5 köögivilja

Kotter, Kaisa

5 köögivilja (0)

1 Hindamata

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Kaisa Kotter
5 KÖÖGIVILJA
Uurimustöö
Juhendaja : Elle Möller
Pärnu 2010
SISUKORD

LILLKAPSAS ………………………………………………………………………….…3

SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI ………………………………………………...4

PORRULAUK ………………………………………………………………………….....5

REDIS ……………………………………………………………………………………...6

TOMAT ……………………………………………………………………………………7
Lillkapsas
Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel. Ka sisaldavad mõne lillkapsasordid roosakas -lillat pigmenti, mis tuleb esile kuumutamisel, mõned sordid aga on juba toorelt kergelt lillakad.
Lillkapsast tuleks süüa kas päris toorelt või vaid lühikese aja jooksul blansheeritult ehk kuuma veega ehmatatult. Nii on lillkapsas mitte ainult kõige maitsvam, vaid ka tervislikum. Mõtlemapanev tõik: C-vitamiini ehk askorbiinhapet on lillkapsasas 100 g kohta päevanormi jagu, kuid see kehtib ainult toorelt lillkapsa puhul. Pikal kuumutamisel väheneb vitamiinisisaldus märgatavalt. Rohkesti on lillkapsas ka foolhapet, mis kannab hoolt vere punaliblede ja nende töövõime eest.
Säilitamiseks hoia lillkapsast kuivas kohas ning pese alles enne tarvitamist. Tihedalt toidukilesse mähitud kuiv lillkapsas säilib külmkapi köögiviljasahtlis viis päeva, hakates seejärel riknema või kuivama. Väga oluline on hoida lillkapsast (nagu ka muid kapsaid) eemal õuntest, pirnidest, banaanidest, melonitest ja tomatitest, millest eralduv etüleen kiirendab närtsimist ja riknemist.
Spargelkapsas ehk brokoli
Spargelkapsa õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga, kuid lillkapsaga võrreldes on tal eeliseid , sisaldab rohkem valku,süsivesikuid ja vitamiine ning sobib paremini konserveerimiseks. Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihakate, sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsas närbub kiiresti, sellepärast on soovitatav tarvitada teda võimalikult kiiresti pärast koristamist. Noori varsi ei ole vaja koorida , kuid juba puitunud varsi kooritakse nagu rabarbereid. Parim on kasutada neid värskena, hoida külmikus salati riiulil kilesse mässituna, selleks et vili oma ära ei kuivaks . Sobib ka külmutada.
Spargelkapsas on toiteväärtuse poolest tavalisest lillkapsast veidi parem, sest sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid , karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi , kaltsiumi, fosforit ). On suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv, väga hea dieettoit . Eriti olulised on aga spargelkapsas sisalduvad füsioloogiliselt aktiivsed ained, mis on ülitähtsad inimese tervise seisukohalt.
Üheks eeliseks on see, et spargelkapsa taimelt võib saada mitu saaki. Tema õisik, mis on lillkapsa omast hõredam, koosneb lihakatest õievartest ja värvunud — enamasti rohelistest või violetsetest — hästi arenenud õiepungadest.
Porrulauk
Porrulaugu väärtuslik ja maitsev osa on lehetuppedest moodustuv õrnakoeline vars koos selle sibulaga. Tarvitatakse ka noori rohelisi lehti. Porrulauk ei ole eriti vitamiinirikas, kuid sisaldab rohkesti kõiki vajalikke mineraalaineid. Tal on pikad silinderjad sibulad ja söödavad mahlased lehe alumised osad. Toiduks tarvitatakse porrulaugu mahlakat mahedamaitselist lehetuppedest moodustunud ebavart. Porrulauku kasutatakse peamiselt maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Teda võib säilitada talvel avamaal ja kevadel kasutada kui värsket köögivilja. Võib ka talvel keldris niiskesse liiva istutatult. Külmikus saab porrulaukku säilitada 2 nädalat. Pesemata porrulauku võib pimedas niiskes keldris hoida 1-3 kuud. Sügavkülmikus säilib hea maitse 3 kuu jooksul.
Porrulauk on teistest sibulaliikidest pehmema maitsega. Vanematele inimestele on ta toiduks eriti soovitatav. Ebavars sisaldab kuni 10 % süsivesikuid, 2 % valke, C-, B1-, B2- ja PP-vitamiini ning karotiini.
Kasvunõuete poolest sarnaneb porrulauk hariliku sibulaga, on aga külmakindlam ja talub aiamaal kasvades –5 kuni –7 °C. Paljundatakse seemnetega.
Porrulauk annab head saaki huumuserikastel, küllaldase niiskusega maadel . Paremini sobivad raskevõitu liivsavimullad . Erinevalt harilikust sibulast ja küüslaugust kasutab ta hästi ka värsket sõnnikut.
Redis
Redist kasutatakse toorelt võileiva katteks,salatiks ja ka kombineeritult teiste köögiviljade või toiduainetega. Redis on kultuurtaim rõika perekonnast, üks esimesi kultuuristatud juurvilju. Redises on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja foolhapet. Ostes pea silmas, et redisel poleks vigastusi ega plekke ja et lehed oleksid rohelised, samuti väldi kuivanud moega juuri. Noored ja väiksemad juured on mahedama maitsega ja mahlasemad. Toiduks võib redist tarvitada nii värskelt kui ka küpsetatult. Noori pehmeid lehti võib tarvitada toiduks nagu spinatit - rediselehed sobivad salatiks, supile või keedetud kartuli juurde. Redis säilib kauem, kui lehed eemaldada. Pesemata redis säilib avaustega kilekotis külmikus ühe nädala.
Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas.
Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral.
Tomat
Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased , roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus , tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.
Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal . Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos ) ja orgaanilised happed ( sidrunhape , õunhape).Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb.
Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid , C-, E- ja K- vitamiin ) ja mikroelemente (vask, raud, jood , fluor ja tsink ). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin.
Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.Tomat on oluline konservitööstuse tooraine ; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ning konserve.
Kasutatav kirjandus:
www. ateena .ee
www.toidutare.ee
www. terviseleht .ee
www.wikipedia.org
www.google.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisa Kotter Õppematerjali autor

Uurimustöö

toiduainete õpetus köögiviljad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kapsad

Fariza Imanova MK13-TE2 Nimi Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus (kuju,värvus,maitse) Valge peakapsas Saab süüa ka toorelt Kibekas maitse (sisaldab Madal süsivesikute-, aga (salatina) või Suur osa valgest peakapsast sinepiõli). kõrge mineraalainete-ja kuumtöödeldult, aurutada, süüakse hapendatult. Sobib vitamiinidesisaldus. hautada, pruunistada või

Toiduaine õpetus

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Säilitatav köögivili peab säilitamise ajal olema kuiv. Säilitatavaid köögivilju ümbritsev keskkond peab olema madalama temperatuuriga. Tagatud peab olema normaalne ventilatsioon. Säilitamisel oluline valgus. Köögivilju säilitatakse pimedas (valgus intensiivistab elutegevust). Sanitaarsete tingimuste täitmine. Abinõud jagunevad: - hoidlate õigeaegne ettevalmistamine uue saagi vastuvõtmiseks, - köögivilja koristuse ajal tehtavad tööd pikaajalise säilivuse tagamiseks, - sanitaarsete tingimuste jälgimine ja kindlustamine säilitamise ajal. 49. Köögiviljadele esitatavad standardnõuded. 1) valminud (ka eritingimustele vastav valmimisaste kaugele transporditav); 2) vastavate mõõtmete ja kujuga; 3) määrdumata; 4) värske (närbumise, hõõrdumise, muljumise tunnusteta); 5) terve (ilma mehhaaniliste vigastuste, lõhedeta);

Toiduainete õpetus

doc

Referaat Sibulköögiviljad

Porrulaugusordid on ´Newton', `Primera´, ´Autumn Mammoth`, ´Giant Winter´, ´Landina´, ´Musselburgh` jt. Porrulauku kasutatakse peamiselt maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Porrulaugul eemalda määrdunud ja rebenenud lehed, lõika ära rohelise lehed kuni helerohelise osani. Rohelisi lehti kasutatakse hautatud toitudes. Porrulauku kasutatakse tervelt või tükeldatult vastavalt toidule. Porrulauku võib säilitada talvel avamaal ja kevadel kasutada kui värsket köögivilja. Võib ka talvel keldris niiskesse liiva istutatult. Külmikus saab porrulaukku säilitada 2 nädalat. Pesemata porrulauku võib pimedas niiskes keldris hoida 1-3 kuud. Sügavkülmikus säilib hea maitse 3 kuu jooksul. Rohulauk Rohulauk on liilialiste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Rohulauk on pärismaine Euraasia parasvöötmes. Ta on laukudest kõige tavalisem, eelistab kuiva pinnast. Eestis on ta sage.

Kokandus

doc

AEDVILJAD

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett

Köögi õpetus

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused

1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid Kõrge karotiinisisaldus (muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C- vitamiini vähem. - kaaliumiühendeid- naatriumi-, - kaltsiumi-, - fosfori-, - magneesiumiühendeid. 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. vajalik õhuniiskus 98 100%.Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil

Toitlustus

docx

Köögiviljad ja seened

Mida tugevam on värv, seda rohkem sisaldab see vitamiine. Kulinaarias on parimad need sordid, millel on väike südamik. Tänapäeval on värske porgand saadaval aastaringselt. Palju kasutatakse konservitööstustes ja külmutatult köögiviljasegudes, samuti mehudeks, mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas. Porgand sisaldab keskmiselt 6,5% suhkruid, seda on köögivilja kohta päris palju. Kasutatakse kulinaarias praktiliselt igal pool, nii toorelt, keedetult ja hautatult, samuti praetult. Võib kasutada ka kookides, keeksides ja pirukataignates nende toiteväärtuse tõstmiseks. Kaalikas Kaalikas on ilmselt Vahemeremaadest pärinev üsna vana kultuurtaim, mis oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele. Laiemalt sai tänapäevane söögikaalikas tuntuks alles 17. 46 saj

Kokandus

docx

Köögiviljandus

KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas

Aiandus

pdf

KT küsimuste vastused TAIMNE

Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi:

Bioloogia

Rohkem sarnaseid