Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu. Majandusliku õitsengu ajastu · Majanduslik tõus- inimesed võimelised rohkem ostma- saab rohkem toota (konveier) · Tõus eriti kiire USA-s- USA autostub+ Euroopa turg · Ohud - USA-s 1% käes 2/3 tuludest - üliagar laenamine (valitsus soodustas) Suur ülemaailmne majandus-kriis. Suur depressioon 1929-1933 · Börsikrahh - "Must neljapäev" (24. okt 1929) suurinvestorid kiirustavad müüma väärtpabereid (laenuintress tõusis) - "Must reede" (25. okt 1929) NY börsi kokkuvarisemine - "Must teisipäev" (29. okt 1929) üleriigiline paanika- ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopast ära tooma Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus. Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis
Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes rakendas majandusse New Deali. Valtises 33-45(2ms ajal) A.Hitler- Natsi saksamaa juht, elu lõppes enesetapuga. J.Stalin- NSVL juht Austria Anslus- märts 38. Austia liitmine saksamaaga Müncheni kokkulepe- 29.sept 38 tsehhoslovakkia sunniviisiline liitmine Saksamaaga MRP- 23.august 39 kokkulepe et üksteist ei rünnata+salajane protokoll Koalitsioonivalitsus- Dem
1.Mida peetakse Suure depressiooni põhjusteks? Suurt tööliste vallandamist, sest siis töötajate ostujõud vähenes ja paljud inimesed olid näljas. Igas majandusharus tekkis ületootmine. Ebamajanduslik käitumine, suur börsikrahh/osteti odavalt aktsiaid ja müüdi kallilt maha. Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et tehaste pankrotti minek, sest selle tagajärjel ostujõud vähenes. 2.Roosevelti reformid. Täida tabel. Panganduses President sulges kõik pangad ja keelas taasavamise vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tegti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisti. Tööstuses ...
patsifism- sõjavastasus. Kes nimetatud poliitikutest mõjutas sinu arvates kõige rohkem kahe maailmasõja vahelist maailma? Põhjenda oma arvamust! Adolf Hitler, sest tema juhtis maha surutud Saksamaad. 4. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahelisel ajal. Lõpeta skeem. Millised olid peamised probleemid? Töötus, raha väärtuste järsud langused, vaesus, ületootmine, majanduskriis. Millest probleemid tulenesid? Majanduslangus, pangad andsid liiga kergekäeliselt laene, ületootmine, börsikrahh. Kuidas neid probleeme lahendada püüti? Riik võttis kogu juhtimise enda kätte, reformidega, diktaktuuri kehtestamine.
Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid. Inflatsioon ulatus 1923. aasta oktoobris 30000%. Otsustati, et katteta raha enam ei trükita ning raha seotakse kinnisvara ja maaga. Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning langustrend jäi kestma 1932 aastani. Majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud rohkelt probleeme. Kui impeeriumid lagunesid jäid ühte riiki toorainebaasid, teise riiki tööstusettevõtted näiteks. Kaupade ületootmine, hulgitootmine kuid kahanev vajadus Vale majandamine: laenud, mille abil loodeti rikastuda või osta tarbekaupu Raharingluse soesed USA annab välgu, Suurbritannia ja Prantsusmaa maksavad võlgu, Saksamaa maksab reparatsioone
Saksamaal olid kommunistlik partei, natsionaalsotsialistlik partei ja demokraatlikud parteid. 1920.-datel aastatel on Saksamaal halb majanduspoliitika. Nii said natsionaalsotsialistlik partei populaarseks ja said võimule. Demokraatia riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia USA-s toimus majanduse kiire tõus ja kukkumine. Kukkumine oli põhjustatud peamiselt toodete üle tootmisest, laenude lihtsakäeliselt andmine ja majanudse kontrollimatus riigi poolt. Kui toimus börsikrahh ja paljud ettevõtted läksid pankrotti seal hulgas jäid väga palju inimesi tööta. Nii kaotasid paljud ameeriklased demokraatiasse usu. Demokraatia säilimine USA-s aitas kaasa uus president Franklin Delano Roosevelt, kes töötas välja uue kursi ja mis aitas USA majanduskriisist välja tulla. Need olid minu näited diktatuuride kujunemisest erinevates riikides. Positiivsed omadused diktatuurist: Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul
endiselt palju näiteks ujumas. 1926. aastal avas ta lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud rahvas teda kunagi ratastoolis ning ei olenud üldse sellest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Väideti, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. 1928. aastal sai ta New Yorgi osariigi kuberneriks. Suri ajuverejooksu 1945. aastal. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932. aastal ta valiti esimest korda presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933. aastal sisse uued õigusaktid koondnimega “New Deal” (Uus Kurss). New Deal on Rooseveldi poolt koostatud reformide kava majanduskriisist välja tulemiseks, tänu millele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta
1911. aastal sai temast vabamüürlane Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus õnnetus, ning Roosevelt sai lastehalvatuse. Siiski ei vandunud Roosevelt alla. 1928. aastal sai temast New Yorgi osariigi kuberner. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Surm 1945. aastal 12. aprillil suri Roosevelt ajuverejooksu tõttu. I Ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. 1932. aastal valiti ta USA presidendiks. 1933. aastal seati sisse uued õigusaktid koondnimega : `' New Deal `'. Tänu sellele taastus pangandus. Alustas üleriiklikke töötalguid. Andis olulistele firmadele riiklikke laene. II Ametiaeg 1936. aastal võitis valimised peaaegu kõikides osariikides. 1937. aastal algas majanduslangus, kuid see taastati peaaegu kohe. 1938. aastal lõpetati Uue Korra reformid. III Ametiaeg 1940
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusm...
Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. 1920.aastal esitati Franklini kandidatuur asepresidendi kohale. 1921.aastal juhtus aga õnnetus, Franklin sai lastehalvatuse. Kuid ta ei andnud haigusele alla, Roosevelt jätkas jalgade kasutamist. Ta ei olnud avalikes kohtades ratastoolis. Ta oli kõikidel piltidel püsti, kuid toetus ühele oma pojale. 1929. Aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Inimesed ei usaldanud enam pankasid ning võttsid raha välja. Sellel ajal oli Franklinil suur toetus ja ta valiti 1932.aastal USA presidentiks. Ta tegutses kiiresti, ta kutsus kokku kongresse ja istungeid. Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss. Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid
Artist Filmi arvustus “Artist” on südamlik ja meelelahutuslik kummardus Ameerika klassikalisele kinole. Tegemist on mustvalge tummfilmiga, kus tegevus leiab aset Hollywoodis ja jutustab loo filmistaarist, kes peab silmitsi seisma helifilmide uue maailmaga. Heli (väljaarvatud tausta muusika) on selles filmis harva, aga see kõlab mõjuvalt, näiteks siis, kui tummfilmistaar kogeb heli tungimist filmistuudiosse ja ka lõpustseenis väike dialoogikatkend. See film tuletab meelde elu, et milline see oli umbes 85 aastat tagasi. Ja näitab hästi läänelikku kultuuri, et kui tuleb midagi uut, siis rahvas tahab seda uut näha ja kuulda, ning kõik endine jääb unarusse ja unustatakse. Film on loodud, et näidata kuidas kadusid tummfilmid ja millist mõju see avaldas kuulsale tummfilmistaarile, et kuidas ühe kuulsuse elu muutub, kui mõeldakse välja midagi täiesti uut...
1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringhäälingusaadetega 1929 24. oktoober - börsikrahh majanduskriis (Suur Depressioon) 1930 snickers 1931-1940 Presidendid: Herbert Hoover (1929-1932) Franklin D. Roosevelt (1932-1945) 1930ndate teisel poolel alustati regulaarsete televisioonisaadetega 1931 Al Capone mõisteti vangi Empire State Building (448 m) 1932 ,,New Deal"(Uus kurss) 1933 majanduse olukord paraneb 1936 riiklik reklaamikampaania(eesmärk panna inimesi kulutama) Jesse Owens võitis Berliini OM-i 1938 uus majanduskriis
-USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine) -inimeste elujärg hakkas Euroopas tänu saksamaa majanduse elavnemisele paranema Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused, mõju/tagajärjed. Põhjused: -ületootmine põllumajanduses (hindade langus) -liigselt suured laenukoormused - teraviljaturu kokkuvarisemine (NSVL müüs teravilja Euroopasse laiali, sai vastu USA dollareid, mille tulemusel tuligi teraviljakriis) -29.10.1929 börsikrahh Tagajärjed: -pankrottide laine -ostujõu langus -kohalike majanduste kaitsmine (tollimaksed, igasugused piirangud) -riigi aktiivsem sekkumine -noorte demokraatiate kokkuvarisemine (diktatuuride tõus) -inimeste vaesumine 29.10.1929-USA-s börsikrahh, mille tagajärjel varises kokku kogu pangandus 1.09.1939- Teise maailmasõja algus, kui saksamaa otsustab Poolat rünnata 17.09.1939- NSVL tungis Poolale kallale (Ida-poola aladele) 30.11.1939- Talvesõja algus Soomes 22.06
senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks. Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Saavutused Tõi Ameerika majanduskriisist välja Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist Pani aluse USA uuele välispoliitikale On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
USA-arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, väline võimsus ja ka kodanike jõukus. Tegi lõpu alkoholi tarbimisele. Kuid selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Ameerika on tuhande võimaluse maa, seda hoiakut toetas 20ndatel ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust(mõtteviisi kehastuseks Herbert Hoover). ' 1929 algas majanduskriis, Toimus börsi krahh, mis oli põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit ja inimesed hakkasid rohkem laene võtma. 24 okt 1929 must neljapäev e wall-streeti börsikrahh(aktsiahinnad langesid järsult). 29 okt 1929 must teisipäev e börsi vaba langus(inimesed jäävad oma rahast ilma) 1932 valiti presidendiks Roosevelt, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia(e hakkab järgima Keynesi majandusteooriat).Tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb...
08 1991 Eesti taasiseseisvus. Eesti iseseisvus tunnustati 6. Septembril 1991 aastal. Esimene riik kes Eesti iseseisvust tunnustas oli Island. 1992. aastal toimus rahareform kus kasutusele võeti Eesti kroon, 28 päeva hiljem võetakse rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti läks üle turumajandusele. Eesti Vabariigi teiseks presidendiks valiti Lennart Meri ja peaministriks Mart Laar. 1995. – 1996. aastal oli Eestis majanduslik stabiilsus, kuid 1998. aasta oktoobris aga suur börsikrahh.(2,3) 1990. aastal oli loomulik iive 2773, kuid sealt peale hakkas surmade osakaal suurenema ning iive muutus negatiivseks. Suurim loomulik iive oli aastal 2010, kui iive oli 35 ning väikseim -8036 aastal 1994(joonis 5). Vahemikus 1991 – 1999 oli suurim sündimus 19 413 ning väikseim 12 167. (1) Suur sündimuste arv oli tingitud taasiseseisvumisest. Edaspidine majandusolukord – minek uuele majandussüsteemile, rahareform, kõrge
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
Kristiine Kõiv 12AÕ Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas...
Mõlemad paremerakonnad, pooldavad vabaturumajandust.Demokraadid arvavad, et riik võib majandust juhtida.Vabariiklased arvavad, riik sekkugu majandusse minimaalselt. USAs suureneb kuritegevus, kui tuleb keeluseadus, mis keelab valmistada alkohoolseid jooke.Inimesed hakkavad salaja tegema ning sellega suureneb ka narkomaania ja mõrvamine.Maffia gängid tulevad ning teevad kõike halba. Ülemaailmne majanduskriisi põhjused ja toimumis aeg 1929-1933 · Börsikrahh · Ületootmine · Laenukoormuste kiire kasv · Majanduse kohanematus "Uue kursi" reformid. · Roosevelt sulges kõik pangad ja keelas neid avada ilma loata. · Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja pakuti selle eest hüvitist · Üritati luua uusi töökohti , reguleerida tööjaotust, sissetulekuid. · Korraldati hädaabitöid · Riik hakkas koolitsema abivajajate eest, töötutele maksti abiraha, vanuritele pensione,
Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Esimesele maailmasõjale järgnes majanduskriis, 1924. a oli enamus riike kriisist väljas · aastatel 1924-1929 kiire majanduse areng, eriti uutes tootmisharudes: keemiatööstus, elektrotehnika, sünteetilised materjalid, autod · 24. oktoobril 1929. a Wall Streeti Must neljapäev börsikrahh, aktsiakursid langesid 40%, see oli ületootmiskriis, st toodeti rohkem kui jõuti osta; tootmine langes sajandialguse tasemele · tööstuskriis põimus agraarkriisiga, seega haaras ka põllumajandusharusid · kriis haaras kõiki maailma kapitalistlike maid, seetõttu oli võimatu teiste maade arvel manööverdada, kogu maailmas tootmine seiskus.Majanduskriisi mõju Saksamaale · Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise · tootmine langenud 40%, millele järgnes tööstusettevõtete,
valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis suur edu. Seda kuulis Viini teatridirektor ning omandas teose esitamiseks õigused. Stsenaarium anti kirjanik Karl Haffneri kätte, kes valmistas sellest saksakeelse versiooni. Kõige lõpuks anti jant Viini teatri kapellmeister Richard Geneéle, kes selle ooperilibretoks ümber töötles. Opereti tegevus toimub selle kirjutamise kaasajal Viinis, mida 1873. aastal oli vapustanud börsikrahh. See tõi kaasa paljude rikaste meeste vaesumise ning nende luksuslike armukeste muutumise lõbutüdrukuteks. See ühiskondlik taust oli ka operetis aimatav. Rikas majaomanik Eisenstein peab minema mõneks päevaks vangimajja oma karistus kandma. Siis tuleb talle külla, teatridirektor Falke, kes kutsub ta peole oma varieteeteatrisse. Eisenstein lahkub ning Rosalindele tuleb külla Alfred. Siis saabub kohale ka
parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. Teise maailmasõja ajal 1943. a saadeti Komintern laiali. NSV Liit püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947. a Kominformi (Kommunistlik Informatsioonibüroo) moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. Aastal. 3. Suur majanduskriis USA s.Selle globaalne mõju. 1929. Aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, see levis väga kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse. Toimus ületootmine, toodeti rohkem kui nõudlust oli, laene anti kergekäeliselt ja ettevõtted investeerisid suuri summasid tööstusharudesse, mille toodangule ei olnud tarbijaid. Oli suur aktsiate müümine, hinnad langesid, väärtpaberitega äritsemine varises kokku. Majanduskriisi tulemuseks jäid miljonid inimesed töötuks, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti. 1933. Aastal algatas D
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes. (3)...
nimetama "noormeheks, kes alati kiirustab" Churchill võitles aktiivselt kommunismi ja hiljem ka Saksa natsionaalsotsialismi vastu. Churchill pole tuntud ainult poliitikuna. Silmapaistva publitsisti ja kirjanikuna sai ta 1953. aastal Nobeli kirjanduspreemia ning teda tunnustatakse ka maalikuntsnikuna. 10. Millal, miks ja kus algas suur majanduskriis? Okt.1929 New Yorgi börsikrahh (kõik tahtsid oma aktsiaid müüa, keegi ei ostnud). Paljud ettevõtted läksid pankrotti. 11. Kirjelda erinevate riikide jõupingutusi kriisi ületamiseks. *USA -- "uut kurssi" *Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk asendus see diktatuuriga. *Natsid allutasid Saksa majanduse täielikult riigi kontrollile ja sõjaks valmistumisele.
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
Ta viibis ka oma poegade vabamüürlaseks saamise rituaalidel 1933. ja 1935. aastal. 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39- aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks...
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast. Sõjajärgse maailma ohud ja lootused Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hak...
Muidugi saavutas roosevelt väga palju näiteks : · Tõi Ameerika majanduskriisist välja · Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel · Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist · Pani aluse USA uuele välispoliitikale · On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks Nagu aru oli saada oli ta ainuke kes on valitud neli korda järjest USA presidendiks. Esimene ametiaeg : 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks.Ta tegeles kiiresti kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Teiseks suureks probleemiks kerkis töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule
Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud avalikkus Roosevelti kunagi ratastoolis ja avalikkus ei olnud tema puudest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Propaganda väitis, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega „New Deal“ (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule
laenukapitaliga teostatavate tehingute finantseerimiseks. Pangad Tallinna väärtpaberibörsil 1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs. Börsil noteeritud pangad esitasid finantsnäitajaid igakuiselt, et teenida Balti börsidel suuremat tulu. Tegevuse tulemusena kasvasid aktsiate hinnad tohutu kiirusega. Sellise tegevusega eirati reaalseid majandusnäitajaid ja tulemuseks oli 1997. aasta sügise börsikrahh, millega TALSE kaotas oma tipptasemest 62% Aasta 1997 Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui hoogustus majanduskriis Aasias. Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997. aasta tulemused siiski hämmastavalt head: varad suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%. Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%. Aasta 1998
aastani. (Dawes sai 1925. a. Nobeli preemia). 1929.aastal moodustati uus komisjon reparatsioonide küsimuses. Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega. 1931 1932 polnud Saksamaa võimeline makse tasuma, 1933 aastal võimule tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida. Toodangu mahu suurt kasvu soodustas uus tehnoloogia (meenutada fordismi, konveiermeetodit). Ületootmiskriisiga tekkis surnud ring: · toodeti rohkem kui suudeti osta · lattu polnud mõtet toota
välja võtta 2. Avab ettevõttele uued rahaallikad: ligipääs porfelliinvestorite rahale 3. Suureneb avalikkuse tähelepanu ettevõtte suhtes-parandab mainet 24)Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse loomine Väärtpaberituru alged tekkisid Eestis 1991. a. 1994. a. loodi Eesti Väärtpaberikeskus. Kauplemine väärtpaberitega elavnes tänu sellele, et turule tulid hea mainega ettevõtted. 31. mail 1996. a. loodi Tallinna börs. 1997. a. oktoobris toimus börsikrahh. Talse langes 493- lt punktilt 93-le punktile. Talse on Tallinna börsi aktsiahinna indeks. Tallinna börsi avamisel oli Talse = 100-ga. Aktsiate keskmiste turuhindade võrdlemisel algpäevaga saadakse Talse iga päeva kohta. Tallinna börs langes mitmeks aastaks varjusurma. 25)Millised uutused toimusid Tallinna börsil 21. Sajandil? * 2000. Aastal viidi Tallina börs ja Eesti Väärtpaberikeskus ühtse juhtimise alla (HEX grupp suurim omanik) * 2003. a
Näiteks alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist. 1935 kehtestati Saksamaal üldsõjaväekohustus ning juba aasta hiljem viidi väed Reini jõe tsooni. Rahulepingu rikkumiseks võib lugeda ka seda, et 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja. Juba umbes 1929.a tabas kõiki ülemaailmne majandusriis, mille alguseks on Wall Streeti suur börsikrahh. Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas, kui ka Euroopas, samuti teistes tööstuslikult arenenumates riikides. Kriis mõjus kohati kuni II maailmasõja alguseni. 1930- datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundlikul tegevusel ja veenval propagandal. 1930-date aastate alguses asusid tööle ka
Prantsusmaa ja Belgia hõivasid Ruhri piirkonna. Maavarade tõttu, mis on Saksamaa Kirde osa tootmises, kõik tahtsid endale saada vilja, Belgia tuli sisse ja sai endale alad kus oli palju maavarasid ennekõige sütt. 17. Miks puhkes Hispaania kodusõda? Franco tahtis võimule. Kerkis võimule. I sõda peale I MS. 1936-1939 18. Kes kuulusid suurde nelikusse? Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Nõukogude-Liit 19. Miks puhkes 1929. aastal majanduskriis? Oli börsikrahh, USA- s, Wall-Streedil. ,,Must neljapäev" 20. Miks valisid I MS võitjariigid Pariisi rahukonverentsi avapäevaks just 18nda jaanuari? (18. jaanuar 1871)- Siis tekkis Saksa-keisririik 21. Millised riigid kuulusid teljeriikide hulka? Itaalia, Saksamaa, Jaapan 22. Kes oli ja mida tegi Georgi Zukov? Nõukogude Liidu väejuht, kes juhtis idaeuroopas Punaarmeed. 23. Seleta mõiste MRP? Molotovi- Rippendropi pakt, Saksamaa ja Nõukogude-Liit tegid koostööd, 23.aug 1939. 24
Turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada. 55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus Likviidsus Kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Turu sügavus Ostu ja müüginoteeringute arv. Volatiivsus väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem kõigub, seda suurem on ka volatiivsus. 56. Mulliteooria. Börsibuum ja börsikrahh Mulliteooria on investeerimismaailmas varade ja väärtpaberite hindade erinemine fundamentaalselt põhjendatud väärtusest. Börsibuum Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõppeb kuid nõudlus on ikkagi suur. Hinnad hakkavad selle tagajärjel järsult tõusma. Börsikrahh Juhtub siis kui börsibuum on jõudnud massidesse ning pakkumine ületab
senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule
Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada. Roosevelt Jalta konverentsil 2 President Roosevelt on ka tänapäeva arvutimängu kaanepilt. 3 Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti
Aasta 25000 ekr 15000-12000ekr 1492 1497 1535 1539 1540 1565 1607 1608 1610 1619 1620 1624 1630 1637 1664 1673 1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1...
kohtuprotsessidele oli väga raske leida tunnistajaid. Maffia liikmeid nimetatakse mafioosodeks. Itaaliast läksid paljud mafioosod USA-sse, rakendades seal kodumaal juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia väga suure mõjuvõimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Valitsusel oli nendega palju tegemist ning ei osatud midagi rohkemat peale võtta kui keeluseadus 1933. aastal peatada. 29.oktoobril, 1929ndal aastal sai Ameerikas alguse suur börsikrahh, millele järgnes 1930. aastal pankade sulgemise laine. Alguses suhtuti olukorda rahulikult, sest majanduskriisid polnud Ameerikas midagi uut, aga varsti sai selgeks, et 1929.aasta tähistas hädade tulekut ennenägematus ulatuses. Herbert Hoover arvas, et riigi asi ei ole majandust juhtida ning see muutis kogu olukorda veel hullemaks ning pooldas majandusliku liberalismi poliitikat. Riik puutus majandusse võimalikult vähe. Tööpuuduse tase muutus eriti kõrgeks
55. Likviidsus – kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata Turu sügavus – ostu ja müüginoteeringute arv (vaadeldakse nii arvu kui kogust) 18 Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul, mida rohkem aktsia hind lühikese aja jooksul kõigub, seda suurem on volatiivsus 56. Mulliteooria, börsibuum, börsikrahh Mulliteooria kohaselt ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust Börsibuum – Börsikrahh - hindade järsk langus börsil 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus VALUUTAKURSID 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 19 60. Ostujõu pariteedi teooria
· MAJANDUSKRIIS: o Börsi krahh: Põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit. Inimesed hakkavad rohkem laene võtma, isegi farmerid, kes pandivad oma talud ja saagi. Rikkused jaotuvad ühiskonnas väga ebaühtlaselt. 1929. aastal kuulus 60% kogu USA rikkusest ainult 2%-le elanikkonnast. Börs kuumeneb üle, mille tagajärjel muutuvad hinnad ebareaalseks. 24. oktoober 1929 Wall- Streeti börsikrahh ehk must neljapäev. Aktsia hinnad langevad järsult. Olukorra parandamiseks koguvad suuraktsionärid piisava summa raha, et osta väärtpaberid ja maandada krahh. Börs püsib stabiilsena teispäevani (kuni 29. oktoobrini). Sellele järgneb börsi vaba langus ehk must teisipäev, mille tulemusena jäävad inimesed oma rahast ilma. Saab alguse majanduskriis. o KRIIS: Kujuneb välja surnud ring inimeste ostujõud väheneb (eriti halb oli
· MAFFIA maffia on lõuna itaalia nähtus, itaalased kes rändasid ameerikasse, ei usaldanud USA seadust. Seega võtsid nad kodust kaasa maffia kombed, kus oli iks ,,ristiisa". o Alkoholi salakaubavedu kanadas võis alkot müüa, maffia saatis mööda merd alko sinna ja müüs alko maha o Itaallane = kurjategija 1929- aastad: · Suur majanduskriis 1929-1933 · Oktoober 1929 börsikrahh New Yorgis · Põhjused: o Teravilja hinna langus maailna turul o Vale majandamine: pangad annavad liiga kergelt laenu o Valitsuse otsustamatus: valitsus ei suutnud teha otsuseid kriisi kaotamiseks. · Tagajärjed: o Suur töö puudus o Raha väärtuse langus 1930- aastad: · F. D. Roosevelt (1933-1945) o ,,Uus kurss" ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava:
majandulikes raskustes, kuid Rooseveltil oli kindel plaan sellele vastu astumiseks. Tema poliitiliseks kontspektsiooniks kujunes reformikava ''Uus kurss'' (New Deal). See kujutas endast riigi väljaviimist majanduslikust kaosest. ''Uus kurss'' sisaldas hulgaliselt reforme. Enamik Ameerika panku oli suletud (neid oli tollal umbes 19000).Vaid üksikud Ameerika pangad suutsid veal funktsioneerida, kuid olid pankroti äärel. Riigis oli üle 30 miljoni töötu ja oli toimunud suur börsikrahh. Juba 5.märtsil sulges Roosevelt kõik USA pangad, ilma ühegi erandita. Mõne päeva pärast võttis erakorraliseks istungjärguks kokkukutsutud USA Kongress vastu seaduse, mille kohaselt taasavati 12 föderaalset panka, hiljem tekkisid ka erapangad, kellel oli võimalus riigi toetust saada. Kui Roosevelt oli juba mõnda aega president olnud, esitas ta hämmastava nõudmise ta tahtis endale piiramatuid volitusi. Veel hämmastavam oli see, et need õigused ta ka sai.
tagamine ja siseturu hindade kontroll, kaupade transpordiks tarvilike tingimuste loomine. Väliskaubanduse alal aga sise- ja väljaveo suunamine, tollitariifide kohandamine majanduse nõuetele, välisriikidega kaubanduslepete sõlmimine ja järelvalve nende täitmise üle, Eesti toodete tutvustamine välisturgudel. Proovikoja ülesandeks oli kaalude, vihtide ja igasuguse mõõtmisvahendite kontrollimine ja tembeldamine. Kallismetallide proovimine. 1.6 Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929 Pärast börsikrahhi 1929.a. USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid
koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale.(3) 1921. aasta augustis Campobellos puhkusel olles juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks.(2) 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule.
- kriis söetööstuses - üleminek moodsatele elektrijaamadele, - kõrge tööpuudus ja kaevurite streigid. Sisepoliitikas: 1918.a. valimisreform, laienes valijate hulk ja seda just Tööerakondlaste toetajate arvel. 1924.a. võimule esimene tööerakondlik valitsus - 1926.a. Inglismaa ajaloo esimene ja viimane üldstreik - eesmärgiks toetada kaevureid. Kestis 9 päeva ja haaras 4 miljonit inimest. Lõppes kaotusega, kuna katkestati enne eesmärgi saavutamist. III 1929.a. börsikrahh ja majanduskriis Kriisi põhjused: - ületootmine - võlgu tarbimine - börsi ülekuumenemine - rikkuste ebaühtlane jaotumine Wall Street'i börsikrahh - 24. oktoober 1929 Must neljapäev; 29. oktoober Must teisipäev Suur Depressioon majandusseisak, surnud ring: tarbija ei saa osta, tootja ei saa müüa, töötus kasvab, ettevõtted ja farmid pankrotistuvad, pangad pankrotistuvad. Keinsianism John Maynard Keynes stimuleerida tarbimist, et saaks uuesti toota. Selleks
aasta detsembris. Sõda andis hulgaliselt tellimusi USA rasketööstusettevõtetele, mistõttu tööpuudus praktiliselt kadus. („Must...) Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane John Maynard Keynes. („Must...) 10 KOKKUVÕTE 1929. aasta Wall Streeti krahh oli finantsajaloo rängim börsikrahh. Aktsiate järsk langus ja paanilne müük kestsid kuu aega, kuid sellele järgnev Suur Depressioon kestis aastaid. Kriisi põhjusteks olid esimesest maailmasõjast jäänud lahendamata probleemid, Kaupade ületootmine (kaupu toodeti rohkem kui inimesed neid suutsid osta) ja valemajandamine ( võeti liiga palju laene, et kiiresti rikastuda või et osta tarbekaupu, kuid laenukoorem kasvas kiiresti ülepea).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
