Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Köögiviljad ja seened". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salat, vitamiin, viljad, köögivilja, salati, köögiviljad, kapsas, tomat, salatite, sibul, kaun, toorelt, vitamiinid, paprika, kart, seen, lisand, kartul, vilju, suppi, kaalika, kõrvits, toitude, hape, köögivili, roogade, soja, kurk, karotiin, kaalium, seller, fosfor, samp, peet, kaaliumi, kaltsium, sampinjon, porgand, mugul, magu, peakapsa, aasiaKaaliumi - 460 mg Magneesiumi - 180 mg 44. Köögiviljade olulisus. - väärtuslike dieetiliste omadustega tervistav toit, - sisaldavad rohkesti vett, suhteliselt vähe valke ja rasvu, - energeetiline väärtus võrdlemisi madal, - tõstavad söögiisu, - parandavad valkude jt toiduainete omastamist. Otsese raviva toimega on fütontsiide sisaldavad köögiviljad (küüslauk, söögisibul, mädarõigas jt). Lisaks põhilistele toidukomponentidele (valkudele, rasvadele, süsivesikutele) sisaldavad köögiviljad rohkesti: - vitamiine, - mineraalaineid, - orgaanilisi happeid, - ballastaineid jt koostisosi. Need omakorda: - normaliseerivad ja stimuleerivad seedenäärmete sekretsiooni, - pidurdavad käärimisprotsesse seedekulglas,
Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult,
1.2. Bataat · Kasvatatakse enam Põhja ja Taga-Kaukaasias · Kujult piklik ja raskem kui kartul · Sisaldab rohkesti süsivesikuid, eriti suhkruid 1.3. Maapirn · Kasvatatakse kaukaasiamaades · Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused · Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%) · Kasutatakse toiduks nii keedetult kui praetult 2. Juurviljad · köögiviljad, milledel toiduks kasutatakse juurt · sisaldavad rohkelt süsivesikuid, mineraalsooli, vitamiine, maitse- ja lõhnaaineid 2.1. porgand · Sisaldab rohkelt kiudaineid (soodustavad seedimist) · Sisaldab C-vitamiini, B-rühma vitamiine, foolhapet ja suhkruid · Mineraalainetest P, Se, Mg, Ca, Na, Mn Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz,
a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on: a) avokaado* b) kiivi c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse olenevalt liigist. enamasti rohelised, mõnel enamasti toorelt. liigil punased. Peasalat Peasalati lehekodarikus Välimised lehed on rohelised, Kasutatakse toorelt, sobib kujuneb pea, mis võib olla sisemised, mis pole valgust kõige paremini üsna tihe ja kaalub 120-250g
Optimaalne õhuniiskus 90 – 95%. Säilitatav köögivili peab säilitamise ajal olema kuiv. Säilitatavaid köögivilju ümbritsev keskkond peab olema madalama temperatuuriga. Tagatud peab olema normaalne ventilatsioon. Säilitamisel oluline valgus. Köögivilju säilitatakse pimedas (valgus intensiivistab elutegevust). Sanitaarsete tingimuste täitmine. 52.Köögiviljade säilitamise mõjurid. sordiomadustest, - kasvutingimustest, - köögivilja valmivusastmest, - köögivilja kvaliteedist (haigused-kahjurid; väetusrežiim; vihmutamine; ilm koristamisel; koristuse, transpordi ja sorteerimise tehnoloogia), - koristusjärgse töötlemise kvaliteedist, - hoidlate mikrokliimast, - säilitamise sanitaarsetest tingimustest. 53.Köögiviljadele esitatavad standardnõuded. valminud (ka eritingimustele vastav valmimisaste – kaugele transporditav);
Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Köögiviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1)Paprika 2)Maapirn 3)Baklazaan Paprika Ajalugu Paprika pärineb Ameerika mandrilt. Kultuuristati ta tõenäoliselt Mehhikos. Euroopasse tõi paprika Kolumbus 15. saj lõpul. Hispaaniast ja Portugalist levis see Itaalia kaudu Bulgaariasse ja sealt Idamaadesse ning lõpuks Aasiasse. Liigitus
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised.
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas
..................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................... 15 2 Küsimused ja vastused 1. Milliste tunniste alusel saab liigitada aedvilju? Taime söödava osa järgi, tundlikkuse järgi aedviljadest eralduva gaasi (etüleeni) suhtes. 2. Nimeta maavitsalisi aedvilju. Kõrvits, suvekõrvits, kabatšok, salat, tomat, baklažaan, füüsal, jalapeno, kartul. 3. Milline on porgandi toiteväärtus? Miks on porgandi pakendil märge "Porgandid on kõige odavamad prillid?" Porgand sisaldab 5-7% suhkru; sisaldab betakaroteeni, mis muutub A-vitamiiniks organismi sattumisel. Sees on ka B, C ja E-vitamiinid. Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja
magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja
Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee
Väga maitsev on maapirn toorelt riivituna, õhukeste viiludena salatites või niisama sõrmede vahelt näksituna. NB! Kui kasutate maapirni kuumtöödeldult, siis jätke kühmulised mugulad eelnevalt koorimata, kuna pärast irdub koor vaevatult ja väikeste kadudega. Baklazaan Baklazaan on köögivili, mida eesti keeles on ristitud lausa mitme nimetusega.. Peategelane ise on pärit Indiast. See taim armastab valgust ja soojust ning meie kliimas ei kipu viljad valmima. Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu- ja ravimtaimedeks ning nende söömist vaadati kui parajat julgustükki. Kahtlusi tekitas nii viljade eriskummaline kuju, kibemõrkjas mekk kui harjumatu värvus. Pole siis ime, et pikka aega püsisid uskumused, nagu põhjustaks baklazaanide söömine mitut sorti tervisehäireid alates halvast suulõhnast ja lõpetades vaimsete häiretega
Baltic AB kaupluste hulka. Rimi Eesti Food AS osaleb aktiivselt ühiskonnaelus. Rimi Eesti Food AS toetab jätkusuutlikku arengut ja pöörab erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. 8 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 1.4 KAUPLUSES MÜÜDAVAD KAUBAGRUPID 1) Puuviljad ja marjad 2) Köögiviljad ja juurviljad 3) Liha, toores ja külmutatud 4) Kala 5) Töödeldud liha 6) Valmistoit 7) Värske leib 8) Munad ja eeltöödeldud munad 9) Piimatooted 10) Jogurtid, pudingud ja muud piimatooted 11) Söödavad rasvad 12) Juust 13) Külmutatud toiduained 14) Jäätis
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion...
pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut "pehme" ning pruunilaiguline vili. Kuna ülevalminud viljad söögiks ei kõlba, söö ostetud vili ära paari päeva jooksul. Kui oled ostnud pisut toore annoona, aseta see toatemperatuuril pruuni paberkotti ning lase viljal järelvalmida. Maitsva viljaliha nautimiseks lõika annoona lihtsalt pooleks ja söö lusikaga otse viljast. Kõvad seemned söögiks ei sobi.
Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad
Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine
vitamiine ja askorbiinhapet ehk vitamiini C. Varakevadise värske toidulisana pakub maapirn sööjale tervislikku vaheldust, sisaldades ka paljusid tervisele soodsalt mõjuvaid koostisosi. Maapirnist saab maitsvaid toite keetes või aurutades, ahjus küpsetades ja grillides. Väga maitsvad on need ka niisama värskena lastele krõbistamiseks, riivituna või õhukeste viiludena salatites. Maapirni mugulaid süüakse enamasti toorelt, peamiselt erinevate salatite koostises. Noorte mugulate korral ei tasu ennast koorimisega vaevata, piisab, kui nad harjaga voolava vee all puhastada. Kuumtöödeldud mugulaid on seevastu hiljem palju lihtsam puhastada ja koorimiskaodki on väiksemad. Tasub teada, et õhuhapniku toimel tumeneb toores riivitud või tükeldatud maapirn kiiresti. Tumenemist aitab vältida ülepiserdamine sidrunimahla või nõrga sidrunhappelahusega. Maapirnist valmistatakse ka mahla, mida segatakse teiste köögiviljamahladega, näiteks peedi-
Juhendaja: Katrin Jurs Nimi: Kaldin Raidväli Grupp: K113 Kool: Tartu khk Millise marjaga on tegemist ? 1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on
maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist. Maitsetaimedega tutvumist on hea alustada basiilikust. Algajagi vaimustub selle pehmest maitsest ja otsustab proovida ka teiste maitsetaimede kasutamist. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna. Proovi basiilikut kala, liha, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, juustu, muna ja kartulitoitude maitsestamisel. Basiilik tomati ja küüslauguga on omaette elamus. Ta on suurepärane ka koos teiste maitsetaimedega. (Ravimtaimena soodustab basiilik seedimist ja tugevdab südant. Tal on ka rahustavaid omadusi. Teda soovitatakse, näiteks, närvides põhjustatud unetuse puhul. Basiiliku abil võid vähendada soola kasutamist.) Kasutamine: maksa, kala, liha, broileri, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, seene, juustu, muna ja kartulitoitudes
Neist tehakse ka mahla, siidrit ja veini. Pirnid kasvavad kõikjal parasvöötmes ja on seal õunasaagi järel tootlikkuses teisel kohal. Varajaste sortide vilju tarvitatakse kohe, talipirne säilitatakse kuni 7 kuud. Eestis on vastupidavamad sordid ,,Kägi Bergamott", ,,Lutsu võipirn" ja ,,Järve". ÕUN Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust. Veerikkad viljad sobivad hästi mahla pressimiseks. Mida paksem on õuna kattev vahakiht, seda vähem ja aeglasemalt viljad vett kaotavad ning seda paremini nad säilivad. Rikkaliku vahakattega uhkeldavad näiteks mitmesugused taliõunad. See ongi üks põhjus, miks sageli õunu ka vahatatakse. Loomulikult ei ole sellisel juhul tegu loodusliku kaitsekihiga, vaid hoopis kunstliku mineraalvahaga. Kunstlik vaha tuleks enne söömist eemaldada. Õuna maitset mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord
Juurviljad Raido selge 8.klass Juurviljad • Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur". Botaanilises mõistes võib olla tegu juure, sibula või risoomi ehk paksenenud varreosaga. • Juurviljade hulka kuuluvad näiteks porgand, peet, redis, kaalikas ja naeris. Porgand • Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. •
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi! Kasutamine toiduks: · Kreeka pähklitest valmistatakse ka õli. · Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi puuvilja- ja juustusalatitesse, · Erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu- ja lambaliha, munatoidud, kastmed) · Magusatesse roogadesse (puuviljamagustoidud, meega maiustused) roogadesse.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Maile Nuut VILIKÖÖGIVILJAD Referaat Juhataja: Elle Möller SISUKORD Sissejuhatus Hiina kapsas Kurk Paprika Kokkuvõte Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Ma valisin Hiinakapse, sest ma olen seda väga palju kasutanud. Kurgi, sest seda olen teinud erinevalt ning paprikat olen ise kasvatanud. HIINA KAPSAS Hiina kapsas on aedsalatit meenutav köögivili. Taime lehed on kõrged, ovaalsed, lehe ääred on lainelised või hambulised. Tarvitatakse aasta läbi. Sobib hapendamiseks (Hiinlased kasutavad ka kuivatatul). Hiina kapsal eemaldatakse välimised määrdunud lehed ning kapsas
ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada?
annaabi.ee 
