alakindlustatud, sest siis ei hüvitata kogu kahju. Kindlustuspoliis on kinnitus või tõend, tunnistus kindlustuslepingu sõlmimise olemasolu kohta. Ära märgitud riskikate ehk tingimused, summa, väärtus, kehtivustähtaeg. Kindlustus ergutab äritegevust. Võimaldab kahjude kontrollimist. 2.näitajat, mille järgi hinnatakse kindlustuse rolli * kindlustusmaksete suhe SKP-sse * kindlustusetihedus ehk makse suurus ühe elaniku kohta. Investeerimisfondid ja muud väärtpaberi vahendajad Investeerimine- ärikapitali paigutamine kasumi eesmärgi saamisel ..spetsialiseerunud rahaasutused, mis on ellu kutsutud investeerimisalase tegevuse hõlbustamiseks. Eesmärgiks tulu teenimine, võimaldab luua hajutatud investeerimisportfelli ja spetsialisti abiga ühiselt investeerida. See tähendab et osta väärtpabereid, paigutada raha muudesse finantsinstrumentidesse, rahaturufondidesse. 1997a võeti vastu esimene investeerimisseadus.
saadab investorile kirjaliku teate väärtpaberikontol toimunud liikumiste kohta. Börsipäev Börsipäevaks nimetatakse börsi lahtioleku aega 10.00 14.00 äripäevadel Tehingu väärtuspäev Päev T on tehingupäev. Väärtuspäeval kantakse väärtpaberid saaja kontole ja raha nende müümise eest müüja kontole. Investeerimisfondid Avatud investeerimisfondid on aktsiaseltsid, mis ostavad ja müüvad aktsiaid, võlakirju ja teisi väärtpabereid. Kuna käsutatakse suuri summasid, võivad nad osta palju erinevaid väärtpabereid ning hajutada sellega investeerimisriski. "Karud" "Karud" loodavad kursilangusele Laenavad aktsiaid
Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui isik, kellele on II sambaga liitumine kohustuslik, ei ole ise endale pensionifondi valinud, loositakse talle fond konservatiivse strateegiaga pensionifondide seast. (Prospekt 2011) Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fonde haldavad ettevõtted on: · Danske Capital AS · ERGO Funds AS · AS LHV Varahaldus · Nordea Pensions Estonia AS · AS SEB Varahaldus · Swedbank Investeerimisfondid AS Kogumispensioni statistikaülevaate 2011. aasta III kvartali kohaselt on kogumispensioniga liitunute arv 620 034. Nendest 75% on liitunud progressiivsete fondidega, 11,2% tasakaalustatud fondidega, 7,2% konservatiivsete fondidega ning 6,6% on valinud uue agressiivse fondi. Konservatiivsed ja tasakaalustatud fondid kaotavad pidevalt oma turuosa suurema aktsiaosakaaluga fondidele. Loositud liitujaid
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3
○ Kindlustused ○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukiliising ○ Koostööpartnerid ○ Arvelduslaen ○ Väikelaen ○ Õppelaen ○ Digikassa ○ Kogumishoius ○ Tähtajaline hoius ○ Investeerimishoius ○ Investeerimine ○ Investeerimisfondid ○ Aktsiad ja ETF-id ○ Väärtpaberikontod ○ Investeerimiskonto SWEDBANKI Pangteenused: ● KONTOINFO ○ Koondväljavõte ○ Konto väljavõte ○ Kontojääk ○ Tuludeklaratsiooni andmed ● MAKSED ○ Siseriiklik makse ○ Maksekorralduste nimekiri ○ E-arved ○ Püsikorraldus ○ Välisarveldused ○ Valuutavahetus ● PANGAKAARDID ○ Deebetkaart
Tuluvõlakiri- intressi makstakse juhul, kui emitent on saanud kasumit. Esitaja võlakiri (nimeline võlakiri)ehk seda võlakirja võib anda teistele edasi Vahetus võlakiri on selline, mis tähtpäeva saabudes vahetatakse sama firma ehk emitendi aktsiate vastu. Tagatisega võlakiri ehk Hüpoteek võlakiri. Tagatisena leviv väärtpaber / tagatiseta võlakiri. INVESTEERIMISFONDID Tänapäeval on praktiliselt igal isikul osta erinevate riikide väärtpabereid. Üksikisikutel on aga sageli probleemne teostada väärtpaberi tehinguid, sest neil puuduvad teadmised ja kogemused. Investeeringu summad on suhteliselt väikesed, mis ei võmalda oluliselt teenida. Sageli on seatud kauplemisele kõrge alampiir. Või on füüsiliste isikute juurdepääs turule keelatud. Võmaluseks osaleda enamatel turgudel annab vahendaja kasutamine. Lisaks on
Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid * Avalike maanteede korrashoid *Sotsiaaltoetused * Kultuuriteenused
karud: müüvad suurtes kogustes ning hiljem ostavad kokku. Maakler ja diiler Maakler tegutseb börsil kliendi huvides, sissetulek sõltub kokkuleppest kliendiga. Diiler tegutseb iseseisvalt, enda huvides. Saab kasu väärtpaberite ostu ja müügihindade vahest. Mis on börs? Börs on kauplemissüsteem, mis pakub efektiivset ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja vahendajatele Maailma suuremad börsid ja börsiindeksid Doco Jones- USA, Nasdaa-USA, Nikkei-Jpn Investeerimisfondid kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid. (nt pensionifond) Kes on insider? On mingi ettevõtte siseinfo valdaja. Eelisseisundis võrreldes teiste investoritega. Nimetada 5 aktsiat Tallinna börsi põhinimekirjast. Google, GoldmanSach.. 165 2 B. Petroleum 9 2 Deutsche Ba.. 54 2 France Tele. 63 2 Telefónica 68 2 BNP Paribas 65 2
Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2
sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik oma Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada: · Hoiukontod( nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) · Firmade aktsiad · Kohalike omavalitsuste võlakirjad · Avatud investeerimisfondid · Elukindlustusreservid · Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit- Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. N. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab
Kuidas hinnad keskmiselt muutuvad. Näiteks: OMX Tallinn, Dow Jones, Nasdaq, RTS. Börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid. Siseinfo – vaid piiratud osaliste ringile teadaolev info mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta. Insaider – siseinfo valdaja. www.baltic.omxnordicexchange.com www.rahakompass.ee www.tarkinvestor.ee http://fp.lhv.ee www.aripaev.ee INVESTEERIMISFONDID Investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid. Raha paigutamisel investeerimisfondi annab fond investorile vastu fondiosaku. Miks investeerida fondi? 1.Raha paigutavad professionaalid. Investeerimine nõuab aega ja asjatundlikkust. Kui üks neist puudub, võib kasu asemel saada kahju. 2.Riskid on hästi hajutatud. Väike rahasumma ei võimalda osta piisavalt palju erinevaid väärtpabereid. Ära pane kõiki mune ühte korvi! 3.Väiksemad kulud. 4
Kuid on ka teistsugu s e üles e hitus e g a ettev õtteid. Lisaks on aktsion ärid el õigus ettevõtte kasu mile ja õigus osta uusi aktsaid, mida annab välja ettevõte. · Aktsionär e pe etak s e ühek asjaoss aliste (stakeholder) alajaotuseks, kes on osapooled, kes on otseselt või kaudselt huvitatud ettevõtte äritegevusest. · Suurimad aktsionärid on tihti investeerimisfondid. ASi ja OÜ erinevused · AS ja OÜ on piiratud vastutusega äriühingutena olemuselt sarnased, kuid mõeldud erinevat maastaapi äritegevuseks. AS sobib juriidiliseks vormiks keskmise või suurema äritegevuse puhul, OÜ aga eelkõige väiksemamahulise korral. · Esmapilgul tundub olulisim erinevus ASi ja OÜ vahel olevat aktsia ja osakapitali suurus. Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni, OÜl aga 40 000 krooni
investeerimisfond. S fondi investeerides, selle osakuid, mis teevad temast fondiosakute omaniku,need omakorda tõendavad investori õigust osale fondi varast. Investeerimisfondi juhib finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Tema ülesanne on paigutada investoritelt tulev raha näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi peamine eesmärk on tulu teenimine. Ka II ja III samba pensionifondid on tegelikult investeerimisfondid.(Minuraha s.v investeerimisfond) Ühisrahastus. Tänapäeval tähendab laenudesse investeerimine tavaliselt investeerimist ühisrahastusse. Laene on võimalik ka otse inimesele anda,kuid seda peetakse riskantseks ja pigem edasijõudnud investorite pärusmaaks. Ühisrahastus on kõikidest investeerimisinstrumentidest noorim ning seetõttu ei tea sellest veel paljud investorid. Ühisrahastuse põhimõte on läbi internetikeskonna viia kokku inimesed, kes vajavad laenu ning
33. Mis mõjutab meelelahutustööstust? o Tarbijatel peab olema aega ja raha o Iseloomulik arenenud riikidele o Vajab võimekaid ja oskuslikke töölisi 34. Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused? o Elukinduslustusseltsid o Pensionifondid o Börsid o Investeerimispangad o Investeerimisfondid 35. Milliseid linnu võib nimetada maailma finantskeskusteks? o New- York o London o Tokyo 36. Kuidas infotehnoloogia areng on finantsasutusi mõjutanud? Finanstteenuste osutamine on muutunud tõhusamaks ja tarbijatele kättesaadavamaks. Rahvusvahelised finantsturud on omavahel infotehnoloogia abil tihedamalt seotud. 37. Millised eeldused on Eestil turismi arenguks? Mis jääb puudu?
Eestis puudub ettevõtete tulumaks, et siin oleks hea ettevõtluskliima. Finantsturg: Hästi laialt kasutatav, seal toimub kõik, igasugune vahetus. Samas on palju tänapäeval elektrooniline. Finantsturg on hüpoteetiline ruum, kus pakkujad ja ostjad omavahel kokku saavad. Termin. Kellelgi on ilmselt üle, kellegi on puudu, seda mis on üle liigutatakse finantsvahendajate kaudu neile kellel on puudu. Klassikalisem vahendaja on pank. Kindlustus investeerimisfondid. Sageli oleme harjunud rääkima pangast, tegelikult peaks ütlema krediidiasutus. Pank - tuleb itaalia keelest, panko oli rahavahetajate lett. Ja kui rahavahetajal ei ole enam raha, siis lõhutakse ära lett - ehk siis pankrott. Finantsturg koosneb - lühiajalised (rahaturg) kohustused ja kapitaliturg (pikaajalised). Ettevõtte finantsanalüüs: · Vaadatakse, mis ettevõttes on sündinud, käesolev, ja vaadatakse tulevikku. · Plaani töötamine. Näitajate valimine
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste,
aja hetkel ja/või kuni 2 päeva ja turul kehtiva kursiga. · forward-turg ehk tulevikuturg, kus kauba- või valuutatehingud (forward-tehingud) teostatakse tulevikus kokkulepitud hinna ja forvardi kursi alusel. Näiteks: täna sõlmitakse leping osta vastav kogus dollareid, kauba katteks, alles kuu aja pärast aga täna kokkulepitud kursiga. Valuutaturul osalevad: · pangad: keskpangad, kommertspangad · investeerimisfondid · valuutabörsid · maaklerfirmad · firmad: väliskaubandusega tegelevad firmad · eraisikud 6 Rahaühikud Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik. Tavaliselt mõeldakse selle all valuutat, kuid näiteks Hiina valuutaks on renminbi ja raha põhiühikuks jüaan. Rahaühik jaguneb väiksemateks ühikuteks. Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb 100 sendiks.
Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele. lepingulised hoiustamisasutused - kindlustusettevõtted ja pensionifondid. investeerimisfondid - ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Investeerimisfondid paigutavad osakute väljalaskmisest saadud rahalised vahendid erinevatesse finantsinstrumentidesse ja varadesse nagu näiteks äriettevõtete, valitsuste, kohalike omavalitsuste väärtpaberid jne. 11. Eesti Pank kui keskpank Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Panga
Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad
teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja
- riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt.
valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru
oleks kergem lugeda ja aru saada toon siia mõistete selgitamist. Aktsiafond (Stock Fund) investeerib peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse. Dividend (Dividend) on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiate omanikele. Emitent (Issuer) on juriidiline isik, kes müüb väärtpabereid eesmärgiga finantseerida oma äritegevust. Emitendid võivad olla kodu- või välismaised valitsused, ettevõtted või kinnised investeerimisfondid. Kõige tavalisemad väärtpaberid, mida emiteeritakse on liht- ja eelisaktsiad, võlakirjad. Fond (Fund) kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Intress (Interest) on tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Likviidsus (Liquidity) näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse
-finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. 4. Finantsinstrument (financial instrument)( Finanzinstruments )( )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. 5. Finantsasutus (financial institution)( )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). 6. Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsinstitutsioonid jagunevad: 1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. 2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jagunevad: 1) Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad 2) Finantsteenused laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne. 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse
peab võõrandama kinnis- ja vallasvara ning aktsiad ja osad, mille ta on omandanud 5. hoiu-laenuühistul on keelatud osaleda osanikuna täisühingus ja täisosanikuna UÜ 6. võib laene välja anda ainult hoiulaenuühistu seaduses ettenähtud korras. 7. hoiu-laenuühistu kohustuste summa kokku ei või ületada kahekümnekordset omakapitali summat. TEISED RAHAASUTUSED Krediidiasutuste kõrval võtavad raha hoiule ka teised rahaasutused, näiteks kindlustusasutused ja investeerimisfondid. Hoiustamise eesmärk on neil juhtudel teine ja hoiuste paigutamise viis erinev. Ka ei nimetata teiste rahaasutuste käsutusse antud rahasummasid enamasti hoiusteks. Erinevalt krediidiasutustest loob kindlustusselts kindlustusvõtjale maksetest (hoiustest) fondi, millest kindlustusvõtjale edaspidi hüvitatakse kindlustuslepingus määratletud kahjud. Kindlustusselts kasutab kindlustusmaksete näol kogutud raha mõnevõrra teisiti kui krediidiasutus.
Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forwardpunktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse.
Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus (http://www.hshnordbank.ee) OKO Bank Tallinna esindus (http://www.okobank.fi) "Rietumu Banka" AS Eesti esindus AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Eestis tegutsevad fondivalitsejad : Avaron Asset Management AS (http://www.avaroncapital.com) Hansa Investeerimisfondid AS (http://www.hansa.ee) Kawe Kapital AS (http://www.kawe.ee) LHV Varahaldus AS (http://www.lhv.ee) SEB Ühispanga Fondid AS (http://www.seb.ee/fondid) Trigon Alternative Funds AS (http://www.trigon.ee/en) Trigon Funds AS (http://www.trigon.ee) ERGO Varahalduse AS (http://www.ergofondid.ee) Sampo Baltic Asset Management AS (http://www.sampo.ee) Eestis tegutsevad investeerimisühingud: Aurora Access Securities AS (http://www.aas.ee)
Lenude maht 14 460 7 063 49% Nõudmiseni ja üleööhoiuste maht 5 904 2 117 36% Tähtajaliste ja säästuhoiuste maht 4 509 1 969 44% Investeermis- ja muude hoiuste 142 102 72% maht (Allikas: Finantsinspektsioon 2011) . Kokkuvõtteks on raha kasvatamisele suunatud finantsteenuste sh investeerimisriskiga elukindlustuse (IRE) tooted, investeerimisfondid, pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimishoiustesse paigutatud varade maht võrreldes 2010. aasta juuniga kasvanud, moodustades 8836 miljonit eurot (2010. aasta juuni lõpu seisuga 8500 miljonit eurot). (Eesti finantsteenuste turg 2011; 2) Ühesõnaga võib öelda, et finantsteenuste turg on kosumas ning raha likviidsus paranemas mida kinnitavad finantsinspektsiooni statistilised andmed. Prognooside kohaselt peaks tuleval
Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. 2. Muud finantsvahendajad 2.1. Hoiu- ja laenuasutused orienteeruvad kitsale teenuste riigile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud. 2.2. Lepingulised hoiustamisasutused siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid. 2.3. Investeerimisfondid Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha o aktiva o passiva · Panga omatehingud pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus
50. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud. Kulud: laen 11 Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus
Likviidsus Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja oma sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
Kui insideritel (omades konfidentsiaalset infot) õnnestub teenida oma tehingutelt pidevalt suuremat tulusust kui tavainvestoritel (professionaalsed investorid), siis turg ei ole tugevas vormis efektiivne. Finantsturgude ja finantsinstitutsioonide roll Kontinentaal-euroopa ja Anglo- saksi majandusmudelis Ameerika majandusmudeli arengule on aidanud kaasa ka portfelliinvesteeringute koondumine finantsinstitustioonide (investeerimisfondid, pensionifondid, investeerimispangad jne.) kätte, kes omavad ettevõtete üle kontrolli läbi kapitaliturgude. USAs aktsiaturust umbkaudu 50% oli 1996 aastal erinevate finantsinstitutsioonide käes, kes olid selgelt portfelliinvestorid ja olid huvitatud vaid aktsia tulususest börsil (Black 1998, lk.198). Suurte institutsionaalsete ettevõtete esindajad on avalike börsiettevõtete nõukogudes. Investorite
Mugavus. Kuidas saate investeeringuid jälgida? Kuidas saate teostada suhtlust fondivalitsejaga ning kuidas saate ülevaadet oma investeeringutest? Kuidas on lahendatud võimalikud fondide tehnilise poolega soetud küsimused nagu valikuavalduse teostamine, fondi muutmine jne? Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta? Fondivalitsejad ERGO Funds AS Swedbank Investeerimisfondid AS Danske Capital AS Nordea Pensions Estonia AS AS LHV Varahaldus AS SEB Varahaldus Fondid (Sinu brutopalk 10 000 .- OLED Liitunud a 2007) ERGO Pensionifond 2P1 +2274kr ERGO Pensionifond 2P2 +1561kr Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25 +2059 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 +477 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress +3357kr Nordea Pensionifond A Nordea Pensionifond A Pluss Nordea Pensionifond B Nordea Pensionifond C
väikepangad Krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1 kohaselt on krediidiasutus äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutused jagunevad: laenu-hoiuühistud krediidiühingud finantseerimisfirmad faktooringfirmad Krediidigaranteerimisfondid rahaturu fondid liisingettevõtted investeerimisfondid kindlustusfondid laenukontorid pandimajad Pankade ülesanded: üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika) klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) omanike taotlused ja ootused (kasumid) Panga loomiseks on vaja: vaba kapitali olemasolu, et oleks tagatud miinimumkapitali nõue antud piirkonnas on olemas rahuldamata nõudlus pangateenuste järele (arveldused, krediidiressursid) uued teenused, mida veel ei ole osutatud
finantsvahenduse eesmärgiks on raha ja kapitali ümber jaotamine, säästjate ja laenajate vahel ning uute finantsvarade- ja kohustuste tekitamine. Muuta raha liikumine efektiivseks ja kliendi jaoks võimalikult mugavaks. Raha asutused on liigitatud ajalooliselt kahte suurde gruppi. Ühed hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna kuuluvad pangad ja muud krediidiasutused, teine grupp on mitte hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna hulka on kuulunud kindlustusfirmad, usaldus- ja investeerimisfondid, riskikapitali fondid, investeerimisühingud ja muud väärtpaberite vahendajad. Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda:
laenu saanud. Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid. Investeerimisfondid Pensionifond 15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus pakub rahalist kaitset või on abiks kindlustatud objekti õnnetuseelse olukorra taastamisel Sundkindlustus- seadus sätestab inimese kohustuse tasuda kindlustusmakset, hüvitamise kohustus on aga riigil või muul asutusel(nt
4 Lihtsama maksusüsteemi järgi kuulub ettevõtetel nimetatud ühe maksu alla ettevõtte tulumaks, ettevõtte vara maks ja üldine sotsiaalmaks. Juhul, kui maksuobjektiks on tulud, on maksu suuruseks 6%. Juhul, kui maksuobjektiks on tulud, millest on mahaarvatud kulud, on maksu suuruseks 15%. (Maksud Venemaal 2015) Lihtsustatud maksusüsteemi ei saa rakendada järgmised ettevõtted, kellel on filiaalid ja (või) esindused: pangad, kindlustusfirmad, investeerimisfondid, professionaalsed väärtpaberiturul kauplejad, pandimajad jne. (Maksud Venemaal 2015) 5 LÜHIDALT TÖÖPOLIITIKAST ROOTSI KUNINGRIIGIS Rootsi Kuningriigis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega. Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikusel kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda
kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele. Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid Raha vajadus võib olla : püsiv ehk pidev, hooaajaline, erakorraline vajadus. Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu. Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega, kus tehtavate kulude ning saadava tulu perioodid ei lange kokku. Näiteks: Kui on tegemist pikaajalise tootmistsükliga, ehitusvaldkond. Erakorraline finantseerimise vajadus
16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
nimiväärtuse vahena. Forwardtehingu olemus. Forward-tehingu puhul ostetakse /müüakse kindel kogus ühte valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. KINDEL KOHUSTUS Kuidas jaotatakse · Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga investeerimisfondid strateegia ja (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda
- M2=M1+säästuhoiused. Säästuhoiustelt teenib omanik suuremat intressi. Olenevalt riigist ja rahasüsteemi ülesehitusest võib säästuhoiuste valik olla üsna erinev. Kompensatsiooniks suurema intressi eest kehtestavad pangad sellistel arvetel oleva raha kasutamisele piirangud, nt kuus raha välja võtmine piirsumma ulatuses. - M3= M2+tähtajalised hoiused. Mõnes riigis arvestatakse M3 hulka ka teistes rahaasutustes avatud arveid (nt investeerimisfondid). 9. Raha loomine pankades, Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida
Laenu nõudluse puudumine – madal laenunõudlus piirab rahaloomisprotsessi ning mis on iseloomulik majanduse surutise perioodidel Laenukõlbulike projektide nappus – neid ei esitata pankadele piisavalt Rahasummade leke finantssektorist – osa raha finantssektorist kaob, lekkevõimalused on sukasäär, läheb välja importkaupade ostuks, raha paigutatakse finantsasutustesse, kes ei tegele raha loomisega (kindlustus, investeerimisfondid) Vähene omakapital – laenude väljaandmine on keskpanga poolt seotud normatiiviga omakapitali suhtes. Ametlik rahapoliitika, mis tähendab intressimäärade mõjutamist Keskpanga poolt, võib mõjutada kohustusliku reservi määra. Keskpank võib osaleda rahaturu tehingutes – võib osta ja müüa väärtpabereid Raha pakkumine sõltub turunõudlusest – kuni 70ndateni sai pank mõjutada inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde.
Müügitulususe aluseks on võlakirja hetkehind ning see kujuneb võlakirja hetkehinna ning saadaolevate intresside alusel 5. INVESTEERIMISFONDI OSAK ,,Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investoritelt saadud raha näiteks erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi eesmärk on tulu teenimine. Investeerimisfondid on ka II ja III samba pensionifondid." (Investeerimisfond, http://minuraha.ee/investeerimisfond/) Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, saades nii fondiosakute omanikuks. Osakud tõendavad investori õigust osale fondi varast. ,,Fonde on väga erinevat tüüpi osad investeerivad näiteks ainult võlakirjadesse, teised nii aktsiatesse kui võlakirjadesse, kolmandad ainult aktsiatesse. Seetõttu saab iga investor valida
57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61
57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61
juriidilised isikud ) · Äriühingute raamatupidamine - Tootmisettevõtete raamatupidamine - Transpordiettevõtete raamatupidamine - Põllumajandus- ja metsandusettevõtete raamatupidamine - Ehitusettevõtete raamatupidamine - Kaubandusettevõtete raamatupidamine (Jaekaubandusettevõtete raamatupidamine ja Hulgikaubandusettevõtete raamatupidamine) - Finantsvahendusega tegelevate ettevõtete raamatupidamine (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) - Teenust osutavate ettevõtete raamatupidamine (tõlkebürood, koolitusfirmad, valve teenust pakkuvad ettevõtted jt) - Ühistute raamatupidamine (korteriühistud) · Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine · Mittetulundusühingute ja sihtasutuste raamatupidamine 4. Raamatupidamise vajalikkus: Raamatupidamise põhiline eesmärk on pakkuda otsustamiseks vajalikku informatsiooni.
Kinnisvarainvesteering, real estate investment- käegakatsutav . investeering (maja, korter, maa), plussiks peab hästi raha , , väärtuse muutumisele, miinuseks vähene likviidsus. . , Kunstiteosed, kollektsioneerimisväärsed seemed . Vääriskivid, väärismetallid-kuld ja hõbe , Investeerimisfondid, investment funds millest enamik paigutab , , , osanike raha aktsiatesse, võlakirjadesse, pangahoiustesse ja tuletisväärtpaberitesse , , Pensionifondid, pension funds investeerimisfondi alaliik - 6
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad, mittefinantsinstitutsioonid (ettevõtted) ning eraisikud.
annaabi.ee 
