USA süsteem Millest juttu tuleb? Dollari tekkimine Finantssüsteemi iseloomustus Pangasüsteem Föderaalreservi süsteem Investeerimisinstitutsioonid Kindlustusfirmad Dollari tekkimine Koloniaalmaade mündid (Hispaania) Bartertehingud (riis, tubakas, loomanahad, rumm) 1776. USA iseseisvus, alustas põhiseaduse kirjutamist, lõi valitsuse. 1792. lõi Ameerika Kongress rahandussüsteemi, kuulutades dollari peamiseks rahaühikuks. 1794. Esimene dollar. Väärtus kõikus. Finantssüsteem Iseseisev USA majandus on maailma suurim Dollar on maailma baasvaluuta Wall Street on USA ja maailma väärtpaberikeskuseks Suured pangad ja finantsinstitutsioonid on USA majandusega tihedalt seotud Pangasüsteem 1) Üle 7300 panga 2) Tegutsemisluba on vaja valitsuselt või osariigilt 3) Seadus ei võimaldanud pankadel tegutseda rohkem, kui ühes osariigis 4) Riik määras hoiuseintressidele limiidid, et eristada investeerimis ja kommertspanku
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust.
provintsifirmadeni, mis pakuvad üksnes finantskonsultatsioone või agenditeenuseid. Suure osa nende asutuste tegevusest moodustab finantsvahendusteenuste osutamine. Neid institutsioone nimetataksegi kokkuvõtlikult finantsvahendusasutuseks. Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda
jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 11. Finantssüsteemi olemus ja tähtsus Süsteem, mis lubab ja reguleerib raha liikumist pakkujate ja laenajate vahel. Finantssüsteem on tervik, mis koosneb finantsasutuste, turu, finantsinstrumentide, teenuste ja rahaliste ülekannete vahelistest seostest ning tegevustest. Finantssüsteemide olemasolu on hädavajalik ressursside jaotamisel tänapäeva modernses ühiskonnas. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud
Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 6
· Atraktiivne sihtriik külastajatele ja turistidele · Tooted on maailmas hinnatud · Elukeskkond on atraktiivne ja hinnatud Ettevõtluskeskkond: · Kvaliteetne tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur · Lihtne ettevõtet alustada · Lihtne ettevõtet arendada ja rahvusvaheliseks muuta · Ettevõtete tehnoloogiline tase on kõrge · Lihtne ja stabiilne maksusüsteem ja regulatiivkeskkond · Kõrgelt arenenud finantssüsteem Kokkuvõte Ettevõtluskeskkond loob võimalusi ettevõtte alustamiseks, arenguks ja tegevuseks. Eesti ettevõtluskeskkond on aktiivselt arenenud ja Maailmapanga edetabelis juba 21. kohal. Eestis jätkatakse ettevõtluskeskkonna arendamist, et see oleks Maailma parimate seas. Kasutatud allikad http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtluse_thtsus_ja_vajadus.html (26.02.2014 20:32) http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtluskeskkond.html (26.02.2014 20:18) http://www.aripaev.ee/
........... 5 2. Struktuur ...................................................................................................................................... 6 3. Töökorraldus ................................................................................................................................ 6 4. Hankekorraldus ............................................................................................................................ 8 5. Finantssüsteem ............................................................................................................................ 8 6. Näidised juhtimise ja tegevuse dokumenteerimisest .................................................................... 9 2. PRAKTIKAPÄEVIK ............................................................................................................................ 10 3. TEOSTATUD TÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART .......................................
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
Zirinovski juhitud liberaaldemokraadid. Demokraatide ja tsentristlike poliitiliste jõudude mõju on seevastu vähenenud. Näiteks 1996. a. parlamendivalimistel said enam hääli kommunistid, kuigi presidendivalimistel nad loodetud edu ei saavutanud. Novembris tehti Jeltsinile südameoperatsioon ja kolmveerand aastat ei olnud ta praktiliselt suuteline riiki valitsema. Ühe tõsise hoobi sai Jeltsini süsteem 1998. a. augustis, kui langes rubla kurss ja varises kokku riigi finantssüsteem. Algas majanduskriis, mille üks põhjusi oli kriis Kagu- Aasia majanduses. See kandus üle ka Venemaale. Kõigepealt mõjutas kriis Moskva rahaturge, kuhu Lääs oli teinud hiiglaslikke investeeringuid. Samaaegselt kukkus nafta hind, olles madalaim viimase 25 aasta jooksul: alla 10 dollari barreli kohta. Venemaa sattus sellega seoses suurimasse külma sõja järgsesse majanduslangusse. Vene poliitilist elu iseloomustasid Jeltsini valitsemise viimastel aastatel sagedased
raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem? Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutuste liigitus ja Krediidiasutus - ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal selgitused. vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi,
Teede ja tänavate sulgemismaks Parkimistasu 50.Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? 13 Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud (tasandus- ja toetusfond, sihtotstarbelised eraldised), muud tulud. Kulud: Haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus. Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine
muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste:
kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud reklaam. Reklaamimaksust on vabastatud riigi- ja omavalitsusasutuste kuulutused ning samuti valimisreklaam. Teede ja tänavate sulgemismaks Parkimistasu 50. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud. Kulud: laen 11 Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
otsustest. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis.EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded
otsustest. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis.EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded
Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) 21.Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus
Raha ja finants Hargmaised korporatsioonid (MNC) Areng Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud 20. sajandi lõpu kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga Intra- trade (või ka intra-industry trade) o Intra firm trade Lisandväärtuse ahela jaamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad- eksportöörid Teenused WTO Kitsas raha Lai raha Raha- ja finantssüsteem Rahasüsteem Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused
Colbert'i (17 saj.) aegne Prantsusmaa oli Juurutatakse vabaturumajandust, kuid endiselt merkantiilse majanduspoliitika parim näide. sekkub riik suuresti majanduspoliitikasse Poliitika oli ülimalt interventsionistlik ja Poliitika eesmärk konkurentsivõime tõstmine protektsionistlik. Probleemiks Prantsuse tööstuse tagasihoidlik Eesmärk: Riigi majandusliku rikkuse ja seda investeerimismaht ja kehv finantssüsteem. tagavate sektorite arendamine. Sotsialistlik valitsus: Kaubanduspoliitika oli nii jäik, et kutsus esile taotletakse Euroopas suurettevõtete partnerite vastumeetmeid. moodustumist Ettevõtluspoliitika tugines tsunftidele. Soodustatakse väiksemate ja paindlikema tööstusstruktuuride kujunemist Rakendati ka tööturupoliitikat, et hoida palgad
Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskonna mõiste Beck'i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine. ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad Traditsiooniline töö käsitlus Postmodernistlik töö käsitlus omaette eesmärk vabaduse allikas
o Likviidsus kõige lihtsam ühest majandusobjektist teise ümber teisaldada o Raha tüübid: commodity money sisemineväärtus (kuldmündi väärtus oleneb, kui palju kulda sisaldab ja kui palju kuld on väärt), Fiat-raha raha, mille väärtus tuleb sellest, et valitseja määrab selle (euro paberiraha on tõenäoliselt väärt sama palju kui monopoliraha). Rahasüsteem Rahasüsteem (monetary) vs finantssüsteem (financial) o Hõbe o Kuld o Bretton Woods segu fikseeritud ja kulla kursist o Vabakurss Hõbedastandard Keskaegne vääringu-metall Kahemetalliline vääring Greshami süsteem o Kuld vs hõbe odavam metall (peamiselt hõbe) suretab kallima (kuld) Kullastandard Kulla leiukohtade avastamine 19.saj Suurbritannia roll Maailmavaluuta o Fikseeritud kursid
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus o...
tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine,
Milliseid ohte näete riikide sekkumises finantsturgudele? Mis võib tulemuslikku sekkumist takistada? Igasugune riiklik sekkumine tekitab turumoonutusi, mille pikemaajalisem mõju on raskesti prognoositav ning võib omakorda hiljem esile kutsuda tõsiseid sokke. Seega teoorias on riiklik sekkumine kindlasti taunitav. Samas ilmselt keegi ei ole praegu valmis aktsepteerima neid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mis leiaks aset siis, kui mingit sekkumist ei toimuks ning finantssüsteem lastaks globaalselt allavett. Riik on nii-öelda usalduse viimane aste, sest ainult riigil on õigus raha trükkida ja makse koguda. Ajaloost on õnneks võtta ka näiteid edukatest päästeoperatsioonidest ning sellest, mida kõike koledat on juhtunud siis, kui on jäetud sekkumata. Sekkumise puhul on muidugi selgelt risk, et rakendatavad meetmed on ebaadekvaatsed. Praeguse seisuga on turud oma hinnangu erinevatele meetmetele andnud.
individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 4, 5 5. Loeng – Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad • Traditsiooniline töö käsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööandja juures. • Postmodernistlik töö käsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja enesearendamise vahend, tunnustus ja saavutus, individualiseeritud, subjektiviseeritud
Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika. Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
1979. a Euroopa rahasüsteem EMÜ valuutakursimehhanism, mis tähendas, et EMÜ liikmesriikide vääringute valuutakursid olid kindlaks määratud, kuid kohandatavad. Loodi arvestuslik koondühik ECU. 1998. A. kinnitas EK eesmärgi teostada EMU, loodi keskpankade presidentidest koosnev komitee rahaliidu moodustamise sammude kavandamiseks. 7.02.1992 Maastrichtis Euroopa leping, loodi EL ja pandi alus EMU-le (Euroopa majandus- ja rahaliit). Asutati Euroopa Keskpank. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest (jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks) ja finantstoodetest.. · Finantsinstitutsioonid, finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. - Finantsasutused:
- Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena - Individuaalne vastutus oma valikute ees o Aja ja ruumi lahutatus: - Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu - Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) o Riskiühiskond: Omane inimtekkeliste riskide domineerimine; innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. o Riskide globaalsus: globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus. Riskid ei tunneta piire.
Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel
2* Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3* Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 11* 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. 12* Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. 13* Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika. 14* Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. 1.2. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a (Vt. ka õpik lk.120-121): 5* Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. 6* Põhjuseks: 15* Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14. Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi
also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104) Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19 Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. · M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses.
ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Rahavoogude aruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatakse horisontaalanalüüsi; vertikaalanalüüsi; rahandussuhtarvude analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell).; Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine)
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha ra...
Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel
Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
kasutusele võetama ühisraha euro. Euro käibelelaskmiseks ja ühise rahapoliitika elluviimiseks asutati Euroopa Keskpank (EKP), mis koos rahvuslike keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank koos nende riikide keskpankadega, kes on euro kasutusele võtnud, moodustavad eurosüsteemi. Kõik ELi uued liikmesriigid on kohustatud Maastrichti kriteeriumide täitmisel ühinema EMU kolmanda etapiga ehk võtma kasutusele euro. 22. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga.
valmistavad?) - Madalapalgalised tootjad-eksportöörid ● Teenused ● WTO - World Trade Organization Kitsas raha - nt sularaha, saab kiirelt välja võtta Lai raha - hoiused, pensionifondid; raha, mis on pikemale ajale mõeldud Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. (https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/) Raha- ja finantssüsteem ● Rahasüsteem - Valuutakursid: ** Kullastandard -> on olemas üks maailmavaluuta, erinevates kohtades nimetatakse erinevalt (kui kõikjal maailmas on kullaga seotud raha?) ** Bretton Woods -> ** Vabakurss -> nõudlus määrab ära valuuta väärtuse ● Finantssüsteem - Investeeringud ja rahavood -> Investeering kestab 22 sekundit. - Kriisid Dollar annab emissioonitulu USAle. USA võib endale raha juurde trükkida ilma, et sellest midagi väga juhtuks.
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
paljudes riikides- Saksamaal kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed, Ungaris, Hiinas jm. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa Dawes`i plaan - 1924 kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1925 – 1929 toimus uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. Eriti kiirelt arenesid uued tööstusharud – autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika. Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas omakorda tarbimist ja tootmist. 3.3. Suur depressioon: Suure majanduskriisile pani aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. - Kriis sai alguse ületootmisest põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest. EKP üldnõukogu aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. Euroopa Keskpanga (EKP) põhieesmärgiks on hoida hinnad stabiilsena, konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides ja hoida finantssüsteem stabiilsena. EKP ülesandeks on põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine; euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus; aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta; euroala keskpankade volitamine emiteerima euro
mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
Seda käsitletakse järgmises alapeatükis. 1.4. Finantssüsteemid Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Antud alapunktis tuuakse välja erinevad finantssüsteemid ja iseloomustatakse neid lähemalt. Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: · Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; 1 · anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem ; · Jaapani cross-holding-süsteem. Mandri-Euroopa finantssüsteem. Tegemist on panganduskeskse süsteemiga. Selles süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Ettevõtetele asetatakse ka muid sotsiaalseid eesmärke, nagu tööhõive tagamine jmt. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
