Reglementeeritus On reglementeeritud organisatsiooni Reguleeritud riiklike õigusaktidega siseste instruktsioonidega, (raamatupidamise seadus, planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik? Kulu -(cost, expense) Mistahes majandusressursi loovutamine. Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus). Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa
rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7. Kuluvoog on kulu, mis protsessi käigus läheb (arvestatakse) ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile 8. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes
Kuluobjektide arvestuses selgitatakse, miks ja kui palju tehakse organisatsioonis kulusid seoses erinevate kuluobjektidega. Keskendutakse otstarbekate kuluobjektide valikule, kulude seostamist kuluobjektidega ning erinevate kuluobjektide kulude arvestusele ja hindamisele. Kulude arvestuses on teada, kus kulud tekivad. Kulukohtade arvestuses selgitatakse välja, miks ja kus (millises osakonnas või protsessi osas) tekivad erinevad kulud. Kulukoht on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Selleks, et teha kukuobjektide ja kulukohtade arvestust, tuleb liigitada kulud lähtuvalt kuluobjektidest ja kulukohtadest. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Kululiikide arvestuses selgitatakse, lähtuvalt
müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine: Kulukoht Summa Kululiik 500 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmishoone kulum pöördumatu kulu 250 000 Tootmiskulu, püsikulu, Tootmisseadme kulum pöördumatu kulu
Tehingud registreeritakse Tarnijatega toimuvate arvelduste registris (Ostureskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritakse missugustes registrites ja kuidas ostutehing registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 4 Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel:
Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient · Allüksus või müügipiirkond · Tarnija ja tellimus Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine. Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed) · Projektid, kaubad · Info, klient, müügipiirkond jm. Kulukoht ja kulukohtade arvestus Kulukoht on allüksus, piirkond. Protsess, seade, masin, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad · Tugiteenuste kulukohad · Abitegevuste kulukohad · Üldjuhtimise kulukohad Kululiik, kulude liigitamine
Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao kommunaalkulud – kinnisvarakasutus m^2 alusel Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine Juurutamise protsess: kulukandjate valik, protsesside ja tegevuste määratlemine, tegevustele põhjendatud kulukäitur(te) valik ja mõõtmine, kulukogumite moodustamine, kululiikude (ressursside) arvutamine, kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste
6)Laovarustus ja hooldus- ladude mehhaniseerimine b)kaudkulud 7)Töötajate ohutus- ohtlikud töökohad, kuna suured sõidukid, erinevad Tegevused Kulukoht mehhanismid, tervistkahjustavad kaubad, pinged jne. Teenused Kulukandjad 68. Millised tegurid mõjutavad ladude arvu? mõjutab: *firma suurus- rahvusvahelistel firmadel rohkem *väikeste koguste ostjad- kui on palju siis läheb vaja hajutatud laosüsteemi *klienditeenindustase- kui sageli on kiireid tellimusi *kulud (varud,
– Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel – Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus tulemusüksuste vahel Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud, ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine, pakkimine, hoiustamine...) ja kulukäituri (laonduses laadimisel veokilt nt aluste arv, tonn, m3) kombinatsioon Näide: kulukoht Avalik liinivedu – Tootmise kaudkulud • Kulukäitur - reiside arv – Kulukandjad: busside puhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõidulehtede trükikulud, sõiduplaani koostamine iii. Juurutamise protsess o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine
võimaldab veokidel läbida vahemaad väiksema arvu kilomeetritega ja seega ka kütusekuluga; • Pakendamine : eesmärgiks ei ole vaid kasutada vähem materjali, vaid hinnata pakendiringlust kogu selle tsükli ulatuses, hinnates näiteks kulunud energiat ja saastet; • Roheline disain : tarneahela olulised liikmed saavad mõjutada teisi kasutamaks tootmiseks/pakendamiseks sarnaseid materjale; • Laod : kuna ladustamine on ettevõttele oluline kulukoht, siis proovitakse ümber kujundada näiteks olemasolevaid valgustussüsteeme, kasutades energiasäästlikke lambipirne ja vähese personaliliikuvusega kohtades anduritel põhinevaid valgusteid, vältides üleliigset energiakulu; • Rohelised hanked : ökoloogilist jalajälge on võimalik vähendada pöörates rohkem tähelepanu oma hankesüsteemile. Tarnijapoolne öko-jalajälg, ISO-sertifikaadid ja distants
Tagasiside meeskonna poolt Suhtekorraldaja Dokumentatsiooni kokkupanek Projektijuht 1.sept Avapidu Ukse avamine, lindi lõikamine, tordi söömine ja Projektijuht . kohvi/tee joomine 2016 6 Tabel 2. Eelarve Eelarve kulukoht Eelarve kulukohanimetus Ühik Kogus Ühiku hind Maksumus 1Tegevuskulud 1,1seadmed 1.1.1 Veekeedukann tk 2 20 40 1.1.2 mikrolaineahi tk 377.99 233.97 1.1.3 külmkapp tk 1249.99 249.99 1.1.4 raadio tk 149
Conversion cost realiseerimiskulu Depreciation väärtuste vähenemine, devalveerumine Convertible loan stock muudetav laenuaktsia Direct costs otsesed kulud Discount allahindlus Cost behavior hinna käitumine Discounted cash flow allahinnatud Cost center kulukoht kassakäive Cost convention hinnaleping Dividend dividend, boonus Costvolumeprofit (CVP) analysis hinna Dividend cover dividendi, boonuse kate mahu kasumi analüüs Dividend yield dividendi tootlikkus Credit krediit Drawings joonestused Credit control krediidi jälgimine Creditors laenuandjad E
nädal toetajate tunnustamine. ühekordsed nõud Aruandlus 27-28 Tulemuste ja statistika koostamine, programmi edukuse Projektijuht Arvuti, aruandlus dokumendid nädal määramine ja aruande tulemuste esitamine. Tabel 2. Tegevus- ja ajakava. Ühiku Maksumus Eelarve kulukoht Eelarve kulukoha nimetus Ühik Kogus hind EEK 1. Ruumi rent kuu 7 11 000 77 000 2. Remont 2.1. Maalritööd kokku 3 000 2.2. Siseviimistlustööd kokku 2 000 2.3
Mõõdik- näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saamiseks vajalikke protsesse, tegevusi, toiminguid. Mõõdikute liigitamine: finants, mittefinants, tulemus, juhtmõõdikud. Olulisemad sammud tulemuslikkuse mõõtmisel: Mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valik Sobivate mõõdikute valimine Igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine Mõõtmisstandardite püstitamine Üldkulude jaotamine: üldkulud, kulukoht, kulukandja. Üldkulude jaotamise meetodid: traditsiooniline kuluarvestus (otsemeetod, astmeline meetod, vastastikuse mõju meetod), tegevuspõhine kuluarvestus, katlameetod OMAHIND= KULUD KOKKU : TOODETUD ÜHIKUTE ARV (KOGUS) Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse järgmiste osadena: Strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamine Eelarvete koostamine Otsustamine tegevusprotsessis Kulude kontrollimine ja analüüs
ühe Aruandlus 27-28 nädal Projektijuht Tulemuste ja statistika koostamine, programmi edukuse Arv määramine ja aruande tulemuste esitamine. dok Ühiku Eelarve kulukoht Eelarve kulukoha nimetus Ühik Kogus hind Maksumus 1. Ruumi rent kuu 7 100 2. Remont 5 2.1. Maalritööd kokku 2.2. Siseviimistlustööd kokku 2.3. Elektritööd kokku Remonttööd kokku 3. Reklaam 3.1
9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro Kõik ostuarved registreeritakse , sorteeritakse ja pannakse kronoloogilisse järjekorda. Ostuarved sisestatakse raamatupidamise programmi ja konteeritakse ja maksetähtaja saabudes tasutakse kõik arved juhatuse liikme poolt. Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhatuse liige, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises. Ostureskontrot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda, erinevuse korral selgitada põhjus ning vajadusel teha muudatused raamatupidamiskannetes. 9.3 Eraldised Ainukeseks eraldiseks võib XXXX OÜ-s nimetatada puhkusetasueraldist. See on aruandeaastal välja teenintud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib tööandjal kohustus anda töövõtjale puhkust ja maksta selle eest puhkusetasu.
Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. Ära defineerida, seejarel kuidas nad muutuvad, kui muutub muuk. 33. Jaaktulu ja selle kasutamise vajadused.
ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes.
Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro., kus registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, kande kuupäev, hankija, tasumistingimus, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse koostab programm automaatselt kande pearaamatusse. Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhataja, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises. Võlgnevuste tasumisel tuleb kinni pidada tarnija maksetingimustest. Kui ettevõtte finantsolukord seda ei võimalda, tuleb koostada maksekava, mille üks kriteerium on tarnija maksetingimustes sätestatud viivise suurus. Raamatupidaja kohustus on jälgida ja tagada, et ostuarved vastaksid raamatupidamisseaduse ja käibemaksuseaduse nõuetele.
· Kuluobjektiks võib olla igasugune äritegevuse tulem, mille kohta kalkuleeritakse kulud. · Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht · Allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, seadmete grupp, töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. · Kasutatakse peamiselt siis kui ettevõttes rakendatakse vastutusarvestust. Struktuuriüksuse juht vastutab planeeritud ja tegelike kulude kontrolli eest. 33 Kuluobjektid
Tehingud registreeritakse Tarnijatega toimuvate arvelduste registris (Ostureg.kontos). Raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritakse missugustes registrites ja kuidas ostutehing registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 3. Ostuettemaksete arvestus. Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel:
eesmärgist ja kulude otstarbest. (Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks erinevate kuluobjektide kulud ja arvestada kulud kuluobjektile (Karu, 2008, lk 135). Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektile otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade määratlemise eesmärgiks on välja tuua, millistes organisatsiooni struktuurides või protsessis tekivad kulutused, mis on vajalikud konkreetseks kuluobjektide valmistamiseks. (Karu, 2008, lk 73)
Kulukäitur on iga sündmus või tegevus, mis põhjustab Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kulude teket või muudab nende suurust. Kulukäituri alusel jaotatakse kulusid ressursside vahel ja suunatakse neid toodetele ja tegevustele. Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, töötaja, toiming või seade, millega seotud kulud kogutakse eraldi ja jaotatakse kulukandjatele. Kulukohtade lõikes peetav arvestus võimal- dab aja jooksul kindlaks teha logistikatoimingute kulunorme. Kulude arvestamise ja analüüsimise käigus võib tekkida vajadus luua täiendavaid kulukohti
annaabi.ee 
