docstxt/14770878397706.txt
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele
madalamale. Fikseeritud Tulumäär, mis kajastab turu tulususe puhul eelistavad keskmist tootlust nad madalamat riskitaset Tulumäär, mida arvutatakse kõrgemale teatud nominaalse väärtuse Investor lähtub otsuse abil langetamisel üksnes portfellide oodatavatest tulumääradest ja 15.Mis on Ameerika ja Euroopa tulumäärade omavahelisest tüüpi optsiooni vahe? korrelatsioonist Investeerijad käsitlevad iga Vali üks vastus. alternatiivset investeeringut Euroopa tüüpi optsiooni lähtudes oodatavate tulude saab rakendada vaid tõenäosuslikust jaotusest tähtajal, Ameerika tüüpi mingi perioodi jooksul optsiooni kogu optsiooni kehtivuse ajal 9.Täielikku omavahelist Ameerika tüüpi optsiooni
23. Tuletisväärtpaberi mõiste Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 24. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing Call ehk ostuoptsioon annab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Put ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara
Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud. Optsiooni ja futuuri peamine erinevus Futuuri puhul tehingust taganeda ei saa, optsiooni puhul pole see kohustuslik. Aktsia ja võlakirja peamine erinevus Võlakirjal on kindlaks määratud intressid, mis ei muutu ja ei olene firma kasumist. Aktsiate puhul makstakse dividende arvestades ettevõtte kasumit. Kirjelda kuidas optsioonist kasu saadakse Härjad ja karud
Teile optsioon boonuspaketi ühe osana. Ostuoptsioon aegub 2 aasta pärast ning seda võib rakendada vai rakendushind on 500 krooni, samal ajal kui aktsia hind turul on vaid 350 krooni. Teie soovite hinnata, m hetkeväärtus. Lisaks on teada, et intressimäär on 7% ja aktsia tulumäära standardhälve () on 0,5 küsimustele (ning näidake harjutamise mõttes lahendused nagu loenguslaidilgi) a) Kas optsioon on rahas või rahast väljas hetkel? b) Milline on optsiooni väärtus ja optsioonipaketi väärtus kokku? c) Miks võiks Teie hinnangul optsioon olla hea/halb boonuspaketi osana ettevõttes? Algandmed aktsiate arv 20 000 tk aktsia hind s 350 EEK optsiooni realiseerimis e. rakendushind x 500 EEK aeg aegumiseni t 2 aastat
47. Tuletisväärtpaberite mõiste ja funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing Call – ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Put – ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus
47. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing 15 Call ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: · Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing · Call ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). · Put ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus
a) Optsioonid Enamasti teatakse optsioone kui võimalust suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale. Lisaks võimaldavad optsioonid investeeringu riski maandada. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Forward- ja futuur tehing on täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus
Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte kohustuse teostada mingi tehing Call ehk ostuoptsioonannab omanikule õiguse osta kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Put ehk müügioptsioon annab omanikule õiguse müüa kindlaks määratud ajal tulevikus
*forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid,
*forward- ja futuur tehing täna tehtud valuutatehing, millega kliendil on õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus 57. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja intressi kasv, mida tähendab? 58. Optsiooniga seotud mõistete (tähtaeg, tehinguhind, preemia) selgitused. Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid,
tulevikus kokkulepitud hinnaga; o Futuur kohustus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga; 20. Investeerimisfond - rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Liigitus: · Rahaturufond · Võlakirjafond · Segafond · Fondifond · Aktsiafond · riskikapitalifond 21. Optsiooni tähtaeg - viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada, kas optsioon kasutada või mitte. Tehinguhind - hind, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa. Preemia - hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel. 22. Investeerimisfondide jaotus strateegia ja eesmärgi järgi: o Kinnised - fondid, mis müüvad oma osakuid üksnes kindlatele investoritele. o Avatud - Fond, mis müüb oma osakuid kõikidele huvilistele. 23
- Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniga seotud mõistete selgitused: Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte. Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa.
kõrge = valuuta tugevneb) 53. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordi- ja ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimaluses Informatsiooni roll 54. Hetketehing - viivitamatu tarnega tehing. 55. Forwardtehing - ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. Paindlikud - klient valib valuutapaari, summa ja tähtaja. 56. Valuutaoptsioon - osapoolteks optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. Optsiooni omanikul õigus osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale kindlaks 10 määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga. 57. Välisvaluuta odvanemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussid: Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb
ekspordinõudluse kasv, jooksvakonto saldi, investeerimisvõimalused ja informatsioon. 62. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega välismajandus ja valuutaarbitraazi tehingud. 63. Forwardtehingu olemus Valuutavahetustehing, kus tehingu sõlmimise hetkel lepitakse kokku tulevikus toimuva valuutatehingu maht ja kasutatav valuutakurss. Kohustus on tehing teha antud kuupäeval. 64. Valuutaoptsioon Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 65. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussiks on see, et saab kaupa osta odavamalt dollarites ning transportida Eestise ning müüa
valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Millised on välisvaluuta Plussid:
Forwardid on standardiseeritud rohkem kui futuurid (nad on ka rohkem kasutuses). Rangelt reglementeeritud forwardtehingud. Optsioonid jaotatakse kahte suuremaase gruppi: · Ostuoptsoonid · Müügiõigust pakkuvad optsoonid ehk müügioptsoonid Igal optsoonil on selle välja kirjutaja ning hilisem ostja. Optsooni nimetus ehk liik kujuneb alati välja tema omaniku ehk optsiooni ostja seisukohalt. Optsiooni korral nõustub üks osapool (optsiooni välja kirjutaja) ostma müügioptsioon või müüma (ostuoptsioon) teatud finantsinstrumente optsioonist fikseeritud hinnaga optsiooni kehtivus või jõusoleku ajal ja ainult juhul kui optsiooni ostja soovib oma optsiooni realiseerida. Forwardinstrumentidest võivad olla huvitatud mitmed erinevad huvigrupid: · Spekulandid/spekuleerijad forwardtehingutega on suhteliselt lihtne võtta spekulatiivseid
Eestis üldjuhul lühikeseks müümist tavainvestorile ei võimaldata. Müügihind - Madalaim hind, millega on noteerija (turutegija, reeglina maakler) nõus väärtpaberit müüma. Väärtpaberi ostja (investor, turu võtja) ostab selle seega müügihinnaga. Noteeringutes on müügihind alati kõrgem kui ostuhind (nimetused on pandud lähtudes turutegija seisukohast). Müügioptsioon - Annab ostjale õiguse (mitte kohustuse) müüa teatud kogus väärtpabereid fikseeritud hinnaga. Optsiooni võib käiku lasta, kas tähtajal (European option) või kogu perioodi jooksul - ostmisest tähtajani (American option). Müügioptsioonide ostjad ootavad hindade langemist. Müügioptsioone kasutatakse ka investeeringu kaitsmiseks juhul kui börs langeb. Omakapitali tootlus - Näitab kui efektiivselt on ettevõtte tegevjuhtkond suutnud omanike poolt investeeritud kapitali kasutada (kalkulaator.ee definitsioon)
Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga - Fuuturid- et forwarde oleks võimalik omakorda osta-müüa ,standardiseeritakse forwardide tingimused - Optsioonid- annab ostajale ÕIGUSE osta-müüa optsiooni alusvara kindlal tähtajal eelnevalt kindlaks määratud hinnaga, makstes selle eest optsiooni kirjutajale teatavat tasu e optsioonipreemiat Indeks- mõõdupuu millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivaid muutusi. Investeerimisriskid: *intressirisk- nii aktsiate kui võlakirjade hinnad langevad üldise intressitaseme tõustes ja tõusevad intresside langedes *valuutarisk- eri valuutade kõikumisest tulenevaid muutusi oodatavas tulumääras
· LHV XL progressiivse strateegiaga fond · LHV L progressiivse strateegiaga fond. · LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1 *optsioon-teisesväärtpaber, mille omanikul on õigus, kuid mitte kohustus tulevikus osta v müüa optsiooni aluseks olevat vara hinnaga, mis on varem kokku lepitud. **futuur-väärtpaber, mis kohustab tulevikus ostma v müüma vara varem kokku lepitud ajal ja hinnaga.
teisel tööpäeval) ja valuuta arbitraažitehingud (välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel turgudel). 57. Forwardtehingu olemus Täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 58. Valuutaoptsioon Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 59. Valuutakursi muutumise põhjused Muutub kui valuuta impordinõudlus kasvab või valuuta ekspordinõudlus kasvab; jooksevkonto saldo on puudu- või ülejäägis; investeerimisvõimaluste intressimäärad
Muudatused maksuseadustes 01.01.2012 Muudatused töösuhte maksustamises(erisoodustus, majutuskulude piirmäärad Vormi TSD lisa 4 rida 10 muudeti tulenevalt punktis 1 kirjeldatule ning välistati tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punktis 10 sätestatud isiku eelpool kirjeldatud tingimustel tasemekoolituste kulude katmise deklareerimine. Rida 22 täiendati ning alates 01.01.2012 tuleb enne 01.01.2011 antud optsiooni puhul näidata, millises kuus ning millisel aastal deklareeriti sama optsiooni summat vormi TSD lisas 4 real 7. Alates 01.01.2012 vormi lisade 4 ja 7 ning INF 11 märkuseid ei trükita enam deklaratsiooni vormile. Märkused leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist ,,Blanketid ja vormid". Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Kogumispensioni sissemakste mahaarvamine tulust. 2012. aasta 1
erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 53. Hetketehingute mõiste Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 54. Forwardtehingu olemus Valuuta forward on valuutavahetustehing. Selle tehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. 55. Valuutaoptsioon Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, mis annab optsiooni omanikule ÕIGUSE, kuid mitte kohustuse, osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus ühtvaluutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani. 56. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks
Maaelu Edendamise SA toetused: - kapitalisüst - laenud-toetused nagu Kredexil KIKi toetused: - keskkonnalaen 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid): · Reguleeritud turul (väärtpaberiturul) kaubeldav, standardiseeritud tuletisinstrument · OTC (Over-The-Counter) ehk turuväline, standardiseerimata ehk kliendile finantseerimisasutuse poolt kohandatud tuletisinstrument i. Optsioon - on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. Optsiooni omanik maksab kokkuleppe sõlmimisel emitendile tasu (preemia) ja omandab seeläbi õiguse, ent mitte kohustuse, nõuda optsiooni kasutamist (vara ostu või müüki) kokkuleppe alusel. ii. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat)
Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. 38. Hetketehingute mõiste. Viivitamatu tarnega tehingud. Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. 39. Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutariski maandamiseks kasutatakse valuutaoptsioone. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja (kirjutaja) ja optsiooni omanik. See annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. 40
O · oikonoomia uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist (käsitöö, põllumajandus). · oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet · oligopson üks väheseid ostjaid turul · optimaalne maksumäär laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu · optsiooni alusvara vara, mida optsioon osta või müüa võimaldab · optsiooni rakendushind kokkulepitud hind, millega optsioon võimaldab alusvara osta või müüa · optsioonipreemia optsioonlepingu sõlmimisel optsiooni ostjapoolt optsiooni müüjale(optsiooni väljakirjutajale) makstav summa · ostujõuline nõudmine nõudmine, mis on rahaga tagatud · ostuoptsioon väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta
ressursid ühiskonnas efektiivselt O oikonoomia – uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist (käsitöö, põllumajandus). oligopol – turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson – üks väheseid ostjaid turul optimaalne maksumäär – laffer’i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu optsiooni alusvara – vara, mida optsioon osta või müüa võimaldab optsiooni rakendushind – kokkulepitud hind, millega optsioon võimaldab alusvara osta või müüa optsioonipreemia – optsioonlepingu sõlmimisel optsiooni ostjapoolt optsiooni müüjale(optsiooni väljakirjutajale) makstav summa ostujõuline nõudmine – nõudmine, mis on rahaga tagatud ostuoptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta
Valuutaarbitaazi tehingud – välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Valuuta forward on valuutavahetustehing. Selle tehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus 73. Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, mis annab optsiooni omanikule ÕIGUSE, kuid mitte kohustuse, osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani. 74. Millised on välisvaluuta odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti
negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab selle omanikule õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon vms) Finantsinstrument on igasugune leping, mis on: 1. Samaaegselt ühele poolele finantsvara (raha, nõue raha saamiseks ,optsioon) ja teisele poolele finantskohustus (kohustus anda teisele isikule raha või finantsvara, kohustus teostada teatud tehing, mis on potentsiaalselt kahjulik-optsiooni täitmine). Nendega kaubeldakse finantsturul (raha-ja kapitaliturud). Tinglikult võib siin all mainida ka sularaha, mis on nõue keskpanga vastu. 2. Omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist (aktsiad, investeerimisfondide osakud) Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav (avalikult ringlev) finantsinstrument. Väärtpaberid ehk väärtpaberid jagunevad:
väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest, 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. i. Optsioon • Optsioon on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. ii. Forward 7 • Forward on kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii. Futuurid
valda: Irboska elanud vastuvõetud alevisea- duse alusel said eestlaste (Linnuse),tagasipöördumine Järvesuu, Külje (Kalda), kodumaale. Laura aleviks Jõhvi, Narva-Jõesuu, Nõmme, See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes
Dividendid ei ole garanteeritud, seda otsustab ettevõtte üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Pankroti korral saavad raha alles siis, kui kõik mud nõuded on rahuldatud. Eelisaktsia tähtajaline, hääleõigust ei anna. Reeglina on garanteeritud dividendid. Ettevõtte pankroti korral saavad oma aktsiate nimiväärtuses raha kätte. Võlakiri - on oma olemuselt standatdiseeritud ja vabalt võõrandav laenuleping (seda saab edasi anda) Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab optsiooni omanikule õiguse osta või müüa kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal tulevikus optsiooni alusvara (aktsia, kaup, valuuta). Annab õiguse osta või müüa, ei ole kohustuslik. Kasutatakse riskide maandamiseks. Forward on kohustus osta kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal tehingu alusvara. Futuur on standardiseritud forwardleping, millega kaubeldakse börsil. 9.Investeerimisfondid. Investeerimisfondide liigitus ---- 10.Krediteerimine. Krediidi liigid
teenindamine jne) Valuutaarbitraazi tehingud välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Forwardtehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. 73.Valuutaoptsiooni mõiste Valuutaoptsioon kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. 74. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb. Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise. Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise
kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus.) swap-tehing (koosneb kahest osast: spot- ja forwardtehingust, kus esimeses osas vahetatakse kindlaks määratud valuutapaar spot-kursiga ning lepitakse kokku, et teises osas tehakse sama tehing vastupidises suunas kokkulepitud forward-kursiga.) valuutaoptsioon (on leping, mille raames üks osapool omandab õiguse, kuid mitte kohustuse kindlaksmääratud päeval tulevikus (optsiooni realiseerimise päev) teha valuutavahetus kokkulepitud kursiga.) Liising on vara finantseerimise skeem. Liisinglepingud jagunevad: kasutusrent kapitalirent Faktooring on tehing, millega ostetakse finantsnõudeid. Inkassoteenus: sularahaveo teenuste pakkumine varahoidmise ja seifi teenused Jaotuskanalid panganduses: telefonipank internetipank mobiilpangandus Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus
vahetuskursiga Hetke- ja tähtajakursid ei ole küll tingimata võrdsed, kuid liiguvad lähedalt koos. Futuurid ja optsioonid Futuurilepingud · Ostja ostab lubaduse, et ta saab osta kindlaksmääratud koguse valuutat teatud kindlal ajahetkel tulevikus Valuutaoptsioon (nn Ameerika tüüpi optsioon) · Optsiooni omanikul on õigus osta või müüa kindlaksmääratud koguse välisvaluutat kindlaksmääratud hinnaga igal ajahetkel kuni kindlaksmääratud kuupäevani. Reaaltootlus · Vahetuskurss ja vara tootlus Valuutaturul kaubeldavate hoiuste tootlus sõltub intressimäärast ja oodatavast vahetuskursi muutusest Raha kolm definitsiooni · Raha kui maksevahend Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust
45) Futuurtehingud on teatud mõttes sarnased forvardtehingutega, kuid nad on märksa paindumatumad kui forvardlepingud. Neid saab sõlmida valuutaga kaupleval kaubabörsil vastavalt börsi tüüplepingule: kindel summa, kindel kuupäev, kindlad tingimused tagatiste maksmiseks, registreerimine börsi arvelduskojas jms. 46) Optsioonilepinguga ostetakse õigus müüa või osta välisvaluutat kindlal ajal tulevikus ja ette kindlaks määratud kursiga. Ostuõiguse eest tuleb maksta optsiooni preemiat lepingu teisele poolele - optsiooni müüjale. Optsioonitehingu teostaja peab arvestama veel ka maakleritasuga. 47) Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanssi koostisosad: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt
Ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus 64. Valuutaoptsioon Annab õiguse osta või müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara kokkulepitud hinnaga. 20 Tehingu hind näitab kurssi, millega pank kohustub valuutat ostma või müüma, kui klient otsustab optsiooni kasutada. 65. Välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist PLUSSID Välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb Paljud importkaubad muutuvad odavamaks Suureneb tarbijate ostujõud Inflatsioonitempo alaneb MIINUSED Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise DOKUMENDIMAKSED 66. Inkassoarveldus
a) kohtuväliselt (nt võlausaldaja poolne omaabi); (teoga) ning erandjuhtudel vaikimisega (vt VÕS § 20 lg 3; § 32). b) kohtulikult (nt läbi õigusliku asjaolu tunnustamise). *Optsioon- ühepoolne õigus otsustada lepingu sõlmimine teatud tähtaja jooksul. Optsiooni puhul on ühe poole tahteavaldus lepingu Õiguskaitsevahendid võib liigitada: sõlmimiseks ajaliselt ette antud ning teine pool võib selle aktseptida teatud tähtaja jooksul. Optsioon antakse üldjuhul tehinguga.
muutumisega ehk inflatsiooniga. 38.Hetketehingute mõiste. Hetketehingud jagunevad viivitamatu tarnega tehingud (valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval) ja valuutaarbitraazi tehingud (välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel turgudel). 39.Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja otsiooni omanik. 40.Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele.
puudumisel), aga paljudel keskkonnateenustel ei eksisteeri turge ja seega ei saa nende rahalist väärtust hinnata turuhinna kaudu => maksevalmiduse väljaselgitamiseks kasutatakse spetsiaalseid turuväliseid hindamismeetodeid. MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PUHUL ERISTATAKSE 3 KOMPONENTI: 1)KASUTUSVÄÄRTUS isikute kasu, kes otseselt kasutavad mingit keskkonnaaspekti (nt püütud kalad, raiutud puit, aga ka puhkus ilusas rannas). 2)OPTSIOONI (VÕIMALUSE) VÄÄRTUS väärtus, mis omistatakse võimalusele kasutada tulevikus mingit keskkonnaaspekti, mida praegu ei kasutata (nt säilitades vihmametsa säilitame võimaluse avastada sealt mõni (uus) liik, mida saab kasutada nt mõne raske haiguse raviks). 3)MITTEKASUTUSVÄÄRTUS EHK PASSIIVNE - väärtus, mida inimesed omistavad keskkonnaaspektide-le, mida nad otseselt ei kasuta ega kavatse kasutada ka tulevikus; nt pärand-väärtus
tingimustega ning kaubeldavad väärtpaberiturgudel. · Optsioonlepingud on väärtpaberid, mis annavad nende omanikule õiguse osta (kui on tegemist ostuoptsiooniga) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Optsioonidega võib kaubelda nii börsil kui ka börsivälisel turul. 18. Kauplemine väärtpaberitega · EVK väärtpaberikonto on Eesti Väärtpaberikeskuses (EVK) registreeritud väärtpaberikonto seal registreeritud väärtpaberitega kauplemiseks. EVK väärtpaberikontodel on registreeritud Eesti, Läti ning Leedu väärtpaberid.
vahetus turuhinnast madalama hinnaga, asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse otsmine turuhinnast kõrgema hinnaga, loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine v.a. töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, ... ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine, tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu. ERISOODUSTUSE HINNA MÄÄRAMINE: Kulude katmine = kulude katmiseks makstud summa; sõiduauto kasutamine = kehtestatud kord, piirmäär kuus; muu vara= turuhind v turuhind - soodushind; muu vara = tegelikud kulutused v tegelikud kulutused - soodushind, kaup (realiseeritav vara), teenus = müügihind v vahe, muu käibevara= turuhind v bilansiline maksumus v vaha; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse vahetamisel = turuhind - arvestuslik
10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine; 11) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu. 40. Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse? Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud
positiivse NPV-ga projekte. 35. Milles seisneb katkestamise optsioon? Katkestamise optsioonid – projekti on võimalik katkestada, kui see ei osutu (enam) edukaks. Katkestatava projekti risk on madalam ning võimalik kahju ebaõnnestumisel väiksem kui mittekatkestataval. 36. Mille poolest erineb ostuoptsioon müügioptsioonist? Ostuoptsioon - annab selle omanikule õiguse osta tulevikus aktsia eelnevalt kokku lepitud täitmishinnaga (exercise/strike price) enne optsiooni aegumise päeva (maturity / expiration date) saabumist või aegumise päeval. Müügioptsioon – annab selle omanikule õiguse müüa tulevikus aktsia eelnevalt kokku lepitud täitmishinnaga (exercise/strike price) enne optsiooni aegumise päeva (maturity /expiration date) saabumist või aegumise päeval. 37. Nimetage vähemalt 3 reaaloptsiooni tüüpi. Reaaloptsioonid - valikuvõimalused, mis on juhtidel projekti suuruse ja riskantsuse mõjutamiseks erinevatel projekti etappidel
mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 9) tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine; 10) tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu 40. Mis on kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning kuidas neid maksustatakse? Kingituseks nimetatakse reklaami eesmärgil üle antud kaupa ja osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Annetus on seotud heategevusliku eesmärgiga. Maksustamine sõltub annetuse saaja isikust
2) a) määratud nõustumise andmise tähtajaga ja b) määramata nõustumuse andmise tähtajaga oferti (VÕS § 17 ja 18). · Nõustumus (VÕS §-d 20-22) nõusolek sõlmida leping. Nõustumus võib olla antud: otsese tahteavaldusega, kaudse tahteavalduse (teoga) ning erandjuhtudel vaikimisega (vt VÕS § 20 lg 3; § 32). · Optsioon- siduv pakkumine, mille puhul lepingu sõlmimine sõltub teisest poolest ehk optsiooni valdajast (nt ostuoptsioon, mis annab õiguse osta). Optsiooni puhul on ühe poole tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ajaliselt ette antud ning teine pool võib selle aktseptida teatud tähtaja jooksul. Optsioon on sõltuvalt sisust kas edasilükkava või äramuutva tingimusega tehinguks (tingimuslikuks tehinguks). Ostueesõigus (VÕS § 244) on sarnane optsioonile, kuid ei ole optsioon (teise poole tahteavaldus on antud müüjale). · Konsens ja dissens.
AS võtab laenu ja laseb välja võlakirja Ühtepidi võib olla võimalus teenida aktsiate saamise pealt (aktsiate saamise hind lepitakse eelnevalt kokku) ja teistpidi annab väiksemat intressi tänu sellele § 3511 lg 5: iga aasta peab juhatus deklareerima registripidajale, kui palju on tegelikult kapitali väljalastud tingimusliku suurendamise otsuse alusel Optsiooni andmine (aktsiate märkimise õiguse andmiseks aktsiaseltsi või sellega seotud äriühingu juhtorganite liikmetele või töötajatele) Et optsiooni omanikul on tulevikus võimalus saada aktsiaid Enron: Ameerika üks väga suur energiafirma (hävis päevadega jättes tänavatele tuhandeid inimesi ja jättis rahata tuhandeid aktsionäre kahjum
kaubeldavad väärtpaberiturgudel Optsioonid (call ja put) väärtpaberid, mis annavad nende omanikule õiguse osta (kui on tegemist ostuoptsiooniga (call option)) või müüa (kui on tegemist müügioptsiooniga (put option)) lepingu aluseks olevat vara lepingus fikseeritud hinnaga (kasutamishind (strike price)) mingil ajahetkel tulevikus (kui on tegemist Euroopa tüüpi optsiooniga) või igal ajamomendil enne teatud tähtaega (kui on tegemist Ameerika tüüpi optsiooniga). Optsiooni alusvaraks võivad olla lihtaktsiad, välisvaluutad, võlakirjad, väärismetallid, aktsiaindeksid, futuurlepingud, tooraine jne. Swap-lepingud (swaps) on lepingud, mille kohaselt lepingu osapooled vahetavad lepingu alusvarast tulenevaid makseid. Tähtajad võivad ulatuda kuni 15 aastani. Kaks kõige tuntumat swaplepingu liiki on intressimääraswap ja valuutaswap. Swaplepingu eesmärgiks on kokku hoida intressikulusid ja maandada
annaabi.ee 
