EESTI KRONOLOOGIA (0)

EESTI KRONOLOOGIA
Keskaeg Eestis (1227 – 1558)

• 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp
  
• 1237 luuakse Liivi ordu
  
• 1242 jäälahing Peipsi järvel
  
• 1248 Tallinn saab linnaõigused
  
• 1262 Tartu ( Dorpat ) saab linnaõigused
  
• 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus
  

Liivi sõda (1558 – 1583)
Rootsi aeg

• 1632 Tartu Ülikooli avamine
  
• 1656 – 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga
  
• 1675 ajakirjanduse algus Eestis
  
• 1695 – 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga
  

Põhjasõda (1700 – 1721)
Vene aeg Eestos (1721 – 1918)

• 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710
  
• 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht „Tarto maa rahwa NäddaliLeht“, mis suleti peagi tsensori korraldusel.
  
• 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis
  
• 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht „Perno Postimees “; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur
  
• 1858 2.06 Mahtra sõda
  
• 1857 – 1861 ilmus „Kalevipoeg“, rahvaväljaanne ilmus 1862
  
• 1865 loodi Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts
  
• 1869 18-20.06 toimus I üldlaulupidu Tartus
  
• 1878 ilmus Viljandis „Sakala“
  
• 1887 venestamine Eestis
  
• 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp
  
• 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas
  
• 1905 detsembris mõisate põletamine
  
• 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts
  
• 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum
  
• 1912 15.04 Titanicu hukk
  
• 1914 puhkes I Maailmasõda
  
• 1918 11.11 lõpetas Compiegne’i vaherahu I Maailmasõja
  
• 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas
  
• 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon
  
• 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale)
  

1919

• 18.01 Pariisi ( Versailles ’) rahukonverentsi algus
  
• 28.06 Versailles’ rahuleping Saksamaaga
  
• Juuni – 3.juuli Landeswehr ’i sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil võiduga Võnnu all
  
• 23.04 tuli Tallinnas kokku Asutav kogu
  
• 10.10 võttis Asutav kogu vastu maareformi
  
• 1.12 Tartu Ülikoolis algas eestikeelne õppetöö
  

1920

• 3.01 vaherahu Nõukogude Venega – sõjategevus Vabadussõja rinnetel vaibub
  
• 2.02 Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure
  
• 21.01 lõppeb Pariisi rahukonverents
  
• 15.06 Asutav kogu võttis vastu EV esimese põhiseaduse, loodi Eestimaa Kommunistlik Partei
  
• Eesti osales esmakordselt oma võistkonnaga Amsterdami OM.
  

1921

• EV sai Antaadilt tunnuse de jure
  
• EV võeti vastu Rahvasteliitu
  

1922

• 30.12 moodustati Nõukogude Liit
  

1923

• Suur majanduskriis Saksamaal, hüperinflatsioon
  

1924

• NL sõlmis diplomaatilised suhted Suurbritannia , Prantsusmaa ja Itaaliaga
  
• 21.01 suri V.I.Lenin- Uljanov
  

1926

• Ilmus A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa.
  
• Tööd alustas Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija)
  

1928

• Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp )
  

1929

• 24.10 „must neljapäev“ New Yorgi börsil, algab ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
  

1933

• 30.01 tuli Saksamaal võimule A.Hitler
  
• Jaapan lahkus Rahvasteliidust
  

1934

• Saksamaa lahkus Rahvasteliidust
  
• NL võeti vastu Rahvasteliidu
  
• USA presidendiks sai Franklin D. Roosevelt
  
• 12.03 K.Pätsi ja J.Laidoneri riigipööre; eestis kadus demokraatia ja tekis autoritaarne valitsemiskord
  

1935 – 1936 Itaalia vallutab Etioopia
1936

• 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco)
  
• Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus )
  

1939

• 23.08 MRP sõlmimine
  
• 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale
  
• 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping)
  
• 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940
  

1940

• 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt
  

1941

• 14.06 massiline küüditamine Balti riikides
  
• 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta
  

1943

• 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast
  

1944 – 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform
1945

• Tuumaajastu algus (16. juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu)
  
• 4-11.02 Jalta tippkohtumine
  
• Aprill ÜRO loomine
  
• 2.09 II MS lõpp
  

1946

• Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober)
  

1947

• Märts Trumani doktriin
  
• Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule
  
• Kollektiviseerimise algus Eestis: Saaremaal loodi esimene kolhoos
  

1948

• Aprill Marshalli plaani realiseerimise algus
  
• Juuni Berliidi blokaadi algus
  

1949

• Jaanuar VMN moodustamine
  
• Mai Berliini blokaadi lõpp
  
• Aprill NATO moodustamine
  
• 25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus
  
• NL lõhkas esimese tuumalaengu
  

1955

• VLO moodustamine
  
• Tööd alustab ETV
  

1958

• Berliini II kriisi algus
  
• Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle
  

1962

• Kuuba kriis (haripunkt oktoobris )
  

1964

• Vietnami sõja algus
  
• Hiina lõhkab tuumalaengu
  

1971

• Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa)
  

1973

• Pariisi rahuleping (Vietnami sõja lõpp=
  

1979

• Balti apell
  

1989

• 24.02 heisatakse Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp
  
• 23.08 Balti kett
  

1990

• 8.05 ENSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus
  
• Juulis avaldatakse NATO deklaratsioon – NL-is ei nähta enam vaenlast ja lähtuvalt lubas NATO vähendada oma relvastust piirkonnas. Külma sõja lõpp.
  

1991

• 20. august taastatakse Eesti Vabariik
  
• 6.09 tunnustab NL Balti riiklikku iseseisvust
  
• 17.09 võetakse Eesti ÜRO-sse
  
• 25.12 laguneb NL
  

1992

• 20.06 läheb Eesti üle oma rahale
  
• 28.06 vüetakse rahvahääletusel vastu EV põhiseadus
  

1994

• Võõrvägede lahkumine Eestist jõuab lõpule.
  

I MS – 28.07.1914 kuni 11.11.1918. Sõdisid Antandid (Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi). Sõda lõppes, kui Antandid ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne’i vaherahule, Saksamaa alistus. Talle suruti peale Versailles’i rahu, mis nõrgendas Saksa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas sõjalise ja potensiaalse jõu NL vastu.
Versaille ’i rahu – 10.01.1920 jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I MS.
Compiegne’i vaherahu – lõpetas I MS Saksamaa alistumisega. See kohustas Saksamaad evakueeruma ja demilitariseerima Reini jõe vasaku kalda ning parema kalda 50miili ulatuses.
II MS – 1.09.1939 kuni 2.09.1945. Sellesse olid kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja algatajateks peetakse NL ja Saksamaad. Sõda algas sellega, kui Saksamaa tungis kallale Poolale, kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurpritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja.
Suur ülemaailmne majanduskriis – 24.10.1929 toimus NY börsil aktsiahindade järsk langus, seda nimetati mustaks neljapäevaks. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestus umbes 1933 aastani.
Eesti maapäev – Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu oli Eesti omavalitsusorgan 1917 – 1919.
Eesti Asutav Kogu – Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23.04.1919 kuni 20.12.1920. Esimees oli August Rei
Maareform – maaomandisuhete ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujutamine
De jure – õiguse kohaselt, ametlikult, juriidiliselt jne
Tartu rahu – 2.02.1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas EV iseseisvust. (EV esindajad: Jaan Poska, Jaan Soots; NL esindajad: Adolf Joffe, Leonid Krassin)
Molotovi-Ribbentropi pakt – mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23.08.1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop.
Antant – 1907a sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. (1917 Venemaa Antandist välja viimine )
Rahvasteliit – 1919 aastal rajatud rahvusvaheline organisatsioon , pärast II MS asendus see sisuliselt ÜRO-ga
ÜRO – 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on tagada rahu ja julgeolek, inimõigused ning rahvusvaheline koostöö.
VMN – Vastastikuse Majanduse Nõukogu – sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku tööd. (kuulusid nt: Bulgaaria, NSV Liit; Vietnam, Kuuba; Poola, Saksa DV) asutati 1949, lõpetas tegevuse 1991 seoses idabloki lagunemisega.
NATO – 1949 loodud partnerlus NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas.
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil
Marshalli plaan – 1947. aastal Ameerika Ühendriikide algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks. See nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi.
Trumani doktriin – USA välispoliitiline õpetus, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri (märts 1947)
Berliini blokaad – 24.06.1948 – 11.05.1949, üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel.
Külm sõda – Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Seda nimetatakse laiemas tähenduses otseseks sõjalist vältivaks konfliktiks, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse ning propagandarünnakutega üksteise vastu.
Kollektiviseerimine – aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse.
Balti apell – 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile, et avalikustada MRP koos oma salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks ning taastada Balti riikide iseseisvus .
Euroopa Liit – põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Sai alguse 1952 aastal loodud Euroopa Söe- ja Teraseühendusest.
Balti kett – 23.08.1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreeriminseks Leedu, Läti, Eesti ja Balti Nõukogu algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti MRP sõlmimise 50. aastapäev, et näidata oma hoiakut selle pakti suhtes.
Muistne vabadusvõitlus 1208 – 1227, Ümera lahing 1210
Jüriöö ülestõus 1343 – 1345
Liivi sõda 1558 – 1583
Põhjasõda 1700 – 1721
I maailmasõda 1914 – 1918
Vabadussõda 1918 – 1920
II maailmasõda 1939 – 1945