poolt,  eksperdi  hinnangu  meetodid    põhinevad 
analüütikute  subjektiivsetel  arvamustel  ja  sellepärast  nendel  võivad  esineda  psühholoogilise 
iseloomuga  puudused. (13) 
Tulemustest sõltuvalt, pankrotistumise prognoosimise  meetodid saab  tinglikult   jaotada kahte 
gruppi: 
   1)  Meetodid, mis annavad tulemuseks ettevõtte grupilise  kuuluvuse : 
•  üksikutel  finantssuhtarvudel  põhinev  pankrotistumise  etteennustamine  –  see  meetod 
sai  alguse  tuntuima  Ameerika  Ühendriikide  teadlase  Beaver’i   uurimustest .  Tema 
uurimuse peamiseks tulemuseks oli see, et pankrotistunud ettevõtete  finantssuhtarvud  
8 
 
olid  juba  viis  aastat  enne  ettevõtte  tegevuse  lõpetamist  edukate  ettevõtete  omadest 
oluliselt halvemad.   
•  diskriminantanalüüs  -  kõige  rohkem  ettevõtete  pankrotistumiste  prognoosimiseks 
kasutatud  meetod,  mis  sai  alguse    Altman’i  1968.  aastal  avaldatud  tööst,  mille 
tulemuseks oli  mitme  muutujaga diskriminantvõrrandi ehk  Z-skoori väljatöötamine. 
Altman  kasutas  oma  uurimuses  ainult  suhtarve,  ja  tema  kaastööna  valminud   ZETA  
mudeli puhul oli prognoosimistäpsus  ligi 93%. Meetodi eripära on see, et see annab 
tulemuseks ettevõtte grupilise kuuluvuse (pankrotistuv ja mittepankrotistuv);  
•  korduva  ositamise  meetod  -  korduva  ositamise  meetod  baseerub  erinevate 
finantssuhtarvude    kasutades   otsustuspuu   koostamisel.  Ettevõtted  mitmeetapiliselt 
klassifitseeritakse 
lõpppunktidesse, 
kus 
kajastatakse 
pankrotistumist 
või 
mittepankrotistumist.  Edukate  ja  mitteedukate  ettevõttete  vahel  leitakse  eristavaid 
muutujaid  ning  nende  murdeväärtust.  Prognoosimise  täpsused  on  antud  meetodi 
korral olnud kõrged.   
2)   Meetodid, mis annavad tulemuseks ettevõtte pankrotistumise tõenäosust: 
•   logit-analüüs  –  see  meetod  ei  kasuta  diskriminantanalüüsi  eeldusi  ning  võrreldes 
diskriminantanalüüsiga  tulemuseks  on  pankrotistumise  tõenäosus.  Logit-mudelite 
puhul  on  lubatud  ka  fiktiivsete  muutujate  kasutamine.  Antud   valdkond   sai  alguse 
James A. Ohlsonit uuringutest, kes 1980. aastal koostas 105 pankrotistunud ettevõtte 
baasil oma  O-mudeli. Seda meetodi tulemusi iseloomustab piisavalt kõrge tulemuste 
täpsus, ning võrreldes diskriminantanalüüsiga isegi mitu aastat enne pankrotti. 
•   närvivõrkude  meetod  -  närvivõrkude  mudel  on  autorile  teadaolevalt  uusim 
pankrotiohu määramise meetod. Meetod seisneb matemaatilises algoritmis, mis peaks 
iteratsioonimehhanismi  kasutades  jõudma  ideaalse  lõpptulemuseni.  Meetod  kasutab 
kolme andmete kihti (sisend-, varjatud- ja väljundkiht), mis on omavahel seotud läbi 
erinevate kaalude ning on lõpptulemusena taandatavad sigmoidfunktsiooni kasutades 
pankrotistumise tõenäosuseks. Mõnedes uurimustes on saavutatud vastava meetodiga 
isegi  100%  õigesti  klassifitseerimise  määr,  samas  on  sageli  jõutud  ka  palju 
madalamate tulemusteni.  
Diskriminantanalüüsi on kasutatud ka erinevate majandusharude Eesti ettevõtete pankrotiohu 
määramiseks,   kusjuures   Indrek  Künnapas  saavutas  oma  1998.  aasta  töös  küllalt  kõrgeid 
9 
 
õigesti  klassifitseerimise  täpsusi.  Künnapase    T-mudelit  on  hiljem  kasutatud  ka  AS 
Krediidiinfo poolt pankrotistumiste alase paneeluuringu koostamisel. (6 lk 15) 
Kuid klassilise Altmani diskriminantanalüüsi meetodil põhinev pankrotiohu prognoosimise ei 
ole  püsiv  algandmete  kõikumesel.  Koeffitsiendid  Altmanni  valemis  varieeruvad  aastast 
aastasse  ning  riigist  riiki.  Seega  selle  meetodiga  saadud  tulemused,  mis  olid  arvutatud  ühe  
riigi  statistilise valimi  põhjal,  ei  ole  kasutatavad  teises  riigis  samas  või  teises   ajavahemikus . 
(14 lk 7)  
 
1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod 
 
Arvestades  finantsprotsesside  mitmekesisust,  finantsstabiilsuse  näitajate  paljusust  ja 
nende kriitiliste  hinnangute  taseme  erinevust,  soovitatakse  kasutada  finantsstabiilsuse 
hindamiseks integreeritud finantsstabiilsuse reitingu skoori meetodit (16 lk 72).  
 Metoodika  olemus  on  ettevõtete   liigitamine   nende  riskitaseme  järgi,  ehk  iga  analüüsitatav 
ettevõtte saab olla liigitatud teatud riskiklassi vastavalt finantsstabiilsuse näitajate tegelikkest 
väärtustest  saadud  skoorile.  Reitingu  määratlus  võib  põhineda  nii  absolüütsete,  kui  ka 
suhteliste   näitajate  peal,  või  mõlemate  kombinatsioonil.  Kuid  praktikas  kasutatakse  rohkem 
suhtelisi  näitajaid,  ehk  suhtarvusid.  Finantsstabiilsuse  reitingu  skoori  meetod  põhineb 
finantsseisudi   analüüsimisel,  võttes  arvesse  ettevõtte  kui  terviku.  Sõltuvalt  sellest, 
tunnistatakse  ettevõtte  finantsseisundit 
stabiilseks 
või 
mitte,  tehakse 
järeldused 
pankrotistumise tõenäosusest.(11) 
Finantsstabiilsuse  analüüsimiseks  finantsstabiilsuse  reitingu  skoori  meetodi  kasutamisel 
peab järgima järgmiseid töö ülesehituse  etappe : 
•  valitakse uuritava ettevõte finantsstabiilsuse näitajaid; 
•  valitud näitajad väljendatakse punktides; 
•  määratletakse tingimused, millistes hinded suurendatakse või vähendatakse; 
•  valitud näitajad hinnatakse sõltuvalt nende tegelikkest väärtustest; 
•  arvutatakse finantsstabiilsuse punktide kogusumma; 
•  määratletakse finantsstabiilsuse klassi.  
10 
 
Punktide summa põhjal määratakse finantsstabiilsuse klasside piirid:  
•  1 klass – hea finantsstabiilsuse tasemega ettevõtted; 
•  2 klass – vähese riski tasemega ettevõtted;  
•  3 klass – probleemsed ettevõtted; 
•  4 klass – suure pankrotistumise riskiga ettevõtted; 
•  5 klass – kõige suurema riskiga ettevõtted. 
Selleks, et finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod oleks effektiivne, finantsstabiilsuse 
suhtarvude süsteem peaks vastama järgmistele nõuetele: 
•  kõik finantssuhtarvud peavad olema ühesuunalised, ehk suhtarvude väärtuse      
suurenemine   tähendab ettevõtte finantsseisundi parenemist; 
•  kõikidel näitajatel peavad olema näidatud numbrilised normatiivid või nende muutuste 
vahemikud; 
•  finantssuhtarvud peavad olema arvestatud ainult avaliku raamatupidamise aruandluse 
andmetel; 
•  finantssuhtarvud peavad andma võimalust reitingu hinnangu läbiviimiseks nii 
majanduspiirkondades (võrdlemiseks teiste ettevõttetega), kui ka ajas (mitme perioodi 
võrdlemiseks). (10 lk 604) 
Peamine  finantsstabiilsuse  reitingu  skoori  meetodi  puudus  on  järgmine:  ettevõtte 
finantsstabiilsuse reitingu hinnang teostatakse ettevõtte avaliku aruandluse põhjal. Seega ned 
andmed on kergelt kätte  saadavad , kuid probleemiks on aruandluse usaldusväärsus. Ettevõtte 
aruandluse auditeerimise kohustustuse korda sätestatakse Audiitoritegevuse seaduses: 
“§ 91 Auditi kohustus 
 (1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande  audit  kohustuslik 
raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise 
aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 
2)  varad  bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; 
3) keskmine töötajate arv 30 inimest. 
(2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses 
raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta 
näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 
11 
 
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot; 
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot; 
3) keskmine töötajate arv 90 inimest.” (1) 
“§ 92. Ülevaatuse kohustus 
(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus 
kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle 
raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab 
alljärgnevaid tingimusi: 
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot; 
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot; 
3) keskmine töötajate arv 15 inimest. 
(2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse 
tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud 
aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 
1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot; 
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot; 
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.” (1) 
Seega väikeettevõtete  aruandlus  on enamasti kontrollimata.  
Kui  maksevõime  on  finantsseisundi  väline  väljendus  ja  avastatakse  likviidsuse  näitajate 
väärtustes, siis finantsvõimendus on ettevõtte sisemine külg mis näitab ettevõtte maksevõime 
pikaajalises perspektiivis ja avastatakse  finantsvõimenduse näitajate väärtustes. 
 
 
1.4 Likviidsuse näitajad 
 
Likviidsusnäitajad  iseloomustavad  ettevõtte  võimet  tasuda  lühiajalisi  (alla  ühe  aasta 
pikkuseid)  kohustusi  ehk  maksevõimet.  Likviidsuse  all  mõistetakse  varade  võimet  muutuda 
maksevahendiks, arvestades  sealjuures  kolme komponenti: 
•  ajakulu (mis kulub vara konverteerimisel rahaks või lühiajalise kohustuse tasumiseks), 
12 
 
•  varade kogust (need on likviidsed  ressursid , et tagada saabuvate kohustuste täitmist) 
•  kulutusi (mis kaasnevad vara konverteerimisel rahaks). (5 lk 16) 
Nende  näitajate  abil  saab  leida  vastust  küsimusele,  kas  ettevõte  on  suuteline  täita  oma 
lühiajalisi  kohustusi  õigeaegselt.  See  puudutab  kõige  likviidsem  osa  ettevõte  varast  ja  tema 
kohustused kõige  lühema tähtajaga. Antud näitajad arvestatakse bilansi  kirjete  põhjal. Varad 
bilansis  on  järjestatud  vastavalt  likviidsusele,  ehk  sõltuvalt  ajast  mis  on  vajalik  muutmiseks 
neid  maksevahendiks.  Mida  kiiremini  ja  võimalikult  väikeste   kuludega   saab  vara  muuta 
rahaks,  seda  likviidsem  see  vara  on.  Ettevõtte   likviidsus   näitab  ettevõtte  võime  õigeaegselt 
tasuda oma ettenähtud kohustusi. 
Likviidsuse vähenemise põhjusteks saab nimetada järgmisi asjaolusid:   
1)  kui  finantsvahendeid  ei  ole  piisavas  koguses  (ära  on  langenud  mõni  ettenähtud 
finantseerimisallikas);  
2)  müügitulu oluline vähenemine nõudluse languse tõttu ning varude  ladustamine ; 
3)  sissemaksete ja väljamaksete vood on kavandatud valesti;   
4)  õigeaegselt  ei  ole  avastatud  finantsvahendite   puudulikkust   ja  need  põhjused  ei  olnud 
kõrvaldatud. (7 lk 34 ) 
Likviidsuse enamkasutatud näitajad on järgmised: 
-  Käibekapital; 
-  Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja; 
-  Likviidsuskordaja; 
-  Kiire maksevalmiduse kordaja;  
 
1.4.1 Käibekapital 
Käibekapital  on  summa,  mille  võrra  käibevarade  maksumus  ületab  lühiajaliste  kohustuste 
summat.  
Käibekapital  =  käibevarad - lühiajalised kohustused   (1)   
 
Mida suurem on puhaskäibekapital, seda  suurem on ka ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. 
Maksevõimelisel  ettevõttel  peaks  see  näitaja  olema  positiivne,  vastasel  juhul  annab  näitaja 
märku, et ettevõte on lühiajalisi  laene  tõenäoliselt ebaotstarbekalt kasutanud. (7 lk 33) 
13 
 
 
1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 
Lühiajaliste  võlgnevuste  kattekordaja  näitab  ettevõtte  võimet   katta   kreeditoride  lühiajalisi 
nõudeid  käibevaraga.    Lühiajaliste  võlgnevuste  kattekordaja  näitab  milline  osa  lühiajalistest 
kohustustest  saab  tasuda,  kui  mobiliseerida  kõik  käibevarad  ja  kui  täidetakse  järgmised 
tingimused: 
•  Õigeaegsed debitoorsete võlgade tasumised; 
•  Soodne teenuste (kaupade)  realiseerimine ; 
•  Vajadusel  muude materiaalsete käibevarade müük   
  
Käibevara 
Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 
Lühiajalised kohustused 
            (2) 
Eestis on kasutusele võetud järgmised soovitused: 
1,6 ja suurem -  hea; 
1,2-1,59 – rahuldav; 
0,9-1,19 – nõrk 
Väiksem, kui 0,9 – mitterahulav. (5 lk 16)  
 
1.4.3 Likviidsuskordaja 
Likviidsuskordaja  näitab  ettevõtte  võimet  tasuda  lühiajalisi  kohustusi  kui  arvesse  võetakse 
ainult rahalised vahendid. See tuleneb olukorrast, et  kiiremas  korras realiseeritud varade hind 
on  madalam  kui  nende  bilansiline  maksumus.  Võrreldes  lühiajalise  võlgnevuse 
kattekordajaga, likviidsuskordaja täpsemini kajastab ettevõtte jooksvat finantsstabiilsust.. 
 
      käibevarad - varud 
Likviidsuskordaja  = 
                                     
(3) 
  lühiajalised kohustused 
 
Eestis on kasutusele võetud järgmised soovitused: 
14 
 
0,9 ja rohkem -  hea; 
0,6-0,89 – rahuldav; 
0,3-0,59 – nõrk 
Vähem, kui 0,3 – mitterahulav.(5 lk 16)  
 
1.4.4 Kiire maksevalmiduse kordaja  
Maksevalmiduse  kordaja  näitab,  kui  suure  osa  lühiajalistest  kohustustest  on  ettevõte 
konkreetsel  ajahetkel suuteline kohe tasuma. 
 
     raha + väärtpaberid 
Kiire maksevalmiduse kordaja =   lühiajalised kohustused  (4) 
 
Üldlevinult peetakse heaks maksevalmiduse kordaja väärtuseks 0,2 kuni 0,4. Liiga kõrge 
väärtus näitab rahaliste vahendite ebaefektiivset kasutamist.  (5 lk 17)  
 
 
1.5 Finantsvõimenduse näitajad 
 
Ettevõtte  finantsvõimendus  on  seotud  ettevõtte  üldise  kapitali  struktuuriga  ja  kreditoorse 
sõltuvuse määraga, ning väljendub omakapitali ja võõrkapitali suhetes. Kapitali struktuuri ehk 
pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas 
nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi. 
  Enamkasutatavad  finantsvõimenduse  suhtarvud  on järgmised: 
- 
Omakapitali suhtarv;   
- 
Võlakordaja; 
- 
Finantsstabiilsuse suhtarv; 
15 
 
- 
Kapitaliseerituse tase; 
- 
Omafinanseerimise kattekordaja;  
- 
Finantsvõimenduse suhtarv; 
 
1.5.1 Omakapitali suhtarv 
Omakapitali suhtarv näitab kui suur osa koguvarades finanseeritakse omakapitali arvelt.  
 
omakapital  
 Omakapitali suhtarv = 
                               
varad kokku 
(5) 
 
See  näitaja  iseloomustab  ettevõtte  sõluvust  võõrkapitalist  ja  on  kõige  üldisem 
finantsstabiilsuse näitaja.  
Heaks  suhtarvu näitajaks võib lugeda väärtust, mis ei ole väksem kui 0,5-0,6.  (15 lk 77) 
 
1.5.2 Võlakordaja 
Võlakordaja näitab kui suur osa koguvarades finanseeritakse võõrkapitali arvelt, ning mis on 
ettevõtte kapitali struktuur. See on omakapitali suhtarvu pöördnäitaja. 
 
koguvõlgnevus 
Võlakordaja = 
                                          varad kokku 
(6) 
 
Üldjuhul peetakse normaalseks, kui see näitaja on 0,5 või väiksem. Suhe ei tohiks olla suurem 
kui 0,7 - 0,8 kuna ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist oleks siis väga kõrge. (5 lk 17) 
 
 
16 
 
1.5.3 Finantsstabiilsuse suhtarv 
Finantsstabiilsuse  suhtarv  näitab  kui  suur  osa  koguvarades  finanseeritakse  stabiilsete 
rahastamisallikate arvelt. 
 
  omakapital + pikaajalised kohustused 
Finantsstabiilsuse suhtarv = 
                  varad kokku 
(7) 
 
Optimaalseks peetakse näitaja väärtust 0,6 või vähem. (15 lk 77) 
 
1.5.4 Kapitaliseerituse tase 
Kapitaliseerituse  tase  iseloomustab  pikaajaliste  kohustuste  osatähtsust  pikaajalistes 
finanseerimisallikates. 
            pikaajalised kohustused 
 (8) 
Kapitaliseerituse tase = 
omakapital + pikaajalised kohustused 
 
Soovitatav väärtus on vähem, kui 0,4 (15 lk 77) 
Liiga  kõrge  väärtuse  puhul  ettevõtte  on    suures  sõltuvuses  võõrkapitalist  ja  tal   tekkib   ka 
kohustus suurte rahasummade väljamaksmistes laenu kasutamise eest ( intressid ). 
 
1.5.5 Omafinanseerimise kattekordaja  
Omafinanseerimise  kattekordaja  näitab  käibevara  osa,  mis  on  finanseeritud    ettevõtte 
omakapitalist. 
         
 omakapital - põhivara 
Omafinanseerimise kattekordaja =             käibevarad 
(9) 
17 
 
Soovitatav väärtus on suurem, kui 0,6 (15 lk 77) 
Kui  näitaja  väärtus  on  1  lähedal,  siis  ettevõtte  katab  oma  käibevaraga  seotud  rahalised 
vajadused täielikult ettevõtte oma rahastamisallikate arvelt  ja  finanstseisund on  absoluutselt 
stabiilne.  Mida  vähem  selle  näitaja  väärtus,  seda  ebastabiilsemaks  muutub  ettevõtte 
finantsseisund. Ettevõte on  kriitilises  finantsseisundis, kui  näitaja väärtus on 0,1.  (15 lk 77) 
 
1.5.6 Finantsvõimenduse suhtarv 
Finantsvõimenduse  suhtarv  on  võõrkapitali  ja  omakapitali  suhe.  See  näitab  kui  palju 
võõrkapitali kasutab ettevõte oma tegevuses omakapitali suhtes. 
kohustused kokku 
(10) 
Finantsvõimenduse suhtarv  = 
omakapital 
 
Optimaalne väärtus on  0,5. Soovitatav näitaja väärtus on üle 1,5 (15 lk 77) 
Kui  näjtaja  väärtus  on  suurem  kui  1,5,  siis  ettevõtte  finansstabiilsus  on  jõudnud   kriitilise  
punkti,  kuid  ikka  kõik  sõltub  ettevõtte  tegevuse  iseloomust  ja   tegevusala   spetsiifikast. 
Suhtarvu väärtuse kasv näitab ettevõtte sõltuvuse suurendamist võõrkapitalist.  
 
 
 
 
 
 
 
18 
 
2  EESTIS TEGUTSEVATE ETTEVÕTETE 
FINANTSSTABIILSUSE HINNANG 
 
Käesoleva  lõputöö  empiirilise  osa  sisendandmestikuna  on  kasutatud  Eestis  tegutsevate 
ettevõtete  majandusaasta   aruanded   ajavahemikus  2005-2008  aasta.  Andmete  allikana  on 
kasutatud  Eesti  Regiistrite  ja  infosüsteemide  keskus,  mis  on   Justiitsministeeriumi   haldusala 
asutus. 
Uuringus  on  esindatud  46  ettevõtet,  millest  on  13  ettevõtet  erinevatest  ehitusvaldkondadest, 
20  ettevõtet  erinevatest teenuste  valdkondadest,  7  kaubandusettevõttet  ja  6  tootmisettevõttet 
(lisa  10).  Ettevõtete  keskmine  varade  maht  oli  48  926 174  krooni  (vahemikus  40 195  -  717 
134 994  krooni).  Keskmine  käive  oli  71  811 728  krooni  (vahemikus  0  -  1  618  863 017 
krooni). 
 
 
2.1    Finantsstabiilsuse  reitingu  skoori  meetodi  kasutamine  ettevõtte 
finantsseisundi uurimisel 
 
Pankrotiohu  prognoosimiseks  olid  välja  töötatud  erinevad  metoodikad.  Osad  neist  annavad 
väga  täpset  prognoosi,  kuid  ainult  selles  keskkonnas,  kus  nad  olid  arvutatud.  Teistel 
metoodikatel puuduvad piisava ulatusega eksperimentaalsed katsed.  
Eestis  on  pankroti  prognoosimise  mudelite  koostamise  ja  meetodite  tõestamise  praktika 
vähene. Esile saab tuua esimese olulise tulemusena Indrek  Künnapas T-mudel,  mis oli  välja 
töötatud  1998  aastal  70  tööstusettevõtete  põhjal.  Teiseks  märkimisväärseks  tulemuseks  saab 
nimetada Margus Vaino 121 ettevõttete põhjal koostatatud mudelit. 
Ülaltoodud mudelid olid välja töötanud diskriminantanalüüsi meetodi põhjal. Kahjuks selline 
lähenemine  ei  oma     vastupidavust   algandmete  variatsiooniks  ja  neid  ei  saa  kasutada  ilma 
lisauuringuteta, mis omakorda nõuab mahukaid arvutuslikke ressursse. (14 lk 7)  
19 
 
Lähtudes  sellest,  et  lähiminevikus  on  palju  näiteid  nii  väike  ettevõtete,  kui  ka    mitmete 
suurettevõtete pankrotistumisest, tekib vajadus lihtsates ja kasutamisel mugavates metoodites 
nii maksevõime analüüsimisel, kui ka pankrotiohu prognoosimiseel.  
Reitingu skoori meetodi kasutamine ettevõtte finantsseisundi uurimiseks on lihtne ja mugav, 
kuid ei ole piisavalt uuritud. Seega tekkib ka vajadus konkreetsete uurimuste järele. 
 
2.1.1 Likviidsuse ja finantsvõimenduse näitajaite valimine 
Finantsstabiilsuse  hinnangu  lühiajalises  perspektiivis  teostatakse  likviidsuse  näitajate 
arvestuste  põhjal ja pikaajalises perspektiivis – finantsvõimenduse näitajate arvestuste põhjal 
(16  lk  72).  Selleks  autor  valib  3  likviidsuse  näitajat  ja  3  finantsvõimenduse  näitajat. 
Likviidsuse  näitajad  on  esimesed  ja  kõige  informatiivsemad  maksevõime   indikaatorid .  Kui 
ettevõtte  likviidsuse  näitajad  on  nõrgad,  aga  finantsvõimenduse  näitajad  on  head,  siis 
ettevõttel  on  võimalus  keerulise  olukorda  ületada.  Aga  kui  likviidsuse  ja  finantsvõimenduse 
näitajad on nõrgad, siis selline ettevõte on tõenäoline kandidaat pankroti. 
Finantsstabiilsuse  hinnanguks  olid valitud järgmised likviidsuse suhtarvud: 
- 
Kiire maksevalmiduse kordaja; 
- 
Likviidsuskordaja; 
- 
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja; 
Need on ühesuunalised ja suhtarvude väärtuse suurenemine tähendab ettevõtte finantsseisundi 
parenemist.  Kõikidel  näitajatel  on  näidatud  nii  numbrilised  normatiivid,  kui  ka  nende 
muutuste  vahemikud.  Informatsiooni  allikaks  suhtarvude  arvestamiseks  on  avalik 
raamatupidamise aruandlus. Neid  väärtuseid on  võimalik  võrrelda  nii teiste ettevõtetega, kui 
ka mitu perioodi omavahel. Seega need likviidsuse näitajad vastavad meetodi nõuetele. 
Käibekapitali  näitajat  ei  saa  kasutada  metoodikas,  kuna  sellel  puudub  numbriline   normatiiv  
või selle vahemik. 
Järgmiseks valitakse finantsvõimenduse suhtarvud.  
20 
 
Vaatamata  sellele,  et  pikaajalised  laenud  mõistliku  piirides  on  ettevottele  kasulikud  ja  nad 
kiirendavad  ettevõtte  kasvu tempot, lõputöö autor jätab valimata finantsstabiilsuse suhtarvu 
ja  kapitaliseerituse  taseme  näitaja  finantssatbiilsuse  indikaatoriteks.  Mõlemates  näitajates 
võrdsustatakse  võõrkapital  omakapitaliga.  Võõrkapitali  kasutamine  toob  endaga  kaasa 
täiendavaid   kulusid ,  mis  on  seotud  võõrkapitali  kasutamisega,  ehk  intressid.  Seega  autori 
valik  peatub  nendel  näitajatel,    mis  võrdlevad  omakapitali  ja  võõrkapitali  osatähtsust. 
Omakapitali  suhtarv  on  võlakordaja  vastandsuhtarv.  Seega  nendest  kahest  autor  valib 
omakapitali  suhtarvu,  kuna  tema  väärtuse  suurenemine  tähendab  ettevõtte  finantsseisundi 
parenemist, ehk see suhtarv on finantsseisundiga ühesuunaline. 
 Finantsvõimenduse  suhtarv  on  vastassuunaline.  Selle  kasutamist  võimaldab     teisendamine  
vastandsuhtarvusse: 
                  x =              0,5  
x 
0,5 
x 
1,5 
 
 
1 
             y  =                                0,7