Puu-ja köögiviljad (0)

VÄRSKED PUU – JA KÖÖGIVILJAD
Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute , vitamiinide ja mineraalainete allikad.
Keemiline koostis:
Vesi – sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist,
Mineraalained – üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente – Cu, Zn, B, J, Pb
Süsivesikud – puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad , köögiviljadest arbuusid ja melonid.
Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes , puuviljad . teised sisaldavad vähe.
Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad.
pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise.
Orgaanilised happed – omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat , rabarber , puuviljadest sidrunid , limetid
Glükosiidid – annab kibeka maitse.
Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas , redis
kapsaitsiin – punases kaunpipras
solaniin – kartul , tomat
parkained – maitseomaduste kujundajad , andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva . Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe.
Värvained – teise nimetusega pigmendid , annavad kindla värvuse: klrofüll – roheline; karotiin – oranz , oranzikaspunane, likopiin – punane
Lämmasikained – tähtsamad nendest on valgud . Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad , kapsad , spinat , sibul , porgand . puuviljadest on erandiks pähklid – valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%.
Rasvad – väga väikestes kogustes , erandiks pähklid – 50-70%
Vitamiinid – värsketena kõige vitamiinrikkamad toiduained. Eriti C- vitamiin – sibul, petersell, mädarõigas, mustad sõstrad, kaunpipar, tsitruselised , kiivi , nektariin . Põhilise C- vitamiini saab inimene kartulist, natuke vähem kapsast
Lõhnaained – annavad aroomi , tähtsamal kohal eeterlikud õlid: tsitruselised, petersell, seller , till .
Fütontsiidid – bakterivastase toimega annavad viljale maitse ja lõhna – sibul, küüslauk, mädarõigas
Puu- ja köögiviljade säilitamine
- mõjub kvaliteedile ja maitsele
- halvad tingimused soodustavad riknemist
- säilitamises arvestada järgmiste teguritega: temperatuur, niiskus, etüleeni eritumine, valgus, aroom
- viljad jagada temperatuuri järgi 3 rühma
- viljad jagada etüleeni tootvateks ja etüleenikartlikeks
- jälgida, et laoruumis ei oleks tuuletõmmet
Temperatuur – mida kauem säilitada, seda täpsem temperatuur

• +1...+5 kraadi – salat , kapsas , porgand, peet, seller, roheline sibul, till, kartul. Õun, ploom , aprikoos , nektariin, virsik , tsitrused, pirn , granaatõun
  
• +10...+15 kraadi – melon , kõrvits, kurk , tomat, paprika . Ananass , avokaado , mango , grip
  
• +17 +18 kraadi – banaan, annoona
  

Võimalusel hoida eraldi külmikutes, selle puudumisel mitte külmakartlikud viljad panna +5...+7 kraadi, teised jätta välja. Külmakartlikele on liigne külm halvem kui soe. Külmumise tunnuseks on viljade pehmenemine, värvuse ja maitse muutumine. Viljade kiiret riknemist soodustab ka temp. järsk kõikumine
Lühiajalisel säilitamisel ei ole soovitav paigutada vilju ühest kohast teise
Niiskus – rohkesti vett, mis kuivas ruumis aurustub . Viljad närtsivad, kuivavad rutem - eriti salatid ja ürdid. Viljade pakkimine aitab ära hoida vee aurustumist.
Õhuniiksuse suhtes on pretensioonikad – hiina kapsas, lillkapsas , rooskapsas , salat, kurk, roheline sibul, lehtseller. Mugulsibulale sobilik õhuniiskuse tase 65-75%
Valgus – vältida eredat valgust, sest osad viljad närtsivad ja muudavad värvust, osad hakkavad kasvama
Aroom – peale etüleeni eritavad ka aroomi. Puuviljadest tugevalõhnalised : õinad, pirnid, virsikud , gujaav. Köögiviljadest seller, kartul, porro, küüslauk. Erinevate viljade lõhnad kinnistuvad teistele, juurvilju ei säilitata puuviljadega koos.
Etüleen – värvitu gaas , mis tekib viljade „hingamisest”., see kuulub normaalse elutegevuse juurde. kiirendab viljade valmimist, mõjutab maitset ja aroomi. Suurema etüleenitootlikkusega viljad kahjustavad vähem etüleeni eritavaid vilju. Õrnad viljad riknevad kiiresti, muutub värv, maitse, viljad pehmenevad. kahjustused ilmnevad mõne aja möödudes. Etüleeni kahjustuse ennetamine:

• hoolitse laoruumide puhtuse eest
  
• eemalda vigased või üleküpsenud viljad
  
• tuuluta ja ventileeri laoruume
  
• hoia pakendid suletuna
  
• hoia etüleeni tootvad ja kartlikud viljad eraldi
  

Etüleenikartlikud viljad: hernes,kaalikas, kiivi, kaki, kurk, kartul, ürdid, porgand, seller
Etüleeni tootvad: aprikoos, avokaado, melon, ploom, mango, nektariin, õun, papaia, passion , virsik, pirn, tomat, üleküpsenud ja vigastatud viljad
VÄRSKED KÖÖGIVILJAD
Liigitatakse:
vegetatiivsed – köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained .

• Mugulviljad – kartul, bataat , maapirn
  
• Juurviljad – porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas
  
• Kapsad – vaöge-, punane peakapsas , kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas
  
• sibulköögiviljad – söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk , murulauk, šalottsibul, pärlsibul
  
• lehtköögiviljad – salat, spinat
  
• maitseköögiviljad – till, estragon...
  
• dessertköögiviljad – spargel , rabarber
  

viliköögiviljad – toiduks kasutatakse ainult taime vilja
tomatköögiviljad – tomat, paprika, baklažaan, füüsal

• kõrvitsköögiviljad – kõrvits, arbuus , melon, kabatšokk, kurk
  
• kaunviljad – hernes, uba, soja
  
• teraköögivili – mais, idu
  

MUGULVILJAD
kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi – söögi, tehniline ja söödakartul. valmimise aja järgi – varajane, keskvalmiv, hiline
kartulihaigused :

• märgmädanik – põhjustab bakter , mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks
  
• kuivmädanik – põhjustajaks seen. kartul kuivab, kortsuline, pinnal valged hatud. Mehhaaniliste vigastuste korral. Mõlemad kanduvad kergesti edasi
  
• kartulivähk – ohtlik seenhaigus, levib kiiresti. Mugulatel näsad, muutuvad mustaks ja halvasti lõhnavaks. mulgul tarvitamiskõlbmatu
  
• lehemädanik – seenehaigus, kartul nakatub põllul. Mugulal kollakaspruunid laigud, mis katavad kogu mugula. tervetele edasi ei kandu
  
• ringmädanik – läbilõikes rõngataoline
  

bataat – magus kartul. kaukaasia maades, kujult piklik, kartulist raskem, sisaldab rohkesti süsivesikuid
maapirn ehk topinambur – Ukrainas, Kaukaasias , Aasias. Mugul piklik või ümmargune. Ei sisalda tärklist, vaid on inuliinirikkad. kasut. keedetuna ja praetult, toorainena piirituse saamiseks. Inuliinist saab hüdroslüüsil fruktoosi
JUURVILJAD
Loetakse neid köögivilju, millel toiduks kasutatakse nende jämenenud juurt. Sisaldavad palju süsiveikuid, min.soolasid, vaitamiine ja maitse- ning lõhnaaineid
porgand – väga väärtuslik toiduaine, pinnal õhuke korgistunud kelme.Sisu õrn, mahlane. Südamik sisaldab palju tselluloosi – mida väiksem südamik, seda suurem toiteväärtus.Värvuselt olla helekollasest ereoranžini
kaalikas – hea c-vit.allikas, leidub ka B-grupi vitamiine, süsiv, valku, min,aineid. kujult ümmargune või lapergune, koor kollane, maapealses osas hallikasroheline, lillakas või punakas
naeris - lihav, mahlakas., lähedane kaalikale
rõigas – välispinna värvus valge, hall, must, kujult ümmargune või koonusekujuline. Sisu kõikidel valge, terav maitse, mis tingitud eeterlikst õlist. Rohkesti C-vitamiini
redis – kõige varajasem köögivili, valge, roosa , punane. Kujult ümmargune, ovaalne, piklik. Sisu valge
petersell – toiduks nii juurt kui lehti. juure värvus valge või hallikasvalge, meenutab porgandit . Sisaldab eeterlikke õlisid, maitsejuurviljana
kaguneb;

• juurpetersell – lihava juurega
  
• lehtpetersell – juured peened , tugevasti hargnend, puised. lehed väga rikkad C-vit., leidub ka karotiini, K, B-grupi vitamiine
  

seller – petersellist teravama maitsega ja tugevama lõhnaga

• juurseller – ümarik, alumine osa sageli neljakandiline. Tugevasti hargnev, koor pruunikas või kollakasvalge. Kõige levinum seller
  
• varsseller – ei moodusta juurvilja ., vaid jämeda leherootsuga suuri lehti.
  
• lehtseller – ei moodusta juurvilja ega paksenenud leherootsu. Toiduks hästiarenenud lehelabasid. lehtedes palju C-vitamiini ja karotiini
  

pastinaak – juure kuju poolest sarnane juurpeterselliga, veidi magusam ja vähe vürtsine, lehti ei kasutata
mädarõigas – toiduks ainult juurt, kõige rohkem juurviljadest C-vit. maitse tuleneb sinigriinist
KAPSAD
Üheks peamiseks köögiviljakultuuriks.Toiteväärtus tuleneb süsivesikutest, lämmastikainetest, hapetest, min.sooladest ja C-vitamiinist. Toiduks kasut. erinevaid vegetatiivseid osi.
valge peakapsas – koosneb sisevarrest nn. kapsajuurikast ja lehtedest, mida kasutatakse toiduks. Leidub ka B-grupi vit, K-vit, karotiini, suhkruid, minaineid – Ca, P, K, Fe, Mg. Jagatakse varajane, keskvalmiv. hiline .Sordi põhitunnus on pea tihedus ja kuju, kapsajuure pikkus ja suurus. Säilituseks keskvalmiv ja hiline sort.
punane peakapsas - erineb eelmisest lehtede violetjaspunase värvuse poolest. kapsapea tihe, väiksem valgest
kähar peakapsas ehk savoia – lehed kortsulised, värvus heleroheline või sinakasroheline.Käharus tingitud kiudsoonte aeglasest kasvust, pea kuju ümmargune või lapik . Sisaldab rohkem min.aineid ja valke kui valge peakapsas.
rooskapsas ehk brüsseli kapsas – pika varrega, millel lehtede kaenlas väikesed peakesed, rohkesti C-vitamiini.
spargelkapsas e. broccoli - sarnane lillkapsaga, rohkem toitaineid kui lillkapsas. Valmimata õisiku kasutamine, õisik roheline
lillkapsas – söödav osa valmimata õisik, millel hargnevad õisikuvarred. On vähe kiudainet, kergesti omastatav. Dieettoiduks, toitainetelt kõige rikkalikum kapsaliik, eriti valke ja vitamiine. Värvuselt enamasti valge, vahel ka rohekaskollane ja violetne.
nuikapsas ehk koolrabi- söödavaks osaks tugevasti jämenenud vars. Sisaldab palju C-vit. rauda ja fosforhapet. lehti saab kasutada nagu spinatit
Hiina kapsas – ühe nimetuse all kaks liiki : pekingi ja hiina kapsas. lühikese kasvuajaga, toiduks mahlakat leherosetti.

• pekingi kapsas – meenutab aedsalatit, kuid sellest kõrgem. Nimet, ka salatikapsaks. Värvuselt hele – või kollakasrohelised, silmatorkavad leherootsud on laiad ja mahlakad
  
• hiina kapsas – lehed siledad, värvuselt hallikas- ja sinakasrohelised, lihakad. leherootsud kumerdunud ja silmapaistvamad kui eelmisel.
  

VILIKÖÖGIVILJAD
jagunevad kahte rühma:

• tomatköögiviljad
  
• kõrvitsköögiviljad
  

Tomatköögiviljade hulka kuuluvad tomat, paprika, baklažaan, füüsal( tegelikult puuviljariiulis)
tomat – kuulub väärtuslike köögiviljade hulka, sisaldades suhkruid, min.aineid, C-vit., kuid ka AB-vit. ja orgaanilisi happeid . Vilja kujult ümmargused, piklikud, ovaalsed, südamekujuline, ploomikujuline
Koosneb õhukesest koorest , sisust ja seemnekambrikestest. Seemnete ümber sültjas mass. Värvuselt rohelised, kollased , punased, oranž, roosa
Rohelistes mürgine aine solaniin, mis valmides kaob. Kvaliteedilt jagatakse harilikud ja valiktomat. Tomati seemned õlirikkad, pressitakse kõrvaltoodanguna õli
baklažaan- sarnane tomatile, soojanõudlikum. Vili on mari, milles palju korrapäratult asetsevaid seemneid. Vilja sisu pisut urbne, mitte mahlane, kuiva konsistentsiga. Seemneid vähe, vili rohkem pikergune, munajas ja värvuselt tumevioletne kuni mustanivälja. Kuid leidub ka kollaseid, valgeid ja lillakaid. Viljal veidi kibekas maitse, tingitud solaniinist. Sisaldab ainet, mis alandab kolesterooli veres, maitselt meenutab praetud seeni
kaunpipar ehk parika – maitse poolest eristatakse iseseisva söögina magusat pipart ja maitselisandina kasutatavat kaunpipart. Vili on veninud, õõnes, õhema või paksema seinaga . Viljakesta sees seemned, valminud kaunad kortsulised. Värvuselt rohelised, kollased, punased, oranžid. Toiduks enne täisküpsust. Värskena rikkalik C-vit. poolest ( üks kaun päevane vajadus), töödeldud kujul säilib 60%. Kuuluvad ketsupi koostisesse
Füüsal ehk juudikirss – kasvab Ameerikas ja Egiptuses. Sisaldab suhkruid, A,B, C-vitamiine, org,happeid ja pektiine. Põletikuvastase toimega, kollatõve korral.Enne tarvitamist eemaldada viljatupp, pesta vilja kuuma veega, eemaldada ebameeldiva lõhnaga vahataoline aine, millega pind kaetud. Keedised, konservid, salat, lisandid
Kõrvitsköögiviljad
kurk - toiduks kasut. poolvalminud vilju, mis erineva kuju ja pealispinnaga. valminult seemned tihked, nahkjad, koor kollane. Suure veesisalduse tõttu toiteväärtus ja kalorsus tühine. Mineraalainete poolest rauda. Valmimise järgi – varajased, keskvalmivad ja hilised .
kõrvits – meeldiva maitse ja aroomiga, minainetest peamiselt fosfor. Värvuselt rohelised, kollased, valged, oranžid, triibulised. kujult- kerajad, lapergused, silidrilised, ümmargused. pealispind sile, ribiline, kühmuline
jagatakse suve- ja talvekõrvitsad.
Talvekõrvitsad – kõva paksu koorega , kõvad seemned ja tarvitatakse valminuna, pikk säilimisaeg
Suvekõrvitsad – pehme söödav koor ja seemned, poolvalminud viljad tarbimiseks , säilimisaeg lühike
patisson ehk taldrikkõrvits – vili lame, kettakujuline , lainelise äärega. Värv valkjas, kollaka või rohelise varjundiga. parimad noored, 3-5 päevased viljad
zucchini - piklik silindrikujuline, koore värvus tumerohelisest hallikasroheliseni, või kollkast kuldseni. Koor õhuke, sile, läikiv, sisu valkjas, õrn, maitselt mahe, kurgist veidi teravama maitsega
nuppkõrvits – taldrikkõrvitsa väikevend, ümarama kujuga.
tšaio – pirnikujuline, vitamiinirikas, söödava koorega, sisu kergelt sidruni maitsega. Teistest kõige tihedama tekstuuriga
arbuus – viljad ümmargused, kuid ka ovaalsed ja pikergused. Värvuselt tumerohelised, helerohelised, triibulised. Vili koosneb koorest, erineva paksusega koorealusest kihist ja sisust, milles seemned. valminud viljal õrn sisu, sisaldades palju suhkrut, heade maitseomadustega
melon – magusa, pehme, mahlaka viljalihaga, hea aroomiga. vili värvuselt heleroheline, oranžikas, kollane või pruunjas. Viljaliha valge, roheline, roosa. Kasutatakse valminult, maitseomadused paranevad transportimisel ja säilitamisel
KAUNVILJAD
Kuuluvad aedherned, aedoad ja põldoad. kaunviljad on köögiviljadest kõige valgurikkamad, sisaldavad palju suhkrut ja C-vitamiini.
Aedhernes – kõrge toiteväärtusega, min.ainetest K, P,Ca, Fe
jagatakse :

• suhkruherned ehk lestherned – värskelt või töödelduna toiduks kaunu koos noorte teradega, kauna sisepinnal puudub pärgamentjas kile, mahlased ja magusad. kuivi kaunu raske avada.
  
• poetisherned ehk ümarateralised herned – sisaldavad rohkem tärklist, vähem suhkrut. Valgurikkamad, sisepinnal paks pärgamentjas kile
  
• kortsteralised herned – suureteralised ja kõige enam levinud.Sageli kutsutakse ebaõiglaselt suhkruherneks.
  

Aeduba ehk türgiuba- mineraalaineterikas, eriti P ja Fe.kaunad värvuselt vahakollasest tumeroheliseni, seemned erineva värvuse ja kujuga, suurusega. Värvuselt jagatakse valged ja värvilised, valgeid peetakse paremaks.
- kiududeta aeduba ehk suhkruuba – kauntes ei ole nahkjat kilet, kaunõmblus osadel kiududega ja teistel kiududeta
- poolkiulised- aedoad ehk poolsuhkruoad – kaunas nõrk nahkjas kile
- kiulised aedoad ehk poetisoad – kaunas pärgamentjas kile
Põldoad – terade toiteväärtuselt võrdne herne ja aedoaga, toiduks kasut. valminud ja poolvalminud teri
SIBULKÖÖGIVILJAD
Sisaldavad maitse- ja lõhnaaaineid, mis tõstavad söögiisu, parandavad toidu omastatavust ja sisesekretsiooninäärmete tööd. Sisaldavad raviva toimega aineid – fütontsiide
Söögisibul ehk harilik sibul – toiduks kasutatakse sibulat ja noori lehti, eeterlikust õlist tingitud terav maitse ja lõhn, sisaldab suhkruid ja lämmastikaineid, min.sooladest Ca, P, K-soolasid. Vähesemal hulgal C-ja B-rühma vitamiine. maitselt jagatakse:

• kibedad – kõige rohkem eeterlikke õlisid, terava maitse ja lõhnaga, säilivad hästi
  
• poolkibedad – vähem eeterlikke õlisisd, säilivad keskmiselt
  
• magusad – suure veesisaldusega, mahlased, magus maitse, sest vähe eeterlikke õlisid, säilivad kõige halvemini.
  

kattesoomuse järgi jagatakse värvuselt: valged, kollased, punakasvioletsed
sisu võib olla valge, rohekasvalge, violetne
roheline sibul –toiduks kasutatakse pealseid, sibul peenike ja välja kujunemata , koristatkse koos pealsetega, sest muidu närtsib ruttu. Rikas C-vit.pooest
porrulauk – koosneb suurtest, pikkadest, silindrikujulistest lehtedest, mis juure lähedal moodustavad kokkuliitunud silindrilise tupe. kasutatakse lehti ja juureosa, viimane on mahedam kui sibul
murulauk- toiduks peenikesi pealseid, varajane köögivili
küüslauk – erineb sibulast teravama ja kibedama maitse ning lõhna poolest. sibul koosneb üksikutest tütarsibulatest ( küüntest). iga küüs kaetud nahkse soomusega, kõik küüned koos kaetud ühtse soomusega – koorega. On liitsibul
šalottsibul – prantsuse kööki. Kujult ümmargune, alt veidi paksenenud. maitseomadustelt aromaatsem, õrnem, ei ole nii terav kui harilik sibul.
pärlsibul – gurmaanide poolt hinnatud, sibulatest kõige väiksem. korjatakse pärast nende moodustumist, hea koorida , kui kasta eelnevalt natukeseks keeva vette.
fenkol ehk apteegitill – nim. ka mahedamaiseliseks tilliks. kergelt magus, meeldivalt mahe aroom, meenutab aniisi või lagritsat.
koosneb kahvaturohelisest või valkjast lihavast mugulast, millest kasvavad välja lehed. Need katavad üksteist nagu kroonlehed, tilli varred kuni 180 cm pikad. Suurepärane K allikas, C-vit. foolhape , Mg, Ca, P
Söögiisu tõstva, diureetilise toimega, krampe pärssiv, toniseeriv ja ussnugilisi tõrjuv toime. Aitab vähendada kõhupuhitust, hõlbustab rasvade seedimist
LEHTKÖÖGIVILJAD
Rikkad vitamiinide, eriti C-vit.poolest.
salat – sisaldab lämmastikaineid, minaineid, eriti Ca, fe, P. Vitamiinidest K,C ja B-rühma ja karotiini
Aedsalat on fooliumhappe ja veerohke, kuid kalorivaene taim. Rohelehelised sisaldavad punastest lehtedest rohkem vitamiine ja min.aineid.
Lehtsalat – moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku, olenevalt sordist lehed lamedad või kurrrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni sort pähklimaitseline
Peasalat – moodustab tiheda kodariku, nn. pea. Lehed lamedad või kurrulised, värvuselt rohelised või punased, kodarikus sees lehed heledamad. Meeldiva maheda maitsega
jääsalat – mahlaste roheliste lehtedega, tihedaid kodarikke moodustav peasalat. sisemised lehed helekollased kuni valged, nime saanud transportimisest( kaeti jääga). maitsev ja kiudaineterikas, värvilt ja toiteväärtuselt alla teistele
Rooma salat- aedsalati teisend. lehed pikad, tumerohelised ja moodustavad pikliku kodariku. Lehe keskrood eriti mahlane, maitsev ja kiudaineterohke, sisemised lehed mahlasemad. Kõige külmaõrnem salatitest
Spargelsalat – kodarikku ei moodusta, jämedat vart süüakse värskelt või keedetult
Spinat – lehti kasutatakse enne õisiku moodustumist, rikkalikult foolhapet, A- vitamiini, K, Mg.
Salatkress – tarvitatakse idulehefaasis, tarvitamisküps7-10 päevaga, kasvab aastaringselt , ka potis. Vürtsika maitsega lehed
DESSERTKÖÖGIVILJAD
Rabarber – toiduks kasutatakse mahlakaid lehevarsi, lehevartes õun- ja oblikhapet. varajane köögivili
Spargel ehk harilik aspar – toiduks noori mahlakaid maa-aluseid võrseid. Kujutavad endast ümara plemise otsaga kepikesi, mille pikkus 18-20 cm. kasutatakse kolme liiki

• pleegitatud – ( valge) – kasvatatakse mullaga kaetult, pimedas , korjatakse pärast võrsumist. pehmemad, nõrga maitsega. kaotab oma värvi ka valguse käes
  
• roheline – kõige levinum, vitamiinirikkam
  
• lilla – heade maitseomadustega
  

Võrseid võib panna ka sügavkülma, kõige paremate omadustega aurutatult Päreast söömist võib olla uriin erilise lõhnaga, sisaldab foolhapet, C-vit, K, Cu, Fe, P, Zn
Artišok ehk kardi – ohakaliste sugukonda. pikkade elastsete vartega, saranedes mingil määral selleriga. Toiduks kasutatakse vilja koos õisiku põhjaga. K, Mg, Ca, Fe ja rahustava toimega. Säilitada külmkapis paberi või kilekotis 1-2 nädalat. pikemal säilitamisel külmas ruumis liiva sees
IDUD
Sisaldavad rohkesti vitamiine, mikroelemente, valke, ensüüme. Seemnete idanemisel tekib B-grupi vitamiin, eriti B12. Sisaldavad veel karotiini, D ja E-vit, eriti rohke on C-vit,teke. idude koored kiudainena on seedimisele kasulikud, seemne kõige väärtuslikum materjal koguneb idusse.
idude kasulukkus: vaevled kevadväsimuses, kannatad unetust, tunned vaimset väsimust, ei suuda keskenduda, häired südame- ja sisenõristusnäärmete töös, silmanägemine halvenenud, juuksed kehvad, vähenenud vastupanuvõime külmetus- ja nakkushaigustele.
poodides olevad idud kohe tarvitamiskõlbulikud.
6