Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Q: Milliseid kasutatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Q: Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Q: Millisel juhul kasutada akreditiivi?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Q: Millistesse valdkondadesse on Eestisse kõige rohkem välisinvesteeringuid tehtud?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Q: Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

Q: Milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011

hallik, tuuli

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 (0)

Eesti Maaülikool - Majandus - Rahanduse alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid kasutatakse?
Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
Millisel juhul kasutada akreditiivi?
Millistesse valdkondadesse on Eestisse kõige rohkem välisinvesteeringuid tehtud?
Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?
Milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011?

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

Rahanduse tekkimise eeltingimused:

peab olema riik;
kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad;

Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted

Rahanduse valdkonnad:

riigi rahandus;
ettevõtete rahandus;
tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus;
üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus;

Raha põhifunktsioonid:

vahetus-vahend;
arvestusühik;
rikkuse akumuleerimise funktsioon;

Raha omadused:

stabiilsus
kaasaskantavus
kulumiskindlus
ühtlus
jagatavus
äratuntavus

Raha likviidsuse püramiidi olemus:

Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised riigi võlakirjad
Pikaajalised riigi võlakirjad

Raha ajalugu Eestis:

Kuni 1918 valitsejariigi raha
1918 eesti Mark
1928 Eesti kroon
1940 Vene rubla
1941 idamark
1944 Vene rubla
1992 EEK
2011 EURO

Maastrichti kriteeriumid.

Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.
Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra.
Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga

Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.

Rahapoliitika eesmärgid:

majanduse üldine kasv;
hindade stabiilsus;
kõrge tööhõive;
maksebilansi tasakaal

Rahapoliitika teostamise instrumendid :

Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju.
Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist.
Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%.

Eesti Panga funktsioonid:

Raharingluse korraldamine
Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine
Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine

Raha pakkumise näitajad:

M0 = sularaha majanduses
M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused
M3 = M2 + aktsiad , võlakirjad

Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse.

Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja.

Finantssüsteem:

Finantsinstitutsioonid:
- Finantsasutused :
  - Krediidiasutused - institutsioon , mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad . Tegevuslube annab Eesti Pank
  - Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul.
  - Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused,
    nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul.
- Finantsturud:
  - Esmas - ja järelturg
  - Raha-ja kapitaliturg
Finantstooted:
- Finantsinstrumendid
- finantsteenused

Väärtpaberituru osalised:

EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse.
VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD
INVESTOR – isik, kes on omandanud väärtpabereid.

Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest:

Tähtajajärgi:
- Rahaturg
- Kapitaliturg
Elutsükli järgi:
- Esmasturg
- Järelturg
Toote järgi:
- Võlainstrumendid
- Omandiväärtpaberid
- Valuuta
- tuletisväärtpaberid

Väärtpaberite liigitus:

Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid:
- Lihtaktsiad – omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik
- Eelisaktsiad – hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu;
Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid;
- Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul;
- Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena;
Tuletisväärtpaberid:
- Optsioon – õigus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga;
- Futuur – kohustus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga;

Investeerimisfond - rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest.
Liigitus:

Rahaturufond
Võlakirjafond
Segafond
Fondifond
Aktsiafond
riskikapitalifond

Optsiooni tähtaeg - viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada, kas optsioon kasutada või mitte.
Tehinguhind - hind, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa.
Preemia - hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel .

Investeerimisfondide jaotus strateegia ja eesmärgi järgi:

Kinnised - fondid, mis müüvad oma osakuid üksnes kindlatele investoritele.
Avatud - Fond, mis müüb oma osakuid kõikidele huvilistele.

Aktsiaturu indikaatorid . Milliseid kasutatakse?
Investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjutavad nende investeeringuid, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.

Arbitraaz - eesmärk saada kasumit hinnavahest.

Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivsel turul reageerivad hinnad kohe uuele informatsioonile, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada.
Eeldused:

piisav hulk spekulatiivseid investoreid
piisavalt suur käive
informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi
täieliku konkurentsi eeldus
KÕIGIL VÕRDNE INFO!!!

Börsibuumile aitab kaasa:

Investorite usk mingi uudse olukorra või reaalusse tekkesse;
Pangalaenu laialdane kättesaadavus
Konkurents professionaalsete investorite ja fondijuhtide vahel, mis sunnib omandama ülehinnatud varasid, sest vastupidiselt toimides tähendaks mahajäämust lühiajalises tootluse võidujooksus
AKTSIATE HINNAD TÕUSEVAD - OSTJAID TULEB JUURDE – MÜÜJAD OOTAVAD KÕRGEMAID HINDU – NÕUDMINE ÜLETAB PAKKUMISE – HINNAD TÕUSEVAD jne.

Börsikrahhi teket:
Hinnad langevad – müüjaid tuleb juurde – ostjad ootavad madalamat hinda – pakkumine ületab nõudlust – hinnad langevad - jne.

Valuutaturg – üksikisikud, ettevõtted ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Osalevad: valuutamaaklerid; pangad; turistid, importijad, eksportijad.

Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid:

paindlik vahetuskurss (ujukurss) - kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja

pakkumisele valuutaturul;

fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta

vahelise vahetussuhte;

Hetketehing - valuuta ost või müük hetkekursiga.

Forward -tehing - lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus.

Valuutaoptsioon - annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani.

Välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid:

USD eest ostetavad sisendid odavnevad
Importkaubad odavnevad
Inflatsioonitempo alaneb

ja miinused Eesti aspektist vaadates:

Eesti ekspordinõudluse alanemine
Idaturgudele eksporditavate ettevõtete majanduslik olukord halveneb

Pankadevaheliste arveldussüsteemide areng:

Rahareformieelne aeg - paberil maksedokumendid
Rahareformijärgne aeg - ettevalmistus elektroonilisteks arveldusteks
1992a. EPNAS, kogu makseinformatsioon edastati modemi vahendusel. Seejärel alustas arveldussüsteem nõuete ja kohustuste arveldamist. Toimis kuni 2002 a-ni.
EP RTGS ja DNS. Uued süsteemid vastasid täielikult rahvusvahelistele nõuetele.

Maksekaartide liigitus:

DEEBETKAARDID - esindavad kaardiomaniku arvelduskontot.
KREDIITKAARDID - esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti.

Maksekorraldus - ostja korraldus pangale tema pangakontolt kanda raha müüja kontole.
Tsekk - maksja poolt välja antud kirjalik korraldus oma pangale maksta tšekil määratud summa tšekil näidatud saajale .
Inkasso - maksenõue (raha sissenõue), mille müüja esitab kauba ostjale. Akreditiiv - ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud kujul, mis on kooskõlas ostu- ja müügilepinguga. (ostja algatab)

Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?

ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud;
ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud;
ostjal on müüjast parem turupositsioon ;
müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu;
müüja usaldab ostjat

Inkasso plussid:

Dokumentaalne inkasso tagab müüjale makse saamise, kuna ostja ei saa üldjuhul kaupa oma valdusesse enne selle eest tasumist.

Miinused:

Ostja võib äri ühepoolselt katki jätta, tasumisest keelduda ning kauba ostmata jätta.

Millisel juhul kasutada akreditiivi?

Kui on tegemist uute äripartneritega ning puudub info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta; puudub usaldus. Kui äripartner asub majanduslikult kõrge riskitasemega piirkonnas.

Akreditiivi plussid:

saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente, samuti dokumente kauba kvaliteedi, koguse ja päritolu tõestamiseks;
maksetähtajaga akreditiiv annab krediidivõimaluse.
importija maksevõime garanteerib pank;
akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivisaaja nõusolekuta;

Miinused:

vigadega dokumentide esitamine põhjustab makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise;
tuleb järgida maksetingimusi akreditiivis.

Riigirahanduse funktsioonid:

Allokatsioonifunktsioon – piiratud ressursside jaotamine eri kaupade tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel.
Jaotusfgunktsioon – rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde.
Stabiliseerimisfunktsioon - eelarve kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja arengutempo tagamiseks.

Riigieelarve olemus - finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon , eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses.

Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid :

TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses.
SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud.
ÜHTSUS - rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel
TÄPSUS - tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks .
EELNEVUS - eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib jrg aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi)
KVALITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud otstarbeks
KVANTITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud summas
AVALIKKUS - eelarvemenetluse etapid oleksis avalikud. Avaldatud Riigi Teatajas.
REAALSUS - arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega

Riigieelarvega seotud mõisted:

EELARVE PERIOOD - ajavahemik , mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib; 1 aasta
EELNÕU - kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt;
MENETLUS - eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab ca 2 aastat.
EELARVE TÄITMINE - tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimine ;
EELARVE DEFITSIIT - summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid;
EELARVE ÜLEJÄÄK - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid .

EELARVE TÄITMINE - tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite assigneerimine;
EELARVE DEFITSIIT - summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid;
EELARVE ÜLEJÄÄK - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid.

Riigieelarve koostamise meetodid:

STATISTILINE MEETOD - iga jrg aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal;
NULLMEETOD - igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest.

Riigieelarve menetluse etapid:

Mai-juuni - Rahandusministeerium kogub ministeeriumite eelarvetaotlused
Juuli-august - esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi, täiendusi.
1. oktoober - valitsus esitab selle Riigikogule, kus läbib kolm põhjalikku arutelu.
I lugemine - ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks.
II lugemine - hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud.
II lugemine - ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena.

Suurimad tululiigid ja riigieelarves:

Sotsiaalmaks 30%
Mittemaksulised tulud 25%
Käibemaks 23%
Aktsiisid 12%

Kaudsed maksud - maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda (nt. käibemaks).
Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. (nt. Sotsiaalmaks).

Riiklikud maksud:

Aktsiisid
Tulumaksud
Hasartmängumaksud
Käibemaks
Sotsiaalmaks
Tollimaks

Kohalikud maksud:

Müügimaks
Paadimaks
reklaamimaks

Suurimad kululiigid riigieelarves:

Sotsiaalne kaitse 33%
Majandus 15%
Tervishoid 13%
Haridus 11%

Riigieelarves kulude jaotus:

Kindlaksmääratud – kulusummat ei tohi ületada ega kanda jrg aastasse (enamus kuludest ).
Arvestuslik – võib eelarveaastal ületada (nt. Riigikogu liikme töötasu).
Ülekantav kulu - võib osaliselt kanda üle jrg aastasse (nt. investeeringud ).

Analüüsgei Eesti riigieelarvemahu muutusi perioodil 1995-2011, mis on suurimate muutuste põhjused?

Riigieelarve tasakaalu viimise võtted:

Maksude suurendamine ;
Riigilaenude võtmine;
Sularaha hulga suurendamine;
Riigivarade müük;
Kulude vähendamine;

Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatakse:

HARIDUS
KULTUUR JA SPORT
SOTSIAALHOOLEKANNE
TERVISHOID
KOMMUNAALTEENUSED
JÄÄTMEMAJANDUS
PLANEERIMISTEGEVUS

Kohaliku omavalitsuse peamine funktsioon: kõikide kohaliku elu küsimuste lahendamine

Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus.

Maksebilanss - kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi jooksul konkreetse riigi majandustehingud teiste riikidega.

Maksebilansi kontod:

Jooksevkonto – kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist;
Kapitali- ja finantskonto – kapitali ja investeeringute muutused;
Reservkonto – kuld , välisvaluuta;

Maksebilansi koostamise meetodid:

KÜSITLUSE SÜSTEEM - Info kogutakse erinevate statistiliste küsitlusvormide ja uuringute abil.
RAHAVOOGUDE SÜSTEEM - Tugineb pankade kaudu sooritatavate rahvusvaheliste maksete deklareerimisele, kogumisele ja töötlemisele.
ADMINISTRATIIVNE SÜSTEEM - Kasutatakse erinevate ametkondade poolt eelnevalt kogutud infot.

Millist maksebilansi koostamise meetodi kasutatakse Eestis, kirjeldage.
Integreeritud maksebilansi süsteem – tugineb kõikidele meetoditele.

Positiivne netoinvesteerimispositsioon - välisnõuded ületavad väliskohustusi; näitab ülejäänud maailma netovõlga antud riigile.
Negatiivne netoinvesteerimispositsioon - näitab antud riigi võlga ülejäänud maailmale. (EESTIS)

Kirjeldage Eesti maksebilansi muutumist perioodil 1995-2011.

Kas jooksevkonto (kapitali- ja finantskonto) on Eestis puudujäägiga või ülejäägiga, mida see näitab?
Eesti maksebilanss kahe viimase aastaga positiivne ehk jooksevkonto ülejäägiga. Välisnõudluse taastumine soodustas kaupade ja teenuste eksporti ning Eestisse paigutatud otseinvesteeringute tulukust. 2010 a eksport kolmandik võrra suurem kui 2009.a.

Millistesse valdkondadesse on Eestisse kõige rohkem välisinvesteeringuid tehtud?
Peamise osa 35% on paigutatud finantsvahendusse. Suuruselt teine sektor 25%ga on kinnisvaraarendus.

Kaupu ja teenuseid on kõige rohkem eksporditud: Soome, Rootsi, Venemaa.
Imporditud: Soome, Rootsi, Läti.

Inflatsiooni mõiste:

Hindade üldine (keskmine) kasv.

Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid:

Liigse paberraha käibele laskmine - mille põhjustab riigi eelarve defitsiit – riigi eelarve ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.
Välismaiste hindade tõus - (kütus)
Psühholoogiline tegur - kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades.
Tööviljakuse erinev kasvutempo – Nt. eksport-tootmisesse suunatud investeeringud suurendavad nõudlust tööjõu järele, see toob kaasa palgatõusu selles sektoris. „Suletud“ sektorist tööjõud lahkub , selle tulemusena peab „suletud“ sektoris palkasid tõstma..
Kulude kasv – palkade kasv, mis ületab tootlikkuse kasvu, avaldab hindade tõusule otsest survest.

Inflatsiooni erinevad liigid:

Mõõdukas – hinnad tõusevad aeglaselt, raha väärtus langeb aeglasel, (>10% aastas);
Jooksev e. galopeeriv – hinna dalustavad kahe või kolme numbrilist kursimuutust (10% - 100% aastas);
Hüperinflatsioon – tekitab suuri probleeme, valitsuse kukutamine jne. ( üle 50% kuus);

Inflatsioonispiraali olemus:

Hinnad kasvavad-palkade tõus-nõudluse kasv-hinnad kasvavad-jne

Inflatsiooni kasud:

Mõõdukas inflatsioon soodustab majanduslikku aktiivsust
Palkade suurenemine
Laenuvõtjad võidavad

Inflatsiooni kahjud:

Hoiuste väärtus väheneb
Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad
Säästjad kaotavad
Laenuandjad kaotavad

Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksit, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus.

Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused (kirjelda perioodi 2006-2010)

Deflatsioon - hindade üldise taseme langus. Otsige , millises suures maailma-majanduspiirkonnas on viimasel paarikümnel aastal valitsenud deflatsioon ja miks?

Isiku- e.elukindlustus - kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise, tema abiellumise või surma või lapse sünni puhul vastavalt lepingule maksma soodustatud isikule kokkulepitud summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.
Isikukindlustus –
Kindlustusagent – isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja huvides.
Kindlustusandja – isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
Kindlustusjuhtum – sündmus, millega seoses peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
Kindlustusleping – Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi.
Kindlustusmaakler – isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides.
Kindlustuspreemia – kogutud kindlustusmaksete summa.
Kindlustusperiood – poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks.
Kindlustusrisk – oht, mille vastu kindlustatakse.
Kindlustusväärtus – kindlustatud sobjekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
Kindlustussumma - rahasumma, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma.

Kindlustuspreemiat mõjutavad:

Riskifaktorid
Inflatsioon
Intressimäär
Konkurents
Tegevuskulude tase

Kindlustuse erinevad vormid:

Vabatahtlik kindlustus (nt. Kasko)
Kohustuslik kindlustus (nt. Liiklusk.)
Sundkindlustus (nt. töötuskindlustus)

Kindlustuspakkujate sissetulekud:

kindlustuspreemiad
aktsionäride panused
investeeringutulud
muud tulud

Väljaminekud:

hüvitiste väljamaksed
tegevuskulud
dividendid

Sotsiaalkindlustuse eesmärk – ressursside ümberjagamine inimeste vahel, sest osad vajavad mingil ajal rohkem abi kui teised.

Solidaarsusprintsiip – iga töötav generatsioon maksab nendele, kes enam ei tööta.
Kogumisprintsiip - iga isik kogub ise endale pensionikapitali ja saab pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsendiga.

Eestis pensionisüsteem:

I sammas - riiklik solidaarsusprintsiibi pension .
- Baasosa (114,65.-)
- Staažiosak (1 a. – 4,343.-)
- Kindlustusosak
II sammas - kohustuslik kogumispension .
- 2% palgalt + 4% riik sots.maksust
III sammas - vabatahtlik kogumispension.

85. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad:

Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid.
III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 201 allalaadimist

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #1

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #2

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #3

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #4

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #5

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #6

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #7

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #8

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #9

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2011 #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

201 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tuuli hallik Õppematerjali autor

Küsimused loengumateriali kohta, vastatud 81 85st.

raha rahandus rahapoliitika finntssüsteem väärtpaberid optsioon arbitaaz aktsia valuuta inkasso akreditiiv riigieelarve kohaliku omavalitsuse eelarve maksebilanss inflatsioon kindlustus pensionisüsteem

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

Rahanduse alused

docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad?

Rahanduse alused

docx

Rahanduse Kontrolltöö

Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.

Rahanduse alused

docx

Raha ajalugu ja rahasüsteemid

Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis

Raha ja pangandus

docx

Rahanduse alused kordamisküsimused

1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis.

Kategoriseerimata

docx

Rahanduse teooria arvestus

RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk