laenas, võib omakorda minna panka vahepeal välja ei võeta, siis esialgne C,, kes laenab osa sellest välja j jjne. p deposiit loob 5000 krooni uut raha. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 16 Rahakordaja e. raha multiplikaator Analoogne kulumultiplikaatoriga. Raha multiplikaator on selle matemaatiline ((mitte majanduslik) j ) ekvivalent. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" j g raha ((kohustusliku reservi)) p pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul:
Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP=D+D(1-r)+D(1-r) 2 +D(1-r) 3 +D(1-r) n = n = 0 D (1 - r ) , kus RP raha pakkumine, D esialgne hoius, R n kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv 11. ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja eeldab,et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha ka välja laenatakse. Tegelikkuses see nii ei 1 esine ja tegelik rahakordaja on väiksem. Valem: m = , r- kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja r 12. raha pakkumise kolm mõõtu
Tsekk on rahaga samaväärne maksevahend. Selle eest võib osta kaupu ja teenuseid. Tsekk võib jääda ringlusesse. 4. Tseki lunastamine Laenu saaja võib ise panka tulla ja tseki rahaks vahetada. Ta võib selle eest osta ka kaupu ja tseki vahetab rahaks kaupmees. Aktiva Passiva Peale tseki lunastamist on panga seis sarnane 2. punktis kirjeldatuga. Rahapakkumine väheneb endisele tasemele. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja on näitaja, mis kirjeldab kuidas hoiustatud summa võib suurendada rahapakkumist. Rahakordaja arvutamiseks jagatakse arv "sada" pankade kohustusliku reservimääraga. Kuna Eestis on kohustusliku reservimäär 10%, siis See tähendab hoiustatud 1 000 kr võiks rahapakkumist suurendada 10 korda ehk 10 000 kr võrra. Seda muidugi juhul, kui hoiustatud raha ei laenata välja sularahas vaid tsekkidena või mõnel muul sularahatul kujul. Näiteks
c. väärtus-, maksevahendi- ja akumulatsioonifunktsioon d. hindamis-, konverteeimis- ja võlafunktsioon 25. Milline allpool toodud loetelust ei kuulu raha M1 määratlusse? a. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis b. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara müügist kohaliku omavalitsuse jooksvale kontole c. pensionäride kontole ülekantud pension d. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt “sukasääres” säilitatav raha 26. Raha pakkumine arvutatakse: a. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena b. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena c. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28
l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel 11. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi * Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid:
Milline allpool toodud loetelust ei kuulu raha M1 maaratlusse? a. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmargil pikaajaliselt "sukasaares" sailitatav raha b. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara muugist kohaliku omavalitsuse jooksvale kontole c. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis d. pensionaride kontole ulekantud pension ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 36 (1 point) Raha pakkumine arvutatakse: *a. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena [mm * Mb] b. raha kordaja ja rahamoodu M3 korrutisena c. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena d. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 37 (1 point) Mida tahendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on vaiksemad kui aktsiakapital b. firma pohitulud saadakse borsitehingutega *c
Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused –korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid
Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain)
Rahaloome raha pakkumine. Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank laseb sularaha käibesse ja annab pankadele laenu (emiteerib paberraha) Krediidiasutused korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha) Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe S lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank. Rahaagregaadid:
likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine · Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine 13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14. Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank
THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b. hoiustajad saavad kahju f. stabiilse sissetulekuga inimesed saavad kahju c. laenajad saavad kasu g. valitsus saab kasu d. need, kel on kerge oma tulusid suurendada saavad pigem kasu 4
10. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP raha pakkumine, D - esialge hoius, R kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas
mõju on siin tühine Raha erinevad mõõtmed (3 M0 = ringlusse lastud sularaha mõõdet), mida need näitavad? M1= nõudehoiused M2= Säästuhoiused M1 = M0 + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused Rahakordaja olemus ja selle Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt arvutamine. taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. Euroraha teke. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11
muutused ning keskpanga mõju on siin tühine. 19.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) 21.Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja
võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem - Pangajärelvalve Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd
A. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis 100% B. pensionäride kontole ülekantud pension 0% C. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara müügist kohaliku 0% omavalitsuse jooksvale kontole D. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt 0% "sukasääres" säilitatav raha 33. Raha pakkumine arvutatakse: Student Response Value Correct Answer A. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena 0% B. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 100% C. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena 0% D. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena 0% 34. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? Student Response Value Correct Answer A. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad 0% sissetulekud B
15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 18
Kuna reservi pole enam midagi panna, siis ei saa välja laenata. Kommertspank on 900 raha juurde tekitanud. Keskpank emiteeris 100 ja läbi hoiustamise ja laenamise tegi kommertspank 900 juurde. Niimoodi toimubki raha juurde loomine. Läbi mingite muude protsesside pank raha juurde tekitada ei saa. Võib öelda, et esialgne raha on kordistunud (selles näites kümnekordne. See 10 on rahakordistaja / raha kordaja). Rahakordaja on tegur, mis näitab raha pakkumise kasvu baasi raha kasvamisel ühe ühiku võrra. Kõige lihtsam valem rahakordaja arvestamiseks (rahakordaja tähis m) m= 1/0,1 (ehk siis 1 jagatud kohustusliku reservi pöördväärtusega). Et rahakordajat paremini määrata tuleb leida palju on ringluses raha tarvis. Selleks mõõduks on nn baasraha (tähis m0). Baasraha ehk vajaliku raha ringluses määravad ära kaks komponenti. M0 = CU + R = CU + KR + TK (kohustuslik reserv + täiendav reserv)
rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 14. Rahapoliitika eesmärgid Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss 15. Raha teooriad. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 16. M0 ringlusse lastud sularaha M1 M0 + nõudehoiused M2 M1 + säästuhoiused M3 M2 + tähtajalised hoiused 17. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet.
rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 14. Rahapoliitika eesmärgid Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss 15. Raha teooriad. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 16. M0 ringlusse lastud sularaha M1 M0 + nõudehoiused M2 M1 + säästuhoiused M3 M2 + tähtajalised hoiused 17. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet.
kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 8 Kui mingil põhjusel on joonisel 1 kauba X hind 7 €, kui suur oleks antud kauba pakkumine? Vastus esita täisarvuna ja raha sümbolit ära vastusesse lisa! 9 9 Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 20 %? 100 / 20 = 5 Correct Answer Unknown 10 Kas pangalaenude oluline intressimäära tõus suurendab elamuehituse kasvu? Vali üks: Correct Answer Unknown Tõene Väär 11 Mida tähendab mõiste spekulatiivne rahandus? Vali üks: a. firma põhitulud saadakse börsitehingutega b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui laenud c. firma laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d
KOKKU OMAKAPITAL 0 0 PASSIVA KOKKU 0 0 Lehekülg 7 Bilanss 31.12.2002 31.12.2001 Käibekapital 0 0 Lühiajalise võla kattekordaja #DIV/0! #DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0
- pealt mis panka toodi, aga palju pangad raha juurde loovad, seda keskpank ei tea. Kohustuslik reserv arvutatakse välja iga 10, 20, 30 kuupäeval ( dekaadil) palju on kommertspangal vahendeid, võetakse 10% nende kolme keskmise tulemusel saadakse kätte kohustuslik reservi suurus. Sellega ei saada väga täpset tulemust, arvutatakse tagant järgi. Nii on keskpangal mingigisugune ettekujutus palju komertspankadel raha on. Nögime, et hoius kasvas 10kordseks. RAHAKORDAJA- iseloomustab raha kasvamist võrreldes baasrahaga. m= 1/r = 1/0,1 = 10 kus m- rahakordaja r- kohustusliku reservi määr on kohustusliku reservi pöördväärtus. Pankadel on õigus ja kohustus moodustada veel teisigi reserve, selliseid reserve, mis tulenevad seadusest, aga võivad ka ise oma põhikirjalisi reserve juurde teha. Need tingimused võivad eripankadel olla erinevad. S.t osa raha on veel ringlusest välja võetud. Rahapakkumist mõõdab keskpank kahe näitaja alusel
THI tarbijahinnaindeks rr kohustuslik reservimäär (uuritava perioodi THI-baasperioodi THI) R pangareservid = 10 0 D nõudehoiused baasperioodi THI mp = 1/rr 100 - inflatsioonimäär mp raha lihtne, potentsiaalne multiplikaator e rahakordaja Tööealin rr kohustuslik reservimäär e rahvasti cr + 1 ma = M/B = k M itteaktiiv Mitteaktiiv cr +rr + xr Tööjõud Tööjõud ne
põhivaluutana, vabakaubandus. Maailmarahaks sai dollar. 15. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine Rahakordaja on kohustusliku reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. 1 M r (rahakordaja = 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika otsused rahapakkumise muutmise kohta.
· M0 = ringlusse lastud sularaha · M1 = M0 + nõudehoiused M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu. · M2 = M1 + säästuhoiused M2 säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. · M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad
Raha täpsemaks defineerimiseks kasutatakse erinevaid mõõte: - M0 = ringlusse lastud sularaha - M1 = M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) - M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused (M2 säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Pank peab osa klientide rahast üle kandma keskpanka, Eestis 2%, (Eesti krooni käibeloleku ajal oli see 13%). Seda nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Selle reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontorollida. RP = D + D (1-r) + D (1-r)2 + ...+ D (1-r)n (RP rahapakkumine, D esialgne hoius, R kohustusliku reservi määr , n hoiustamise arv)
kohta. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. Viib ellu riigi keskpank. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Viib llu valitsus. 18. Raha teooriad. 19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 21. Euroraha teke. 1979. a Euroopa rahasüsteem EMÜ valuutakursimehhanism, mis tähendas, et EMÜ liikmesriikide vääringute valuutakursid olid kindlaks määratud, kuid kohandatavad. Loodi arvestuslik koondühik ECU. 1998. A. kinnitas
täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks.
c. firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused d. firma sissetulekud on suuremad kui kulud 30. Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet b. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet c. firma võlgade ja omakapitali suhet d. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet 31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. 12.5 b. 1.25 c. 8 d. 5 32. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9’524 krooni b. 9’235 krooni c. 10’500 krooni d. 10’000 krooni 33. Mis on krediitraha? a
muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud) sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha) arveldusraha (elektrooniline raha). 2. Raha funktsioonid · maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. · väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
aksioom. Selle järgi kõik kaubad vähemalt osaliselt asendavad üksteist. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksete süsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr (Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse.) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr Tulemus: Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab mõjutada Rr i, seega
c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale d. rahapakkumine ei saagi suureneda 73. Ülesanne lahendage kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästmisfunktsioon S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd. Millega võrdub säästmise piirkalduvus MPS? a. 0,2 b. 0,3 c. 0,4 d. 0,5 74. Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. endogeenne piirkond 75. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. *? 1,25 b. 5 c. * 8 d. 12,5 76. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. eraettevõtete kasumid b. ainult kõikvõimalikud annetused c. avaliku sektori ettevõtete kasumid d. * maksud kulutustelt 77. Kaudne maks on: a. tulumaks; b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. * tollimaks 78. Riigieelarve on: a. dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene b
c. * ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid d. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv Question 37 (1 point) Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet b. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet c. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet d. * firma võlgade ja omakapitali suhet Question 38 (1 point) Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 0,05 %? a. 0,05 b. 5 c. 10 d. * 20 Question 39 (1 point) Kaupraha on: a. defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada b. * kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana c. kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele d. tavaline paberraha Question 40 (1 point) On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000
Kohustuslik reserv 10 Kassa 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10 hoius 90 Laen 90 Kassa 81 hoius 100 Kohustuslik reserv 19 hoius 190 Laen 90 190 190 Kui kohustuslik reserv moodustab 100, siis see on lõppbilanss, kuna see oli algne investment. Kohustuslik reserv 100 hoius 1000 Laen 900 Rahakordaja – on tegur, mis näitab raha pakkumise kasvu baasvara kasvamisel ühe ühiku võrra m= kohustusliku reservi pöördväärtus e 1/kohustuslikreserv m= 1/0,1 Pankadel on õigus luua täiendavaid reserve. Igal reservil oma kord. Keskpangal raske kommertspanga tegevust jälgida. MØ =CU+R – näitab palju raha peab ringluses olema CU – Currency R – Reservid (kohustuslik ja täiendavad) M1= CU + D D – deposiidid e jooksev hoius m=M1/ MØ = (CU+D)/(CU+R)
Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26.Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad • nn. Baasintressimäär: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. • Hoiustamise intressimäär - pangad võivad seda intressimäära kasutada
D IT Kolledz (iii) või (iv); suureneb / kahaneb. kahaneb; 56. Kui pank tegutseb konservatiivselt järgides rangelt 10% likviidsusnormatiivi ja Inglise Pank realiseerib vabaturul valitsuse võlakirju £ 10 miljoni väärtuses, kui palju suurenevad selle tehingu tulemusena (rahakordisti tõttu) pankade laenud? £90 miljonit. Lisanduv £ 10 miljonit looks täiendavat raha ringlusse ,£ 100 miljoni j eest, kuna lihtne rahakordaja j oleks 10. Paraku tuleb sellest £100 miljonist £ 10 miljonit paigutata kohustuslikku reservi. mm* = 1/ RT = 1/ 0,1 = 10 MS = 10*10 = 100, reservi arvestades suureneb ringlusesse 100 10 = 90 miljonit naela. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 57. Missugune alljärgnevatest teeb avaliku sektori krediidivajaduse kontrollimise raskeks? Vasta kas jah või ei. a)) poliitiline
4.Toimingud Sularaha 90 Pangahoius 100 Reserv 10 Uus hoius 90 Laen 90 Kokku 190 Kokku 190 5.toimingud Sularaha 81 Pangahoius 190 Reserv 19 Laen 90 Kokku 190 Kokku 190 Bilanss Sularaha 0 Pangahoius 1000 Reserv 100 Laen 900 Kokku 1000 Kokku 1000 Teades hoiuste suurust ja kohustusliku reservi määra , võib anda hinnangu raha pakkumisele, mis väljendub raha kasvukordajas ehk rahakordajas. Rahakordaja (m) on kohustusliku reservi (r) pöördväärtus (m=1/r) Raha mõõtmiseks kasutatavad näitajad on MO,M1,M2,M3. MO sisaldab ringlusesse emiteeritud sularaha ja seda näitajat tuntakse ka baasrahana.Selle näitaja kasutamine on langustrendiga,kuna sularaha kasutatakse maksevahendina järjest vähem. M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused. M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid
Nad emiteerivad arvestulikku raha mitte sularaha. Kekspank on kehtestanud kohustusliku reservi määra, mis näitab kui suure osa kaastatud rahalistest vahenditest peab kommertspank reaalselt keskpangas hoidma. Kommertspank ei saa kogu kaasatud resurssi laenuna välja laenata. Kuna kohustulik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade, kui palju on kommertspank resursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitab esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat ehk palju kommertspank suurendab esialgset kaasatud vahendit. Rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus. Ideaalseks rahakordajaks nimetatakse sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöörväärtust. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks
võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem - Pangajärelvalve Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd
annaabi.ee 
