fikseeritakse võlakirja teisest riskantsem intressimäär ja turul valitsev Tegemist on standartse intressimäär võivad aja tulususe hälbimise jooksul muutuda mõõdupuuga Milline on protsentuaalne 2.Milline toodud loetelust ei hälve aktsia mineviku ja mahu Eesti Väärtpaberiseaduse tuleviku prognoositavast alusel väärtpaberi mõiste alla? tulususest Vali üks vastus. Standardhälbe all veksel mõeldakse seda, kui palju hälbib tegelik tulusus ümber rahaturuinstrument prognoositava või keskmise märkimisõigus tulususe aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus 5.Efektiivse turu teooria väidab,
Kui tekkis kulla vermimine, siis tekkis sellest järgmine amet nimelt valeraha tegijad. Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt.
2. suurendada omakapitali laiendades ettevõtte omanike ringi 3. võtta pangast sularahalist laenu; 4. võtta laenu võlakirjade müümise teel; 5. saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Suurettevõtted võivad firma rahastamiseks korraldada avaliku aktsia- või võlakirjaemissiooni. 7)Mis on väärtpaber? Väärtpaber-paber, mis tõendab, et selle omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille
Mõned peavad CAPM-i oluliseks lähenemisviisiks lihtaktsia väärtuse määramises, samal ajal, kui teised jälle arvavad, et see ei ole paikapidav tegeliku olukorra kirjeldus. CAPM-i järgi lihtaktsia (või mõne muu investeeringu) nõutavat tulunormi arvutatakse järgnevalt: · E(Ri) = Rf + i (E(Rm) Rf), kus: · E(Ri) aktsia i oodatav tootlus · E(Rm) turu oodatav tootlus · Rf riskivaba intress · I väärtpaberi beeta 6 (A.Teearu, E.Krumm;2005; 142) 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel Finantsinvesteeringu tulusust investori jaoks saab mõõta mitmete indeksitega. Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse.
JA VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust.
arvel tehingu tegemine väärtpaberiga; 4. väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberitest moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel ja iga kliendi puhul eraldi; 5. investeerimisnõustamine kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse andmine isikule kui investorile või potentsiaalsele investorile või investori või potentsiaalse investori esindajale antud soovitus; 6. väärtpaberi garanteerimine või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimine; 7. väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamine. 1. väärtpaberi hoidmine ja haldamine kliendi jaoks; 2. investorile väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmine tingimusel, et krediidi või laenuandja ise on seotud nimetatud tehinguga; 3. äriühingu nõustamine kapitali struktuuri, ettevõtlussektori strateegia või
aruandlustavad 5 17. Turumanipulatsioonid ja kauplemisjärelevalve Kauplemisjärelevalve MIKS? Õiglane hinnakujunemine Näpuvigade likvideerimine Manipulatsioonide vältimine KUIDAS? SMARTS (eelseadistatud alarmid) Market Replay Online-jälgimine Volatiilsuslimiidid MIS EDASI? Tehingute tühistamine, reputatsiooni kaotus Maakleri litsentsi tühistamine Kriminaalvastutus Turumanipulatsioon: Valed või eksitavad tehingud Väärtpaberi nõudluse, pakkumise või hinna suhtes eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, kui isikul puuduvad neile õigustatud põhjendused ning kui need ei vasta turu tunnustatud tavale Wash trades tehingud, kus väärtpaberite lõppomanik ei muutu, s.t. sama isik on otseselt või kaudselt tehingu mõlemaks osapooleks. Eesmärgiks on tekitada aktsiale käivet ja tõsta teiste investorite huvi aktsia vastu.
Rahanduspoliiikat ei tohi segi ajada rahapoliitikaga (e monetaar-), mis juhib raha pakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab Euroopa komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. Lühikeseks müük Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine(ootuses,et selle hind langeb, mille tagajärjel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada): Lühikeseks müümine on väärtpaberi ostmisele vastupidine tehing. Lühikeseks müüja teenib kasumit siis, kui lühikeseks müüdud väärtpaberi hind langeb. Tehingu sooritaja e. kaupleja saab endale kasumi, mis võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ning väärtpaberite arvu korrutisega. P/E suhtarv
põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Asja teeb keerulisemakson asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest väärtpaberi portfelli. 1. MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950. Aastatel ja 1960. Aastate alguses räägiti investorite hulgas palju riskist kui ebasoovitava sündmuse esinemise võimalikkusest, kuid sellele ei leidunud mõõdetavat karakteristikut. Probleemile andis suhteliselt laialt aktsepteeritud lahenduse Harry Markowitz oma moodsale portfelliteooriale aluse
Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk
Efektiivsuspiir- parimad tulu ja riski kombinatsioonid 33. Miks portfelliteooria toetab passiivset investeerimist? Turud on efektiivsed, ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. 34. Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk? Kuidas need riskid on seotud investeeringult oodatava tootlusega? Mis näitajad iseloomustavad neid riske. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) *Spetsiifiline risk avaldub investeerimisportfellis suhteliselt juhuslikult ning erinevatesse väärtpaberitesse investeerides on võimalik seda hajutada. Miks? Iga väärtpaberi osakaal portfellis on suhteliselt väike. Tõenäosus et spetsiifilised probleemid avalduvad korraga paljude
1)pangaülekanne; 2)sularaha sissemakse; 3)ülekanne 4)tunnustatavus; 5)kindlustatavus; 6)kaua kestev võivad olla nii investorid kui ka vahendajad. Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut
rahasumma. "Konstantse suhte strateegia" aktsiatesse investeeriutd raha hulka korrigeeriatkse vastavalt aktsiportfelli turuväärtuse muutumisele. Kindlat rahasummat hoitakse investeerinugte portfellis. Portfelli koosseisu kuuluviad aktsiad ja väärpabereid tuleb pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada. 7.järelturg finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik dervatiiv selle omandamine annab teatud õiguse mõne teise objekti ostmiseks või müügiks "härjad" börsil tõusule mängijad kõik või mitte midagi investor on nõus kogu väärpaberite koguse müüma korraga või üldse mitte 1.Kes on emitent? Ettevõte, kes vajab rahalisi vahendeid ja annab väärtpaberied välja 2.Miks aktsiate turuhinnad muutuvad? 3.Millistel tingimustel noteerivad aktsiad I-nimekirjas?
1. Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi, kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab? Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab · Lasti vastuvõtmist vedaja poolt · Mereveolepingu olemasolu · Lasti üleandmise korraldamist · Väärtpaberi funktsiooni 2. Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni. Enamlevinud on järgmine jaotus: 1. On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis 2. On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu 3. On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel 4. Konossement täidab väärtpaberi funktsioone 3. Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks.
saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist. Kui majandusüksusel on rohkem kui üks kassa või rohkem kui üks arveldusarve pangas, võib pearaamatus ühendada kõik kassad ja kõik pangakontod ühele kontole, kuid abiregistrites tuleb pidada eraldi arvestust. Aktsiad ja muud väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Sel bilansikirjel kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, obligatsioone, fondiosakuid jne). Lühiajalised finantsinvesteeringud on need aktsiad ja muud väärtpaberid, mida juhtkonna otsusel hoitakse lühiajalise edasimüümise eesmärgil ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuu jooksul
jaotatakse mitme objekti vahel ehk siis moodustatakse kogum mida nimetatakse investeeringu portfelliks. Hajutatud riskiga portfell sisaldab erinevaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, pangahoiused jne). Selline portfell on riski eest hästi kaitstud sest nii majandus kui poliitiline olukord ei muutu kunagi korraga. Investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki ,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. Näiteks tuleb leida väärtpaberi portfelli prognoositav keskmine tulu teades, et portfellis on väärtpaber A osakaaluga 80% ja väärtpaber B osakaaluga 20% . A- prognoositav keskmine tulu on 10% ja B prognoositav keskmine tulu on 20%.Tuleb leida portfelli keskmine tulu. x p = (0,8 * 0,1) + (0,2 * 0,2) = 0,12 Investeeringu portfelli riski suurust mõõdetakse portfelli standard hälbega. Portfelli risk väheneb siis kui kombineeritakse portfell mille koosseisus on väärtpaberid erineva riski ja keskmise tuluga
Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi: Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3): Asukoha järgi Maailma juhtivate finantskeskuste konkurentsivõime järgi Liigid (4) – Väärtpaberituru liigitus: Väärtpaberi liigi järgi o Aktsiturg o Võlainstrumentide turg o Tuletisväärtpaberite turg Finantsvara loomise hetke järgi o Esmaturg o Järelturg Reguleeritud turg Reguleerimata turg Finantsvara tarnimise tähtaja järgi o Hetketehingute turg o Tulevikutehingute turg Forwardturg Futuuriturg
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa
aktsiaga portfelli korral. Hajutamine – oma portfelli erinevate väärtpaberite lisamine. Kuna enamasti käituvad väärtpaberite hinnad üksteise suhtes erinevalt, võimaldab hajutamine saavutada võrreldava tasemega tootluse palju efektiivsemalt (odavamalt) kui üksikusse väärtpaberisse investeerides. Spetsiifiline risk - ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk. See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada. Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine)
saab aktsiad odavama hinnaga tagasi osta. Mujal maailmas kasutatakse riskide vähendamiseks marginaalkontot, kus investor hoiab tagatist. Juhul, kui turg liigub talle ebasobivas suunas ning investoril jääb vahenditest puudu, siis puuduv summa kantakse marginaalkontolt. Eestis üldjuhul lühikeseks müümist tavainvestorile ei võimaldata. Müügihind - Madalaim hind, millega on noteerija (turutegija, reeglina maakler) nõus väärtpaberit müüma. Väärtpaberi ostja (investor, turu võtja) ostab selle seega müügihinnaga. Noteeringutes on müügihind alati kõrgem kui ostuhind (nimetused on pandud lähtudes turutegija seisukohast). Müügioptsioon - Annab ostjale õiguse (mitte kohustuse) müüa teatud kogus väärtpabereid fikseeritud hinnaga. Optsiooni võib käiku lasta, kas tähtajal (European option) või kogu perioodi jooksul - ostmisest tähtajani (American option). Müügioptsioonide ostjad ootavad hindade langemist.
domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus Infoühiskond Kõrgtehnoloogia tootmine, tertsiaarseektor suure tähtsusega, demokraatia süvenemine, globaalne küla, kõrgharidus esmatähtis, teadus- ja arengutegevus. Börs turg, kus sõlmitakse töö- ja väärtpaberi ja kaubatehinguid. Kõrgtehnoloogiline tootmine uusimatel teadussaavutustel põhinev tehnoloogia. Mikro ja nanotehnoloogia, arvutite tootmine, robotitehnika, geenitehnoloogia jne. Teaduspark piirkond, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid. Nt lennujaamad. Silicon Valley USA's Californias maailma kuulsaim infotehnoloogiafirmade piirkond. 1960. aastast mainekad firmad. Alumiiniumi tootmiseks on vaja boksiiti ja odavat energiat ja vett. Nt Islandil.
4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järelevalve organid Eestis ja EL-is Meie grupp teeb kolmanda. Andmeid saab finantsinspektsiooni kodulehelt: www.fi.ee TÄHTAEG: 19-st aprillist Raha Sisse juhatus ainesse. Finantsinstrument- kohustus, lepinguline õigus, II osapoolele
) Võib kehtestada ka eritingimused. Näit.: Määratakse tehingu tasumise tähtaeg, kui tasumine toimub enne tähtaega, kasutatakse boonushindasid ja kui peale tähtaega siis lisanduvad sanktsioonid. Kommertskrediit on lihtne formaalselt, seega on ta vähe kulukas ja hästi kättesaadav. Positiivne on see, et lepinguga saadavaid kaupu saab kohe kasutada vaatamata sellele, et pole veel tasutud.Laenu saaja saab vastavalt oma võimalustele reguleerida laenu suurust. Vekslilaen see on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale. Vekslilaen on levinuim lühiajaliste laenude hulgas, sest laenu intress makstakse laenu võtmisel ette ära. Lepingu tähtaja saabumisel on veksli omanikul õigus nõuda lepingu nimiväärtuse tasumist. Lühiajalised pangalaenud Lühiajalised pangalaenud aitavad tagada käibevarade ringluse katkematuse, kuna ettevõtte majandustegevuses ei saa tekkida vahesid, siis saab lühiajalise krediidiga katta nii erakorraline kui
Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon
Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha. Seda ülesannet täidabki majanduses Finantsturg. Finantsturg
Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid,
investeeringutelt erinevate valuutade vaheliste valuutakursside ebasoodsa muutuse tõttu kahju. Tururisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberiturul või selle teatud valdkonnas toimuva üldise ebasoodsa hinnaliikumise tõttu.Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks vastava riigi või majandusvaldkonna halvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond, ebastabiilne väärtpaberiturg jms. Hinnarisk Oht, et klient saab kahju väärtpaberi või muu vara, millesse ta on investeerinud, väärtuse ebasoodsast muutusest. Kuna tänapäeval toimub väärtpaberiturg peamiselt digitaalselt, siis kujutab ka see endast ohtu, mis seisneb selles, et (eelkõige) tehnilised rikked väärtpaberiregistrite, börside, arvelduskodade jt asutuste süsteemides ja arvepidamises või sidekanalite ühendusvead vms probleemid võivad põhjustada tehingute tühistumisi, tehingujärgsete arvelduste hilinemisi, valekandeid jms sündmusi,
müüja). Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). Kvaliteetse väärtpaberituru tunnused: Informatsiooniline efektiivsus Informatsioon saabub turule juhuslikult Aktiva hindade liikumisega seotud teated on üksteisest sõltumatud Uus informatsioon jaotub võrdselt kõikide turuosaliste vahe Piisavalt suur hulk ratsionaalseidinvestoreid Likviidsus Väärtpaberi turustatavus (marketability) Madalad spread'id Aktiva hinna katkematus (price continuity) Tehingukulud Madalad tehingukulud Tehingukulude (ja ka maksumäärade) erinevuste puudumine turuosaliste vahel Esmane turg Riiklike ja koroporatiivvõlainstrumentide esmaemissioon, aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) Teisene turg (järelturg, secondary market) NB! Miks on järelturud olulised? Rahvuslikud, regionaalsed väärtpaberiturud, OTC
Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki: Aktsiad Võlakirjad
FVIFn=PV(1+i)^n 10000(1+0,1)^1=11000 20000(1+0,1)^2=24200 20000(1+0,1)^3=26620 20000(1+0,1)^4=29282 15000(1+0,1)^5=24157,65 2. Kui suur on Teie hoius 20 aasta pärast, kui te deponeerite 1000 eurot aasta intressimääraga 10% ja intresse arvutatakse pidevalt. NB! Lahendage valemiga, mis on antud pideva intressi arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109 i=0,109=10,9% 4. Teada on järgmised andmed: Puhasrentaablus eelmisel aastal 5%. Netokäive eelmisel aastal 639 116 eurot. Varade keskmine maksumus eelmisel aastal 319 557 eurot. Käesoleva aasta puhasrentaabluseks on planeeritud 12%
• Tuleb eeldada, et ettevõtte turuhind võib erineda tema õiglasest väärtusest ning et pikemas perspektiivis turg siiski oma vea parandab ning ettevõtte turuhind liigub õiglase väärtuse suunas • Sobib eelkõige pikaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks • Põhiülesandeks on õiglase väärtuse leidmine • Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) • Suhtarvude meetod • Võrreldavate ettevõtete meetod Väärtpaberite analüüs Tehniline analüüs • Prognoosib väärtpaberi hinna muutumist tulevikus toetudes minevikus toimunud aktsia hinna liikumisele • Sageli ainult statistiline ning • Investor ei arvesta fundamentaalsetele näitajatele ehk mida firma teeb ja missugune on kasum/kahjum vaatleb aktsia hinda ja käivet, • Hindade kõigutavaks jõuks on turupsühholoogia nõudlust ning pakkumist • Mida pikem on investeerimisperiood, seda rohkem peaks
eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, valstandardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms valdamisperioodi tootlus, sandardhälve riski mõõdikuna, riskide hajutamise pos egekt. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga
See on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turg majanduse üldine süsteem. Turuliigid: · Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine. Ostjad tööandjad, müüjateks töötajad ehk elanikkond. · Maaturg kaubaks tehingud maaga. · Kapitaliturg finants. Pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalkirjade, erinevate laenutoodete, aktsiatega. Väärtpaberi turu osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta.
samuti ka asepresident. SKP sisemajanduse koguprodukt. Ühes riigis võetakse kõik tooted, need liidetakse kokku ja siis jagatakse inimeste arvuga. Sellega möödetakse riigi rikkust ja see on tavaliselt dollarites. Inflatsioon on rahalangus; Tarbijaindeks on ostukorv, mida jälgitakse(selle hinda) ; toimetulekuressurss- raha, vaimne ja füüsiline ; tulemuspalk lisatundidega, kui töötad üle ; preemia- lisatasud mis makstakse jõulude ajal vms ; TALSE- tallinnas väärtpaberi börsi indeks ; aktsia väärtpaber; divident- kasum, mis tuleb aktsia peal; börs- koht kus kaubeldakse väärtpaberitega(kuld, nafta, kohvi jne) ; deebetkaart- tavaline pangakaart; krediitkaart- laenukaart.
Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta alusvara väärtusest või selle muutusest. Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi, hoiusumma on hoiuse lõppedes garanteeritud. Puuduvad muud kulutused. Ohtudeks on intresside mitteteenimine ja riskipreemiapuhul lisatsu kaotus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Tegemist on finantsvahendajatega, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda erinevate finantsinstrumentide ostmiseks. Investeerimisfondi tüüpideks on näiteks aktsia-, võlakirja-,
-20.00% tulusus 5.5 -30.00% Väärtpaberi -40.00% 4.5 hind May-00 May-01 Mar-00 Nov-01
t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse
45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist. (Lisaks neile võivad rahaasutusteks olla pensioni-, investeerimis- jm fondid.) 46. Rahaasutused Eestis krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 47. Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu avalikkuse rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. Krediidiasutusteks on (kommerts)pangad ning laenu- hoiuühistud. 48
SPETSIIFILISED ESEMED • Kaubadokumendile kohaldatakse temas sätestatud või väljaandja tegevuskoha või sihtkohariigi õigust. Võib laieneda asjale endale. • Õhusõidukile kohaldub riikkondsuse riigi, vee- sõidukile registreerimise või kodusadama riigi, ja raudteesõidukile kasutusloa andmise riigi õigus • Intellektuaalse vara suhtes kohaldatakse riigi õigust, mille territooriumi jaoks kaitset taotletakse • Registreeritud väärtpaberi suhtes kohaldatakse registri asukohariigi õigust. Väärtpaberi puhul määratakse õigusega selle õiguslik olemus; omajale kuuluvate õiguste sisu, tekkimine ja lõppemine; käsutamise tagajärjed; õiguste teostamise tingimused; tagatisena kasutamine; koormavate õiguste järjekoht; vahendaja õigused ja kohustused väärtpaberi suhtes. VÕLAÕIGUSE ÜLDREGULATSIOON • Kohaldamisele kuuluvad need Eesti õiguse sätted, mida tuleb kohaldada sõltumata lepingule
liikmeid kaitsta. Saksamaa astus rahvasteliidust välja. Saksamaal sai võimule Natsionaalne Tööpartei http://www.abiks.pri.ee mille juht oli A.Hitler. Saksamaa asus looma uut sõjaväge.Itaalia tungis Etioopiasse. Sõlmiti NSVL aj Prantsusmaa vahel üksteise abistamise leping. Loodi BerliiniRooma telg. Hispaania kodusõda ja Jaapani ning Hiina vahline sõda. 3. Millal ja miks langesid väärtpaberi hinnad. Kuna kõik soovisid oma aktsiaid müüa ning väärtpaberite hinnad lngesid miljardeid dollareid. Hinnad olid kunstlikult kõrgeks aetud aastal 1929. 4. Millised olulised muudatused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil pärast I maailmasõda Tekkisid uued riigid ja lagunesid impeeriumid. Austria lagunes Austriaks ja Ungariks. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola eraldati Venemaast. Jogoslaavia lagunes Serbiaks, Horvaatiaks ja Sloveeniaks
arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel
võimalus: investor on alati huvitatud ettevõtte heast käekäigust. · Usaldusväärsus partnerite ja klientide silmis Börsil noteerimine toob kaasa ettevõtte usaldusväärsuse kasvu klientide ja partnerite silmis ning läbipaistvuse suurenemise, sest börsiettevõttele kehtivad kõrgemad normid aruandluse ja ärieetika suhtes. · Ettevõtte turuväärtuse kujunemine Ettevõtte väärtpaberite börsil noteerimine aitab kaasa väärtpaberi õiglase hinna kujunemisele. Peamised sammud ettevõtte börsile viimisel on järgmised: 1. Ettevõtte juhtide ja omanike poolt tunnetatud vajadus analüüsida äriühingu võimalikku börsile viimist ja sellega kaasnevat, pöörates erilist tähelepanu börsil noteerimise põhjuste analüüsimisele. 2. Nõustaja(te) valimine analüüsiks, mis selgitab, kas börsile minek on parim lahendus tuvastatud vajaduste rahuldamiseks. 3
• Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted.
kättesaadav ning ei nõua olulisi tehingu kulusid. Positiivne on ka selle kättesaadavus just soovitud ajal. Kaubakrediit saadakse kätte üheaegselt kaubaga ning seega ei vajata eelnevaid kokkuleppe perioode. Kkui ettevõtte funksioneerib normaalsetes tingimustes, on kaubakredii hästi etteplaneeriav, kuna tootmismahud on ettevõttes suhteliselt täpselt fikseeritud. 2. Vekslilaen sammuti üks levinud laenutulu liik. Veksel on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale laenu saamisel. Vekslilaen on lühilaenu üks võimalus ja peamine erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik
võib suhtarvu tõlgendada sarnaselt, samas on mõlema langus. Ehk siis aktsiahind on tõusnud vaatamata käib P/EBITDA Kuna võrreldes suhtarvu P/E-ga on see näitaja Viisnur maksu ja intressikulude suurt osakaalu firma teenitava väike osa kogu teenitud tulust. P/B, P/S ja P/EBITDA suhtarvud tuginedes praegusele väärtpaberi hinnale se või jooksvat nelja kvartalit) . Kommenteerige lühidalt saadud tulemusi ki eeldan, et arvutused võiksid toimuda järgmiselt. Iga väärtpaberi kohta ohta, aktsiakasumi jne. Leitud suhtarvud koondage ühtsesse tabelisse. näiteks negatiivne kasum vms). Sellisel juhul jätke see lahter tühjaks või dus majanduslik sisu. Kõige lõpuks kommenteerige mõne lausega saadud AS Viisnurk Tallinna Kaubamaja Tallinna Kaubamaja (03.06.2010 (31
kehtestatud rahvusvahelistele UCP reeglitele. Erinevus akreditiivi ka standby akreditiivi vahel: Akreditiivide puhul on tehingutesse kaasatud pangad ning pankade kaudu toimub ka dokumentide ja raha liigutamine Standby akreditiivi puhul tasub ostja kauba eest aga tavalise pangaülekandega väljaspool akreditiivi. 29. Milliseid pankasid nimetatakse investeeringupankadeks? Investeeringupankadeks nimetatakse järgmistele teenustele spetsialiseerunud pankasid klientide väärtpaberi emissioonide korraldamine; väärtpaberitega kauplemine nii panga enda kui ka kliendi huvides; 1 ettevõtjate nõustamine ühinemise, liitumise, , finantseerimise ümberkorraldamise ja muudes suurte küsimustes. 30. Nimetada panganduse kvantitatiivsed riskid. Krediidirisk Valuutarisk Intressirisk Likviidusrisk 31. Nimetada panganduse kvalitatiivsed riskid. Personalirisk
asutus. Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine. Riigi rahastabiilsuse eest vastutab keskpank e emissioonipank. Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist. Väärtpaberi omanikul on õigus saada osakasu e dividendi või laenuprotsendi e intressi. Levinumad väärtpaberid: 1. aktsiad e omandusosatunnistused 2. võlakirjad e obligatsioonid 3. hoiuse sertifikaadid 4. kindlustuspoliisid pangakaardid on deebet- ja krediitkaardid. Deebet nii palju kui arvel on krediit rohkem kui arvel on
riskantsem või mitte. Turuindeksi beetakordaja on üks. Kui näiteks aktsia beetakordaja on kaks, siis turutulumäära 1%line tõus viib aktsia tulumäära 2%lisele tõusule. 48. Kuidas defineeritakse ja mõõdetakse rahanduses riski? Rahandusteoorias defineeritakse riski kui võimalike tulemuste hajuvust oodatava tulemuse suhtes. Finantsanalüütikud kasutavad riskist rääkides mõistet "volatiilsus" (volatility). Väärtpaberi tulususe volatiilsus on seda suurem, mida laiem on võimalike tulemuste ulatus ning mida suurem on ekstreemsete tulemuste (nii positiivsete kui ka negatiivsete) tõenäosus. Riski mõõtmiseks võib kasutada järgmiseid statistikuid: 1) standardhälve, 2) dispersioon. 49. Nimetage peamisi finantsteenuseid. Informeerimine, nõustamine, väärtpaberi-, arveldus-, finantseerimisteenused, hoiustamine, finantsriskide juhtimine, finantsgarantiid, liising, faktooring,
tähtaja saabumisel tagastada, kuna ressurss on väljaantud pikaajaliste laenudega. a. Pank emiteerib lisakapitali, sellega kindlustab ta oma likviidsus positsiooni, kuna kapital on pikaajaline finantseerimisallikas. Samas tuleb arvestada, et kapital on suheliselt kallis finantseerimisallikas, mistõttu selline likviidsusharu seab panga kasumlikkusele teatud piirangud. b. Pank, mis haldab väga riskantset laenu- või väärtpaberi portfelli, võib ootamatult kannatada suurte operatsioonikahjumite all, mis võivad loomulikult negatiivselt mõjutada nii likviidsust kui kasumlikkust. c. Kui on tegemist üldriskiga pangaga ning sellise panga tulud kahanevad ja operatsioonikulud jäävad samale tasemele, siis tekkiv negatiivne rahavoog tekitab pangale ilmselt probleemi igapäevaste väljamaksete sooritamiseks ehk tekib likviidsuskriis 1
annaabi.ee 
