Tallinna Ülikool Looduse ja terviseteaduste instituut Alkaloidid Referaat Koostaja: Sven Erik Reinumets Juhendaja: Tuuli Käämbre Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Omadused 1.2 Jaotuvus looduses 1.3 Ekstraheerimine 2. Nikotiin 3. Koheviin 4. Solaniin 5. Asendatud trüptamiinid 5.1 Trüptofaan 5.2 Serotoniin 5.3 N,N-Dimetüültrüptamiin 5.4 Psilotsiin 5.5 Melatoniin 6. Lisad 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid. Selles grupis esineb ka üksikuid seotud ühendeid millel on neutraalsed või nõrgalt happelised omadused.
Siia gruppi kuuluvad näiteks värske liha, keeduvorstid, piim. Allikas: https://toitumine.ee/kuidas-poes-toitu-valida/pakendi-margistus/sailimisaeg-ja- sailitamisjuhis Kõiki toiduaineid hoitakse pimedas. Eriti kahjulik on otsene päikesevalgus rasvadele nad rääsuvad. Sama lugu on toiduainetega, mis sisaldavad palju rasva: halvaa, majonees, sokolaad. Valgus hävitab ka toidus sisalduvaid vitamiine. Päevavalguses tekib kartulisse inimesele ohtlik aine solaniin, mida koguneb eriti palju roheliseks tõmbunud kohtadesse ja idudesse. Ka kartulit hoitakse pimedas. Solaniin võib põhjustada peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Solaniin on terves kartulis ja seda ei saa eemaldada ei keetmise, praadimise, küpsetamise ega ka roheliste tükkide väljalõikamisega. Nii et väldi pruunitäpilisi või rohelisi kartuleid. Et päevalilleõli ei rääsuks, ärge hoidke seda tihedalt suletud anumas
praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained (mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides.
ALKALOIDID Claudia Kittask Alkaloidid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Tuntumad on solaniin, morfiin, nikotiin, kokaiin. Alkaloide ühendab rohkem toime organismile kui keemiline ehitus. Tugev füsioloogiline toime Sõltuvalt kogusest organismile stimuleeriv või toksiline. Paljudel alkaloididel raviomadused ( väikeses koguses). Suurtes kogustes väga kahjulikud surmavad. Kahjustavad närvisüsteemi. Kus kasutatakse ja leitakse? Juba vanasti kasutati narkootiliste ainetena. Ka mürgina. Vähesel määral leidub seda igas taimes- kaitseb taimi.
Meditsiiniliselt saab seda kasutada südametegevuse stimulaatorina. Kofeiin aitab tähelepanu säilitada. Ei ole tõestatud, et kofeiini suur tarbimine mõjutaks tervist. Kasutatakse ka energiajookides ( 32 mg 100 ml kohta) Reg. Kohvi joomise lõpetamisel võivad ilmneda võõrutusnähud peavalu, uimasus, iiveldus. Võivad tekkida ka mürgistused suur ületarbimine. Eestis leiduvad käokingas akonitiin Belladonna atropiin Kartuli rohelistes osades solaniin Surmaputk koniin Kasutatud kirjandus http://www.horisont.ee/node/118 http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=682 http://www.narko.ee/morfiin/ http://www.rx.ee/m/1201-morphine.html http://teadvusehuvi.blogspot.com/2010/02/morfiin.html http://www.hot.ee/veskur/Tervis/Suitsetamine.htm http://www.narko.ee/morfiin/ Tänan kuulamast!
Puhmas- moodustavad ühe taime pealsed e. Varred ja lehed. Eristatakse püstiste, poolpüstiste ja laiuvate puhmastega taimi. Kartulilehe tihedus- eristatakse hõreda lehestikuga, keskmise ja tiheda lehestikuga. Õisik- igal normaalselt areneval taimel moodustub õisik. Õitsemisintensiivsus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast. Täinapäeva intensiivsordid õitsevad tagasihoidlikult. Vili- kartuli viljaks on lehepesaline paljuseemneline mari. Solaniin- kartul sisaldab seda, see kaitseb taime. Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Solaniin on väga mürgine juba väikestes kogustes. Solaniinil on nii fungitsiidsed kui ka pestitsiidsed omadused ja see on osa taimede looduslikust kaitsemehhanismist. Seeme- lapergune, kollakashall ja 1000 seemne massiga 0,6 grammi. Mullasisesed organid: Juurestik- narmasjuurestik
südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina . Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kasutatud materjialid www.google.ee/imghp?hl=en&tab=ii http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaloidid http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine http://en.wikipedia.org/wiki/Morphine http://en.wikipedia.org/wiki/Alkaloid http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin
Kartul tuleks koristada siis, kui mugulad tulevad kergesti varre küljest lahti ja koor on kinni. Pealsed tuleks eemaldada umbes 2 nädalat enne võtmist, kui need kolletuma hakkavad. Eesti oludes peaks kartuli üles võtma 20-25. septembriks. Pärast koristamist tuleks mugulatel lasta kuivada 12-15 päeva õhurikkas pimedas jahedas kohas, 12-14° juures. Toidukartul ei tohi olla valguse käes ja tõmbetuules. Valguse mõjul muutuvad kartulid roheliseks ja neis tekib mürgine aine solaniin. Selline kartul söögiks enam ei kõlba. Küll aga võib roheliseks lasta minna seemnekartulil. Pärast paarinädalast seismist sorteerige kartuli hulgast välja katkised, mädanikuga, väikesed ja haiged mugulad ning seemnekartul, kui soovite seda kevadel jälle maha panna ja paigutage kartul hoiuruumi.
9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on suurtes kogustes toksilised. Kartulikoores on glükoaloididest esindatud solaniin. Solaniinimürgitusega võib kaasneda: peapööritus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletustunne kurgus, südame arütmia, peavalu ja uimasus. Raskematel juhtudel: hallutsinatsioonid, tundettus või halvatus, palavik, suurenenud pupillid, alajahtumine ja isegi surm. Kuid teatuid kartuleid võib süüa ka koorega näiteks varajased kartulid. Vanas, kahjustunud koore või päikese käes hoitud kartulites on glükoaloidide kogus suurem. Kui kartul kasvab siis imeb ta koos
Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketsupit) ning konserve. Kasutatav kirjandus: www.ateena.ee www.toidutare.ee www.terviseleht.ee www.wikipedia.org www
Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest
Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest , eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist, paprikast ning kokapõõsa lehtedest. Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Mis on Narkootikum? Narkootikum on aine mille tarvitamise järel tekib tarvitajal väga hea enesetunne ehk kaiff. Samuti on narkootilised ainetest loobumine väga raske, kui mitte võimatu, sest need tekitavad tugevat sõltuvust. Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus
Klorofüll külma ei kannata, laguneb. Teised pigmedid avalduvad. Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb. Avalduvad teised pigmendid. Kromo kloroplastiks. Kaovad karotinoidid, tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid. Juurviljad. Porgand, peet. Leukoplastid võivad üle minna kloroplastiks. Klorofüll tekib kartulimugulas endas. Kui leukoplast sisaldab tärklist, on see amüloplast kartul päike tekib solaniin, mürgine. Taimerakkudes võivad esineda varuaine tilgad ehk inklusioonid. Kloroplastid asuvad raku membraani äärtes. Vakuool = raku mahlamahutid. Vee ja rakumahla säilitamine. Turgori = raku siserõhu tagamine. Vanades elusates rakkudes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool. (taimerakk) Tsütoskelett isepärane kõigile rakkudele. * avastati 10-15 aastat tagasi * moodustavad valgulised fibrillid, mis hoiavad organeid koos
N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid :
kes soovivad kaalu langetada. Samas peab silmas pidama, et kartuli ületalve säilitamisel nende koostis muutub. Värsket kartulit on parim süüa koos koorega, et saada maksimaalselt kiudaineid. Vana kartuli koores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. (Marber 2009: 164) Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on suurtes kogustes toksilised. Kartulikoores on glükoaloididest esindatud solaniin. Solaniinimürgitusega võib kaasneda: peapööritus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletustunne kurgus, südame arütmia, peavalu ja uimasus. Raskematel juhtudel: hallutsinatsioonid, tundetus või halvatus, palavik, suurenenud pupillid, alajahtumine ja isegi surm. (Ravalepik 2012). Kuid teatuid kartuleid võib süüa ka koorega näiteks varajased kartulid. Vanas, kahjustunud koore või päikese käes hoitud kartulites on glükoaloidide kogus suurem. Kui kartul kasvab,
orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (Brühma vitamiinid, C, E ja Kvitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk
Neutraalsed või peaaegu neutraalsed( pH 7,0 - 6,5 ) PIIM, LINNULIHA, TAPASOE LIHA Nõrgalt happelised (6,5-5,3) RÜMP, KALA, SEA- JA VEISELIHA, KEEDUVORST Happelised( pH 5,3-3,7) JOGURT, KEEFIR, TOMAT, MAJONEES, MÕNED PUUVILJAD Tugevalt happelised( pH alla 3,7) SIDRUN, ÕUN, HAPUKAPSAS, HAPUKURK, MARINEERITUD TOIDUAINED Mükotoksikoos on seenelise päritoluga toidumürgistus Enamik seenemürke pastöriseerimisel ei hävine. Hävinevad tugevate aluste ja hapete toimel. Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, ka pealvalu ja kõhulahtisust. Mürgistused luuviljaliste tuumadest. Mürgistuse võib põhjustada suure hulga 100-200 g kivide söömine, need sisaldavad amügdaliini, mis seedetraktris lagundes moodustab sinihapet. esmaspäev, 16. jaanuar 2012 Toidu insfektsioonid · kandub edasi vahetu kontakti teel · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme · pikem peite periood
· Leukoplastid-neil pole värvipigmente *Kui klorofüll saab külma, siis ta laguneb ja teised pigmendid avalduvad =>punakas kromoplast *Kromoplast saab ka kloroplastiks muutuda keemiliste tegurite (päikesekiirguse) toimel, kui kaovad karotinoidid ja tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid *Plastiidid saavad üksteiseks üle minna! Leukoplast tärklisega = amüloplast. Kartulis asuv amüloplast + päike > mürgine solaniin (idud, mugulad) KLOROPLASTID asuvad raku membraani ääres. Neil on kahekordne membraan (sisemine, välimine) ja neid samuti seostatakse endosümbioosi hüpoteesiga. Paljunevad iseseisvalt, oma DNA ja RNA. Sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud lamellid e. tülakoidid. Lamellikogumikud moodustavad graanid, mis on omavahel seotud klorofülli sisaldavate stroomatülakoididega. Strooma ise on neid ümbritsev vedel sisekeskkond. Ülesandeks fotosüntees
; Desoksükolaat - OH-rühmad 3. ja.12. asendis. STEROIDHORMOONID: 1. Seksuaalhormoonid süntees munasarjades; vastutavad sootunnuste arengu, menstruaaltsükli ja ainevahetuse regulatsiooni eest.; 2. Kortikosteroidid süntees neerupealiste koores; reguleerivad süsivesikute ja soolade ainevahetust. STEROIDALKALOIDID - taimsed, väga tugeva füsioloogilise toimega glükosiidid, mis aglükoonina sisaldavad steroidse ehitusega komponenti. Taimedes omavad kaitsefunktsiooni. Esindajad: Solaniin = solanidiin (steroid) + süsivesik Sisaldub kartulis, tomatis jt Solanumi perekonda kuuluvates taimedes; kõrgenenud sisaldus idanenud kartulis. NB! Mürgine!; Tomatiin = tomatidiin (steroid) + süsivesik. Peamiselt tomatis, kuid ka teistes Solanumi perek taimedes. PROSTAGLANDIINID: Rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate.; Sisaiduvad kõigis imetajate kudedes.; Omavad hormonaalset toimet - lokaalhormoonid, mille efekt avaldub sünteesipunkti lähedal:
Arv sõltub: taimeosade valgustatusest; koetüübist (sammaskoes rohkem, kobekoes vähem); rakkude suurusest ja füsioloogilisest aktiivsusest (fotosüntees) 4. Paljunemine a) tekivad proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) tekivad teistest plastiididest: kromoplast - kroroplast (porgandisäilitusjuure ülemine osa muutub roheliseks valguse käes); leukoplast - kloroplast (kartulimugulad valguse käes rohelised, tekib 2 mürgist alkaloidi - solaniin ja sakoniin) c) paljunevad ka pooldumise teel 5. Päritolu. pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, kusjuures kloroplaste vaadeldakse kunagi vabalt elanud autotroofsete bakteritena, mis asusid teistesse rakkudesse. Teha kloroplastide ja mitokondrite võrdlus: erinevuste paarid, ühised tunnused! Kromoplastid Sisaldavad värvilisi rasvlahustuvaid pigmente - karotenoidid, ksantofüllid. Täidavad signaalset funktsiooni. Leidub: viljades, säilitusjuurtes, üksikute õistaimede õied
. · Kasutatakse toiduainete valmistamisel · Esinevad soolestikus loomulikus mikroflooras ......mitte patogeensed.... · Põhjustavad haigestumisi · Toodavad ,,toksiine" ehk mürke MITTEMIKROBIOLOOGILISE PÄRITOLUGA TOIDUMÜRGISTUSED Toiduaine on mürgine oma olemuselt marjad, seened, taimed, luuviljaliste tuumad. Mürgised kalad, mõnede loomade teatud organid. Toiduaine on mürgine teatud tingimustes 1...roheline kartul.....-solaniin 2....toores aeduba, roheline tomat..-fasiin 3...silm? Ja angerjas..-lima (angerja veri) Toiduaine on saastunud mürgiste ühenditega ümbritsevast keskkonnast · Saastunud õhk (kaadmium) seened · Kahjurite tõrje (pestitsiidide ja herbitsiidide jäägid) puuviljad, marjad, köögiviljad · Ebasobivad nõud (plii, vask) valmistatav toit · Autoheitgaasid (plii) aedvili HAIGUSNÄHUD- pöörduda koheselt arsti poole! · Nõrkus · Isutus ja iiveldus · Oksendamine
oksaalhapet; vitamiinidest B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg %), C (26-42 mg%), U, karotiini (11-56 mg%); pektiinaineid; mineraalainetest kaaliumi (568 mg %), fosfori (54 mg%), kaltsiumi (12 mg%), magneesiumi (20 mg%), rauda (0,8 mg%), tsinki, niklit, koobaltit, joodi, kestainet (20-25%). Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini (kõige vähem mugulates). Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada kooritud kartuleid. 1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40% süsivesikutega, B-grupi vitamiinidega, 60%, C-vitamiiniga 200%, mineraalainetega, nagu kaalium 200%, magneesiumiga ja fosforiga 50%, rauaga 60%. Õigel kulnaarsel töötlemisel annab kartul suure osa meie vitamiinidest ja mineraalainetest. Energiasisaldus umbes 83 kcal, vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%
Kautšuk ehk polüterpenoidid – piimhape nt võililles. Nukleiinhapped – koosnevad nukleotiididest, moodustavad pikki ahelaid. DNA – desoksüribonukleiinhape. 4 lämmastikalust: A(adeniin), G(guaniin), T(tümiin), C(tsütosiin). RNA – ribonukleiinhape. Esmane struktuur AUGGCACCGU. mRNA (info), tRNA, rRNA (ribosoomi). Alkanoidid – lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised aluselised ühendid, mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, atropeen, solaniin, niniin, stühiin, morfiin, papaveriin. Fenoolsed ühendid – fenooli tuumaga ühendid, sekundaarse ainevahetuse tulemusena. a) Aromaatsed ühendid (monofenoolid): vanilliin, kohvhapped, kumariin b) Oligofenoolid: flavanoidid, antotsüaanid c) Polüfenoolid: ligniin, parkained TAIMERAKU EHITUS – ORGANELLID Plastiidid, suur tsentraalvakuool ning rakukest on ainuomased tunnused taimerakule. *Rakukest: koosneb põhiliselt tselluloosist, rakkude vananemisel kest korgistub või puitub
mürgised kalad (alaliselt või teatud organid kindlal eluperioodil); mõnede loomade teatud organid (neerupealised). Toiduaine on mürgine teatud tingimustes: roheline kartul, see on kartul, mis on jäänud päikese kätte ja tänu sellele sisaldad solaniini. Sellist kartulit ei tohi toiduks tarvitada. Kevadeti, kui kartulit on säilitatud juba pikemat aega keldris, siis peaks panema kartuli külma vette keema, sest siis läheb säilitamisel kartulisse tekkinud solaniin keeduvette üle. toores aeduba, toores tomat, kui neid toorelt süüa sisaldavad fasiini, mis on mürgine. Kui neid kuumtöödelda, läheb fasiin keeduvette üle ja ei ole ohtlik; silmu ja angerja peal olev lima on mürgine, mis tuleb eemaldada Toiduaine on saastunud mürgiste ühenditega ümbritsevast keskkonnast: saastunud õhk > kaadmium > seened (ära korja maanteede äärest ega ka kesklinnast söögiseeni);
N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid :
Kloroplast läheb leukoplastiks rohelised taimed muutuvad pimedas. Näiteks suvel muru peal oleva nõu all on teistsugune muru. 3. Kromoplastid lähevad kloroplastideks taimede säilitusjuurte eksponeerumine. Näiteks porgand, kaalikas naeris, aga peet ei lähe. 4. Leokoplastid kloroplastideks kartuli mugulad valguse käes nii kasvu ajal kui ka pärast saagi korjamist.(kartulid muutuvad roheliseks ja neid ei või süüa, sest tekivad mürgised alkoloidid: solaniin ja sakoniin( klorofüll pole mürgine). Rakutuum · Juhib elu tegevust · Vastutab palju nemise eest Mõlemat ülesannet täidab üks tuum. Näiteks erandiks on kingloom, seal on 2 tuuma: makrotuum ja mikrotuum. Tuuma kuju: · Ümar, ovaalne · Pklikes rakkudes on ka tuumad piklikud. · Segmenteerunud kujuga tuumad, neid leidub leukotsüüdides. · Tuumalingud, on kasvajarakkudes. Tuumade arv:
ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm. Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas. Toitainete hulka kuuluvad veel värvained, lõhnaained (eeterlikud õlid), parkained (taniin) ja alkohol (etanool).
annaabi.ee 
