Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused (2)

Q: Missuguseid tegevusi hõlmab eelarvekorraldus?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

Q: Mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamistN müüdavate toodete arv ?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

Q: Missugune peab välja nägema oma klientide silmis et organisatsiooni visiooni teoks teha?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

Q: Kui ka kliendid rahul oleksid?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused

Majandus - Juhtimisraamatupidamine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Missuguseid tegevusi hõlmab eelarvekorraldus?
Mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamistN müüdavate toodete arv ?
Missugune peab välja nägema oma klientide silmis et organisatsiooni visiooni teoks teha?
Kui ka kliendid rahul oleksid?

Suundumused kuluarvestuses
Kuluarvestus ühendab teatud määral finants - ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis.

Kulud ja kulude juhtimine
KULU – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants - ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:

Strateegiate välatöötamiseks
Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks
Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks
Planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks
Kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks
Kuluobjektide (toodete, teenuste, klientie jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks
Nii organisatsioonisisese kui ka –välise aruandluse koostamiseks
Muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks

Kuluarvestussüsteemi olemus ja eesmärgid
Kuluarvetus on majandustegevus kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist.
Majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks.
Üldised eesmärgid:

Materiaalsete ressursside soetamise , tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine
Kulude planeerimine
Kuludega seotud normatiivide määratlemine
Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll

Spetsiifilised eesmärgid

Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine
Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll
Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine
Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine

Kuluarvestuse 3 komponenti
KULULIIKIDE ARVESTUS – mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte , esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?)
KULUKOHTADE ARVESTUS – peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?)
KULUKANDJATE ARVESTUS – peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid . Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?)
Kuluobjekt ( kulukandja ) ja kuluobjektide valik
Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada.
Kulukandjateks võivad olla:

Toode või tootegrupp
Teenus või töö
Projekt või klient
Allüksus või müügipiirkond
Tarnija ja tellimus

Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine .
Väljunditeks võivad olla näiteks:

Toode(tooted), teenus (ed)
Projektid , kaubad
Info, klient, müügipiirkond jm.

Kulukoht ja kulukohtade arvestus
Kulukoht on allüksus, piirkond. Protsess, seade, masin, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade.
Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada:

Põhitegevuse kulukohad
Tugiteenuste kulukohad
Abitegevuste kulukohad
Üldjuhtimise kulukohad

Kululiik, kulude liigitamine
Kulude liigitamise all mõistetakse tegevust, mille käigus eristatakse erinevad kululiigid ja grupeeritakse need kulukogumitesse, lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad), funktsioonidest ( tootmiskulud , müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes.
Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm.
Objektiivse liigitamise aluseks on kulude tekitamise eesmärk. (siseinfoks)
Subjektiivse liigitamise aluseks on tekkinud kulude olemus. (välisinfoks)
Oluline kulude liigitamise põhimõte on: iga kulude juhtimise ja arvestuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teha sellest eesmärgist lähtuv kulude liigitus.

Aastaaruande koostamiseks
Kasumiaruanne skeem 1 jaotatakse kulud olemuse järgi: kaubad, tooted, materjal, teenused, tööjõu, kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, finantskulud jm.
Kasumiaruanne skeem 2 jaotatakse kulud funktsiooni järgi: müüdud toodangu, kaupade ja teenuste kulu, turustuskulud , üldhalduskulud jm.

Varude mõõtmiseks ja hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks.
Võimalik kulude liigitused :

perioodi ja toote kulud

tootmiskulude elemendid

tellimuse ja perioodikulu

Otsuste vastuvõtmiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes.
Võimalikud kulude liigitused:

kulude käitumine

olulised kulud

varem tehtud ehk pöördumatud kulud

alternatiiv - ehk loobumiskulu

täiendkulud

Planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude kontrolli teostamiseks on vajalik kulude mõjutatavuse jälgimine.
Võimalikud kulude liigitused:

kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud

kulude käitumine
Mõisted:
OTSEKULUD JA KAUDKULUD

OTSEKULUD – saab otse arvestada kulukandjale
KAUDKULUD – puudub vahetu seos kulukandjaga, seetõttu on neid vajalik jaotada kulukandjatele, kasutades kulukäitureid.

MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD

MUUTUVKULUD – muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb.
PÜSIVKULUD – jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel.

PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD

PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD – on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse ka põhitegevusele tugiteenuseid osutavate allüksuste kulusid.
MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD – otsekulud ja ettevõtte üldkulud, sh abiteenuste kulud.

TOOTE KULUTUSED JA PERIOODI KULUD

TOOTE KULUTUSED - Toote kulutus on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Toote kulutuste selgitamiseks kantakse kõik tootmiskulud toodetele .

Toote kulutused tootmisettevõttes jagunevad:
a) otsesed materjalikulud ;
b) otsesed tööjõukulud;
c) tootmise üldkulud;
d) töötlemiskulud.

PERIOODI KULUTUSED - kajastatakse kuluna tekkimise perioodi kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte. Perioodi kulusid arvestatakse kohe kuluna, sest nad ei tooda tulevikus väärtust, vastupidi varudele, mille müük suurendab tulevikus tulusid. Perioodi kulutused sisaldavad turustus ja üldhalduskulusid, mis on olulised ettevõtte juhtimisel ja mis ei kuulu otseselt või kaudselt põhitegevuse protsessi juurde.Näiteks tippjuhtkonna palgad ja koolitused, peakontori kulud, andmetöötluse kulud, reklaamikulud jms.

VALMISTATUD JA MÜÜDUD TOODANGU KULU

VALMISTATUD TOODANGU KULU - koondab kulutusi, mis on tehtud toodete valmistamiseks perioodi jooksul
MÜÜDUD TOODANGU KULU - on aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste (soetus-)maksumus. Müüdud toodangu kulu kajastub kasumiaruandes peale varude müümist.

Kulukäitur ja kulukäituri valik
Kulude arvestamisel on oluline kulude seostamine kulukandjaga, seetõttu on oluline mõista, mis põhjustab kulusid. Iga otsus ja tegevus on kulukäituriks, need mõjutavad kulutusi.
Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, tegur või koefitsent , mis põhjustab muutusi kulukandjas, tegevustes, ressurssides ning nende kasutamises, kuludes/tuludes, mille alusel jagatakse tootmise üldkulud kulukandjatele.
Kulukäiturite liigitus:

Mahupõhised – otsesed töötunnid- ja tööjõukulu, toodete arv, masintunnid jne.
Tegevuspõhised – mõõdikud, mõjurid, jaotuse alused.
Struktuuripõhised – skaala, kogemus, tehnoloogia , komplektsus.
Juhtimislikud – tööjõu hulk ja pühendumus, suhted tarnijate ja klientidega jne.

Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele
Kulude paigutamine on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastavata kuluobjektiga või kulukohaga
Kulude jaotamine (üldkulude jaotamine, kaudkulude jaotamine) on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga. Kulude jaotamise käigus arvestatakse kuluobjektidele nii põhitegevuse (nt tootmise) üldkulud kui ka organisatsiooni üldkulud.

Protsessikuluarvestus
Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest.
Partii kuluarvestus – kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii valmib üksikute tehtud tööde või protsessis tehtud tööde tulemusena. Eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud. Partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kulude arvestamisel lisatakse partiile igas protsessis või allüksuses tehtud kulud. Viimase protsessi väljundkulu on partii kuluks.
Teenuse või funktsiooni kuluarvestus – on kuluarvestuse meetod teatavate teenuste või funktsioonide, nagu sööklad, hooldustööd, personalitöö, kuluarvestuse teostamiseks.
Üksiktoote või teenuse kuluarvestus – on kuluarvestus meetod, mida kasutatakse siis, kui organisatsioon protsessis toodab ainult ühte toodet või osutab ühte teenust.
Ühistoote kuluarvestus – on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse, kui töötlusest tuleb korraga kaks või rohkem toodet ning igaühel neist on märkimisväärne müügiväärtus võrreldes teistega . Nt puidutöötlemisel (laud ja prussid), lihatöötlemisel (mitu liiki liha ja nahad ), kaevandamisel ( samast maagist leitud erinevad metallid).
*Ühistooted on tooted, mis saadakse ühtse sisendi töötlemisel.
Kõrvaltoote kuluarvestus – on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse kõrvaltoodete kulude arvestamiseks.
*Kõrvaltoode on toode, mis tekib põhitoodete tootmise tulemusena ning millel on põhitoodetega võrreldes väheoluline või väike väärtus. Nt šlakk raua ja terase tootmises, kondid, rasv ja teatud rupskid lihatööstuses

Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse olemus ja erinevused
Traditsiooniline kuluarvestus – on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid.
Tegevuspõhine kuluarvestus – on kulude arvestuse meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektidele (toodetele, teenustele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega , kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid.
Erinevused:
TRADITSIOONILINE
TEGEVUSPÕHINE
Kuluobjekt
Funktsioon või allüksus
Tegevus
Keskendumine sisendile või väljundile
Vajalikele sisendressurssidele
Väljalastud toodangule ja/või vajalikele tegevustele
Ajaline suunatus
Minevikule
Tulevikule, jätkuvale täiustamisele ja arengule
Kasutamine controllingus
Võimaldab kontrollida tulemusi juhtude tegevuse maksimeerimiseks
Võimaldab juhtida protsessi kogu organisatsioonis tegevuste koordineerimiseks
Keskendumine kuludele või efektiivsusele
Põhineb muutuvate ja püsivate kulude käitumise erinevusel
Põhineb võimsuste kasu tamisel või mittekasutamisel

Täiskuluarvestuse ja osakaaluarvestuse olemus ja erinevused
Täiskuluarvestus – on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele.
Osakaaluarvestus – on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ja kuluobjektidele arvestatakse mitte kõik kulud nagu täiskuluarvestuses, vaid osa kulusid – muutuvkulud.

Täiskuluarvestus ja omahinna kujunemine
Täiskuluarvestust nimetatakse ka omahinna arvestuseks ja traditsiooniliseks kuluarvestuseks.
Täisomahinna arvestus – kui jaotatakse kõik kulud toodetele/teenustele.
Tootmisomahinna arvestus – kui kuluobjektidele jaotatakse ainult tootmis kulud.
Otsese omahinna arvestus – kui kuluobjektidele jaotatakse ainult otsekulud.

Kulukohtade üldkulude jaotamine
Põhitegevuse kulukoht – on põhitegevuse allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kulud kogutakse ja arvestatakse eraldi ning hiljem jaotatakse kuluobjektidele, kadutades kulukäitureid.
Tugiteenuse kulukoht – on tugiteenuseid osutav allüksus, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töökoht, mille kaudu kulud kogutakse ja arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele läbi selle kulukoha, millele tugiteenus osutati.

Jääktuluarvestus
Jääktuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ning mille kasutamisel arvestatakse kuluobjektidele ainult muutuvkulud.
Kulude liigitamine jääktuluarvestuses
Kulude käitumine on viis, kuidas kuluobjekti kulud muutuvad erinevatel tegevustasemetel.
Muutuvkulud on kulud mis muutuvad tegevusmahu muutumisega.
Püsikulud jäävad tegevusmahu muutumisel samaks.
Jääktulu võrdub müügitulu miinus muutuvad kulud. Tulu mis jääb järele peale muutuvkulude katmist ja enne püsikulude mahaarvamist.
Ühiku jääktulu on ühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahe.Ühiku jääktulu näitab, kui palju suureneb kasum, kui müügimaht suureneb ühe ühiku võrra.
Kogu jääktulu leitakse, korrutades ühiku jääktulu müüdud ühikute arvuga.

Jääktulupõhine kasumiaruanne
MÜÜGITULU=ühikute arv * ühiku hind
MUUTUVKULUD=ühikute arv * ühiku muutuvkulud
JÄÄKTULU
PÜSIKULUD
KASUM

Vastutuspõhise arvestuse kontseptsioon ja rakendamise eeltingimused
Vastutuspõhine arvestus on arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Seega vastutuspõhise arvestuse all mõistetakse ettevõtte erinevate vastutuspiirkondade lõikes informatsiooni kogumist, aruannete koostamist ja analüüsimist, kusjuures vastutuspõhine arvestus seostab mitte ainult kulud vaid ka tulud ja kasumid nende eest otseselt vastutavate üksuste juhtidega.
3 eeltingimust:
1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad
2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve
3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud.
Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes.

Vastutuskeskuste liigid
1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata.
2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest.
3. Kasumikeskus - Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel.
4. Investeeringukeskus - Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel.

Vastutuspõhine arvestussüsteem, selle eelised ja puudused
Vastutuspõhine arvestussüsteem seisneb ettevõtte jagamises vastutuskeskusteks ehk teatud kulude ja tulude omistamises kindlatele vastutuspiirkondadele, mille põhjal on võimalik otsustada konkreetse vastutus- keskuse tegevuse efektiivsuse üle.
Juurutamise etapid:

Ettevõtte analüüs, ülesande püstitus
Vastutuspõhise arvestussüsteemi testitud mudelisilumine ja kinnitamine
Tehniline juurutamine: kontoplaani seadistamine, aruannete konstrueerimine, programmeerimine
Abimaterjalide koostamine. Süsteemi kasutajate väljaõpe ja juhendamine
Süsteemi täiendamine

Eelised:

Peamise eelisena rõhutatakse kirjanduses, et vastutuspõhine arvestus muudab arvestuse süsteemseks ja juhtidele arusaadavaks.
Vastutuse delegeerimisel vabaneb tippjuht igapäevaste jooksvate küsimustega tegelemisest, mis lubab tl rohkem tegeleda strateegiliste küsimustega.
Erinevate vastutuskeskuste juhid suudavad kiiremini määrata ja lahendada kõrvalekaldeid planeeritust ja selgitada nende põhjusi.

Puudused:

Allüksuse juht ignoreerib oma tegevuse ühildamist ettevõtte teiste allüksuste tegevustega
Allüksuse juhi liigne kontsentreeritus vastutuspiirkonnale, jättes üldised eesmärgid tähelepanuta
Ülesannete ja tegevuste dubleerimine , mistõttu kannatab kogu ettevõtte efektiivsus.

Eelarve mõiste ja nende koostamise eesmärgid ja tähtsus
Eelarve on kvantitatiivselt väljendatud detailne plaan, mis kirjeldab ressursside soetamist ja kasutamist kindla perioodi jooksul. Eelarve seondub lühiajalise planeerimisega. Eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi nimetatakse eelarvestamiseks. Eelarvet võib käsitleda kui erinevatel eesmärkidel koostatud tulevaste perioodide tegevuskava, milles määratletakse ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulisemad tegevused ja ressursid ning nende kasutamine nii rahalistes kui mitterahalistes näitajates.
Eesmärgid ja tähtsus:

Eelarvete abil ühildatakse omanike ja tegevjuhtkonna eesmärgid ettevõtte eesmärkidega.
Abi planeerimisprotsessis. Eelarvestamine sunnib juhte oma tegevusi analüüsima ja läbi vaatama jooksvate tegevuste tulemusi, tingimusi ja ressursse.
Ressursside jaotamise ja kasutamise optimeerimine . Eelarvestamise protsessis analüüsitakse ja vaadatakse läbi alternatiivsed võimalused ressursside jaotamisel ja kasutamisel.
Eelarve kui kommunikatsioonivahend . Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel kasutajatel oleks sellele infole juurdepääs.
Eelarve kui motiveerimisvahend.

Eelarve motiveeriv efekt väheneb, kui:
a) ülesannete ebamäärasuse aste on kõrge
b) juhid ja töötajad ei usu eelarve täitmisse
c) eelarve täitmine seotakse jäigalt karistustega.

Eelarved ja töötajate areng. Koolitus.
Juhtkonna tööüleannete delegeerimine. Eelarved aitavad juhtkonnal delegeerida tööülesandeid koos konkreetsete näitajatega töötulemuste hindamiseks.
Kokkuvõttes on eelarvetel oluline roll igas ettevõttes, kuna on tihedalt seotud iga tasandi juhtimistegevusega.

Eelarvesüsteemi mõiste ning eelarvestamise põhilised etapid juhtimisprotsessis: prognoos, visioon , missioon .
Eelarvesüsteem on ettevõtte aastaeelarve ja selle lühemate perioodide ( kvartal ja kuu) koostamise ja nende täitmise kontrolli metoodiliste võtete ning organisatsiooniliste lahendite kogum.
Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi. Eelarvestamise protsess algab visiooni ja missiooni formuleerimise ja strateegiliste eesmärkide püstitamisega. Järgneb strateegiline planeerimine ja eelarvestamine.
Prognoos:
Prognoos on piisava tõenäosusega tõeseks osutuda võiv ennustus sündmuste käigu ja tulemuste kohta. Prognoosimine on tegevus, mille eesmärk on ära arvata tuleviku olukordi ja sündmusi ettevõtte tegevuskeskkonnas ning pidevalt täpsustada oodatavaid tulemusi lähtuvalt saadavast infost.
Võrreldes eelarvega , iseloomustab prognoosi:
a) prognoos võib, aga ei pea olema rahalistes näitajates
b) prognoosija ei vastuta tulemuste saavutamise eest
c) prognoosi uuendatakse, kui kättesaadav info muutub
Kõik eelarved sisaldavad prognoosimise elementi.
Visioon:
Visioon on ettevõtte nimel tehtav kõige üldisem avalik kirjalik kokkuvõte ettevõtte tulevikust ja sellest milliseks soovitakse ettevõtet arendada. Visioonis tuuakse välja ja määratakse tähtsamate märksõnade abil üldised sihid tuleviku ajaperioodideks. Visioon on liiga üldine tulemusliku tegutsemise alusena, seda konkretiseeritakse läbi missiooni.
Missioon:
Missiooni all mõistetakse ettevõtte tegevuse üldisi põhimõtteid, mis lähtuvad visioonist. Nt põhikirjas põhilised tegevusalad (visioon), siis missioonis selgitatakse , millistest põhimõtetest ja väärtustest lähtutakse tegevuses ja kuidas kavatsetakse neid ellu viia.Nt. vajalike varade soetamiseks ressursid jm.
Missioonis keskendutakse:
a) kirjeldatakse tegevusvaldkondi ja positsiooni, mida soovitakse antud valdkonnas saavutada
b) määratletakse huvigrupid (omanikud, kliendid jt) ning kirjeldatakse soovitavat suhtumist huvigruppidesse
c) esitatakse ettevõtte võtmeväärtused
Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument = missiooni kokkuvõte, mis peaks sisaldama järgmisi osi:

Üldised väärtused ja põhimõtted
Kuidas nähakse klienti ja tarbijat
Kuidas suhelda konkurendiga
Hoiakud suhtlemisel omanikega
Koostöö põhimõtted

Eelarvete koostamise meetodid
Baasiline eelarvestamine
Baasiline eelarvestamine on eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tegelikud tulemused. Baasist lähtuva meetodi kasutamisel leitakse eelarve perioodi näitajad baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides. Igale eelarve üksusele eraldatakse vastav baaspakett, mis sisaldab tegutsemiseks minimaalsel määral ressursse.
Tehes kindlaks sündmused, mida prognoositakse järgmises eelarveperioodis toimuvat, näiteks:

Müügihinna muutus
Sisendite hindade muutus
Töötajate arvumuutus
Töötasu taseme muutus
Energia hindade muutus
Uute toodete turuletoomine

Eelised:

meetodi lihtsus ja suhteliselt madal töömahukus.

Puudused:

eeldab, et kogu praegune tegevus jätkub samas vormis ja mahus
eeldab, et jätkuvad kõik praegused nõrkused ja tugevused
Eeldab, et mineviku tulemused on arukas alus tuleviku prognoosimiseks

Nullbaasieelarve
Nullbaasieelarve on eelarve, mille koostamisel kõik näitajad eelarvestatakse nullbaasist lähtuvalt. Baasperioodi vaadeldakse võimaliku infoallikana. Selle meetodi kasutamisel on iga tegevuse või ressursi esialgne eelarve null. Enne eelarvesse lülitamist hinnatakse iga konkreetse ressursi ja tegevuse vajadust ning alles peale seda lülitatakse eelarvesse.
Nullbaasiga eelarvestamisel eristatakse järgmisi samme :

Täpsustatakse eesmärgid strateegiast lähtudes
Eelarvestatakse eesmärgist lähtuvad kulud
Vajalikud eelarvestatud kulud järjestatakse tähtsuse järjekorras
Valitakse tehtavad kulutused

Eelised:

Loob analüüsiva, kliendi vajadustele ja uuendustele suunatud suhtumise
Aitab välja selgitada olemasolevaid reserve
Arendab meeskonda

Puudused:

Suuremad kulud
Suurem töömahukus
Kvalifitseeritum meeskond

Eelarvete koostamine „alt üles või ülevalt alla“ või „vastassuunaliselt“
„Ülevalt alla“ meetod – eelarvestamist alustatakse ettevõtte koondplaanist ja seejärel koostatakse järgmiste juhtimistasandite plaanid. Omanikud ja tegevjuhtkond määravad kindlaks eeloleva perioodi eesmärgid, koostavad eelarved ja jaotavad ressursse järgmistele juhtimistasanditele (kasumi- keskustele) kasumi, kulude ja investeeringute eesmärkidest lähtuvalt.
Selle meetodi eeliseks on eelarvestamise protsessi lihtsustamine ja kõigi ettevõtte eesmärkidega arvestamine. Puuduseks on asjaolu, et tegevjuhtkond peab omama laialdasi erialaseid teadmisi ettevõtte kõigi allüksuste tegevusest ja klientide vajadustest .
„Alt üles“ meetodi valikul alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest, mida koordineeritakse kuni ülemise juhtimistasandi koondplaanini. Siin tuleb arvestada ka ettevõtte kui terviku eesmärkidega ja arvestada üldiste maksu- määrade, ettevõtte hinnakujundamis- ja palgapoliitikate, kulude jaotamise aluste jm.
Eeliseks on see, et eelarvete läbivaatamine toimub iga üksuse kõrgeimal tasemel. See tagab kõigi tegevustasandite osaluse eelarvestamise protsessis ja arusaamise kogu ettevõtte eesmärkidest. Valmistab ette spetsialiste tippjuhtkonda. Puuduseks on ajamahukus
Vastassuunaline meetodi rakendamisel antakse ülevalt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel juhtimistasanditel eelarved. Pärast seda järgnevad läbirääkimised, mille tulemusena valmib ettevõtte koondplaan . Seega allüksused kasutavad tippjuhtkonnale info edastamiseks „alt üles“ meetodit ning tippjuhid annavad tagasisidet „ülevalt-alla“ meetodil.

Alternatiivsed eelarvestamise meetodid: staatilised või paindlikud eelarved
Staatilised eelarved
Staatilises eelarves tulud ja kulud on arvestatud ühe konkreetse tegevusmahu juures. Staatilise eelarve koostamiseks kulud on liigitatud lähtuvalt nende seosest kulukandjatega enamasti otse- ja kaudkuluks.
Paindlikud eelarved
Paindlik eelarve võimaldab eelarvestada tulusid ja kulusid erinevatel tegevustasemetel. Koostamisel kasutatakse KMK analüüsi. Kulud on liigitatud muutuv- ja püsikuludeks.

Missuguseid tegevusi hõlmab eelarvekorraldus?
Eelarvekorraldus hõlmab:

Eelarvekomitee moodustamine
Eelarvestamisega seotud tööülesannete jaot.
Eelarvejuhendi koostamine
Esialgse eelarvevariandi välja töötamine
Läbirääkimised, ülevaatus, heakskiit
Eelarve muutmine

Koondeelarve mõiste ja elemendid
Koondeelarve (master budget ) on eelarve, milles summeeritakse kõik organisatsiooni üksikud finantseelarvete projektid. Selles kirjeldatakse finantsplaane kõikidele väärtusahela tegevustele. Ettevõtte koondeelarve koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis hõlmab tervet ettevõtet. Koondeelarve koostatakse üldjuhul kogu organisatsioonile kui tervikule ja/või selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele – strateegilistele allüksustele. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest.

Põhitegevuse ja finantseelarvete mõiste ja sisu
Põhitegevuse eelarved (operating budgets) on eelarved, kus on määratletud, kui palju ja milliseid ressursse vajatakse ja kuidas neid ressursse saadakse, et ellu viia organisatsiooni strateegiad ning sooritada organisatsiooni põhitegevusi (müük ja teenindus, tootmine, ostmine , turundus, uurimus- ja arendustegevus). Põhitegevuse eelarvete koostamise käigus koostatakse erinevad eelarved (müügieelarved, tootmise eelarved, ostueelarved, personalieelarved, müügitoetuseelarved, üldkulude eelarved jne) ning eelarvestatud kasumiaruanne kuni ärikasumini. Sõltuvalt tegevusvaldkonnast võivad põhitegevuse eelarved koosneda erinevatest eelarvetest.
Finantseelarved (financial budgets) on eelarved, kus on määratletud eelarvestatud tegevusteks vajalikud rahastamise allikad ja nende kasutamine ning sellega kaasnevad rahavood (rahakäibed).
Finantseelarvete koostamise käigus:

koostatakse investeeringute eelarve;
koostatakse rahakäibe eelarve;
lõpetatakse eelarvestatud kasumiaruande koostamine;
koostatakse eelarvestatud bilanss ;
koostatakse eelarvestatud rahavoogude aruanne.

Koondeelarve koostamise protsess
Koondeelarve koostamise protsess on üks osa organisatsiooni planeerimise ja eelarvestamise protsessist. Otstarbekas on alustada koondeelarve koostamist tuludest (kasumile mittesuunatud organisatsioonides strateegilistest eesmärkidest ja põhikirjalistest ülesannetest) ning kulusid ei ole vaja teha rohkem kui on vajalik strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Koondeelarve koostamise protsessi võib jagada kaheks – põhitegevuste eelarvete koostamine ja finantseelarvete koostamine. Põhitegevuse ja finantseelarvete koostamise käigus koostatakse ka nende koostamiseks vajalikud projektid ja plaanid.

Müügistandardite kehtestamine: tegevus-, tulemus-, efektiivsusstandardid
Müügistandarditena määratletakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud võtmemõõdikud koos sihtväärtustega. Müügistandardid on organisatsioonide ja tegevusvaldkondade lõikes erinevad. Igas organisatsioonis on mõttekas välja töötada standardid , mis toetavad konkreetse organisatsiooni strateegiat.
Müügistandardid jaotatakse: tegevus-, tulemus- ja efektiivsusstandarditeks
Tegevusstandardid koosnevad erinevatest juhtmõõdikutest ja nende sihtväärtustest. Nendeks võivad olla näiteks:

Eelarveperioodi jooksul tehtud telefonikõnede arv
Potentsiaalsetele klientidele tehtud kõnede arv
Kaasatud edasimüüjate või hulgimüüjate arv
Müüki toetavadte tegevuste arv

Tulemusstandardid koosnevad erinevatest tulemusmõõdikutest ja nende sihtväärtustest. Nendeks võivad olla näiteks:

Müügitulu
Müügimaht
Kasum
Jääktulu erinevate kleintide lõikes
Klientide koguarv
Klientide arv, kellele tutvustati uusi tooteid
Klientide arv, kellele müüdi uusi tooteid
Uute klientide arv

Efektiivsusstandardid koosnevad erinevate mõõdikute (nii tulemus- kui ka juhtmõõdukite) ja nende sihtväärtuste omavahelistest suhetest. Nendeks võivad olla näiteks:

Kasumlikkus (kasum/müügitulu)
Kasumlikkus erinevate segmentide lõikes
Müügikõnede ja tellimuste suhe
Uute klientidele ja potentsiaalsetele klientidele tehtud kõnede suhe
Tellimuste arvu ja müügiedendamise kulude suhe

Müügiprognoosi koostamise põhilised tegurid
Müügiprognoosi eesmärk on hinnata eelarveperioodiks organisatsiooni müügitulu ja müügimahtu. Müügiprognoos on prognoos, milles hinnatakse organisatsiooni toodete/ teenuste müüki tulevikus.
Müügi prognoosimisel tuleks arvestada järgmisi tegureid:

Organisatsiooni strateegilisi ja pikaajalisi plaane ja eelarveid
Üldiseid ja tööstusharu majandustrende (kas majandus kasvab, kui kiiresti, kas on oodata majanduslangust või kasvutempo aeglustumist)
Poliitilisi ja õigeaegseid mõjureid
Konkurentide eeldatavaid tegevusi ja tegevusplaane
Müügitasemeid ja müügitrende eelnevate aastate põhjal
Hinnakujunduse põhimõtted
Turu-uuringute informatsioon
Rahastamise võimalusi
Planeeritud reklaami ja müügiedendamise tegevusi
Täitmata tellimusi

Eelarvejuhendi mõiste ja struktuur
Eelarvejuhend (koondeelarve koostamise juhend) on organisatsiooni poolt heaks kiidetud eelarve poliitikate protseduuride kokkuvõte, mis koondab kokku kõik eelarveprotsessi aspektid ja sisaldab kõiki eelarve koostamiseks vajalikke olulisemaid nõuandeid.
Eelarvejuhend on üks organisatsiooni tegevusjuhenditest, mis peaks ühilduma organisatsiooni visiooniga ja missiooniga ning sobima organisatsiooni efektiivseks juhtimiseks vajaliku juhtimisstiiliga.
Eelarvejuhend peaks sisaldama järgmist infot:

Eelarvestamise eesmärk
Vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust eelarvestamisel
Eelarvestamisel kasutatavaid meetodeid
Eelarvete vorme, vajalikke abitabeleid ja juhendeid nende koostamiseks
Eelarvestamise ajakava põhimõtteid
Eelarvete läbivaatamise korda
Kes millist infot annab, mis ajaks seda infot on vaja ja kellele need koopiad saata
Dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need koopiad saata
Eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme, koostamise juhendeid ja vastutust
Vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust seoses controllinguga

Ettevõttesisese aruandlussüsteemi kujundamine
DETSENTRIALISEERIMINE
On tegevus, mille käigus delegeeritakse otsustusõigus ja vastutus tulemuste saavutamise eest tippjuhtkonnalt madalama tasandi juhtidele ja töötajatele.
Eelisteks on:

Otsustusõiguse viimine kliendile lähemale
Parem ligipääs lokaalsele infole
Kiirem muutustele reageerimine
Juhtide jõupingutuste fokuseerimine
Võrdlevanalüüsi arendamine ja võimaluste loomine
Lojaalsuse ja motivatsiooni suurenemine
Konkurentsi suurendamine

SEGMENTEERIMISE MEETODID
Olulisemad 3 meetodit.
Vastutuskeskuste moodustamine. (küsimused 14,15 ja 16)
Kolme reegel
On segmenteerimismeetod, mida kasutatades jaotatakse eelarvesegmendid kolme erinevasse gruppi. Nt võivad organisatsiooni allüksused olla jagatud tegevusteks millega tegelemine on oluline, tegevusteks mida oleks kasulik pigem säilitada ja tegevusteks millest tuleks vabaneda .
Pareto seadus
Lähtub põhimõttest, et 80% edust sõltub 20% võtmeülesannete edukast lahendamisest. Nt 20% eelarvesegmentidest mõjutab 80% lõpptulemust. Sellest reeglist lähtudes saab organisatsioon oma ressursse eelarvestada maksimaalsete tulemuste saavutamiseks.
TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISEKS SOBIVATE MÕÕDUKITE ARENDAMINE
Peale eelarvesegmentide moodustamist arendatakse välja iga vastutuskeskuse tulemuslikkuse mõõtmiseks sobivad mõõdikud, lähtudes strateegilistest eesmärkidest ja kriitilistest edufaktoritest. Nendele mõõdikutele lisatakse konkreetsed sihtväärtused, mille abil mõõdetakse vastutuskeskuse tulemusi. Mõõdikud koos sihtväärtustega on eelarvestamise käigus kontrollarvudeks, millest lähtutakse. Tulemuslikkuse mõõtmiseks on soovitav välja tuua alljärgnev info:
1. Vaatluse all olevate allüksuse ressursivajadused. (müüdavate toodete arv)
2. Allüksuse või vastutusüksuse vajalik panus eesmärgi täitmiseks (N. partiide arv paika panna)
3. Lõpptoodangu või teenuste mõõdikud. (N. valmistoodete arv erinevate tooteliikide lõikes)
4. Mõõdikute sihtväärtused, mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamist(N. müüdavate toodete arv ?, müügitulu ?)
5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe ostjatelt laekumata summadega, mitu % on laekunud, kulukeskustes võib olla kululiikide lõikes hälbed).

Tasakaalus tulemuskaart ja selle neli perspektiivi
Tasakaalus tulemuskaardi abil saab suunata organisatsiooni liikmete energia, teadmised, kogemused ja võtmekompetentsid organisatsiooni pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele , lähtudes organisatsiooni visioonist ja missioonist. TTK abil teisendatakse organisatsiooni visioon, missioon ja strateegia mõõdetavateks tegevusteks neljas perspektiivis saades vastused alljärgnevatele küsimustele:
Finantsperspektiiv – kuidas peab tegutsema, et organisatsiooni omanike ja investorite ootusi täita ning finantsedu saavutada?
Kliendiperspektiiv – missugune peab välja nägema oma klientide silmis , et organisatsiooni visiooni teoks teha?
Protsessi perspektiiv – missugustes organisatsiooni valdkondades ja sisemistes protsessides peavad tulemused olema hiilgavad, et nii omanikud kui ka kliendid rahul oleksid?
Arengu- ja kasvuperspektiiv – mil viisil saab arengu- ja kasvupotentsiaali suurendada, et jätkuvalt oma visiooni teostada?

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 439 allalaadimist

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #1

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #2

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #3

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #4

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #5

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #6

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #7

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #8

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #9

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #10

Juhtimisraamatupidamine - kordamisküsimused #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

439 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

manzu101 Õppematerjali autor

1.Suundumused kuluarvestuses2.Kulud ja kulude juhtimine3.Kuluarvestussüsteemi olemus ja eesmärgid4.Kuluarvestuse 3 komponenti5.Kulukäitur ja kulukäituri valik6.Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele7.Protsessikuluarvestus8.Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse olemus ja erinevused9.Täiskuluarvestuse ja osakaaluarvestuse olemus ja erinevused10.Täiskuluarvestus ja omahinna kujunemine11.Kulukohtade üldkulude jaotamine12.Jääktuluarvestus 13.Jääktulupõhine kasumiaruanne14.Vastutuspõhise arvestuse kontseptsioon ja rakendamise eeltingimused jneKokku 30 küsimust

Kuluarvestus omahindeelarves organisatsioon kuluobjekt kuluobjekti põhitegevuse eelarved kuluobjektide kulukoht üldkulud protsessis

Sarnased õppematerjalid

docx

Juhtimisraamatupidamise eksam

Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toodetud ühikute arvuga.3)Tulemuste, tegev

Juhtimisraamatupidamine

doc

Juhtimisraamatupidamise eksam

JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)finantsarvestuse korral vaadeldak

Juhtimisraamatupidamine

pdf

Kuluarvestuse olemus ja eesmärgid

1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt objektide kulude kindlakstegemisega, mis

Kuluarvestus

118

pptx

Kulu- (ja juhtimis)arvestus

Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja

Juhtimine

docx

KULUARVESTUS TOOTMISETTEVÕTETES

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16 KÕ xxxx KULUARVESTUS TOOTMISETTEVÕTETES Referatiivne analüüs Õppejõud: Kati Nõukas MA Mõdriku 2018 SISUKORD TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM......................................................................................................................4 1.1Võimalikud eesmärgid.......................................................................................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks...............................4 1.3Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega............................5 SISSEJUHATUS Kui veel mõni aasta tagasi piisas kulude õigesti ja õiglaselt arvestamisest, siis nüüd see enam nii ei ole. Suunates peatähelepanu kulude arvestusele, võib ununeda peamine: milleks üldse kulusid arvestatakse (Kar

Äriökonoomika

docx

Kuluarvestus logistikas II KT

Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allü

Kuluarvestus logistikas

docx

Kuluarvestus II KT kordamisküsimused

1. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandus-informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (kesktaseme juhid) Kasumike

Juhtimine

doc

Majandusanalüüs

MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............

Majandus

Rohkem sarnaseid