............................................................................................................12 Kasutatud materjalide loetelu....................................................................................................13 Sissejuhatus Kohustusliku kogumispensioni näol on tegemist peamise toega riiklikule pensionisüsteemile, mille eesmärgiks on pikemas perspektiivis leevendada võimalikku tulevikus ilmnevaid demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensioni eas rahvastikule täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionisüsteemile.1 Tegemist on 2001. aastal jõustatud (kogumispensionide seadus võeti Riigikogus vastu 12.09.2001 ja seadus jõustus 01.10.2001) meetmega mida riik on võtnud kasutusele tagamaks pensionieas isikutele vajalik sissetulek toimetulekuks olukorras, kus riigi rahvastiku vananemisest lähtuvalt on pensioni ealiste isikute suhe tööealistesse proportsionaalselt ebasoodsam kui tänasel päeval.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri
3. ülesanne Mati soovib 30 aasta pärast 60-aastaselt pensionile minna. Oletades, et Mati suudab investeerida tulususega 9% aastas, investeerides iga kuu raha, siis kui palju peaks Mati iga kuu investeerima, et koguda pensioni ajaks 1 miljon EUR? Arvestades, et Mati eeldatav eluiga on 80 aastat, siis kui palju saab Mati igakuiselt, kuni elu lõpuni, peale pensionile minekut raha välja võtta, kui pensionile mineku hetkeks on ta suutnud koguda 1 miljoni EUR ning ka pensioni vältel suudavad tema investeeringud säilitada 9% aastast tootlust. a. Kui palju peaks Mati iga kuu investeerima, et koguda pensioni ajaks 1 miljon EUR? t=60a pensionile – 30 aastat aega = 30 aastat kogumiseks, mis on 30a*12 kuud=360 kuud perioodis r= 9% aastas = 9%/12, sest iga kuu maksab sinna meelerahufondi raha FV = 1 000 000 € 9 % 30 x 12 ( )
Sep-01 Joonis 12.6. Regulaarne investeerimine aitab leevendada turu languse mõju investeeringu tulususele ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni I sammas Pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension – lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist:
PENSIONID. Pensionite puhul mõjutavad täna tehtud otsused suuresti inimese toimetulekut ja heaolu tulevikus. Eestit kummitab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Prognoosi kohaselt on aastal 2040 iga pensionäri kohta veidi üle ühe töötava inimese. Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1
põhjendus eas vaja elukindlustud algab kasutama põhivajaduste -pole vajalik kaitse katmiseni 6.Pensioonisääst -võib selles eas -Investeerida Finansplaneerimise Kasutab oma Kasutab oma Kasutab oma investeerida “äkilisematesse” keskmesse pensioni säästad või pensioni säästad pensioni säästad agressiivselt varadesse pensionipõlveks jätkub säästama valmistumine
40100 protsenti Eestis omandatud pensionistaazhi tuvastamise algtähtajaks: Toitjakaotuspensioni eesmärk on toitja surma korral toetada tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmeid. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. 3 2. KORRALDUS EESTIS e. ÕIGUSLIK REGULATSIOON ja KASUTATAVAD ÜLDISED LAHENDUSVARIANDID Sätestatud on järgmised riikliku pensioni liigid: 1) vanaduspension; 2) töövõimetuspension; 3) toitjakaotuspension; 4) rahvapension. Vanaduspension jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid.
varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas
ning seetõttu viiakse KVTSi ja KaLSi sisse vastavad muudatused, et taastada enne 1.04.2013. a kehtinud olukord. Eelnõu eesmärgiks on tunnustada ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenud kaitseväelasi selliselt, et nende tegevteenistuspensionile arvestatakse juurde 1 protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest. Kehtiv KVTS sellist võimalust ette ei näe rahvusvahelisel sõjalisel operatsiooni osalenud kaitseväelasele ei ole ette nähtud pensioni maksmisel mingeid erisusi. Eelnõu eesmärgiks on ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni suurendamine, et tagada vigastatule või hukkunud perekonnale piisav kindlustunne. Alates 1. aprillist 2013 kehtiva regulatsiooni järgi oli tegevväelasel ja tegevteenistuses olnud isikul töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati
Ksenia Konovalova 179483TAAB Alina Pirk 179482TAAB 1. r 0.50% t 120 kuud CF 2500 Pv 0 Type FVA = 409,698.37 summa, mis on kogutud peale 10 aasta päras 2. r 0.50% t 240 kuud CF 20000 Pv 1000000 Type PVA = 3,093,711.58 summa, mis on vaja koguda igakuise pensioni 3. r 0.50% t 360 kuud PV 409,698.37 FV 3,093,711.58 Type CF = 623.46 summa, mis on vaja säästa täiendavalt igal ku gutud peale 10 aasta pärast ja koguda igakuise pensioni jaoks ja säästa täiendavalt igal kuul pärast esimese 10-ne aasta möödumist.
MAKSUD 2011. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus. · Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. · Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%)
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused:
TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks
väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertpankades. Hetkel on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi. 3 Eesti pensionisammastest täpsemalt I sammas - riiklik pensionikindlustus : Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension. Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel").
Töötus- Pensioni II Jrk nr Nimi Kuupalk kindlustus sammas 1 Ilmar Trilmar 350,00 9,80 7,00 2 Sõrm Pöial 360,00 10,08 7,20 3 Nimetis Sõrm 500,00 14,00 10,00 4 Suur Mihkel 553,33 15,49 11,07 5 Väike Ats 628,33 17,59 12,57
tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti ja peab üleval erinevaid asutusi (nt haiglad) Selleks et, maksude maksmist vältida maksavad tööandjad sageli ümbrikupalka. Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste maksmisel on hüvitise suuruse arvutamisel aluseks Sinu palgalt makstud maksud.
iseseisva elu alustamiseks. Tavaliselt kogub lapsevanem raha kuni lapse täisikka jõudmiseni ja seejärel saab juba laps ise raha vajalikul eesmärgil kulutada. Lastekindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul
võib maksta ka miljon eurot, aga suupilli saab paarikümne euroga. Hobid ei pruugi olla kulukad ja ka reisimine on odavamaks läinud." Aga praegune miinimumpalk ehk 355 eurot kuus (299 netos), on see elamisväärne? "See on ikka keerukas. See pole elu, mida saaks nimetada täisväärtuslikuks." Säärase sissetulekuga on kursis ka pensionärid Milvi ja Eevi, kellega Õhtuleht eile Tallinna südalinnas vestles. "Läksin kaks aastat tagasi pensionile ja saan kuus pensioni veidi alla 400 euro. Ega selle eest palju jõua, säästudest elan," räägib Milvi. Eevi lisab: "Mina saan 370 eurot. Elan oma laste armust. Pange tähele, noored! Pensioni jaoks tuleb varakult raha koguma hakata!" Prouad räägivad küttekuludest ning märgivad, et pensioniga saaks ääri-veeri ära elada, kui tervisega kõik korras ehk kui ravimeid vaja pole. Nad teavad tuttavate näitel, et siis õnnestub pensionipõlves ka mõnda lihtsamat tööd teha.
Lisaks tööealise elanikkonna osakaalu langusele mõjutab ka pensionikulu eeldatava eluea kasv ja seeläbi pensionil oleva aja kasv. Kui tänavu on mehed pensionil keskmiselt 16 aastat ja naised 22 aastat, siis paarikümne aasta pärast võib see kasvada meeste puhul 21 aastale ja naiste puhul 25 aastale. Kui pensionisüsteemiga mitte midagi ette ei võeta, siis kahaneb keskmine kuine mediaanpension iga aastaga märgatavalt. Seega ei ole tänane I sammas jätkusuutlik, see ei taga pensioni meie tänastele noortele. Näiteks käesoleva aasta sügisel on valitsuses aktiivselt arutletud pensioniea tõstmist. Ühe ettepaneku kohaselt tõuseks pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastale ja sealt edasi seotaks pensioniiga oodatava elueaga. Kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi. Teine ettepanek on muuta pensionisüsteem paindlikumaks, kus inimesed saaksid vastavalt
üksikjuhu asjaolusid, nagu iseäranis töötu senist elukutselist tegevust, teadmisi ja võimeid, töötuse kestust ja tööturu olukorda. Suure tööpuuduse korral esineb väljaspool registreeritud töötuid ka niinimetatud vaikiv reserv. Need on isikud, kes puuduvate väljavaadete tõttu töövahendusele ja/või puuduva nõudeõiguse tõttu töötu sotsiaaltoetusele ei registreeri end töötuna või pikema töötuse tõttu on pensioni saajad ning kes tegutsevad ettevõtjatena või alustavad tegevust ettevõtjana, mida nad tööturu parema olukorra juures ei teek. Mida suurem on töötute arv, seda suurem on ka vaikiv reserv. 3.2.7. Laste kasvatamine Sotsiaaltoetused, mis on seotud laste kasvatamisega, on perepoliitika elemendid. Lastetoetusel on kaks eesmärki: 1) valdav eesmärk on teatud vajaduse katmine; 2) asendada sissetulekut (ülalpidamistoetus, emadustoetus). Lastetoetused olid algselt põhjendatud vajaduse katmisega
Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid. 1956. pensionireform üleüldine õigus riiklikule pensionile: Vanaduse; Invaliidsuse; Toitjakaotuse puhul 1965. aastal laienes pensioni õigus kolhoosnikele Sotsiaalkindlustus Pensioni suurus viimase aasta palgast ja tööstaazist, erinev arvutusvalem põllumajandustöötajatele ja linnatöölistele; Suhteliselt madal pensioniiga naistel 55 aastat, meestel 60 aastat; 1944. aastast hakati maksma peretoetusi 4- ja enamalapselistele peredele, rahalisi hüvitisi täiendasid sanatooriumi- ja puhkekodude tuusikud; Puudusid ravikindlustus ja töötuskindlustus; Sotsiaalhoolekanne
Igakuiselt makstakse lapsetoetust 300 900 kr. Seega on enamjaolt peres töötav isik, kelle palk on peamiseks elatusallikaks. Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nõnda toimib ka meie koduriigis. Igale pensioniealisele on ettenähtud pensioni baasosa (u. 1700 kr), kuid kättesaadava pensioni suuruse määravad tema staazi- ja kindlustusosakud. Samuti on ka töötuks jäämise puhul, kus töökindlustushüvitise suurus ja maksmise periood sõltub kindlustusstaazi pikkusest ja eelnevalt saadud palgast. Tervishoiu puhul siiski ei ole määrav makstud sotsiaalmaksu suurus. Eestis kehtib kohustuslik ravikindlustus. See toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest.
kuid nutikas nt:Soomes on miinimum palk sama palju kui töötuabi raha ja sel juhul inimene ei vaevugi tööle minema,sest ta saab ka muidu hakkama ,muidugi kellel oleks raha ülearu, kuid samas tuleks arvestada ,et on paju kodanikke kes vajavad seda rohkem.Inimesed kes saavad palka,laste puhul lastetoetust,turudeklaratsiooni ei ole kindlasti laisad,vaid õiglaselt riigi toetust. Pensionäride puhul ei oska kahjuks paljud hinnata seda mida riik neile annab,juhul kui pensioni ei oleks peaksid nemadgi käima tööl ja ei saaks sellist mugavust mida neile pakutakse,inimesed kes on oma pensioniga rahul ja varasemalt ise invetseerinud saavad ideaalselt eluga hakkama st. osad pensionärid on laisad tahtes veel suuremat pensioni ja madalamid hindasi ning on vanureid kes oskavad hinnata neile antud lisasoodustusi(ravimid,transport,kultuur jne) ja saada otstarbekalt hakkama. Nagu ühiskonnas saab inimesed jaotada mitmetesse
tule oma ülesannetega toime. abirahad, lastetoetused, baaspensionid) Kôige üldisemalt näitab efektiivsust pensionisaajate kohta ehk sotsiaalkindlustatud Heaoluökonoomika üheks keskseks Jaotusfunktsiooni raames peab sotsiaalkaitsele kulutatud vahendite töötajate arvu suhe pensioni saajate arvu. probleemiks on olnud erinevate fiskaalpoliitika (maksude kogumine ja osatähtsus sisemajanduse koguproduktis PAYG süsteemi puhul, kui pensionide kaubahulkade kasulikkuse omavaheline ümberjaotamine) võimaldama niisuguste (SKP) so makromajanduslik efektiivsus. finantseerimine toimub ainult sihtotstarbelisest võrdlemine
ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoetuseid, arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11) Maksud jaotatakse kaheks, otsesed ( tasumine on selgelt nähtav) ja kaudsed (maks on hinnalisa). Jagunevad ka riiklikud ( ja kohalikud. Põhimõtted: 1. proportsionaalne- kõik maksavad võrdselt( 20%) 2. progressiivne ehk astmeline- suuremalt tulult tuleks maksta rohkem makse. 3. Regressiivne – mida suuremad tulud, seda vähem kulub maksudeks.
ÜLESANNE 1 Töötajate oktoobrikuu töötasude kohta on teada järgmist: a) Karinile arvestati töötasu 1100 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Karin on liitunud pensioni II sambaga. b) Kaidole arvestati töötasu 1120 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Kaido ei ole liitunud pensioni II sambaga. c) Kallele arvestati töötasu 790 eurot. Töötasu arvestamisel ei rakendata maksuvaba tulu ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga. Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus. Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tööjõukulusid kuus
hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täiendavas kogumispensionis saab isik määrata sissemaksete suuruse ise. Annab 21%
riikide kohta mainida ei saa. Meil on palju kodaniku õigusi: valime ise omale valitsuse, saame pöörduda kohtusse. Eriti mis mulle meeldib on see et meil on tasuta haridus. Eestis on küll vähe neid kes vaesuses elavad aga ma usun et kui hariduse eest tuleks meil maksta oleks nii mõnelgi keskklassi kuuluval perel raskusi laste harimisega eriti veel kui on suur pere. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on ka kodanikule tasuta, selle eest maksab riik. Ka pensionärid saavad riikliku pensioni olemata sellest kas ta käis palga tööl ja maksis makse või mitte. Tänapäeval on meil kohustus koguda omale veel lisapensioni mida me pensioni eas lisaks riigi pensionile saama hakkame. Loomulikult ei saa siin kohal välja lastetoetusi. Kuna eesti on suhteliselt väikese rahva arvuga riik siis see on päris hea et makstakse lastetoetusi ja iga lapse sünni peale veel mingi lisa preemia või midagi sellist. Kuigi kust riik võtab selle raha. Eks ikka meilt endilt
30 000- 15 000=15 000 (maksustatav tulu) 15 000/1,33=11 278,2 11 278,2*0,33=3 721,80 355*12(a)*0,33=1 405,80(on makstud avansiliselt) 3 721,8-1 405,8=2316EUR 9) Jääte vanaduspensionile ja teil on pensioniõiguslikku staaži 34 aastat ja pensionikindlustusstaaži 6 aastat. Aastatel, mil arvestati teile pensionikindlustusstaaži, oli teie eest tasutud sotsiaalmaksu summa keskmisest sotsiaalmaksu maksest 20% madalam. Kui suur on teie riiklik vanaduspension ühes kuus, kui on teada, et pensioni baasosa on 144,2585 eurot ja pensioni aastahinne on 5,245 eurot? Aastakoefitsiendiks (NB! alates 2015 kevadest nimetatakse aastakoefitsienti kindlustusosakuks, sisuliselt see pensioni suuruse arvestust ei muuda) on kuuel aastal 0,8 (sest teie isikustatud sotsiaalmaksu summa on kõigil aastatel 80% keskmisest sotsiaalmaksu summast). Seega pensioni suurus on: 144,2585+34*5,245+6*0,8*5,245=347,7645 eurot. Teine lahenduskäik:
1 Vastus: Abipolitseinik ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna talle ainult tundus Klaara tegevus kahtlasena ja ta kartis, et tulevikus võidakse õigusrikkumine toime panna. Seaduses on aga kirjas, et vahistamine ja jaoskonda transportimine on lubatud vaid reaalse seaduserikkumise korral, mida aga antud juhul ei toimunud. 3. Lahenda vaidlus Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt turvalise dokumendiga, ja palub esitada turvaline isikuttõendav dokument pass või autojuhiload.
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
tundub see praegu liiga vara , aga väga vanal ajal elasid inimesed ainut 25-30 aastaseks ja olid surma hetkeks juba mitme kordsed vanavanemad . Kõik on siiski suhteline selleles asjas . Aga ise küll ei kujutaks ette , et saan 30 ja siis saan vanaisaks . Aga ega pensionäridest vanavanemate elu ei ole väga lihtne . Pension on väike , aga sellest nad aru ei saa , et hetkel seda suurendada ka ei saa . Eestis on hetkel rasked ajad ja riigil ei ole raha ja selle tõttu ei ole võimalik ju pensioni tõsta. Aga pensionär ütleb , et temalt on raske ja ei jaksa end pensionist ülal pidada , aga sellest nad aru ei saa , et sama moodi on ju raske noorel inimesel, kelle palkasi kärbitakse ja makse tõstetakse . Minu arvates peaks nii olema , et kui oled tõõtav pensionär, peaks sulle kehtima samad maksud, mis tavalisele inimesle ja pensioni peaks ära võtma neilt . Kuna nende pärast ei saa noor inimene tõõle ja peab kodus istuma selle väikse
piisavalt jõudu need kaks peatusevahet jalgsi käia, püsti seista või oma turukotti ise üle tee tassida? Ma usun, et istuma peaks see rase naine seal ukse juures ja need kaks koolipoissi, kes teie suurte tagumike vahele kiilunult oma endaga sama suurte koolikottidega vahekäigus seisavad, mitte teie, kes te Kase- Silvi juurest tulete, kus te olete päev läbi Aliidest ja Peetrist ja nende valgest puudlikutsikast rääkinud, torgates vahele lauseid kritiseerimaks valitsust, väikest pensioni ja lapselapsi. Samuti tähendab minu teada viisakus ka MINGUSUGUSTKI tolerantsust teiste inimeste suhtes. Siinkohal pean ma silmas konkreetselt pidevalt virisemist punkarite, gootide ja igasuguste äärmuste suhtes. Võin tuua elava näite, kuidas veel kolm päeva tagasi sõitsin mina Pärnust Sindisse ja mind tabas ääretult ebameeldiv ja mõnitav sõnadevalang ühele kuuekümnendates häärasmehe poolt. Nimelt tema
ESSEE Kas sotsiaalmaksu reform on vajalik? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Antud juhul maksab sotsiaalmaksu tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt, millest 20 protsenti on riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantav sotsiaalmaksu osa määr ja 13 protsenti ravitkindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr. Sotsiaalmaksu reformimise ideid on erinevad, millest üks on ka rohkem kõneainet leidnud meediakanalites. Nimelt arutatakse peamiselt sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist. On ka erakondi, kes soovivad antud maksu alandada ning kolmandad erakonnad leiavad, et sotsiaalmaksu koormus Eesti ettevõtetele on konkurentsivõime seisukohalt liialt kõrge. Kõige selle juures on aga oluline pensioni- ja tervisekindlustuse rahastamise jätkusuutl...
Keegi ei tea, millal võib Venemaa uuesti rünnata. NATO tõi oma väed Eestisse,et tugevtada kaitset. Püüab näitada Venemaale,et naabritel tugevtadud jõud. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu valitsusliikmeid kelleski ja sellest tekkis skandaal. Alati uute asjadega mingi probleem
Soome rahvastik Soome rahvastikust on suurem osa vanemapoolsed või pensioni eelikud, kes jäävad pensionile. Kohe järgneb tööealised ning kõige vähem on sünde, nimelt on Soomes ühe naise kohta 1,75 last. Enamikel emadel on sünnitades vanus 25-29 ja 30-34 aastat. Sellest on näha, et lapsevanemad on pigem nooremapoolsed kui vanad. Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb tööpensionist ja rahva pensionist. Tööpension koguneb palgatööst ja ettevõtlus tegevusest ning rahvapension, mis tagab miinimumkaitse. Soome hakkab sellest
Selliste hoiakute põhjenduseks toodi noorte paremad tööoskused ja vanemate töötajate vähene paindlikkus ning vastuseis muutustele. Ligikaudu 70% tööandjatest arvas, et nad ei võta kunagi tööle üle 50-aastast töötajat või teevad seda harva. Töötavate pensioniealiste inimeste jaoks moodustub töötasu valdavalt 50% ja 50% pension, keskmiselt oli kogu sissetuleku suurus 9089kr ehk umbes 580. Mittetöötava pensioniealise inimese sissetuleku moodustas pension 99% ning pensioni suurus oli 4643kr ehk umbes 296. Isiklikku majanduslikku toimetulekut hinnati järgmiselt: töötavatest pensioniealistest vastas 37% raha on piisavalt, et toime tulla ning 29% et raha jääb ka säästudeks; mittetöötavatest pensioniealistest vastas 52%, et tuleb kuidagi toime ning 25% oli raha piisavalt, et toime tulla. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on
Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3. Lahenda vaidlus Aasta 2009. Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt turvalise dokumendiga, ja palub esitada turvaline isikuttõendav dokument pass või autojuhiload.
korral. Töötuse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1. kindlustatu (maksemäär 2,8%) 2. tööandja (maksemäär 1,4%) Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1. II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4% 2. III sammas e. täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983. aastast. NB! Kõik töötanud saavad I samba pensioni e. riiklikku pensioni. NB! Maksumäärad võivad aasta jooksul muutuda. A/Ü liige maksab vastavat maksu Juba üle aasta korraldab Maksu- ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused (ümbrikupalk, arvevabrikud jms) halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne).
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel")
maksmine lisanduvad intressid (0,06% päevas). Näiteks 3 aastat tagantjärele määratud maks summas 100 000 krooni toob kaasa 65 700 krooni intressi. Maksukorralduse seaduse § 153 rahatrahv kuni 50 000 kr. Mis kaotad, kui saad ümbrikupalka ? Kaotad puhketasu, ei saa hüvitisis töötuna, ei saa töökindlustushüvitist, koondamishüvitist, tööandja maksejõuetuse hüvitist, vanemahüvitist, laenu ei saa võtta, ning ei saa pensioni. Mina olen totaalselt ümbrikupalga vastu, ning ei tahaks ümbrikupalka saada. Ning kokkuvõtteks, on ümbrikupalk inimestele ning ka riigile kahjulik, ning firma juhid peaks selle maksmise lõpetama.
00 € Palgaleht NR 1 Jaanuar Kogumis- TM vaba Ettevõtte Töötuskindl. pensioni Töötuskindl. Nr Töötaja Põhipalk Lisatasud BRUTOPALK min. palgafond Sotsiaalmaks (tööandja) makse (töötaja ) Tulumaks NETOPALK 1 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
süüdi tema viinalembelisus, mille küüsis oli ta terve elu. Leo elas maal oma talus üksi. Tal oli küll naine ja poeg, kuid kõigepealt jättis naine ta maha, sest ei talunud tema pidevaid äraolekuid joomatuuridel ning siis lahkus ka poeg. Kuigi poeg oli teadlik isa probleemist, ei olnud temast abikätt. Nimelt oli ka poeg pärinud viina-armastuse ning sarnaselt isale kaotas ka tema selle tõttu oma abikaasa. Leo elu möödus pidevalt ühes rütmis. Kuu alguses sai ta oma pensioni kätte, siis sõitis rattaga külla, kus oli pikal joomatuuril oma sõpradega ning kui raha otsa sai või kodu meelde tuli väntas ta tagasi ning ootas siis uut palgapäeva. Pensioni eest muidugi alkoholi palju endale osta ei saa. See aga suureks probleemiks ei osutunud, sest selleks eaks oli ta juba möödunud perioodist, kus tal oleks olnud tolerants alkoholi suhtes. Leol oli tekkinud juba alkoholisõltuvuse viimne ehk
laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüvesid, pensioni suurus sõltub maksudest, inimene saab ja kasutab riigi poolt pakutavat. Otsene maks- tulumaks(maksab tööandja), sotsiaalmaks. Kaudne maks- tarbimiselt(kauba hind), käibemaks, aktsiisimaks. Tööpuuduse mõju: majanduslik kahju(1isik-palk saamata, riik- maksud saamata), sotsiaalne kahju(1isik- psühholoogiline mõju, riik-peab maksma toetusi). Inflatsioon: raha väärtuse e ostujõu langus. Deflatsioon-keskmise hinnataseme alandamine. Tarbija hinnaindeks-
(ühissõidukid, pargid) SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension 2) KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION (2. sammas) · Rakendus 2002. aastal · On kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist 3) VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS (3. sammas) · Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus
OTSESED MAKSUD TONY TSILK Miks on maksude maksmine vajalik? Riigile: - riik saab pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus, maanteed, tuletõrje jne) - riik saab maksta inimestele toetusi Inimesele: - inimene saab kasutada riigi poolt pakutavat - makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas
töö eest. Valikuid on palju ja see teeb otsuse väga raskeks. Lapsepõlves tahtsime me kõik olla , juuksurid, tuletõrjujad ja isegi kosmonaudid. Nüüd aga oleme me suuremad ja peame selle asja üle tõsisemalt mõtlema hakkama. Mõnel on kooli lõpetamine kerge aga teisel juba raskem. Mulle endale meeldib ametitest IT ja politsei. Politsei meeldib mulle sellepärast, et tulevik on sul kindlustatud ehk kui pensionile lähed siis saad riikliku pensioni. Loomulikult ka sellepärast, et saab teistele trahvi teha ja niisama ringi sõita. It meeldib mulle kuna mulle meeldib arvutitega jamada ja ma ei viitsi eriti füüsilist tööd ka teha. On ka ameteid mis mulle ei meeldi nagu näiteks müüja või õpetaja. Müüjana pead sa päev läbi leti taga istuma ja puhkepause ültse ei ole. Kõige halvem asi müüja juures on see, et sa pead koguaeg ühte ja sama asja tegema. Kokkuvõtteks ütlen, et mulle meeldivad sellised
lühendatud tööaeg sellel kuul ehk 7–17aastased töötajad ja haridustöötajad, kelle tööaja on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma 2013. aasta 22. augusti määrusega nr 125 kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Näide: Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 320 euro. Töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas. Priit on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot, ta on riikliku pensioni saaja (soodustingimustel pensionär, ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud isik), ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu (144 euro) arvestamiseks, ta ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. Arvutuskäik SM alampalgalt 128 x 33% = 42,24 eurot
pea iga päev uue hoobi saama. On aeg, mil õigus ei tähenda tingimata õiglust ja õiglus ei tähenda õigust. Igal inimesel ühiskonnas on õigused, mis on sätestatud juba ka Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt. Kõigil on õigus elada, õigus sõnavabadusele, õigus omada täisväärtuslikku elu. Minul isiklikult on õigus õppida, omandada haridus ning hiljem asuda tööle. Minu vanaemal aga on õigus elada rahulikult elu lõpuni ning saada elus juba tehtud töö eest pensioni. Nõustun, et paljudel kahjuks pole neid võimalusi selleks, kuid selles pole süüdi nende vähene õigus midagi teha, vaid hoopis õiglus. Nimelt inimühiskonna kõige fundamentaalsemaks printsiibiks on õiglus. Selline ühiskond, kus valitseb märgatav ebaõiglus, kutsub esile järjest kasvava rahulolematuse riigis ning ei saa efektiivselt toimida. Seega, kui mina näiteks ei oleks saanud sinna kooli sisse, kuhu ehk
MARGARET HILDA THATCHER Lada Rosljakova 2015 Margaret Roberts 13. oktoober 1925 a. Grantham, Inglismaa. Õppis Oxfordi Ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteaust. 1947-1951 töötas keemikuna ja hiljem kolm aastat advokaatina. Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga ja 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher. Varajane poliitiline karjäär Alamkoja liige (19591970) Valiti ta Britti alamkotta, kus oli saadik 1992. aastani. 1961 1964 oli ta pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. Haridusminister (19701974) Aastatel 19701974 oli Thatcher Edward Heathi valitsuses haridusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige. Falklandi sõda (1982) Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast ja toetas nali aasta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
